Side

394 suhted: Aadel, Aadliarmukiri, Aakre mõis, Abja mõis, Absolutism, Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ajalugu, Alaline nõukogu, Aleksander I, Aleksandr Balašov, Aleksandr Golitsõn (1773−1844), Aleksandr Möller-Zakomelski, Aleksandr Suvorov, Aleksandri palee, Aleksei Bobrinski (1762−1813), Aleksei Bobrinski (1826−1894), Alexander Brückner, Andreas von Langell, Antoniuse kalmistu (Tallinn), Arhangelsk, Arseni (Maciejewicz), Asehalduskord, Askania dünastia, August Ludwig von Schlözer, Augusta Carolina, Aumeistri kihelkond, Avel, Axel Buxhoeveden, Ķemere mõis, Žagarė mõis, Üldhoolekandekolleegium, Ēķini mõis, Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun, Baltisakslased, Balvi mõis, Bari konföderatsioon, Bartolomeo Rastrelli, Belgorod, Białowieża laane rahvuspark, Biograafiad (Ka), Birži mõis, Bobrinski, Boriss Akunin, Brenguļi, Bubiai, Bujničy, Burchard Christoph von Münnich, Chersonesos, Christian Wolff, Delmenhorst, Denis Diderot, ..., Dokšycy, Domenico Cimarosa, Eesti ajalugu, Eesti šotlased, Eesti linnad, Eesti valitsejad, Eestimaa, Eestimaa ülemmaakohus, Eestimaa hertsog, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa kubermanguvalitsus, Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend, Eneida, Engels, Ermitaaž, Ernst Johann von Biron, Esimene Poola jagamine, Eterikan, Ferdinand von Tiesenhausen, Filipp Vigel, Flora Danica, Flora Danica (serviis), Friedrich Konrad Gadebusch, Friedrich von Buxhoeveden, Gattšina, Gattšina palee, Gavrila Deržavin, Georg Friedrich von Grotenhielm, Georg von Bradke, George Browne, Georgi lint, Gerolsteini suurhertsoginna, Giacomo Quarenghi, Ginkūnai, Gorodskoi golova, Grigori Orlov, Grigori Potjomkin, Gruusia, Gruusia ajalugu, Gustav III, Haapsalu, Haapsalu ajalugu, Hanila kalmistu, Hans von der Pahlen, Harjumaa, Henri Troyat, Hernhuutlus Eestis, Herson, Hiiumaa, Hiiumaa ajalugu, Hiiurootslased, Hirmuse mõis, Holstein, Holstein-Gottorp, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Hortõtsja, Imatra kosk, Irši vald, Irkutsk, Ivan Dmitrijev, Ivan Sussanin, Ivan VI, Jaak Soans, Jaani seegi kalmistu, Jakob von Sievers, Jamburgi maakond, Jaroslavli ja Rostovi piiskopkond, Jaunbrenguļi mõis, Jaunvāle mõis, Jean-Antoine Houdon, Jean-Baptiste Le Prince, Jekaterina Daškova, Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal, Jever, Johann Baptist Lampi vanem, Johann Christian Lisch, Johann Karl von Enden, Johann von Michelsohnen, Jossif Tronski, Juuru kalmistu, Juutide asustuspiirkond, Kaasan, Kahkva mõis, Kalmistu, Karl Christoph von Lieven, Karl XIII, Kasakad, Katariina (eesnimi), Katariina (seriaal), Katariina (täpsustus), Katariina allee, Katariina maja, Kaukaasia, Küüditamine, Keiserlik õiguskool, Kivisild (Tartu), Klassitsism, Kolga-Jaani vald, Koluvere piiskopilinnus, Kompassi, Konguta vasallilinnus, Krasnodar, Krimmi khaaniriik, Kryčaŭ, Kuningaraamat, Kuramaa asehaldurkond, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuressaare kreis, Kuressaare Püha Nikolai kirik, Laagna, Laagna mõis, Laila Hirvisaari, Laimjala mõis, Läti, Läti ajalugu, Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen, Libateisik, Lielie kapi, Lieven, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Lipšukalnsi mõis, Loone Ots, Lubi mõis, Luuküla kalmistu, Manifest aadli vabadusest, Maramaa mõis, Maria teater, Maria Theresia, Marija palee, Mariupol, Matus, Mõigu mõis, Mežotne mõis, Mestmacher, Mohri maja, Moskva kubermang, Moskva kuberner, Musta Kotka orden, Naisiai, Nikolai Mikluhho-Maklai, Nikolai Roerich, Nikolai Rumjantsev, Ninasi postijaam, Norfolki saar, Novosiltsov (Orjol), Odessa, Oldenburgi hertsogkond, Orlov, Otradnoje, Otto Heinrich Igelström, Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800), Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, Pabaži, Paide, Paide ajalugu, Paide linnavalitsus, Paldiski, Paul I, Pavlovsk, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärnu Alevi kalmistu, Pärnu Suurmärter Katariina kirik, Pärsia Impeerium, Püha Aleksander Nevski orden, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Püha Anna kalmistu, Püha Georgi orden, Püha Vladimiri orden, Põltsamaa, Põltsamaa mõis, Põltsamaa saksa kalmistu, Pearahamaks, Pearaharahutused, Peeter I, Peeter III, Perekop, Peter Friedrich Ludwig, Peter Ludwig von der Pahlen, Peter Simon Pallas, Peterburi, Peterburi Kunstide Akadeemia, Petroskoi ajalugu, Petseri, Piirikaitse Üksikkorpus, Pius VI, Pjotr Zavadovski, Platon Zubov, Plāņi mõis, Podolsk, Poola aeg, Poola ajalugu, Porhov, Potjomkini küla, Praostkond, Preisimaa, Pružany, Pružany mõis, Rannu kalmistu, Rauna piiskopilinnus, Räpina mõis, Reopalu kalmistu, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Ristimägi (Hiiumaa), Romanovid, Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, Rootsi asehaldur Tallinnas, Rundāle loss, Saare mõis (Maarja-Magdaleena), Saaremaa ajalugu, Saaremaa asehaldur, Samuel Greigh, Saratov, Saunasaar, Sündinud 2. mail, Słaŭharad, Seitsmeaastane sõda, Sergei Merkurov, Sergei Uvarov, Sileesia sõjad, Sloka, Smiltene kihelkond, Smiltene mõis, Smiltene piiskopilinnus, Stanisław II, Suhharevi torn, Surnud 16. oktoobril, Surnud 17. novembril, Suur Teater, Suur-Ljahhovi saar, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna asehaldurkond, Tallinna kubermang, Tallinna raekoda, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Targowica konföderatsioon, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu bastionid, Tartu sillad, Tauria palee, Tārā, Tšerkessia, Teenistusastmete tabel, Teine Poola jagamine, Toompea loss, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Trakų Vokė mõis, Trikāta mõis, Tukumsi ordulinnus, Tuutari kõrgustik, Ukraina ajalugu, Ukraina keele arengu takistamine, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Uspenski kalmistu, Uvarov, Vaivara vana kalmistu, Valga (Liivimaa), Valga kreis, Valga maakond, Valgamaa, Valgevene ajalugu, Valgustatud absolutism, Vana-Kaarli kalmistu, Vaskratsanik, Vassili Kljutševski, Vassili Tšitšagov, Väike-Maarja kalmistu, Väike-Maarja kihelkonnakool, Väimela mõis, Võlla mõis, Võnnu kreis, Võru, Võru Katariina kirik, Võru maakond, Võru Suurkannataja Ekaterina kirik, Võru vapp, Vecate mõis, Vecbrenguļi mõis, Vecvāle mõis, Veismaņi mõis, Vene-Türgi sõda (1768–1774), Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi haldusjaotus, Venemaa Keisririik, Venemaa muusika, Venemaa Rahvusraamatukogu, Venemaa riigipeade loend, Viļaka mõis, Viieteistkümnekopikane münt, Viin (jook), Viinaköök, Viinavabrik, Viljandi, Viljandi ajalugu, Viljandi vana kalmistu, Viru kreis, Viru praostkond, Vladimir Bobrinski, Vladimir Borovikovski, Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal, Vladimiri Kuldne värav, Volgasakslased, Volgasakslaste ANSV, Vologda oblasti vapp, Woldemar Dietrich von Budberg, Zavadovski, Zerbst, Znamenskaja kirik (Dubrovitsõ), Zubov, Zvārte mõis, Zvenigorod, 10. august, 10. november, 14. mai, 17. juuni, 17. november, 1729, 1762, 1763, 1764, 1765, 1767, 1775. aasta Tartu tulekahju, 1783, 1795, 1796, 18. sajand, 18. sajand Eestis, 19. sajand Eestis, 2. mai, 3. oktoober, 5. mai, 9. juuli. Laienda indeks (344 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadel

Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.

Uus!!: Katariina II ja Aadel · Näe rohkem »

Aadliarmukiri

Aadliarmukiri, ka armukiri aadlile, oli ürik, millega Katariina II 2.

Uus!!: Katariina II ja Aadliarmukiri · Näe rohkem »

Aakre mõis

Aakre mõisa peahoone Peahoone Aakre mõis oli rüütlimõis (vahepeal riigimõis) Rõngu kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Katariina II ja Aakre mõis · Näe rohkem »

Abja mõis

Abja mõisa peahoone Abja mõis (saksa keeles Abia) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Katariina II ja Abja mõis · Näe rohkem »

Absolutism

Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Uus!!: Katariina II ja Absolutism · Näe rohkem »

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ajalugu

See artikkel käsitleb aktiivsus- ja tähelepanuhäire ajalugu.

Uus!!: Katariina II ja Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ajalugu · Näe rohkem »

Alaline nõukogu

Alaline nõukogu (vene keeles Непременный совет) oli aastatel 1801−1810 Venemaa keisririigi kõrgeim nõuandev kogu.

Uus!!: Katariina II ja Alaline nõukogu · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.

