Kiiremini kui brauser!
308 suhted: Aachen, Aacheni loss, Aacheni lossikabel, Aacheni raekoda, Aacheni toomkirik, Aacheni vapp, Ada grupp, Aedtill, Aestid, Akvitaania hertsog, Akvitaania hertsogkond, Akvitaania kuningriik, Alam-Saksi ringkond, Alkuin, Altmark, Amelinghausen, Andorra, Andorra la Vella, Aquileia, Aquileia patriarhaat, Astronoomia ajalugu, Astyanax, Augsburgi piiskopkond, Austria ajalugu, Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Avaari mark, Ülem-Reini ringkond, Bad Harzburg, Bad Iburg, Baieri, Baieri hertsogkond, Baieri valitsejate loend, Barcelona, Barcelona krahv, Bütsantsi ajalugu, Benevento hertsogkond, Berend Gildenmann, Bergamo, Biograafiad (Ka), Borkum, Brantôme'i Sicarius, Bremen, Bremeni peapiiskopkond, Brescia, Bretagne'i hertsogkond, Bretagne'i kuningriik, Brixeni piiskopkond, Burgundia hertsog, Burgundia kuningriik, ..., Calais, Charlemagne: By the Sword and the Cross, Charles I (täpsustus), Châlons-en-Champagne, Chrétien de Troyes, Christopher Lee, Codex aureus, Codex Calixtinus, Como, Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik, Corbie klooster, Dagulfi psalter, Danegeld, Dante Alighieri, Düren, Desiderius, Einhard, Eisenstadt, El gran Carlemany, Elze, Emlichheim, Engern, Feodaal, Feodalism, Firenze, Firenze Vabariik, Flandria, Flandria krahvkond, Frangi keiser, Frangi kuningate loend, Frangi riik, Frankfurt, Friisimaa, Friuli, Friuli hertsogkond, Friuli mark, Gallia Belgica, Gambrinus, Gau, Géza, Gent, Germaanlased, Girona, Gleinstätten, Godescalci perikoopideraamat, Gotha, Grafendorf bei Hartberg, Gries am Brenner, Hadrianus I, Hainaut' krahvkond, Halberstadti piiskopkond, Hamburg, Harilik altee, Harilik sibul, Hārūn ar-Rashīd, Hõimuhertsogkonnad, Henri-Léopold Lévy, Herfordi kreis, Hildesheimi piiskopkond, Hispaania ajalugu, Hispaania mark, Hollandi krahvkond, Holstein, Holsteini hertsogkond, Horvaatia ajalugu, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Ida-Frangi kuningas, Ida-Friisimaa, Idamark, Impeerium, Irene (Bütsantsi keisrinna), Isbergues, Istria mark, Itaalia, Itaalia ajalugu, Itaalia kronoloogia, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jouarre'i klooster, Kangelaslaul, Karantaania, Karl I, Karl Martell, Karl Paks, Karl Suure auhind, Karlmann, Karlmann (Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Karolingide minuskel, Karolingide renessanss, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Kempten, Kesk-Frangi riik, Keskaegne Prantsusmaa, Keszthely kultuur, Kilian, Kirikuriik, Konstantinos VI, Kristlik ajaarvamine, Kufstein, Kuningaraamat, Langobardia Maior, Langobardia Minor, Langobardid, Langobardide kuningate loend, Langobardide kuningriik, Lääne-Frangi riik, Läänegoodid, Lüneburgi nõmm, Leo III (paavst), Liechtenstein, Limburgi hertsogkond, Liudolf (Saksi), Lombardia raudkroon, Lorschi kloostri väravaehitis, Lothar I (Frangi keiser), Lotharingia, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Magnus Hea, Majordoomus, Maria Saal, Mark (territoorium), Matrei in Osttirol, Münsteri piiskopkond, Mecklenburg, Medici, Meine, Mercia, Michael I, Minden, Mindeni piiskopkond, Monogramm, Munklus, Neustria, Nikephoros I, Nordalbingien, Nordhorn, Nordmark, Obodriidid, Oksitaania, Oldenburg in Holstein, Oldenburgi krahvkond, Orlando furioso, Osnabrück, Osnabrücki piiskopkond, Ostfaal, Ostsiedlung, Paderborn, Pannoonia mark, Pavia, Pühakutepäev, Pfalts, Piemonte, Pippin Heristalist, Pippin Lühike, Polaabid, Porfüür, Prantslased, Prantsuse jalg, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa relvajõud, Prantsusmaa territoriaalne areng, Provence, Provence'i ajalugu, Ravenna eksarhaat, Rüütliromaan, Reichenau klooster, Retoromaani keeled, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Ristisõjad, Rolandi laul, Rootsi ajalugu, Roqueforti juust, Rossatz-Arnsdorf, Saali tavaõigus, Saint Médardi evangeliaar, Saint-Riquier' evangeliaar, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksamaa riigipeade loend, Saksamaa vapp, Saksi dünastia, Saksi sõjad, Saksi vall, Saksid, Saksimaa ajalugu, Salzburgi peapiiskopkond, Samo, Sargon, Süld, Sõdade loend, Schöningen, Scheeßel, Seeboden am Millstätter See, Septimaania, Serbia vürstkond (keskaegne), Servatius Tongerenist, Siena vabariik, Sixtus IV, Sloveenia Istria, Sotsiaalne turumajandus, Spoleto hertsogkond, Stephanus III, Stephanus IV, Sulm, Suur-Määri riik, Taani ajalugu, Tüüringid, Toulouse, Toulouse'i krahv, Toulouse'i krahvkond, Trieri kuurvürstkond, Uccle, Ungari ajalugu, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Untersberg, Vana-Saksimaa, Varakeskaeg, Vürstipeegel, Vendi ristisõda, Verden, Verdeni kaelakohus, Verduni leping, Viini kroonimisevangeliaar, Vinschgau, Visbeki vald, Widukind, Wiesbaden, Wittingen, Worms, Zollfeld, Zwolle, 1. aastatuhat, 2. aprill, 25. detsember, 742, 774, 781, 782, 788, 799, 8. sajand, 800, 804, 814, 9. sajand. Laienda indeks (258 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Aachen · Näe rohkem »
Aacheni loss
Charlemagne'i palee võimalik rekonstruktsioon Aacheni loss (ka Aacheni palee) oli elamu-, poliitiliste ja usuliste eesmärkidega hoonete rühm, mille Karl Suur valis Karolingide impeeriumi võimukeskuseks.
