Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Aškenazi juudid, Abbassiidide kalifaat, Abhaasia, Abhaasia ajalugu, Askold, Avaari khaaniriik, Álmos, Árpád, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bulgaarid, Endiste riikide loend, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Idaslaavlased, Jaroslav Tark, Jevpatorija, Johannes I Tzimiskes, Justinianus II, Juudi diasporaa, Karaiimid, Kasaarid, Kiiev, Kiievi-Vene, Marid, Marimaa, Petšeneegid, Poljudje, Rahvaste ja hõimude loend, Siversk, Suur rahvasterändamine, Tamani poolsaar, Ukraina ajalugu, Ungari ajalugu, Ungari mütoloogia, Ungari vürstiriik, Ungarlaste suurvürst, Valgevenelased, Volga-Bulgaaria, Volgograd, Zoltán.
Aškenazi juudid
Aškenazi juudid (heebrea keeles אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.
Uus!!: Kasaarid ja Aškenazi juudid · Näe rohkem »
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Uus!!: Kasaarid ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »
Abhaasia
Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.
Uus!!: Kasaarid ja Abhaasia · Näe rohkem »
Abhaasia ajalugu
Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.
Uus!!: Kasaarid ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »
Askold
Askold (vene Аскольд, Асколд, Осколд, ukraina Аскольд, idavanapõhja Haskuldr, läänevanapõhja Höskuldr 'odaomanik'; suri umbes 882 või 884 Kiievis) oli kroonika "Jutustus möödunud aegadest" järgi Rjuriku kaaskondlane, varjaagi väepealik ja Kiievi vürst.
Uus!!: Kasaarid ja Askold · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Kasaarid ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Álmos
Álmos kujutatuna kroonikas "Chronicon Pictum" Álmos, ka Almos või Almus, (u 820 – u 895) oli madjarite hõimuliidu esimene juht alates ligikaudu aastast 850.
Uus!!: Kasaarid ja Álmos · Näe rohkem »
Árpád
Árpádi kuju Ráckeve linnas Ungaris Árpádi kuju Budapestis Kangelaste väljakul (''Hősök tere'') Árpád (u 845 – u 907) oli madjarite hõimuliidu juht 9.
Uus!!: Kasaarid ja Árpád · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Kasaarid ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Kasaarid ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Kasaarid ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Endiste riikide loend
Ajaloolised riigid on riigid ja iseseisvad territooriumid, mida enam iseseisvatena ei eksisteeri või mis on mingil muul moel kadunud.
Uus!!: Kasaarid ja Endiste riikide loend · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Kasaarid ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Kasaarid ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Kasaarid ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jevpatorija
Jevpatorija on linn Ukrainas Krimmi läänerannikul Musta mere Kalamõti lahe osa Jevpatorija lahe ääres.
Uus!!: Kasaarid ja Jevpatorija · Näe rohkem »
Johannes I Tzimiskes
Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.
Uus!!: Kasaarid ja Johannes I Tzimiskes · Näe rohkem »
Justinianus II
Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.
Uus!!: Kasaarid ja Justinianus II · Näe rohkem »
Juudi diasporaa
Hajalajuutlus (hbr Gola; võõrsõnana ka diasporaa või eksiil) algas 597.
Uus!!: Kasaarid ja Juudi diasporaa · Näe rohkem »
Karaiimid
Karaiimid Krimmis Feodossijas, 1837 Karaiimid (karaiimi keele Krimmi murdes къарайлар, Trakai murdes karajlar) on väikesearvuline turgi rahvas Ukrainas, Poolas, Leedus ja Venemaal.
Uus!!: Kasaarid ja Karaiimid · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Kasaarid ja Kasaarid · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Kasaarid ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Kasaarid ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Marid
Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.
Uus!!: Kasaarid ja Marid · Näe rohkem »
Marimaa
Marimaa (ametlikult Mari Eli Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Kasaarid ja Marimaa · Näe rohkem »
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Uus!!: Kasaarid ja Petšeneegid · Näe rohkem »
Poljudje
Vana-Vene vürst andamit kogumas. Nikolai Roerich, 1908 Poljudje (vene keeles полюдье) oli andami kogumine või andamikogumisretk Vana-Venes, hilisem (sageli määramata suurusega) andam; samuti kostitamist, pidustusi ja kingitusi pakkuv ringreis distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlusteks riigi eri piirkondades.
Uus!!: Kasaarid ja Poljudje · Näe rohkem »
Rahvaste ja hõimude loend
Artikkel Rahvad ja hõimud sisaldab maailma rahvaste, hõimude ja muude etniliste rühmade mittetäielikku nimistut algul tähestiku järjekorras ja seejärel geograafiliste piirkondade kaupa.
Uus!!: Kasaarid ja Rahvaste ja hõimude loend · Näe rohkem »
Siversk
Siversk on linn Ukrainas Donetski oblastis Bahmuti rajoonis.
Uus!!: Kasaarid ja Siversk · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Kasaarid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Tamani poolsaar
Tamani poolsaar on poolsaar Venemaal Krasnodari krais, mis piirneb põhjas Aasovi mere, läänes Kertši väina ja lõunas Musta merega.
Uus!!: Kasaarid ja Tamani poolsaar · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: Kasaarid ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kasaarid ja Ungari ajalugu · Näe rohkem »
Ungari mütoloogia
Ukrainas Kirovogradi oblastis välja kaevatud 9. sajandist pärinev kinniti, mis kuulub võimalike Ungari päritolu "Subotcy leidude" hulka Ungari mütoloogia hõlmab ungarlaste ehk madjarite müüte, legende, rahvajutte, muinasjutte ja jumalusi.
Uus!!: Kasaarid ja Ungari mütoloogia · Näe rohkem »
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Uus!!: Kasaarid ja Ungari vürstiriik · Näe rohkem »
Ungarlaste suurvürst
Esimene ungarlaste suurvürst Álmos kujutatuna illustreeritud kroonikas ''Chronicon Pictum'' Viimane ungarlaste suurvürst ja esimene Ungari kuningas István Püha Ungarlaste suurvürst (ungari keeles Nagyfejedelem) oli 9.
Uus!!: Kasaarid ja Ungarlaste suurvürst · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Kasaarid ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Volga-Bulgaaria
Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.
Uus!!: Kasaarid ja Volga-Bulgaaria · Näe rohkem »
Volgograd
Volgograd (vene 'Volga linn', 1925–1961 Stalingrad) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Volga jõe ääres, Volgogradi oblasti halduskeskus.
Uus!!: Kasaarid ja Volgograd · Näe rohkem »
Zoltán
Zoltán (u 880 või 903 – u 950), ka Zolta, oli esimese säilinud ungarlaste kroonika Gesta Hungarorum järgi kolmas ungarlaste suurvürst, kellest sai suurvürst peale tema isa Árpádi surma aasta 907 paiku.
Uus!!: Kasaarid ja Zoltán · Näe rohkem »