Uus!!: Katariina II ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksandr Balašov

Aleksandr Balašov. George Dawe' maal Aleksandr Dmitrijevitš Balašov (saksapäraselt Alexander Balaschew, von Balaschef, vene Александр Дмитриевич Балашов) (19. juuli (vkj 12. juuli) 1770 Moskva – 8. mai 1837 Kroonlinn) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (jalaväekindral), Eestimaa sõjakuberner 1800–1802.

Uus!!: Katariina II ja Aleksandr Balašov · Näe rohkem »

Aleksandr Golitsõn (1773−1844)

Vürst Aleksandr Golitsõn Vürst Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn (8. detsember 1773 Jaroslavl – 22. november 1844 Gaspra, Krimm) oli Venemaa riigitegelane, aastatel 1813–1844 Venemaa Piibliseltsi president ning 1817–1824 Venemaa keisririigi usuasjade ja rahvahariduse minister.

Uus!!: Katariina II ja Aleksandr Golitsõn (1773−1844) · Näe rohkem »

Aleksandr Möller-Zakomelski

Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Uus!!: Katariina II ja Aleksandr Möller-Zakomelski · Näe rohkem »

Aleksandr Suvorov

Aleksandr Vassiljevitš Suvorov (vene keeles Александр Васильевич Суворов; 24. november 1729 Moskva, Venemaa Keisririik – 18. mai 1800 Peterburi, Venemaa Keisririik) oli Venemaa Keisririigi väejuht.

Uus!!: Katariina II ja Aleksandr Suvorov · Näe rohkem »

Aleksandri palee

Aleksandri palee Aleksandri palee (vene keeles Александровский дворец) on endine keiserlik residents Tsarskoje Selo linna lähedal Venemaal, mis asub Peterburi südalinnast umbes 28 kilomeetrit lõuna pool.

Uus!!: Katariina II ja Aleksandri palee · Näe rohkem »

Aleksei Bobrinski (1762−1813)

Aleksei Bobrinski portree lapsena, Carl Ludwig Christineki maal Ermitaažis (1769) Krahv Aleksei Bobrinski (vene: Алексей Григорьевич Бобринский) (22. aprill 1762 Talvepalee – 2. juuli 1813 Bogoroditsk, Tula oblast) oli Venemaa keisrinna Katariina II ja krahv Grigori Orlovi vallaspoeg, kindralmajor, aastast 1796 krahv ja Vana-Põltsamaa mõisa omanik.

Uus!!: Katariina II ja Aleksei Bobrinski (1762−1813) · Näe rohkem »

Aleksei Bobrinski (1826−1894)

Krahv Aleksei Bobrinski Krahv Aleksei Pavlovitš Bobrinski (vene keeles Алексей Павлович Бобринский) (19. veebruar (vkj) 1826 Pavlovsk, Peterburi kubermang – 7. november (vkj) 1894 Cannes, Prantsusmaa) oli Venemaa riigimees ja suhkrutööstur.

Uus!!: Katariina II ja Aleksei Bobrinski (1826−1894) · Näe rohkem »

Alexander Brückner

Alexander Brückner (1894) Alexander Brückner (5. august 1834 Peterburi – 16. november 1896 Jena) oli Venemaal elanud baltisaksa ajaloolane.

Uus!!: Katariina II ja Alexander Brückner · Näe rohkem »

Andreas von Langell

Andreas von Langell (Андрей Андреевич фон Лангель; surnud 1808) oli Venemaa riigitegelane.

Uus!!: Katariina II ja Andreas von Langell · Näe rohkem »

Antoniuse kalmistu (Tallinn)

Antoniuse kalmistu oli kalmistu Tõnismäel Tallinnas.

Uus!!: Katariina II ja Antoniuse kalmistu (Tallinn) · Näe rohkem »

Arhangelsk

Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.

Uus!!: Katariina II ja Arhangelsk · Näe rohkem »

Arseni (Maciejewicz)

Arsenius (1697 Volodõmõr – 28. veebruar 1772 Tallinn) oli Rostovi metropoliit aastatel 1742–1763.

Uus!!: Katariina II ja Arseni (Maciejewicz) · Näe rohkem »

Asehalduskord

Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.

Uus!!: Katariina II ja Asehalduskord · Näe rohkem »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Katariina II ja Askania dünastia · Näe rohkem »

August Ludwig von Schlözer

August Ludwig von Schlözer, 1779 August Ludwig von Schlözer (5. juuli 1735 Gaggstatt, Württemberg – 9. september 1809 Göttingen) oli saksa ajaloolane, publitsist, Göttingeni ülikooli professor, Peterburi Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Katariina II ja August Ludwig von Schlözer · Näe rohkem »

Augusta Carolina

"Augusta Carolina" on Gert Helbemäe 1942.

Uus!!: Katariina II ja Augusta Carolina · Näe rohkem »

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Katariina II ja Aumeistri kihelkond · Näe rohkem »

Avel

Avel (Авель; 1757–1841) oli vene munk, ennustaja.

Uus!!: Katariina II ja Avel · Näe rohkem »

Axel Buxhoeveden

Parun Axel Buxhoeveden (Alexander Peter Eduard Buxhoeveden; 21. aprill/3. mai 1856 Kuressaare – 16. veebruar 1919 Kuivastu lähedal) oli Saaremaa maamarssal aastail 1905–1919.

Uus!!: Katariina II ja Axel Buxhoeveden · Näe rohkem »

Ķemere mõis

Ķemere mõis (saksa keeles Kemmershof, läti keeles Ķemeres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Ēvele kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Ķemere mõis · Näe rohkem »

Žagarė mõis

Žagarė mõisa peahoone Žagarė mõis (leedu Žagarės dvaras) on endine mõis Leedus Joniškise rajoonis Žagarės, aadressil Malūno g. 1.

Uus!!: Katariina II ja Žagarė mõis · Näe rohkem »

Üldhoolekandekolleegium

Üldhoolekandekolleegium (ka üldise järelevalve prikaas, üldise hüveolu kolleegium; vene Приказ общественного призрения, saksa Kollegium Allgemeiner Fürsorge) oli Vene keisririigi kubermangudes (sh Eesti alal) hoolekande-, tervishoiu- ja haridusküsimustega tegelev kubermanguvalitsuse asutus (kolleegium).

Uus!!: Katariina II ja Üldhoolekandekolleegium · Näe rohkem »

Ēķini mõis

Ēķini mõis (saksa keeles Heydekenshof, varem Broesemoise, läti keeles Ēķina muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Ēķini mõis · Näe rohkem »

Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun

Autoportree (1781 või 1782) Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun (16. aprill 1755 Pariis – 30. märts 1842 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik, Marie Antoinette'i õukonnakunstnik.

Uus!!: Katariina II ja Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Katariina II ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Balvi mõis

Balvi mõis (läti keeles Balvu muiža, poola keeles Bolowsk, vene keeles Боловск, saksa keeles Bolwa) oli mõis Vitebski kubermangus Ludza maakonnas Balvi vallas.

Uus!!: Katariina II ja Balvi mõis · Näe rohkem »

Bari konföderatsioon

Bari konföderatsiooni kontrolli all olnud piirkonnad ja tähtsamad lahingud Venemaa vägede vastu "Pułaski Baris". Korneli Szlegeli maal Bari konföderatsioon (1768–1772) oli Poola šlahta konföderatsioon, mis loodi 29. veebruaril 1768 Baris Podoolias.

Uus!!: Katariina II ja Bari konföderatsioon · Näe rohkem »

Bartolomeo Rastrelli

Francesco Bartolomeo Rastrelli (vene transkriptsioonis Франческо Бартоломео Растрелли; venepäraselt Варфоломей Варфоломеевич Растрелли; 1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli Prantsusmaal sündinud itaalia päritolu arhitekt, kes töötas Venemaal, Vene õukonnaliikmete teenistuses 1730.

Uus!!: Katariina II ja Bartolomeo Rastrelli · Näe rohkem »

Belgorod

258x258px Belgorod (vene keeles Белгород, 'valge linn') on linn Venemaal, Belgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Katariina II ja Belgorod · Näe rohkem »

Białowieża laane rahvuspark

Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.

Uus!!: Katariina II ja Białowieża laane rahvuspark · Näe rohkem »

Biograafiad (Ka)

Biograafiad (Ka) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ka".

Uus!!: Katariina II ja Biograafiad (Ka) · Näe rohkem »

Birži mõis

Birži mõis (saksa keeles Modohn, läti keeles Biržu muiža, ka Madonas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Birži mõis · Näe rohkem »

Bobrinski

Bobrinski (vene keeles Бобринский, saksa keeles Bobrinsky) on aadlisuguvõsa, mis põlvnes keisrinna Katariina II ja vürst Grigori Orlovist.

Uus!!: Katariina II ja Bobrinski · Näe rohkem »

Boriss Akunin

Boriss Akunin (kodanikunimega Grigol Tšhartišvili; sündinud 20. mail 1956) on gruusia-juudi päritolu vene kirjanik.

Uus!!: Katariina II ja Boriss Akunin · Näe rohkem »

Brenguļi

Brenguļi on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Brenguļi valla halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Brenguļi · Näe rohkem »

Bubiai

Bubiai on küla Leedus Šiauliai rajoonis, Bubiai valla halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Bubiai · Näe rohkem »

Bujničy

Bujničy (transkribeerituna Buinitšõ) on agrolinnake ja endine alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis Mahiloŭ rajoonis, Bujničy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Bujničy · Näe rohkem »

Burchard Christoph von Münnich

Burchard Christoph von Münnich Münnichite vapp Burchard Christoph von Münnich (vene keeles Христофор Антонович Минихvõi фон Миних) (19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis, Oldenburg Põhja-Saksamaa – 16. oktoober 1767) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728).