Uus!!: Karl Suur ja Aacheni loss · Näe rohkem »
Aacheni lossikabel
Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik.
Uus!!: Karl Suur ja Aacheni lossikabel · Näe rohkem »
Aacheni raekoda
Vaade Aacheni raekojale toomkiriku poolt Albrecht Düreri joonistus 1520. aastast Matthäus Meriani gravüür 1647. aastast Aacheni raekoda asub Aacheni toomkiriku vastas ja on üks silmatorkavamaid ehitisi Saksamaal Aacheni vanalinnas.
Uus!!: Karl Suur ja Aacheni raekoda · Näe rohkem »
Aacheni toomkirik
Aacheni raekojast üle Katschhofi Aacheni toomkirik (saksa keeles Aachener Dom, Aachener Münster, Aachener Kaiserdom) on katoliku kiriku Aacheni piiskopkonna katedraal.
Uus!!: Karl Suur ja Aacheni toomkirik · Näe rohkem »
Aacheni vapp
Kreisivaba linna Aacheni vapp Aacheni vapp on Saksamaa Liitvabariigi Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonna kreisivaba linna Aacheni vapp.
Uus!!: Karl Suur ja Aacheni vapp · Näe rohkem »
Ada grupp
Evangelist Matteuse kujutis Ada evangeliaaris. Erinevalt Viini kroonimisevangeliaari rahulikult istuvana kujutatud evangelistidest on enamikul Ada grupi illustratsioonidel figuurid rahutult pööratud poosides ja värvipinnad tihedalt ornamenteeritud Ada grupp (saksa keeles Ada-Gruppe, inglise keeles Ada School või Ada group) on rühm illustreeritud käsikirju, mis on saanud nime 790.
Uus!!: Karl Suur ja Ada grupp · Näe rohkem »
Aedtill
Aedtill ehk till (Anethum graveolens) on sarikaliste sugukonda tilli perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik.
Uus!!: Karl Suur ja Aedtill · Näe rohkem »
Aestid
Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.
Uus!!: Karl Suur ja Aestid · Näe rohkem »
Akvitaania hertsog
Prantsusmaa kaart aastal 1154 Akvitaania hertsog (oksitaani Duc d'Aquitània, prantsuse Duc d'Aquitaine) valitses iidset Akvitaania piirkonda (mitte segi ajada tänapäeva Akvitaania piirkonnaga) Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuningate ülemvõimu all.
Uus!!: Karl Suur ja Akvitaania hertsog · Näe rohkem »
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Uus!!: Karl Suur ja Akvitaania hertsogkond · Näe rohkem »
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Uus!!: Karl Suur ja Akvitaania kuningriik · Näe rohkem »
Alam-Saksi ringkond
Alam-Saksi ringkond 16. sajandi algul Alam-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond.
Uus!!: Karl Suur ja Alam-Saksi ringkond · Näe rohkem »
Alkuin
Alkuin (umbes 735 – 19. mai 804) oli anglosaksi õpetlane, Karl Suure nõuandja haridusasjus.
Uus!!: Karl Suur ja Alkuin · Näe rohkem »
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Uus!!: Karl Suur ja Altmark · Näe rohkem »
Amelinghausen
Luterlik Püha Hippolytuse kirik Amelinghausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Lüneburgi kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Amelinghausen · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Karl Suur ja Andorra · Näe rohkem »
Andorra la Vella
Andorra la Vella on Andorra pealinn, ühtlasi kannab sama nime pealinna ümbritsev vald.
Uus!!: Karl Suur ja Andorra la Vella · Näe rohkem »
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Uus!!: Karl Suur ja Aquileia · Näe rohkem »
Aquileia patriarhaat
Aquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest.
Uus!!: Karl Suur ja Aquileia patriarhaat · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Karl Suur ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Astyanax
Jacques-Louis David (1783)''La Douleur et les Regrets d'Andromaque sur le corps d'Hector son mari'' (Andromache valu ja kahetsus oma abikaasa Hektori surnukeha kohal) Astyanax (Ἀστυάναξ 'linna valitseja' sõnadest ἄστυ'linn' ja ἄναξ 'peremees') oli Homerose järgi Trooja kuningapoja Hektori ning tema abikaasa Andromache poeg, Priamose pojapoeg.
Uus!!: Karl Suur ja Astyanax · Näe rohkem »
Augsburgi piiskopkond
Augsburgi vürstlik piiskopkond oli üks vürstlikest piiskopkondadest Saksa-Rooma riigis ja kuulus Švaabi ringkonda.
Uus!!: Karl Suur ja Augsburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Austria ajalugu
Austria ajalugu käsitleb selle riigi ajalugu esiajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Karl Suur ja Austria ajalugu · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Karl Suur ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Uus!!: Karl Suur ja Austria hertsogkond · Näe rohkem »
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Uus!!: Karl Suur ja Avaari mark · Näe rohkem »
Ülem-Reini ringkond
Ülem-Reini ringkond 16. sajandi algul. Ülem-Reini ringkond (saksa Oberrheinischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond, mis loodi aastal 1500 endise Ülem-Lotringi hertsogkonna ja suurema osa Reini Frangimaa territooriumil, sealhulgas Švaabimaa Alsace'i piirkond ja Burgundia Savoia hertsogkond.
Uus!!: Karl Suur ja Ülem-Reini ringkond · Näe rohkem »
Bad Harzburg
Burgbergilt Bad Harzburg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Bad Harzburg · Näe rohkem »
Bad Iburg
Loss ja Bennoturm Iburgi loss ja klooster enne 1752. aastat, Renier Roidkini maal Bad Iburg (vestfaali murdes Bad Ibig) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Osnabrücki kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Bad Iburg · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Karl Suur ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Karl Suur ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Baieri valitsejate loend
Baieri vapp Järgnev on Baieri valitsejate loend läbi Baieri ajaloo.
Uus!!: Karl Suur ja Baieri valitsejate loend · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: Karl Suur ja Barcelona · Näe rohkem »
Barcelona krahv
Barcelona krahv (katalaani Comte de Barcelona, hispaania Conde de Barcelona) oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9.–18.
Uus!!: Karl Suur ja Barcelona krahv · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Karl Suur ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Benevento hertsogkond
Benevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn.
Uus!!: Karl Suur ja Benevento hertsogkond · Näe rohkem »
Berend Gildenmann
Berend (ka Bernhard, Pärend) Gildenmann (3. oktoober 1822 (vana kalendri järgi) Vana-Vigala, Peru talus – 8. aprill 1884 Pärnu), oli koolmeister, kirjanik ja trükkal.