Uus!!: Katariina II ja Burchard Christoph von Münnich · Näe rohkem »

Chersonesos

Hersonesos ehk Chersonesos (vanakreeka Χερσόνησος, ladina Chersonesus; Bütsantsi kreeka keeles lühinimi Χερσών Cherson, vanaslaavi Корсунь, Korsun; tänapäeva ukraina Херсоне́с) on Krimmis, tänapäeva Sevastopoli lääneservas paiknev kunagine Kreeka koloonia.

Uus!!: Katariina II ja Chersonesos · Näe rohkem »

Christian Wolff

Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.

Uus!!: Katariina II ja Christian Wolff · Näe rohkem »

Delmenhorst

Delmenhorst on kreisivaba linn (Kreisfreie Stadt) Alam-Saksimaal Saksamaal.

Uus!!: Katariina II ja Delmenhorst · Näe rohkem »

Denis Diderot

Denis Diderot (5. oktoober 1713 Prantsusmaa, Langres – 31. juuli 1784 Pariis) oli prantsuse filosoof ja kirjanik, entsüklopedist.

Uus!!: Katariina II ja Denis Diderot · Näe rohkem »

Dokšycy

Dokšycy (transkribeerituna Dokšõtsõ) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Dokšycy rajooni ja Dokšycy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Dokšycy · Näe rohkem »

Domenico Cimarosa

Domenico Cimarosa (17. detsember 1749 – 11. jaanuar 1801) oli itaalia helilooja.

Uus!!: Katariina II ja Domenico Cimarosa · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Katariina II ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti šotlased

Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.

Uus!!: Katariina II ja Eesti šotlased · Näe rohkem »

Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.

Uus!!: Katariina II ja Eesti linnad · Näe rohkem »

Eesti valitsejad

See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.

Uus!!: Katariina II ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Katariina II ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa ülemmaakohus

Eestimaa ülemmaakohus (saksa keeles Estländisches Oberlandgericht, vene keeles Эстляндский оберландгерихт, ka Эстляндский верхний земский суд, eesti keeles Eestimaa Landstuakohus) oli kõrgeim seisuslik maa- ja aadlikohtuasutus Eestimaal XIII sajandi 1.

Uus!!: Katariina II ja Eestimaa ülemmaakohus · Näe rohkem »

Eestimaa hertsog

Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.

Uus!!: Katariina II ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Katariina II ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa kubermangu korrakaitse

Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.

Uus!!: Katariina II ja Eestimaa kubermangu korrakaitse · Näe rohkem »

Eestimaa kubermanguvalitsus

Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722–1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli Eestimaa kuberner.

Uus!!: Katariina II ja Eestimaa kubermanguvalitsus · Näe rohkem »

Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend

Siin artiklis on loetletud Eestit külastanud riigipead ja valitsusjuhid.

Uus!!: Katariina II ja Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »

Eneida

"Eneida" (ukraina keeles Енеида) on ukrainakeelne burleskpoeem, mille kirjutas Ivan Kotljarevskõi aastal 1798.

Uus!!: Katariina II ja Eneida · Näe rohkem »

Engels

Engels on linn Venemaal Saratovi oblastis Volga jõe vasakul kaldal Saratovi linna vastas.

Uus!!: Katariina II ja Engels · Näe rohkem »

Ermitaaž

Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis.

Uus!!: Katariina II ja Ermitaaž · Näe rohkem »

Ernst Johann von Biron

Ernst Johann von Biron Ernst Johann von Biron (õigemini Ernst Johann von Bühren; läti keeles Ernsts Johans Bīrons; vene keeles Эрнст Иоганн Бирон; 23. november 1690 Kalnciems – 29. detsember 1772 Jelgava) oli Kuramaa hertsog.

Uus!!: Katariina II ja Ernst Johann von Biron · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.

Uus!!: Katariina II ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Eterikan

Eterikan (vene keeles Этерикан) (sünni- ja surmakuupäev teadmata) oli Leena alamjooksult pärit eveeni rahvusest Sahha tööstur, maadeavastaja ja meresõitja.

Uus!!: Katariina II ja Eterikan · Näe rohkem »

Ferdinand von Tiesenhausen

Krahvide Tiesenhausenite suguvõsavapp Ferdinand von Tiesenhausen Katharina, (Alexander Brullov, 1825 Krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen (vene: Фёдор (Фердинанд) Иванович Тизенгаузен; 21. mai (vkj) 1782 – 21. november/3. detsember 1805 Austerlitz (praegune Slavkov u Brna Tšehhis Brno lähedal)) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, insenerivägede staabikapten, keiser Aleksander I tiibadjutant ja vürst Mihhail Kutuzovi väimees.

Uus!!: Katariina II ja Ferdinand von Tiesenhausen · Näe rohkem »

Filipp Vigel

Filipp Filippovitš Vigel (vene keeles Филипп Филиппович Вигель; 23. november (vana kalendri järgi 12. november) 1786 Simbuhhino – 1. aprill (vana kalendri järgi 20. märts) 1856 Moskva) oli Venemaa riigiametnik ja memuarist, Aleksandr Puškini sõber ning mõttekaaslane.

Uus!!: Katariina II ja Filipp Vigel · Näe rohkem »

Flora Danica

Pilt atlasest (''Carex trinervis'') ''Coleanthus subtilis'' "Flora Danica" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.

Uus!!: Katariina II ja Flora Danica · Näe rohkem »

Flora Danica (serviis)

pisi Flora Danica on aastail 1790–1802 Kopenhaageni kuninglikus portselanivabrikus valminud serviis.

Uus!!: Katariina II ja Flora Danica (serviis) · Näe rohkem »

Friedrich Konrad Gadebusch

Friedrich Konrad Gadebusch (9. veebruar (vana kalendri järgi 29. jaanuar) 1719 Rügen – 20. juuli (9. juuli) 1788) oli baltisaksa ajaloolane, Tartu justiitsbürgermeister.

Uus!!: Katariina II ja Friedrich Konrad Gadebusch · Näe rohkem »

Friedrich von Buxhoeveden

Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.

Uus!!: Katariina II ja Friedrich von Buxhoeveden · Näe rohkem »

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Gattšina · Näe rohkem »

Gattšina palee

Gattšina palee (2014) Gattšina palee 18. sajandi akvarellil Arsenali galerii Gattšina palees (Eduard Hau, 1880) Gattšina palee ehk Suur Gattšina palee (vene keeles Большой Гатчинский дворец) on Leningradi oblastis Gattšinas asuv klassitsistlik palee.

Uus!!: Katariina II ja Gattšina palee · Näe rohkem »

Gavrila Deržavin

pisi Gavrila Deržavin (vene keeles Гаврила Романович Державин, 14. juuli 1743 Kaasan – 20. juuli 1816 Zvanka) oli vene luuletaja.

Uus!!: Katariina II ja Gavrila Deržavin · Näe rohkem »

Georg Friedrich von Grotenhielm

Georg Friedrich von Grotenhielm (Venemaal tuntud kui Georgi Jevstafjevitš, vene keeles Георгий Евстафьевич фон Гротенгельм) (19. oktoober 1721 – 8. september 1798) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Katariina II ja Georg Friedrich von Grotenhielm · Näe rohkem »

Georg von Bradke

Georg Friedrich von Bradke (Venemaal tuntud kui Jegor Fjodorovitš Bradke, vene keeles Егор Фёдорович Брадке) (16. (ukj 27. mai) 1796 Kuressaare – 3. (ukj 15. aprill) 1862 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ja riigitegelane.

Uus!!: Katariina II ja Georg von Bradke · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Katariina II ja George Browne · Näe rohkem »

Georgi lint

Donetski rahvavabariigi 2020. aasta postmargil kirjaga "Au Leningradi kangelaslinnale" Georgi lint on kahevärviline dekoratsioon, mida kasutatakse Püha Georgi ordenil, Georgi ristil või iseseisvalt.

Uus!!: Katariina II ja Georgi lint · Näe rohkem »

Gerolsteini suurhertsoginna

„Gérolsteini suurhertsoginna” (originaalpealkiri La Grande-duchesse de Gérolstein) on Jacques Offenbachi operett (opéra bouffe) kolmes vaatuses Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole.

Uus!!: Katariina II ja Gerolsteini suurhertsoginna · Näe rohkem »

Giacomo Quarenghi

Giacomo Quarenghi (20. september 1744 Rota d’Imagna – 1. märts 1817 Peterburi) oli Itaalia päritolu arhitekt ja kunstnik, kes töötas suure osa oma karjäärist Venemaal, olles üks oma aja olulisemaid vene klassitsistlikke arhitekte.

Uus!!: Katariina II ja Giacomo Quarenghi · Näe rohkem »

Ginkūnai

left Ginkūnai on küla Leedus Šiauliai rajoonis, Ginkūnai valla halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Ginkūnai · Näe rohkem »

Gorodskoi golova

Gorodskoi golova (vene keeles городской голова, 'linna pea') oli valitav ametikoht Venemaa Keisririigis, linna ühiskondliku juhtimise pea.

Uus!!: Katariina II ja Gorodskoi golova · Näe rohkem »

Grigori Orlov

Grigori Grigorjevitš Orlov Orlovi vapp Grigori Orlovi ehitatud ''Suur Gattšina palee'' Gattšinas Krahv Grigori Grigorjevitš Orlov (ka Orloff, vene: Григорий Григорьевич Орлов) (17. oktoober 1734 – 24. aprill 1783 Moskva) oli Venemaa riigitegelane, keisrinna Katariina II soosik.

Uus!!: Katariina II ja Grigori Orlov · Näe rohkem »

Grigori Potjomkin

Vürst Grigori Aleksandrovitš Potjomkin (13.vkj/24. september 1739– 5./16. oktoober 1791) oli Venemaa riigitegelane, sõjaväelane ja Katariina Suure favoriit.