Uus!!: Karl Suur ja Berend Gildenmann · Näe rohkem »
Bergamo
Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus.
Uus!!: Karl Suur ja Bergamo · Näe rohkem »
Biograafiad (Ka)
Biograafiad (Ka) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ka".
Uus!!: Karl Suur ja Biograafiad (Ka) · Näe rohkem »
Borkum
Borkum fotografeerituna tuletornist Borkum on saar ja vald Põhjameres Saksamaal Leeri kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Borkum · Näe rohkem »
Brantôme'i Sicarius
Saint-Pierre de Brantôme'i kloostri kirik. Detail maalitud nikerdatud tammepuupaneeli keskosast, millel on kujutatud Karl Suurt annetamas kloostri munkadele püha Sicariuse reliikviad. Brantôme'i Sicarius ehk Petlemma Sicarius (prantsuse keeles Sicaire de Brantôme, Sicaire de Bethléem) on lapspühak, keda on Karl Suure ajast peale austatud kui Herodese süütute laste veresauna üht ohvrit.
Uus!!: Karl Suur ja Brantôme'i Sicarius · Näe rohkem »
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Uus!!: Karl Suur ja Bremen · Näe rohkem »
Bremeni peapiiskopkond
Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).
Uus!!: Karl Suur ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »
Brescia
Brescia uus ja vana katedraal Tempio Capitolini varemed Brescias Piazza della Loggia Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Karl Suur ja Brescia · Näe rohkem »
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Uus!!: Karl Suur ja Bretagne'i hertsogkond · Näe rohkem »
Bretagne'i kuningriik
Bretagne'i kuningriigi kasv aastatel 845-867 Bretagne'i kuningriik (prantsuse Royaume de Bretagne, bretooni Rouantelezh Breizh) (818–913) tekkis kolme varajase Aremorica kuningriigi ühendamisest: Vannes, Domnonée ja Broërec.
Uus!!: Karl Suur ja Bretagne'i kuningriik · Näe rohkem »
Brixeni piiskopkond
Brixeni piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik osariik tänapäeva Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi alal.
Uus!!: Karl Suur ja Brixeni piiskopkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Karl Suur ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Karl Suur ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Calais
Calais on sadamalinn Pas-de-Calais' departemangus, mille alamprefektuur ta on.
Uus!!: Karl Suur ja Calais · Näe rohkem »
Charlemagne: By the Sword and the Cross
"Charlemagne: By the Sword and the Cross" on Suurbritannia näitleja Christopher Lee 15. märtsil 2010 välja antud Karl Suure elust rääkiv album.
Uus!!: Karl Suur ja Charlemagne: By the Sword and the Cross · Näe rohkem »
Charles I (täpsustus)
Charles I ja Charlesi nimelised monarhid olid.
Uus!!: Karl Suur ja Charles I (täpsustus) · Näe rohkem »
Châlons-en-Champagne
Châlons-en-Champagne (kuni 1997. aastani Châlons-sur-Marne) on vald Prantsusmaa kirdeosas Champagne'is Grand Esti piirkonnas, Marne'i departemangu ja Châlons-en-Champagne'i ringkonna keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Châlons-en-Champagne · Näe rohkem »
Chrétien de Troyes
Chrétien de Troyes (umbes 1135 – umbes 1183, sünni- ja surmakoht teadmata) oli prantsuse poeet, keda peetakse prantsuskeelse nn ümarlauakirjanduse alusepanijaks (ümarlauakirjandus on keldi müütide ainestikul põhinev kirjandus, kus peategelaseks on enamasti kuningas Arthur) ning üheks esimeseks rüütliromaanide autoriks.
Uus!!: Karl Suur ja Chrétien de Troyes · Näe rohkem »
Christopher Lee
Sir Christopher Lee (27. mai 1922 London – 7. juuni 2015 London) oli inglise filminäitleja ja poplaulja.
Uus!!: Karl Suur ja Christopher Lee · Näe rohkem »
Codex aureus
Codex aureus (ladina keeles codex 'raamat', 'koodeks', aureus 'kuld-') on nimetus, mida kannab mitu eriti rikkaliku kujundusega, sealhulgas kuldtindiga kirjutatud või lehtkullast kaunistustega keskaegset käsikirja.
Uus!!: Karl Suur ja Codex aureus · Näe rohkem »
Codex Calixtinus
Codex Calixtinus. Fiktsionaalse Calixtus II kirjutatud sissejuhatuse algus ("Incipit...") Liber Sancti Jacobi, Salamanca, Biblioteca Universitaria 2631, viienda käsikirja lõpp. Püha Jaakobus mõõgaga, risti ja kammkarbiga lipuga ning kammkarpidega taustal "Codex Calixtinus" on 12.
Uus!!: Karl Suur ja Codex Calixtinus · Näe rohkem »
Como
Como on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Como provintsi halduskeskus.
Uus!!: Karl Suur ja Como · Näe rohkem »
Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik
Conquesi Sainte-Foy kloostrikiriku lääneportaali tümpanon Sainte-Foy kloostrikirik on 12. sajandil valminud romaani kirik, mis on pühitsetud pühale Fidesele ja asub Conquesis Aveyroni departemangus Prantsusmaal.
Uus!!: Karl Suur ja Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik · Näe rohkem »
Corbie klooster
Corbie klooster oli benediktlaste klooster Corbies Pikardias Somme'i orus Prantsusmaal.
Uus!!: Karl Suur ja Corbie klooster · Näe rohkem »
Dagulfi psalter
Dagulfi psalter on Karolingide-aegne illumineeritud käsikiri, mis on loodud aastail umbes 793–795, pärit Karl Suure Aacheni pfaltsi õukonnakooli skriptooriumist ja on üks varasemaid sealt pärit käsikirjalisi raamatuid.
Uus!!: Karl Suur ja Dagulfi psalter · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Karl Suur ja Danegeld · Näe rohkem »
Dante Alighieri
"Dante ja Beatrice aias", 1903, Cesare Saccaggi prerafaeliitide stiilis maalDante Alighieri (umbes 1265 Firenze – 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane.
Uus!!: Karl Suur ja Dante Alighieri · Näe rohkem »
Düren
Düren on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Düreni kreisi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Düren · Näe rohkem »
Desiderius
Karl Suur ja Desiderius. Illustratsioon 1911. aastal ilmunud humoorikast raamatust "Всеобщая история" (ajakirja Сатирикон väljaanne) Desiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774.
Uus!!: Karl Suur ja Desiderius · Näe rohkem »
Einhard
Einhard kirjatoimetajana Einhard (u 770 – 14. märts 840) oli frangi ajaloolane, Karl Suure abiline ja biograaf.
Uus!!: Karl Suur ja Einhard · Näe rohkem »
Eisenstadt
Eisenstadt ('raudlinn') on linn (Statutarstadt) Austrias, Burgenlandi liidumaa pealinn.
Uus!!: Karl Suur ja Eisenstadt · Näe rohkem »
El gran Carlemany
"El Gran Carlemany" ("Võimas Karl Suur") on Andorra riigihümn.
Uus!!: Karl Suur ja El gran Carlemany · Näe rohkem »
Elze
Elze on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Elze · Näe rohkem »
Emlichheim
Kalvinistlik kirik, aastast 1150 Emlichheim, luterlik ''Rahu kirik'' Emlichheim (alamsaksa Emmelkamp) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Grafschaft Bentheimi kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Emlichheim · Näe rohkem »
Engern
Saksimaa hertsogkond, umbes aastal 1000 Engern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.
Uus!!: Karl Suur ja Engern · Näe rohkem »
Feodaal
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Uus!!: Karl Suur ja Feodaal · Näe rohkem »
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Uus!!: Karl Suur ja Feodalism · Näe rohkem »
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Karl Suur ja Firenze · Näe rohkem »
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Uus!!: Karl Suur ja Firenze Vabariik · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Karl Suur ja Flandria · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Karl Suur ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Karl Suur ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Uus!!: Karl Suur ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Uus!!: Karl Suur ja Frankfurt · Näe rohkem »
Friisimaa
Friisimaa asend Loode-Euroopas Friislaste asuala (Friisi rannik). Tumehalliga näidatud friislaste ajalooline asuala, triibulisega näidatud alad, kus friisi keelt tänapäeval kõneldakse Friisimaa (või Friesland) on rannikuala piki Põhjamere kagunurka, s.o. Saksa lahte.
Uus!!: Karl Suur ja Friisimaa · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Karl Suur ja Friuli · Näe rohkem »
Friuli hertsogkond
Langobardide territooriumid Itaalias VII sajandil Friuli hertsogkond oli langobardide hertsogkond tänapäeva Friulis, esimene, mis rajati pärast Apenniini poolsaare vallutamist aastal 568.
Uus!!: Karl Suur ja Friuli hertsogkond · Näe rohkem »
Friuli mark
Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta Verduni lepingut Friuli mark oli Karolingide piirimark slaavlaste ja avaaride vastu, loodud aastal 776.
Uus!!: Karl Suur ja Friuli mark · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Karl Suur ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Gambrinus
Gambrinus Ernst Holzweissig Nachfi kataloogis 1898. aastast Gambrinus on legendaarne Flandria kuningas, õlle leiutaja ning õlle ja õllepruulide mitteametlik kaitsepühak.
Uus!!: Karl Suur ja Gambrinus · Näe rohkem »
Gau
Gau (hollandi: gouw, läänefriisi: gea või goa) on germaani mõiste piirkonnale riigis, sageli endisele või praegusele provintsile.
Uus!!: Karl Suur ja Gau · Näe rohkem »
Géza
Géza (u 945 – 997) oli Ungari suurvürst u 970 kuni 997.
Uus!!: Karl Suur ja Géza · Näe rohkem »
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Uus!!: Karl Suur ja Gent · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Karl Suur ja Germaanlased · Näe rohkem »
Girona
Girona on linn Hispaanias Kataloonias, Girona provintsi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Girona · Näe rohkem »
Gleinstätten
Gleinstätten on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Leibnitzi ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Gleinstätten · Näe rohkem »
Godescalci perikoopideraamat
Godescalci perikoopideraamat on purpurpärgamendile kirjutatud ja illumineeritud ladinakeelne käsikirjaline evangelistaar, loodud arvatavasti 781.
Uus!!: Karl Suur ja Godescalci perikoopideraamat · Näe rohkem »
Gotha
Loodusloomuuseum Gothas Gotha on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.
Uus!!: Karl Suur ja Gotha · Näe rohkem »
Grafendorf bei Hartberg
Grafendorf bei Hartberg on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Hartberg-Fürstenfeldi ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Grafendorf bei Hartberg · Näe rohkem »
Gries am Brenner
Maarja külastuse kirik Griesis Gries am Brenner on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Wipptalis Innsbrucki ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Gries am Brenner · Näe rohkem »
Hadrianus I
Hadrianus I oli paavst 772–795.
Uus!!: Karl Suur ja Hadrianus I · Näe rohkem »
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Uus!!: Karl Suur ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Uus!!: Karl Suur ja Halberstadti piiskopkond · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Karl Suur ja Hamburg · Näe rohkem »
Harilik altee
Harilik altee (Althaea officinalis) on kassinaeriliste sugukonda altee perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Karl Suur ja Harilik altee · Näe rohkem »
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.
Uus!!: Karl Suur ja Harilik sibul · Näe rohkem »
Hārūn ar-Rashīd
‘Alī ibn Abī Ţālib Hārūn ar-Rashīd (araabia هارون الرشيد, 'Harun Õiglane') (27. märts 763 või 5. veebruar 764 – 24. märts 809) oli Abbassiidide dünastia viies ja kuulsaim Abbassiidide Bagdadi kalifaadi kaliif.
Uus!!: Karl Suur ja Hārūn ar-Rashīd · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Karl Suur ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Henri-Léopold Lévy
Henri-Léopold Lévy, foto autor Nadar "Orpheuse surm" Henri-Léopold Lévy (23. september 1840 Nancy – 29. detsember 1904 Pariis) oli Prantsuse maalikunstnik, tuntud peamiselt mütoloogiliste ja piibellike teemade poolest.
Uus!!: Karl Suur ja Henri-Léopold Lévy · Näe rohkem »
Herfordi kreis
Herfordi kreis on haldusüksus Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa kirdeosas.
Uus!!: Karl Suur ja Herfordi kreis · Näe rohkem »
Hildesheimi piiskopkond
Vürstlik Hildesheimi piiskopkond (saksa Hochstift Hildesheim) oli Saksa-Rooma riigi osariik keskajast aastani 1803.