Uus!!: Katariina II ja Grigori Potjomkin · Näe rohkem »

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Uus!!: Katariina II ja Gruusia · Näe rohkem »

Gruusia ajalugu

See on ülevaade Gruusia alade ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Gruusia ajalugu · Näe rohkem »

Gustav III

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 1746 – 29. märts 1792) oli Rootsi kuningas alates 1771.

Uus!!: Katariina II ja Gustav III · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Haapsalu · Näe rohkem »

Haapsalu ajalugu

Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »

Hanila kalmistu

Kabel Hanila kalmistul, 2021. a. Hanila kalmistu on kalmistu Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hanila külas.

Uus!!: Katariina II ja Hanila kalmistu · Näe rohkem »

Hans von der Pahlen

Hans von der Pahlen (28. oktoober 1740 Palmse – 19. mai 1817 Palmse) oli baltisaksa aadlik, Vene keisririigi riiginõunik ja Palmse mõisa mõisnik.

Uus!!: Katariina II ja Hans von der Pahlen · Näe rohkem »

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Uus!!: Katariina II ja Harjumaa · Näe rohkem »

Henri Troyat

Henri Troyat Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva – 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.

Uus!!: Katariina II ja Henri Troyat · Näe rohkem »

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.

Uus!!: Katariina II ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »

Herson

Vaade kirdest Hersonile ja Antonivka sillale Herson on sadamalinn Ukrainas, Hersoni oblasti halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Herson · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Katariina II ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hiiumaa ajalugu

Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »

Hiiurootslased

Hiiurootslased on Hiiumaale kolinud rootslased (rannarootslased) ja nende järeltulijad.

Uus!!: Katariina II ja Hiiurootslased · Näe rohkem »

Hirmuse mõis

Hirmuse mõis (saksa keeles Hirmus) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Katariina II ja Hirmuse mõis · Näe rohkem »

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Uus!!: Katariina II ja Holstein · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp

Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.

Uus!!: Katariina II ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia

Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.

Uus!!: Katariina II ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »

Hortõtsja

Hortõtsja (ukraina keeles Хортиця) on Dnepri jõe suurim saar, mille pikkus on 12,5 km ja laius kuni 2,5 km.

Uus!!: Katariina II ja Hortõtsja · Näe rohkem »

Imatra kosk

Vuoksi jõe kuiv säng Imatra kose juures Soome huviväärsus tavapärases olus Hüdroelektrijaama lüüsid Imatra kose juures avatakse Möödasuunatud vesi hüdroelektrijaamas juunis 2006 Imatra kosk (soome keeles Imatrankoski) on kosk Soome kaguosas Imatra linnas Vuoksi jõel umbes 5 km kaugusel Venemaa piirist, Euroopa suurim kosk.

Uus!!: Katariina II ja Imatra kosk · Näe rohkem »

Irši vald

Vallamaja Irši vald (läti keeles Iršu pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Irši vald · Näe rohkem »

Irkutsk

Õigeusu kirik Irkutskis Irkutsk (vene Иркутск) on linn Venemaal, Irkutski oblasti keskus.

Uus!!: Katariina II ja Irkutsk · Näe rohkem »

Ivan Dmitrijev

Ivan Dmitrijev Ivan Ivanovitš Dmitrijev (vene keeles Иван Иванович Дмитриев; 21. september (vkj 10. september) 1760 Bogorodskoje, Kaasani kubermang – 15. oktoober 1837 Moskva) oli vene sentimentalistlik luuletaja ja riigitegelane, 1810–1814 Venemaa keisririigi justiitsminister.

Uus!!: Katariina II ja Ivan Dmitrijev · Näe rohkem »

Ivan Sussanin

Ivan Sussanin (16. sajandi lõpp, Derevenki vi Derevništši küla (?) – 1613) oli Vene talumees Domnino külast (tänapäeval Sussanini rajoon Kostroma oblastis), kes 1613.

Uus!!: Katariina II ja Ivan Sussanin · Näe rohkem »

Ivan VI

Ivan VI. Lavrenti Serjakovi gravüür Ivan VI ema süles Ivan VI (Иоанн Антонович; 23. august (12. august vkj) 1740 – 16. juuli (5. juuli vkj) 1764) oli Venemaa keiser aastatel 1740–1741.

Uus!!: Katariina II ja Ivan VI · Näe rohkem »

Jaak Soans

Jaak Soans (sündinud 6. augustil 1943 Tartus) on eesti skulptor.

Uus!!: Katariina II ja Jaak Soans · Näe rohkem »

Jaani seegi kalmistu

Jaani seegi kalmistu on ajalooline kalmistu Tallinna Kesklinnas.

Uus!!: Katariina II ja Jaani seegi kalmistu · Näe rohkem »

Jakob von Sievers

Jakob Johann von Sievers Krahv Jakob Johann von Sievers (19. august (ukj 30. august) 1731 Rakvere – 11. juuli (ukj 23. juuli) 1808 Bauņi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), riigitegelane ja reformaator.

Uus!!: Katariina II ja Jakob von Sievers · Näe rohkem »

Jamburgi maakond

Jamburgi maakond (vene keeles Ямбургский уезд; algselt Jami maakond, 1922. aastast Kingissepa maakond) oli haldusterritoorium Venemaa loodeosas, Venemaa keisririigi ja Vene SFNV Peterburi kubermangus aastatel 1727–1927.

Uus!!: Katariina II ja Jamburgi maakond · Näe rohkem »

Jaroslavli ja Rostovi piiskopkond

Jaroslavli ja Rostovi piiskopkond (Ярославская и Ростовская епархия) on Vene Õigeusu Kiriku piiskopkond, mis katab umbes tänapäevase Jaroslavli oblasti ala.

Uus!!: Katariina II ja Jaroslavli ja Rostovi piiskopkond · Näe rohkem »

Jaunbrenguļi mõis

Jaunbrenguļi mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof, läti keeles Jaunbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Jaunbrenguļi mõis · Näe rohkem »

Jaunvāle mõis

Jaunvāle mõis (saksa keeles Neu-Sackenhof, läti keeles Jaunvāles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Jaunvāle mõis · Näe rohkem »

Jean-Antoine Houdon

Jean-Antoine Houdon (20. märts 1741 – 15. juuli 1828) oli prantsuse uusklassitsistlik skulptor.

Uus!!: Katariina II ja Jean-Antoine Houdon · Näe rohkem »

Jean-Baptiste Le Prince

Jean-Baptiste Le Prince (17. september 1734 Metz – 30. september 1781 St. Denise-du-Port) oli prantsuse graafik ja maalikunstnik.

Uus!!: Katariina II ja Jean-Baptiste Le Prince · Näe rohkem »

Jekaterina Daškova

Jekaterina Daškova. Dmitri Levitski portreemaal (umbes 1784) Jekaterina Romanovna Daškova (sündinud Vorontsova; vene keeles Екатерина Романовна Дашкова; 28. märts (vana kalendri järgi 17. märts) 1743 Peterburi – 16. jaanuar (vana kalendri järgi 4. jaanuar) 1810 Moskva) oli vene vürstinna, kirjanik ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Katariina II ja Jekaterina Daškova · Näe rohkem »

Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal

Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal (läti keeles Jelgavas Sv. Simeona un Sv. Annas pareizticīgo katedrāle) on õigeusu katedraal Lätis Jelgava linnas aadressil Akadēmijas ielā 12 / Raiņa iela 5.

Uus!!: Katariina II ja Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal · Näe rohkem »

Jever

Jever on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Friisimaa kreisi keskus.

Uus!!: Katariina II ja Jever · Näe rohkem »

Johann Baptist Lampi vanem

Johann Baptist Lampi vanem (itaaliapäraselt Giovanni Battista; 1751 Romeno, Lõuna-Tirool – 1830 Viin) oli Austria maalikunstnik.

Uus!!: Katariina II ja Johann Baptist Lampi vanem · Näe rohkem »

Johann Christian Lisch

Johann Christian Lisch (19. juuli (30. juuli) 1729 Tallinn – 28. veebruar (12. märts) 1811 Pärnu-Jaagupi) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Katariina II ja Johann Christian Lisch · Näe rohkem »

Johann Karl von Enden

Johann Karl von Enden (Venemaal tuntud kui Иван Иванович фон Энден) (15. detsember (vkj) 1715 − 19. september 1793 Peterburi) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Maramaa mõisnik.

Uus!!: Katariina II ja Johann Karl von Enden · Näe rohkem »

Johann von Michelsohnen

Johann von Michelsohnen Johann von Michelsohnen (ka Johann (Ivan) Michelson; Michelson.

Uus!!: Katariina II ja Johann von Michelsohnen · Näe rohkem »

Jossif Tronski

Jossif Moissejevitš Tronski (vene keeles Иосиф Моисеевич Тронский; 1938. aastani Trotski, Троцкий; 16. (28.) mai 1897 Odessa, Hersoni kubermang, Venemaa — 3. november 1970 Leningrad, NSV Liit) oli vene klassikaline filoloog, indoeuropeist, üks Nõukogude Liidu tuntumaid antiikkirjanduse spetsialiste, Leningradi Ülikooli professor.

Uus!!: Katariina II ja Jossif Tronski · Näe rohkem »

Juuru kalmistu

Juuru uue kalmistu läänevärav Juuru kalmistu on Rapla maakonnas Rapla vallas Juuru alevikus asuv kalmistu.

Uus!!: Katariina II ja Juuru kalmistu · Näe rohkem »

Juutide asustuspiirkond

Juutide asustuspiirkond ja Kongressi-Poola Juutide asustuspiirkond (vene keeles Черта оседлости, täisnimetus Черта постоянной еврейской оседлости) oli territoorium Venemaa Keisririigi lääneosas, kus juutidel oli lubatud ametlikult elada.

Uus!!: Katariina II ja Juutide asustuspiirkond · Näe rohkem »

Kaasan

Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn.

Uus!!: Katariina II ja Kaasan · Näe rohkem »

Kahkva mõis

Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914.