Uus!!: Karl Suur ja Hildesheimi piiskopkond · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Karl Suur ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Karl Suur ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Karl Suur ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Karl Suur ja Holstein · Näe rohkem »
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Karl Suur ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »
Horvaatia ajalugu
Horvaatia 21. sajandil Käesolevas artiklis antakse ülevaade Horvaatia alade ajaloost.
Uus!!: Karl Suur ja Horvaatia ajalugu · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Karl Suur ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Karl Suur ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Uus!!: Karl Suur ja Ida-Friisimaa · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Karl Suur ja Idamark · Näe rohkem »
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Uus!!: Karl Suur ja Impeerium · Näe rohkem »
Irene (Bütsantsi keisrinna)
Irene või Ateena Irene (kreeka keeles: Εἰρήνη (Eirénē); umbes 752 – 9. august 803), perekonnanimi Sarantapechaina (Σαρανταπήχαινα), oli Bütsantsi keisri Leo IV abikaasa (775-780), keisrinna-regent (780-790), Bütsantsi kaasvalitseja koos oma pojaga (792-797) ja Bütsantsi ainuvalitseja aastatel 797-802.
Uus!!: Karl Suur ja Irene (Bütsantsi keisrinna) · Näe rohkem »
Isbergues
Saint Isbergues'i kabel Isbergues (lääneflaami: Iberge) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Karl Suur ja Isbergues · Näe rohkem »
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Uus!!: Karl Suur ja Istria mark · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Karl Suur ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Itaalia kronoloogia
Itaalia kronoloogias on järjestatud Itaalia ajaloo sündmusi.
Uus!!: Karl Suur ja Itaalia kronoloogia · Näe rohkem »
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Uus!!: Karl Suur ja Itaalia kuningas · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Karl Suur ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jouarre'i klooster
Jouarre'i klooster (Abbaye Notre-Dame de Jouarre) on 7. sajandist pärinev benediktlaste klooster Jouarre'is Seine-et-Marne'i departemangus Prantsusmaal.
Uus!!: Karl Suur ja Jouarre'i klooster · Näe rohkem »
Kangelaslaul
Kangelaslaul (prantsuse keeles chanson de geste) on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr.
Uus!!: Karl Suur ja Kangelaslaul · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Karl Suur ja Karantaania · Näe rohkem »
Karl I
Karl I on olnud mitme monarhi nimi.
Uus!!: Karl Suur ja Karl I · Näe rohkem »
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Uus!!: Karl Suur ja Karl Martell · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Karl Suur ja Karl Paks · Näe rohkem »
Karl Suure auhind
Karl Suure monument Aacheni raekoja ees 2008. aasta laureaat Angela Merkel auhinnatseremoonial Karl Suure auhind (Karlspreis; ametlikult Internationaler Karlspreis zu Aachen; algse nimega Internationaler Karlspreis der Stadt Aachen) on üks Euroopa mainekamaid auhindu, mille asutas 1950.
Uus!!: Karl Suur ja Karl Suure auhind · Näe rohkem »
Karlmann
Karlmann on mitme ajaloolise isiku nimi.
Uus!!: Karl Suur ja Karlmann · Näe rohkem »
Karlmann (Frangi kuningas)
Karlmann ehk Karlmann I (751 – 4. detsember 771) oli Frangi kuningas 768–771 koos oma venna Karl Suurega.
Uus!!: Karl Suur ja Karlmann (Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Karl Suur ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Karl Suur ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Karolingide minuskel
Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.
Uus!!: Karl Suur ja Karolingide minuskel · Näe rohkem »
Karolingide renessanss
Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.
Uus!!: Karl Suur ja Karolingide renessanss · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Karl Suur ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Karl Suur ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Uus!!: Karl Suur ja Kärnteni mark · Näe rohkem »
Kempten
thumb Kempten on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal Švaabimaal.
Uus!!: Karl Suur ja Kempten · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Karl Suur ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Karl Suur ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Keszthely kultuur
Vaade õhust roomaaegse Keszthely kultuuri keskusele ''Gorsium-Herculia'' asulale (tänapäeval Táci küla Ungaris) Keszthely kultuur kujunes välja umbes aastavahemikus 500–700 Pannoonia romaniseerunud elanike hulgas, kes elasid Castellumi-nimelises kindlustatud küla piirkonnas (tänase Ungari lääneosas Balatoni järve lähedal asuv Keszthely asula).
Uus!!: Karl Suur ja Keszthely kultuur · Näe rohkem »
Kilian
Püha Kilian (ka Killena, Cillíne; u 640 Mullagh, Iirimaa – u 689 Würzburg) oli iiri piiskop ja misjonär, keda on nimetatud Tüüringi ja Ida-Frangimaa apostliks; tegutses ja suri märtrisurma koos koos pühade Colomani ja Totnaniga.
Uus!!: Karl Suur ja Kilian · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Karl Suur ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Konstantinos VI
Konstantinos VI (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos); 14. jaanuar 771 – pärast 797 ja enne 805) oli Bütsantsi keiser aastatel 780–797.
Uus!!: Karl Suur ja Konstantinos VI · Näe rohkem »
Kristlik ajaarvamine
Kristlik ajaarvamine ehk meie ajaarvamine on ajaarvamine, mille esimene aasta on aasta 1 ehk 1 pKr ("pärast Kristust").
Uus!!: Karl Suur ja Kristlik ajaarvamine · Näe rohkem »
Kufstein
Vaade Kufsteini kindlusele ja Brandenbergi Alpidele Kufstein on linn Austrias Tirooli liidumaal, Kufsteini ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Karl Suur ja Kufstein · Näe rohkem »
Kuningaraamat
"Kuningaraamat" on kirjastuse Kunst alates 1995.
Uus!!: Karl Suur ja Kuningaraamat · Näe rohkem »
Langobardia Maior
Langobardide valdused kuningas Liutprandi surres (744) Langobardia Maior (ladina keeles 'suurem Langobardia'; vanaülemsaksa Langbardland) oli nimi, mis anti varakeskajal Langobardide kuningriigi valdustele Põhja-Itaalias.
Uus!!: Karl Suur ja Langobardia Maior · Näe rohkem »
Langobardia Minor
Langobardide valdused Agilulfi surres (616). Langobardia Minor oli nimi, mis anti varakeskajal langobardide valdustele Kesk- ja Lõuna-Itaalias, täpsemalt Spoleto ja Benevento hertsogkonnad.
Uus!!: Karl Suur ja Langobardia Minor · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Karl Suur ja Langobardid · Näe rohkem »
Langobardide kuningate loend
Langobardide kuningad või reges Langobardorum (ainsuses rex Langobardorum) valitsesid seda germaani rahvast 6.
Uus!!: Karl Suur ja Langobardide kuningate loend · Näe rohkem »
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Uus!!: Karl Suur ja Langobardide kuningriik · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Karl Suur ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Karl Suur ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Karl Suur ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Uus!!: Karl Suur ja Leo III (paavst) · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Karl Suur ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Limburgi hertsogkond
Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa.
Uus!!: Karl Suur ja Limburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Liudolf (Saksi)
''Ludolf dux Saxonie'' Ottoonide dünastia sugupuu alguses, ''Chronica sancti Pantaleonis'', Köln, 12. sajand Liudolf (u.805/820 – 11./12. märts 866) oli Karolingide ametnik ja umbes 844.
Uus!!: Karl Suur ja Liudolf (Saksi) · Näe rohkem »
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Uus!!: Karl Suur ja Lombardia raudkroon · Näe rohkem »
Lorschi kloostri väravaehitis
Lorschi kloostri väravaehitis (saksa keeles Torhalle, ka Königshalle) on umbes 900.
Uus!!: Karl Suur ja Lorschi kloostri väravaehitis · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Karl Suur ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Karl Suur ja Lotharingia · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Karl Suur ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Karl Suur ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Magnus Hea
Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.
Uus!!: Karl Suur ja Magnus Hea · Näe rohkem »
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Uus!!: Karl Suur ja Majordoomus · Näe rohkem »
Maria Saal
Maria Saal (sloveeni: Gospa Sveta) on vald ja alev Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Maria Saal · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Karl Suur ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Matrei in Osttirol
Matrei in Osttirol on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Lienzi ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Matrei in Osttirol · Näe rohkem »
Münsteri piiskopkond
Münsteri piiskopkond oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis, paiknedes tänapäevaste Nordrhein-Westfaleni liidumaa põhjaosas ja Alam-Saksi liidumaa lääneosas.
Uus!!: Karl Suur ja Münsteri piiskopkond · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Karl Suur ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Medici
Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.
Uus!!: Karl Suur ja Medici · Näe rohkem »
Meine
Meine on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Gifhorni kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Meine · Näe rohkem »
Mercia
Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Karl Suur ja Mercia · Näe rohkem »
Michael I
Michael I Rangabe (kreeka keeles Μιχαὴλ Ῥαγγαβέ; umbes 770 – 11. jaanuar 844) oli Bütsantsi keiser aastatel 811–813.
Uus!!: Karl Suur ja Michael I · Näe rohkem »
Minden
Minden on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Minden-Lübbecke kreisi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Minden · Näe rohkem »
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Karl Suur ja Mindeni piiskopkond · Näe rohkem »
Monogramm
Monogramm (kreeka sõnadest monos 'üks', 'ainus' ja gramma 'kirjatäht') on kahe või enama tähe, näiteks ees- ja perekonnanime esitähtede stiliseeritud põiming.
Uus!!: Karl Suur ja Monogramm · Näe rohkem »
Munklus
Munklus on usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel.
Uus!!: Karl Suur ja Munklus · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Karl Suur ja Neustria · Näe rohkem »
Nikephoros I
Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.
Uus!!: Karl Suur ja Nikephoros I · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Karl Suur ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Nordhorn · Näe rohkem »
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Uus!!: Karl Suur ja Nordmark · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Karl Suur ja Obodriidid · Näe rohkem »
Oksitaania
Lipu versioon, mida kasutavad tihti oksitaani aktivistid Oksitaania keeltekaart Oksitaania (oksitaani Occitània), mõnikord ka lo País d'Òc, on ajalooline piirkond Lõuna-Euroopas, kus räägiti ajalooliselt peamise keelena oksitaani keelt ja kus seda keelt mõnikord veel praegugi kasutatakse, enamasti teise keelena.
Uus!!: Karl Suur ja Oksitaania · Näe rohkem »
Oldenburg in Holstein
Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.
Uus!!: Karl Suur ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Uus!!: Karl Suur ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Orlando furioso
"Ruggiero päästab Angelica", Gustave Doré "Marphise", Eugène Delacroix, 1852 (Walters Art Museum) Bradamante ja Ruggiero Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" "Orlando furioso" ("Raevunud Orlando" või "Hullunud Orlando") on Itaalia renessansskirjaniku Ludovico Ariosto eepiline poeem, mil on olnud laialdane kultuuriline mõju.
Uus!!: Karl Suur ja Orlando furioso · Näe rohkem »
Osnabrück
Osnabrücki paiknemine Alam-Saksimaal Osnabrücki kesklinna õhuvaade 2009. aasta juuni keskpaigast 240px Osnabrück (vestfaali murdes: Ossenbrügge; arhailises inglise keeles: Osnaburg) on linn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Karl Suur ja Osnabrück · Näe rohkem »
Osnabrücki piiskopkond
Vürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803.
Uus!!: Karl Suur ja Osnabrücki piiskopkond · Näe rohkem »
Ostfaal
19. sajandi Ostfaali kaart aastast 1000 pKr Ostfaal (ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas.
Uus!!: Karl Suur ja Ostfaal · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Karl Suur ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Paderborn
Paderborn on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Paderborni kreisi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Paderborn · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Karl Suur ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Uus!!: Karl Suur ja Pavia · Näe rohkem »
Pühakutepäev
Pühakutepäev 1.
Uus!!: Karl Suur ja Pühakutepäev · Näe rohkem »
Pfalts
Pfalts (saksa keelest Pfalz, Kaiserpfalz, Königspfalz, mis oli tuletatud ladinakeelsest sõnast palatium 'palee', eriti just Rooma keisri palee tähenduses) oli keisri, kuninga või piiskopi residents varakeskaegsel Saksamaal.
Uus!!: Karl Suur ja Pfalts · Näe rohkem »
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Uus!!: Karl Suur ja Piemonte · Näe rohkem »
Pippin Heristalist
Pippin Heristalist (u 635 – 714) ehk Pippin Herstalist ehk Heristali Pippin ehk Herstali Pippin ehk Pippin II oli Austraasia majordoomus, kes ühendas Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ning omandas sisuliselt kuningliku võimu.
Uus!!: Karl Suur ja Pippin Heristalist · Näe rohkem »
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Uus!!: Karl Suur ja Pippin Lühike · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Karl Suur ja Polaabid · Näe rohkem »
Porfüür
Porfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).