Uus!!: Katariina II ja Kahkva mõis · Näe rohkem »

Kalmistu

Ritsiku kalmistu Varstu alevikus Kiviristid Vormsi surnuaial Kalmistu ehk surnuaed on paik, kuhu maetakse surnuid kas laibamatustel või tuhastatult urniga.

Uus!!: Katariina II ja Kalmistu · Näe rohkem »

Karl Christoph von Lieven

Karl Christoph von Lieven (vkj 1. veebruar 1767 Kiiev – 31. detsember 1844 Balgale) oli Balti kiriku- ja haridustegelane, sõjaväelane, Tartu Ülikooli kuraator 1817–1828, Venemaa keisririigi rahvahariduse minister 1828–1833, alates 1826 Riiginõukogu liige.

Uus!!: Katariina II ja Karl Christoph von Lieven · Näe rohkem »

Karl XIII

Karl XIII (7. oktoober 1748 – 5. veebruar 1818) oli Rootsi kuningas 1809–1818 ja Norra kuningas Karl II nime all 1814–1818.

Uus!!: Katariina II ja Karl XIII · Näe rohkem »

Kasakad

"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.

Uus!!: Katariina II ja Kasakad · Näe rohkem »

Katariina (eesnimi)

Aleksandria Katariina (legendi järgi 3. või 4. sajandil) oli pühak, kelle nimi levis laialt naisenimena.

Uus!!: Katariina II ja Katariina (eesnimi) · Näe rohkem »

Katariina (seriaal)

"Katariina" (vene keeles "Екатерина") on Venemaa ajalooline draamasari.

Uus!!: Katariina II ja Katariina (seriaal) · Näe rohkem »

Katariina (täpsustus)

Katariina on naisenimi.

Uus!!: Katariina II ja Katariina (täpsustus) · Näe rohkem »

Katariina allee

Katariina allee, 19. september 2014 Katariina allee, 19. september 2014 Katariina allee on tänav (allee) Võrus.

Uus!!: Katariina II ja Katariina allee · Näe rohkem »

Katariina maja

Katariina maja Katariina maja (ka Pistohlkorsi maja) on Tartus Ülejõe linnaosas aadressil Narva mnt 23 asuv aadlivilla, kus asub alates 2001.

Uus!!: Katariina II ja Katariina maja · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Katariina II ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Uus!!: Katariina II ja Küüditamine · Näe rohkem »

Keiserlik õiguskool

Keiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 1835−1918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.

Uus!!: Katariina II ja Keiserlik õiguskool · Näe rohkem »

Kivisild (Tartu)

1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.

Uus!!: Katariina II ja Kivisild (Tartu) · Näe rohkem »

Klassitsism

Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Uus!!: Katariina II ja Klassitsism · Näe rohkem »

Kolga-Jaani vald

Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.

Uus!!: Katariina II ja Kolga-Jaani vald · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: Katariina II ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kompassi

Vaade idast Tartu maantee ja Kivisilla tänava ristmikule Tartu maantee alguse suunas Kompassi on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Katariina II ja Kompassi · Näe rohkem »

Konguta vasallilinnus

Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).

Uus!!: Katariina II ja Konguta vasallilinnus · Näe rohkem »

Krasnodar

Krasnodar on linn Venemaal, Krasnodari krai keskus.

Uus!!: Katariina II ja Krasnodar · Näe rohkem »

Krimmi khaaniriik

Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.

Uus!!: Katariina II ja Krimmi khaaniriik · Näe rohkem »

Kryčaŭ

Tsemendivabrik Kryčaŭ (transkribeerituna Krõtšav, poola keeles Krzyczew, leedu keeles Kryčavas või Kričevas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Kryčaŭ rajooni halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Kryčaŭ · Näe rohkem »

Kuningaraamat

"Kuningaraamat" on kirjastuse Kunst alates 1995.

Uus!!: Katariina II ja Kuningaraamat · Näe rohkem »

Kuramaa asehaldurkond

Kuramaa asehaldurkond (saksa keeles Kurländisches Statthalterschaft, vene keeles Курляндское наместничество, läti keeles Kurzemes vietniecība) oli Venemaa keisririigi haldusüksus aastal 1796.

Uus!!: Katariina II ja Kuramaa asehaldurkond · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Katariina II ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Katariina II ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Katariina II ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Katariina II ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.

Uus!!: Katariina II ja Kuressaare Püha Nikolai kirik · Näe rohkem »

Laagna

Laagna on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.

Uus!!: Katariina II ja Laagna · Näe rohkem »

Laagna mõis

Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.

Uus!!: Katariina II ja Laagna mõis · Näe rohkem »

Laila Hirvisaari

Laila Hirvisaari (2009) Laila Hietamies Helsingi raamatumessil (2004) Laila Hirvisaari Helsingi raamatumessil (2009) Laila Ellen Kaarina Hirvisaari (aastatel 1958–2004 Laila Hietamies; 7. juuni 1938 Viiburi Soome – 16. juuni 2021 Helsingi) oli soome kirjanik ja õppejõud.

Uus!!: Katariina II ja Laila Hirvisaari · Näe rohkem »

Laimjala mõis

Laimjala mõis (saksa keeles Laimjall, varem Gustavstahl) oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.

Uus!!: Katariina II ja Laimjala mõis · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Katariina II ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Katariina II ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen

Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (14. märts (vkj) 1727 − maeti 12. september (vkj) 1796 Riia) oli Liivimaa rüütelkonna tegelane ja mõisaomanik.

Uus!!: Katariina II ja Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen · Näe rohkem »

Libateisik

"Doppelgänger No. 1" ('Libateisik nr 1'), Sebastian Bienieki maal 2018. aastast "How They Met Themselves" ('Kuidas nad kohtasid iseend'), Dante Gabriel Rossetti maal 1860. aastatest Libateisik või libakaksik (saksa keeles Doppelgänger 'topeltkäija') on inimese mittebioloogiline teisik või kaksik, mida on väidetavalt näinud inimene ise või teised inimesed.

Uus!!: Katariina II ja Libateisik · Näe rohkem »

Lielie kapi

Kaart Kalmistu Lielie kapi ('suur kalmistu'; saksa keeles Grosser Friedhof) on 22 hektari suurune park Lätis Riia linnas Brasa asumis, mis asub Riia endise suurima kalmistu alal.

Uus!!: Katariina II ja Lielie kapi · Näe rohkem »

Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.

Uus!!: Katariina II ja Lieven · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Katariina II ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Katariina II ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Katariina II ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Uus!!: Katariina II ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »

Lipšukalnsi mõis

Lipšukalnsi mõis (saksa keeles Lipskaln, läti keeles Lipškalna muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Lipšukalnsi mõis · Näe rohkem »

Loone Ots

Loone Ots juunis 2020 Loone Otsa näidendi "Üksainus araabia öö. Salme Niilendi näidend" ettelugemine Karl Ristikivi Seltsi korteris 15.10.2012 Loone Ots 2021. aasta Arvamusfestivalil Loone Ots (kuni 1993 Loone Kaust; sündinud 31. detsembril 1965 Tallinnas) on eesti folklorist"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3.

Uus!!: Katariina II ja Loone Ots · Näe rohkem »

Lubi mõis

Lubi mõis (saksa keeles Lubbenhof, läti keeles Lubu muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Lubi mõis · Näe rohkem »

Luuküla kalmistu

Luuküla kalmistu (ka Luuküla uus kalmistu) on kalmistu Luukülas.

Uus!!: Katariina II ja Luuküla kalmistu · Näe rohkem »

Manifest aadli vabadusest

"Manifest aadli vabadusest ehk Priiuse ja vabaduse annetamisest kogu Venemaa aadlile" oli Venemaa keisri Peeter III poolt 1.

Uus!!: Katariina II ja Manifest aadli vabadusest · Näe rohkem »

Maramaa mõis

Maramaa mõisa ait-kuivati 2007. aastal Maramaa mõisa kõrvalhoone 2007. aastal Maramaa mõis (saksa keeles Marrama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Katariina II ja Maramaa mõis · Näe rohkem »

Maria teater

Maria teater Maria teater vanal postkaardil Maria teatri suur saal Luikede järve etendus Maria teatris Maria teater (vene keeles Мариинский театр Mariinski teatr) on Peterburis asuv Venemaa juhtiv ooperi- ja balletiteater.

Uus!!: Katariina II ja Maria teater · Näe rohkem »

Maria Theresia

Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Uus!!: Katariina II ja Maria Theresia · Näe rohkem »

Marija palee

Marija palee (ukraina keeles Маріїнський палац) on Ukraina presidendi ametlik esindushoone.

Uus!!: Katariina II ja Marija palee · Näe rohkem »

Mariupol

Mariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis.

Uus!!: Katariina II ja Mariupol · Näe rohkem »

Matus

Kirikuõpetaja Mare Palgi pidamas matusetalitust Kose kalmistul Matus ehk matused on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol.

Uus!!: Katariina II ja Matus · Näe rohkem »

Mõigu mõis

Mõigu mõis (saksa keeles Moik) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Katariina II ja Mõigu mõis · Näe rohkem »

Mežotne mõis

Mežotne mõisa peahoone Mežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes.

Uus!!: Katariina II ja Mežotne mõis · Näe rohkem »

Mestmacher

Mestmacher (vene keeles Местмахер) oli saksa päritolu vene aadlisuguvõsa.

Uus!!: Katariina II ja Mestmacher · Näe rohkem »

Mohri maja

alt.

Uus!!: Katariina II ja Mohri maja · Näe rohkem »

Moskva kubermang

Moskva kubermang (vene keeles Московская губерния) oli Venemaa Keisririigi, Vene SFNV ja NSV Liidu haldusüksus aastatel 1708–1929.