Uus!!: Karl Suur ja Porfüür · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Karl Suur ja Prantslased · Näe rohkem »
Prantsuse jalg
Prantsuse jalg (prantsuse pied) on pikkusühik.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsuse jalg · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa monarhide loend
Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »
Prantsusmaa relvajõud
Prantsusmaa relvajõud (prantsuse keeles Forces armées françaises) koosnevad Prantsuse vabariigi maaväest, mereväest, õhuväest, rahvuskaardist ja Gendarmerie nationalest.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa relvajõud · Näe rohkem »
Prantsusmaa territoriaalne areng
Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.
Uus!!: Karl Suur ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Uus!!: Karl Suur ja Provence · Näe rohkem »
Provence'i ajalugu
Provence'i ajalugu on ülevaade Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres asuva ajaloolise Provence'i piirkonna ajaloost.
Uus!!: Karl Suur ja Provence'i ajalugu · Näe rohkem »
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Uus!!: Karl Suur ja Ravenna eksarhaat · Näe rohkem »
Rüütliromaan
Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.
Uus!!: Karl Suur ja Rüütliromaan · Näe rohkem »
Reichenau klooster
Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel.
Uus!!: Karl Suur ja Reichenau klooster · Näe rohkem »
Retoromaani keeled
Retoromaani keeled või reetia keeled on romaani keelte alamperekond, mida kõneldakse Kagu-Šveitsis ja Kirde-Itaalias.
Uus!!: Karl Suur ja Retoromaani keeled · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Karl Suur ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Karl Suur ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rolandi laul
''Roncevaux' lahing aastal 778. Rolandi surm'', Jean Fouquet, Tours, v. 1455–1460, ''Bibliothèque nationale de France'' Rolandi laul (prantsuse keeles La Chanson de Roland) on prantsuse kangelaslaul, mida peetakse vanimaks prantsuse eeposeks.
Uus!!: Karl Suur ja Rolandi laul · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Karl Suur ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Roqueforti juust
Roqueforti juust Roqueforti juust ehk Roquefort ehk rokfoor on üks tuntumaid sinihallitusjuuste, mis pärineb Lõuna-Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist.
Uus!!: Karl Suur ja Roqueforti juust · Näe rohkem »
Rossatz-Arnsdorf
Rossatz-Arnsdorf on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Kremsi maaringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Rossatz-Arnsdorf · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Karl Suur ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saint Médardi evangeliaar
Saint Médardi evangeliaar ehk Soissonsi evangeliaar on Karolingide aegne illumineeritud käsikirjaline evangeliaar, mis loodi oletatavasti Aachenis enne 827.
Uus!!: Karl Suur ja Saint Médardi evangeliaar · Näe rohkem »
Saint-Riquier' evangeliaar
Saint-Riquier' evangeliaar on purpurpärgamendile kirjutatud ja illumineeritud evangeliaar, mis on valminud Karl Suure eluajal Aacheni pfaltsi õukonnakoolis.
Uus!!: Karl Suur ja Saint-Riquier' evangeliaar · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Karl Suur ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Uus!!: Karl Suur ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Karl Suur ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Karl Suur ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksamaa riigipeade loend
Saksamaa riigipeade loend loetleb Saksamaa riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.
Uus!!: Karl Suur ja Saksamaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Saksamaa vapp
Saksamaa vapp Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom.
Uus!!: Karl Suur ja Saksamaa vapp · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Karl Suur ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Karl Suur ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Uus!!: Karl Suur ja Saksi vall · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Karl Suur ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Karl Suur ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Karl Suur ja Salzburgi peapiiskopkond · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Karl Suur ja Samo · Näe rohkem »
Sargon
Sargon ehk Sargon I (vanasemiidi Šarrukin 'tõeline kuningas') oli Akadi riigi looja, kes võis valitseda aastatel 2340–2284 e.m.a.Peeter Espak.
Uus!!: Karl Suur ja Sargon · Näe rohkem »
Süld
Süld (Tartu ja Võru murdes ka: süli) on SI-süsteemi väline mõõtühik.
Uus!!: Karl Suur ja Süld · Näe rohkem »
Sõdade loend
Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.
Uus!!: Karl Suur ja Sõdade loend · Näe rohkem »
Schöningen
Turuplats ja Püha Vincenti kirik Schöningen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Helmstedti kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Schöningen · Näe rohkem »
Scheeßel
Postkaart "Gruß aus Scheeßel", u 1920–1930 Scheeßel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Rotenburgi kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Scheeßel · Näe rohkem »
Seeboden am Millstätter See
Seeboden am Millstätter See (sloveeni: Jezernica) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Karl Suur ja Seeboden am Millstätter See · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Karl Suur ja Septimaania · Näe rohkem »
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Uus!!: Karl Suur ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Näe rohkem »
Servatius Tongerenist
Servatius Tongerenist (sündinud võib-olla 4. sajandi alguses Armeenias, surnud 13. mail 384 Maastrichtis) ehk Servatius oli misjonär ja Tongereni piiskop, keda austatakse pühakuna.
Uus!!: Karl Suur ja Servatius Tongerenist · Näe rohkem »
Siena vabariik
Siena vabariik (itaalia Repubblica di Siena) oli riik, mis pärines Siena linnast Toscanas Kesk-Itaalias.
Uus!!: Karl Suur ja Siena vabariik · Näe rohkem »
Sixtus IV
Sixtus IV (Francesco della Rovere, 21. juuli 1414 – 12. august 1484) oli paavst aastatel 1471–1484.
Uus!!: Karl Suur ja Sixtus IV · Näe rohkem »
Sloveenia Istria
Sloveenia Istria asukoht Sloveenias Sloveenia Istria (sloveeni keeles Slovenska Istra, itaalia keeles Istria slovena) on piirkond Sloveenia edelaosas.
Uus!!: Karl Suur ja Sloveenia Istria · Näe rohkem »
Sotsiaalne turumajandus
Sotsiaalne turumajandus on majandusmõiste, mis pärineb saksa kultuuriruumist (saksa: Soziale Marktwirtschaft) ja märgib vaba turumajandust, milles ühiskonna avalikku huvi esindav institutsioon kehtestab õiglase konkurentsi reeglid ning ühiskond tagab ühel või teisel viisil igaühele võimetekohase eneseteostuse ja igapäevase toimetuleku võimaluse.