Uus!!: Katariina II ja Moskva kubermang · Näe rohkem »

Moskva kuberner

Moskva kuberneride loend on Venemaa Keisririigi Moskva linna ja Moskva kubermangu kuberneride ja kindralkuberneride loetelu.

Uus!!: Katariina II ja Moskva kuberner · Näe rohkem »

Musta Kotka orden

Musta Kotka orden (pildilt on puudu lint) Musta Kotka orden (saksa keeles Schwarzer Adlerorden) oli Preisi kuningriigi kõrgeim autasu (orden).

Uus!!: Katariina II ja Musta Kotka orden · Näe rohkem »

Naisiai

Naisiai on küla Leedus Šiauliai rajooni Meškuičiai vallas.

Uus!!: Katariina II ja Naisiai · Näe rohkem »

Nikolai Mikluhho-Maklai

Nikolai Nikolajevitš Mikluhho-Maklai (Николай Николаевич Миклухо-Маклай; 17. juuli 1846 Jazõkovo-Roždestvenskoje, Borovitši maakond, Novgorodi kubermang – 14. aprill 1888 Peterburi) oli Venemaa maadeuurija, etnoloog, antropoloog ja bioloog, kes suurema osa oma elust reisis Uus-Guineas, Melaneesias, Polüneesias, Lähis-Idas ja Austraalias ning uuris sealseid põlisrahvaid ja loodust.

Uus!!: Katariina II ja Nikolai Mikluhho-Maklai · Näe rohkem »

Nikolai Roerich

Nikolai Konstantinovitš Roerich (kasutatud ka nimekujusid Rjorih ja Rerih; 9. oktoober 1874 Peterburi – 13. detsember 1947 India, Pandžabi osariik, Nagari küla) oli vene maali- ja teatrikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Katariina II ja Nikolai Roerich · Näe rohkem »

Nikolai Rumjantsev

Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (vene keeles Николай Петрович Румянцев; 14. aprill (3. aprill vkj) 1754 Peterburi – 15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1826 Peterburi) oli Venemaa diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, aastatel 1807–1814 Venemaa keisririigi välisminister ja 1810–1812 Riiginõukogu esimees.

Uus!!: Katariina II ja Nikolai Rumjantsev · Näe rohkem »

Ninasi postijaam

Ninasi hobupostijaam 1930–1940 Ninasi postijaam (saksa keeles Poststation Nennal; vene keeles Нинасиская (конно-)почтовая станция) oli aastail 1772–1877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta on varem kasutatud ka nime Nina, on postijaama nimetatud ka Nina postijaamaks. Postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honoré de Balzac (1843). On mainitud veel ka Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas. Postijaam on seotud dekabristide tegevusega 1825. aastal. Vürst Mihhaili ülesanne oli Ninasil kinni pidada kogu Peterburist tulev kirjavahetus, kuni Varssavis paikneva Liivimaa valitseja suurvürst Konstantin võimust loobumise manifesti saabumiseni. 1881. aasta märtsis sai tulevane Venemaa keiser Aleksander III Ninasil teate oma isale, keiser Aleksander II korraldatud atentaadist.

Uus!!: Katariina II ja Ninasi postijaam · Näe rohkem »

Norfolki saar

Norfolki, Nepeani ja Phillipi saare kaart Norfolki saar on Austraaliale kuuluv saar Vaikse ookeani lõunaosas, mis moodustab koos Nepeani saare ja Phillipi saarega Norfolki saare ala.

Uus!!: Katariina II ja Norfolki saar · Näe rohkem »

Novosiltsov (Orjol)

Novosiltsov (saksa keeles Nowossilzow) oli Orjolist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Katariina II ja Novosiltsov (Orjol) · Näe rohkem »

Odessa

Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.

Uus!!: Katariina II ja Odessa · Näe rohkem »

Oldenburgi hertsogkond

Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal.

Uus!!: Katariina II ja Oldenburgi hertsogkond · Näe rohkem »

Orlov

Orlovi suguvõsa vürstivapp (Püha Rooma keisririik) Orlov (Orlow, Orloff) on Preisimaalt pärit Vene aadlisuguvõsa.

Uus!!: Katariina II ja Orlov · Näe rohkem »

Otradnoje

Otradnoje on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Katariina II ja Otradnoje · Näe rohkem »

Otto Heinrich Igelström

palees Otto Heinrich Igelström (Jossif (Ossip) Igelström; 18. mai (vkj 7. mai) 1737 – 18. veebruar 1823 Garsden Memeli lähedal) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane, riigikrahv.

Uus!!: Katariina II ja Otto Heinrich Igelström · Näe rohkem »

Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)

Krahv Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800) Otto Magnus von Stackelberg (7/18. veebruar 1736 – 8. november 1800 Dresden) oli Vene diplomaat, krahv.

Uus!!: Katariina II ja Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800) · Näe rohkem »

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu.

Uus!!: Katariina II ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Pabaži

Pabaži rannik. Inčupe suue Pabaži, vanasti ka Katrīnbāde, on Läti linna Saulkrasti osa.

Uus!!: Katariina II ja Pabaži · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Katariina II ja Paide · Näe rohkem »

Paide ajalugu

Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Paide ajalugu · Näe rohkem »

Paide linnavalitsus

Paide linnavalitsus on Paide linna täidesaatev võimuorgan (linnavalitsus).

Uus!!: Katariina II ja Paide linnavalitsus · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Katariina II ja Paldiski · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Katariina II ja Paul I · Näe rohkem »

Pavlovsk

Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.

Uus!!: Katariina II ja Pavlovsk · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnu Alevi kalmistu

Pärnu Alevi kalmistu Pärnu Alevi kalmistu Pärnu Alevi kalmistu on kalmistu, mis asub Pärnu linnas Riia maantee ääres.

Uus!!: Katariina II ja Pärnu Alevi kalmistu · Näe rohkem »

Pärnu Suurmärter Katariina kirik

Pärnu Suurmärter Katariina kirik (ka Jekateriina kirik) on Pärnus Vee tänava ja Uue tänava nurgal asuv barokkstiilis kirik.

Uus!!: Katariina II ja Pärnu Suurmärter Katariina kirik · Näe rohkem »

Pärsia Impeerium

Pärslaste iidset impeeriumi nimetatakse Pärsia impeeriumiks või Pärsia impeeriumiks, mis ulatus kohati Traakiast India loodeosa ja Egiptuseni.

Uus!!: Katariina II ja Pärsia Impeerium · Näe rohkem »

Püha Aleksander Nevski orden

Püha Aleksander Nevski orden, ametlikult Keiserlik Püha vürst Aleksander Nevski orden (vene keeles Орден Святого Александра Невского, ametlikult Императорский Орден Святого Благоверного Князя Александра Невского) oli Venemaa keisririigi kõrge autasu aastatel 1725−1917.

Uus!!: Katariina II ja Püha Aleksander Nevski orden · Näe rohkem »

Püha Andreas Esmakutsutu orden

Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.

Uus!!: Katariina II ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »

Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend

Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.

Uus!!: Katariina II ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend · Näe rohkem »

Püha Anna kalmistu

Püha Anna kalmistu on Tartus Riia mäel asunud kalmistu.

Uus!!: Katariina II ja Püha Anna kalmistu · Näe rohkem »

Püha Georgi orden

Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindiga Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindilõikega Püha Georgi II järgu orden tähega Püha Georgi ordeni IV järk (1850. aastad) Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.

Uus!!: Katariina II ja Püha Georgi orden · Näe rohkem »

Püha Vladimiri orden

Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.

Uus!!: Katariina II ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Katariina II ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa mõis

Põltsamaa ehk Vana-Põltsamaa mõis (saksa keeles Schloss Oberpahlen) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Katariina II ja Põltsamaa mõis · Näe rohkem »

Põltsamaa saksa kalmistu

Põltsamaa saksa kalmistu on kalmistu Põltsamaa linnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Katariina II ja Põltsamaa saksa kalmistu · Näe rohkem »

Pearahamaks

Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19.

Uus!!: Katariina II ja Pearahamaks · Näe rohkem »

Pearaharahutused

Pearaharahutused olid 1784.

Uus!!: Katariina II ja Pearaharahutused · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Katariina II ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter III

Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.

Uus!!: Katariina II ja Peeter III · Näe rohkem »

Perekop

Perekop (krimmitatari keeles: Or Qapı; ukraina keeles: Перекоп; vene keeles: Перекоп) on poollinnaline alev Perekopi maakitsusel, mis ühendab Krimmi poolsaart Ukraina mandriosaga.

Uus!!: Katariina II ja Perekop · Näe rohkem »

Peter Friedrich Ludwig

Peter Friedrich Ludwig Georg Friedrich Adolf Schönheri maal, 1819 Peter Friedrich Ludwig (17. jaanuar 1755 Riesenburg, Ida-Preisimaa – 21. mai 1829 Wiesbaden) oli Oldenburgi administraator 1785–1810 ja 1813–1823, Lübecki vürstpiiskop 1785–1803 ning Oldenburgi suurhertsog 1823–1829.

Uus!!: Katariina II ja Peter Friedrich Ludwig · Näe rohkem »

Peter Ludwig von der Pahlen

Krahv Peter Ludwig von der Pahlen Krahv Peter Ludwig von der Pahlen (läti Pēteris Ludvigs fon der Pālens, vene Пален фон дер, Петр Алексеевич; 17. juuli 1745 Palmse mõis – 13. veebruar 1826 Miitavi) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Katariina II ja Peter Ludwig von der Pahlen · Näe rohkem »

Peter Simon Pallas

Peter Simon Pallas Peter Simon Pallas (22. september 1741 Berliin – 8. september 1811 Berliin) oli saksa zooloog, botaanik ja geograaf.

Uus!!: Katariina II ja Peter Simon Pallas · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Katariina II ja Peterburi · Näe rohkem »

Peterburi Kunstide Akadeemia

Keiserlik Kunstide Akadeemia on 1757.

Uus!!: Katariina II ja Peterburi Kunstide Akadeemia · Näe rohkem »

Petroskoi ajalugu

Petroskoi linna praeguses asupaigas on arheoloogiliste leidudega tuvastanud kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu.

Uus!!: Katariina II ja Petroskoi ajalugu · Näe rohkem »

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Uus!!: Katariina II ja Petseri · Näe rohkem »

Piirikaitse Üksikkorpus

Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.

Uus!!: Katariina II ja Piirikaitse Üksikkorpus · Näe rohkem »

Pius VI

Pius VI (Angelo Onofrio Melchiore Natale Giovanni Antonio Braschi, levinumas lühendatud variandis Giovanni Angelo Braschi; 25. detsember 1717 Cesena – 29. august 1799) oli paavst aastatel 1775–1799.

Uus!!: Katariina II ja Pius VI · Näe rohkem »

Pjotr Zavadovski

Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (10. jaanuar (vkj) 1738 Krasnovitši küla, Starodubi maakond, Tšernigovi kubermang − 10. jaanuar (vkj) 1812 Peterburi) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ja riigitegelane, 1793.

Uus!!: Katariina II ja Pjotr Zavadovski · Näe rohkem »

Platon Zubov

Platon Zubov Platon Aleksandrovitš Zubov (Платон Александрович Зубов; 26. (15.) november 1767 – 19. (7.) aprill 1822 Joniškis) oli Venemaa riigitegelane, Katariina II soosik.

Uus!!: Katariina II ja Platon Zubov · Näe rohkem »

Plāņi mõis

Plāņi mõis (saksa keeles Planhof, läti keeles Plāņu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Plāņi mõis · Näe rohkem »

Podolsk

Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.

Uus!!: Katariina II ja Podolsk · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Katariina II ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Porhov

Porhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel.

Uus!!: Katariina II ja Porhov · Näe rohkem »

Potjomkini küla

Tundmatu kunstnik. Tulevärk Katariina külastusel Krimmi. Maal. 18. sajandi lõpp Potjomkini küla (vene keeles потёмкинская деревня) on tegelikkusest loodud ilustatud mulje.

Uus!!: Katariina II ja Potjomkini küla · Näe rohkem »

Praostkond

Praostkond on kiriklik struktuuriüksus, mille vaimulikuks juhiks on praost.

Uus!!: Katariina II ja Praostkond · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Katariina II ja Preisimaa · Näe rohkem »

Pružany

Pružany ehk Pružanõ (leedu Pružanai, poola Prużana, jidiši פרוזשענע, Pruzhani, transkribeerituna Pružanõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Pružany rajooni ja Pružany külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Pružany · Näe rohkem »

Pružany mõis

Pružany mõisa peahoone Pružany mõis ehk Pružanõ mõis (Сядзібна-паркавы комплекс Швыкоўскіхvõi сядзі́ба Пружа́нскі пала́цык) on mõis Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis Pružany linnas.

Uus!!: Katariina II ja Pružany mõis · Näe rohkem »

Rannu kalmistu

Rannu kalmistu värav Rannu kalmistu kabel Rannu kalmistu asub Vallapalu külas Elva vallas Tartu maakonnas.

Uus!!: Katariina II ja Rannu kalmistu · Näe rohkem »

Rauna piiskopilinnus

Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.

Uus!!: Katariina II ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Räpina mõis

Räpina mõisa peahoonet nimetatakse Sillapää lossiks Räpina mõisahoone tagantvaade Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Katariina II ja Räpina mõis · Näe rohkem »

Reopalu kalmistu

Reopalu kalmistu kabel Reopalu kalmistu on kalmistu Paides, mis rajati 1774.

Uus!!: Katariina II ja Reopalu kalmistu · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Katariina II ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Katariina II ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Ristimägi (Hiiumaa)

Ristimägi (2011) Ristimägi on koht Hiiumaa vallas Hiiumaal Kärdla–Luidja tee ääres Risti külas.

Uus!!: Katariina II ja Ristimägi (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Romanovid

Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.

Uus!!: Katariina II ja Romanovid · Näe rohkem »

Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument

Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.

Uus!!: Katariina II ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »

Rootsi asehaldur Tallinnas

Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.

Uus!!: Katariina II ja Rootsi asehaldur Tallinnas · Näe rohkem »

Rundāle loss

Rundāle loss (saksa keeles Schloss Ruhental, ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene keeles Рухенталь, läti keeles Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis.

Uus!!: Katariina II ja Rundāle loss · Näe rohkem »

Saare mõis (Maarja-Magdaleena)

Saare mõisa peahoone aastal 1923 Saare mõis (saksa keeles Saarenhof) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis.

Uus!!: Katariina II ja Saare mõis (Maarja-Magdaleena) · Näe rohkem »

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Saaremaa ajalugu · Näe rohkem »

Saaremaa asehaldur

Saaremaa asehaldur (taani keeles Statholder på Øsel, saksa keeles Statthalter auf Oesel, ka Statthalter von Oesel) oli Taani kuninga asevalitseja Saaremaal aastatel 1560−1645.

Uus!!: Katariina II ja Saaremaa asehaldur · Näe rohkem »

Samuel Greigh

Samuel Greigh (Venemaal tuntud kui Samuil Karlovitš, vene keeles Самуил Карлович Грейг) (30. november 1736 Inverkeithing, Šotimaa – 15. (ukj 26. oktoober) 1788 Tallinn) oli šoti mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses.

Uus!!: Katariina II ja Samuel Greigh · Näe rohkem »

Saratov

Vaade Saratovi sillale Saratov (vene keeles Саратов; varasem eestikeelne nimekuju Saraatov) on linn Venemaal, Saratovi oblasti keskus.

Uus!!: Katariina II ja Saratov · Näe rohkem »

Saunasaar

Saunasaar on jõesaar Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel.

Uus!!: Katariina II ja Saunasaar · Näe rohkem »

Sündinud 2. mail

Siin loetletakse 2. mail sündinud tuntud inimesi.

Uus!!: Katariina II ja Sündinud 2. mail · Näe rohkem »

Słaŭharad

left Słaŭharad (transkribeerituna Slavgarad, vanasti Prapojsk (Прапойск), poola keeles vanasti Propojsk, vene keeles vanasti Пропойск (Propoisk) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Słaŭharadi rajooni halduskeskus. Słaŭharad asub Mahiloŭ linnast 76 kilomeetri kaugusel Soži jõe kaldal. Linna läbib Žłobini ja Mahiloŭ vaheline raudtee. Haridust annavad kaks keskkooli, laste spordikool ja muusikakool. Linnas on kultuuri- ja rahvaloomingu keskus ja kaks raamatukogu. Linnas on toiduainetetööstus, seal valmistatakse ka ehitusmaterjale. Linnas on jõesadam. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, XIX sajandil valminud postijaama hoone, aastail 1791–1793 valminud õigeusu kirik ja kaitsealune park.

Uus!!: Katariina II ja Słaŭharad · Näe rohkem »

Seitsmeaastane sõda

Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.

Uus!!: Katariina II ja Seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Sergei Merkurov

Sergei Merkurovi 100. sünniaastapäevaks NSV Liidus välja antud postmark Sergei Dmitrijevitš Merkurov (7. november (vkj 26. oktoober) 1881 Alekhsandrapol, Jerevani kubermang, Venemaa Keisririik – 8. juuni 1952 Moskva) oli kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor.

Uus!!: Katariina II ja Sergei Merkurov · Näe rohkem »

Sergei Uvarov

Sergei Uvarov. Orest Kiprenski maal (1815) Allkiri Sergei Semjonovitš Uvarov Sergei Semjonovitš Uvarov (vene keeles Сергей Семёнович Уваров; 5. september (vana kalendri järgi 25. august) 1786 Moskva – 16. september (vana kalendri järgi 4. september) 1855 Moskva) oli Venemaa teadlane ja riigitegelane.

Uus!!: Katariina II ja Sergei Uvarov · Näe rohkem »

Sileesia sõjad

Sileesia sõjad (saksa Schlesische Kriege) viitavad kolmele konfliktile Preisi kuningriigi ja Austria Habsburgide monarhia vahel Sileesia ja Kladsko krahvkonna kontrolli pärast aastatel 1740–1763.

Uus!!: Katariina II ja Sileesia sõjad · Näe rohkem »

Sloka

Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Katariina II ja Sloka · Näe rohkem »

Smiltene kihelkond

Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Uus!!: Katariina II ja Smiltene kihelkond · Näe rohkem »

Smiltene mõis

Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Smiltene mõis · Näe rohkem »

Smiltene piiskopilinnus

Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.

Uus!!: Katariina II ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Stanisław II

Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.

Uus!!: Katariina II ja Stanisław II · Näe rohkem »

Suhharevi torn

Suhharevi torn (vene keeles Сухарева башня) oli Moskva baroki stiilis ehitis Moskvas, mis lammutati nõukogude võimu poolt 1934.

Uus!!: Katariina II ja Suhharevi torn · Näe rohkem »

Surnud 16. oktoobril

Siin loetletakse 16. oktoobril surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Katariina II ja Surnud 16. oktoobril · Näe rohkem »

Surnud 17. novembril

Siin loetletakse 17. novembril surnud tuntud isikuid.

Uus!!: Katariina II ja Surnud 17. novembril · Näe rohkem »

Suur Teater

Suur Teater (vene keeles Большой театр, täisnimega Государственный академический Большой театр России, lühendatult ГАБТ; rahvusvaheliselt tuntud kui Bolshoi) on Moskvas Teatri väljakul asuv Venemaa juhtiv ooperi- ja balletiteater.

Uus!!: Katariina II ja Suur Teater · Näe rohkem »

Suur-Ljahhovi saar

thumb Suur-Ljahhovi saar (vene keeles Большой Ляховский остров) on saar Põhja-Jäämeres, Ljahhovi saarte suurim saar.