Uus!!: Karl Suur ja Sotsiaalne turumajandus · Näe rohkem »
Spoleto hertsogkond
Spoleto hertsogkond (itaalia: Ducato di Spoleto, ladina: Ducatus Spolitae) oli umbes aastal 570 Kesk-Itaalias langobardi duxi Faroaldi poolt asutatud langobardide territoorium.
Uus!!: Karl Suur ja Spoleto hertsogkond · Näe rohkem »
Stephanus III
Stephanus III (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus IV; 720 ? – 24. jaanuar 772) oli paavst 768–772.
Uus!!: Karl Suur ja Stephanus III · Näe rohkem »
Stephanus IV
Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817.
Uus!!: Karl Suur ja Stephanus IV · Näe rohkem »
Sulm
Sulm on jõgi Austrias Lõuna-Steiermargis.
Uus!!: Karl Suur ja Sulm · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Karl Suur ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Karl Suur ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tüüringid
Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.
Uus!!: Karl Suur ja Tüüringid · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Toulouse · Näe rohkem »
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I. Sellele kuninga poolt nimetatule pole järglasi teada, kuigi mõned nimed on tänapäevani säilinud.
Uus!!: Karl Suur ja Toulouse'i krahv · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Karl Suur ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Uus!!: Karl Suur ja Trieri kuurvürstkond · Näe rohkem »
Uccle
Uccle (hollandi keeles Ukkel) on üks üheksateistkümnest Belgia Brüsseli piirkonna vallast.
Uus!!: Karl Suur ja Uccle · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Karl Suur ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Uus!!: Karl Suur ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Karl Suur ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Untersberg
Untersberg, vaade Salzburgist Untersberg on põhjapoolseim Berchtesgadeni Alpide mäemassiiv, silmapaistev kannus, mis kulgeb Berchtesgadeni (Saksamaa) ja Salzburgi (Austria) vahel.
Uus!!: Karl Suur ja Untersberg · Näe rohkem »
Vana-Saksimaa
Saksimaa 8. sajandil Elbe, Weseri ja Eideri jõe vahel Vana-Saksimaa on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva Alam-Saksimaa ja Vestfaaliga ning Saksi-Anhalti lääneosaga.
Uus!!: Karl Suur ja Vana-Saksimaa · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Karl Suur ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Vürstipeegel
Ühe tuntuima vürstipeegli, Niccoló Machiavelli "Valitseja" 1550. aasta väljaande tiitelleht Vürstipeegel või valitsejapeegel (saksa Fürstenspiegel, ladina speculum principis, prantsuse miroir exemplaire, inglise mirror for princes) oli õpetusliku kirjanduse vorm, mis oli eeskätt suunatud kas ametis olevale või tulevasele valitsejale (vürstile) ning sisaldas enamasti nii praktilisi näpunäiteid valitsejaametiks kui moraalseid nõudeid temale.
Uus!!: Karl Suur ja Vürstipeegel · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Karl Suur ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Verden
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Verden · Näe rohkem »
Verdeni kaelakohus
Verdeni kaelakohus (saksa keeles Blutgericht von Verden) oli massimõrv, mis leidis 782.
Uus!!: Karl Suur ja Verdeni kaelakohus · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Karl Suur ja Verduni leping · Näe rohkem »
Viini kroonimisevangeliaar
Kroonimisevangeliaari kullatud hõbedast köide, pärit umbes 1500. aastast purpurseks värvitud pärgament Evangelist Matteus (fo 15) Viini kroonimisevangeliaar, eestikeelses kunstiajalookirjanduses esineb ka nimetus Karl Suure evangeliaar, on Karolingide ajast pärit illumineeritud käsikiri, purpurpärgamendile kirjutatud illustreeritud evangeliaar, mis on loodud veidi enne aastat 800 Aachenis, Karl Suure õukonnakooli juures.
Uus!!: Karl Suur ja Viini kroonimisevangeliaar · Näe rohkem »
Vinschgau
Vinschgau ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis; kollane-must viirutus tähistab oru geograafilist ulatust Vinschgau (itaalia: Val Venosta, saksa: Vinschgau, romanši: Vnuost, ladiini: Val Venuesta, keskaegne: Finsgowe) või Vinschgau org on Adige või Etschi jõe oru ülemine osa Lõuna-Tirooli lääneosas Itaalias.
Uus!!: Karl Suur ja Vinschgau · Näe rohkem »
Visbeki vald
Visbek (vanasaksi: Fiscbechi või Fiskbeki) on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Vechta kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Visbeki vald · Näe rohkem »
Widukind
Widukind (saksa keeles ka Wittekind) oli sakside juht (dux Saxonum) ja Frangi riigi kuninga Karl Suure vastaste juht Saksi sõdade ajal 777–785.
Uus!!: Karl Suur ja Widukind · Näe rohkem »
Wiesbaden
Wiesbaden Wiesbaden on linn Saksamaal, Hesseni liidumaa pealinn.
Uus!!: Karl Suur ja Wiesbaden · Näe rohkem »
Wittingen
Wittingen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Gifhorni kreisis.
Uus!!: Karl Suur ja Wittingen · Näe rohkem »
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Uus!!: Karl Suur ja Worms · Näe rohkem »
Zollfeld
Vaade Karnburgilt Maria Saalile Zollfeld (sloveeni: Gosposvetsko polje) on veidi tõusev tasandik Austria Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Karl Suur ja Zollfeld · Näe rohkem »
Zwolle
Zwolle Zwolle on linn ja vald Hollandis, Overijsseli provintsi keskus.
Uus!!: Karl Suur ja Zwolle · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Karl Suur ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
2. aprill
2.
Uus!!: Karl Suur ja 2. aprill · Näe rohkem »
25. detsember
25.
Uus!!: Karl Suur ja 25. detsember · Näe rohkem »
742
742.
Uus!!: Karl Suur ja 742 · Näe rohkem »
774
774.
Uus!!: Karl Suur ja 774 · Näe rohkem »
781
781.
Uus!!: Karl Suur ja 781 · Näe rohkem »
782
782.
Uus!!: Karl Suur ja 782 · Näe rohkem »
788
788.
Uus!!: Karl Suur ja 788 · Näe rohkem »
799
799.
Uus!!: Karl Suur ja 799 · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Karl Suur ja 8. sajand · Näe rohkem »
800
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.
Uus!!: Karl Suur ja 800 · Näe rohkem »
804
804.
Uus!!: Karl Suur ja 804 · Näe rohkem »
814
814.
Uus!!: Karl Suur ja 814 · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Karl Suur ja 9. sajand · Näe rohkem »