Uus!!: Katariina II ja Suur-Ljahhovi saar · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Katariina II ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Katariina II ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.

Uus!!: Katariina II ja Tallinna asehaldurkond · Näe rohkem »

Tallinna kubermang

Tallinna kubermang (vene Ревельская губерния, Reveli kubermang) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, aastatel 1719–1783.

Uus!!: Katariina II ja Tallinna kubermang · Näe rohkem »

Tallinna raekoda

Südalinna kõrghooned ja raekoda Tallinna raekoda 1971. aastal Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda.

Uus!!: Katariina II ja Tallinna raekoda · Näe rohkem »

Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Tallinna Tõnismäe Reaalkool on üldhariduskool Tallinnas aadressil Pärnu maantee 50 (teine kooli aadress on Suur-Ameerika 2).

Uus!!: Katariina II ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool · Näe rohkem »

Targowica konföderatsioon

Poola ja Venemaa vaheline sõjategevus aastal 1792 Stanisław Szczęsny Potocki, üks Targowica konföderatsiooni loomise initsiaatoreid Targowica konföderatsioon oli Poola krooni konföderatsioon, mis loodi ametlikult Venemaa keisrinna Katariina II egiidi all 18. mai ööl vastu 19. maid aastal 1792 piiriäärses Targowica alevis (tänapäeval Torgovitsja (Торговиця) Ukrainas (tegelikult rajati see 27. aprillil samal aastal Peterburis). Selle lõid Poola vabariiklikud magnaadid, kelle eesmärgiks oli taastada Rzeczpospolita aladel vana riigikord ja kes võitlesid "ohustatud vabaduse kaitse" loosungite all konstitutsioonilise monarhia kehtestanud 3. mai konstitutsiooni reformide vastu. Ajaloolase Wojciech Staneki hinnangul oli tegemist opositsioonijõudude vastuseisuga konstitutsioonilisele riigipöördele ja Varssavi seimi revolutsioonilistele reformidele. Targowica konföderatsiooni loomine oli Venemaale ettekäändeks Rzeczpospolita vastu suunatud interventsiooni alustamiseks. Targowica konföderatsiooni loonud aktile allakirjutanud süüdistasid 3. mai konstitutsiooni.

Uus!!: Katariina II ja Targowica konföderatsioon · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Katariina II ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu bastionid

Tartu bastionid kavandati Tartu linna muldkindlustustena Rootsi võimu ajal 1660.

Uus!!: Katariina II ja Tartu bastionid · Näe rohkem »

Tartu sillad

Kui varem peeti Tartu üheks sümboliks Kivisilda, siis tänapäeval seostub Tartuga sageli Kaarsild. Tartu sillad on eeskätt seitse Emajõge ületavat silda, kuid sildade hulka kuuluvad ka viaduktid ja jalakäijate sillad.

Uus!!: Katariina II ja Tartu sillad · Näe rohkem »

Tauria palee

Tauria palee (vene keeles Таврический дворец) on klassitsistlik palee Peterburis.

Uus!!: Katariina II ja Tauria palee · Näe rohkem »

Tārā

Tārā ("päästjanna") on budistlikus mütoloogias bodhisattva, idam ja pradžnja, populaarseim nais-bodhisattva mahajaana budismis.

Uus!!: Katariina II ja Tārā · Näe rohkem »

Tšerkessia

Ida-Tšerkessia printsid Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid Tšerkessia oli riik ja ajalooline piirkond Põhja-Kaukaasias, Musta mere kirdekaldal.

Uus!!: Katariina II ja Tšerkessia · Näe rohkem »

Teenistusastmete tabel

Teenistusastmete tabel (originaal) Teenistusastmete tabel (vene keeles "Табель о рангах") reguleeris Venemaa Keisririigil ohvitseride ning õukonna- ja tsiviilametnike positsiooni ja staatust.

Uus!!: Katariina II ja Teenistusastmete tabel · Näe rohkem »

Teine Poola jagamine

Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.

Uus!!: Katariina II ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.

Uus!!: Katariina II ja Toompea loss · Näe rohkem »

Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland

"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.

Uus!!: Katariina II ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland · Näe rohkem »

Trakų Vokė mõis

Mõisahäärber Trakų Vokė mõis (leedu keeles Trakų Vokės dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses.

Uus!!: Katariina II ja Trakų Vokė mõis · Näe rohkem »

Trikāta mõis

Trikāta mõis (saksa keeles Schloß Trikaten, läti keeles Trikātas muiža) oli rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Trikāta mõis · Näe rohkem »

Tukumsi ordulinnus

Tukumsi linna vapp. Kolm kuuske võivad tähistada kolme küngast oosil Tukumsi ordulinnus (läti keeles ka Tukumā, eesti Tukkumi, saksa Tuckum, liivi Tukā mō)http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form.

Uus!!: Katariina II ja Tukumsi ordulinnus · Näe rohkem »

Tuutari kõrgustik

Vaade Tuutari mäelt Tuutari kõrgustik ehk nn Tuutari mäed (vene Дудергофские высоты, Dudergofskije vysoty) on jääajal moodustunud vallseljak Venemaal Peterburist edelas.

Uus!!: Katariina II ja Tuutari kõrgustik · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ukraina keele arengu takistamine

Bad Emsis, kus keiser 1876. aastal allkirjastas ukrainakeelsete teoste trükkimist keelava ukaasi Valujevi ringkiri Ukraina keele arengut ja kasutamist on eri valitsejate ja võimude all mitme sajandi vältel takistatud.

Uus!!: Katariina II ja Ukraina keele arengu takistamine · Näe rohkem »

Ukraina Kreekakatoliku Kirik

Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.

Uus!!: Katariina II ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »

Uspenski kalmistu

Uspenski kalmistu kabel-kellatorn Uspenski kalmistu värav ja kalmistukirik Uspenski kalmistu on kalmistu Tartus, osa Raadi kalmistust.

Uus!!: Katariina II ja Uspenski kalmistu · Näe rohkem »

Uvarov

Uvarovid on krahvi- ja põlised aadlisuguvõsad.

Uus!!: Katariina II ja Uvarov · Näe rohkem »

Vaivara vana kalmistu

Vaivara vana kalmistu on kalmistu Vaivara kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Sinimäe alevikus Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Katariina II ja Vaivara vana kalmistu · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: Katariina II ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Katariina II ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Katariina II ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: Katariina II ja Valgamaa · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Katariina II ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism (ka valgustatud monarhia; prantsuse despotisme éclairé, selle järgi ka valgustatud despotism) on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel.

Uus!!: Katariina II ja Valgustatud absolutism · Näe rohkem »

Vana-Kaarli kalmistu

Kalmistul asub Vana-Kaarli kalmistu kabel Vana-Kaarli kalmistu on Tallinna Siselinna kalmistute üks osa.

Uus!!: Katariina II ja Vana-Kaarli kalmistu · Näe rohkem »

Vaskratsanik

pisi Vassili Surikovi maal "Vaskratsanik". Taustal Iisaku katedraal Vaskratsanik (vene keeles Медный всадник Mednõi vsadnik) on Peeter I mälestusmärk Peterburis Senati väljakul.

Uus!!: Katariina II ja Vaskratsanik · Näe rohkem »

Vassili Kljutševski

Nõukogude Liidu postmark Vassili Kljutševskist (1991) (Michel 6256, Scott 6055) Vassili Ossipovitš Kljutševski (vene keeles Василий Осипович Ключевский; 28. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1841 – 25. mai (vkj 12. mai) 1911) oli mordva päritolu Venemaa ajaloolane.

Uus!!: Katariina II ja Vassili Kljutševski · Näe rohkem »

Vassili Tšitšagov

thumb Vassili Jakovlevitš Tšitšagov (vene keeles Василий Яковлевич Чичагов) (12. märts (28. veebruar vkj) 1726 Kostroma – 16. aprill (4. aprill vkj) 1809), Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja Balti laevastiku Tallinna baasi ülem 1788.

Uus!!: Katariina II ja Vassili Tšitšagov · Näe rohkem »

Väike-Maarja kalmistu

Väike-Maarja kalmistu värav Väike-Maarja vana kalmistu on kalmistu Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Väike-Maarja asulas.

Uus!!: Katariina II ja Väike-Maarja kalmistu · Näe rohkem »

Väike-Maarja kihelkonnakool

Väike-Maarja kihelkonnakool on endine kool Lääne-Virumaal Väike-Maarja valla keskuses Väike-Maarja alevikus.

Uus!!: Katariina II ja Väike-Maarja kihelkonnakool · Näe rohkem »

Väimela mõis

Väimela mõisa härrastemaja (2014) Väimela mõisa härrastemaja (2012) Väimela mõis (saksa keeles Waimel, Alt-Waimel) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.

Uus!!: Katariina II ja Väimela mõis · Näe rohkem »

Võlla mõis

Võlla mõis (saksa keeles Magnusdahl) oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Katariina II ja Võlla mõis · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Katariina II ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Katariina II ja Võru · Näe rohkem »

Võru Katariina kirik

Võru Katariina kirik Võru Katariina kirik on Võru linnakirik.

Uus!!: Katariina II ja Võru Katariina kirik · Näe rohkem »

Võru maakond

Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.

Uus!!: Katariina II ja Võru maakond · Näe rohkem »

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik

Võru Suurkannataja Ekaterina kirik 2014. aastal Võru Suurkannataja Ekaterina kirik (ka: Võru Aleksandria Püha Katariina kirik, Võru Jekateriina kirik) on õigeusu kirik Võrus, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Võru Suurkannataja Ekaterina kogudus.

Uus!!: Katariina II ja Võru Suurkannataja Ekaterina kirik · Näe rohkem »

Võru vapp

Võru vapp Võru vapp on Võru maakonnas asuva Eesti Võru linna vapp.

Uus!!: Katariina II ja Võru vapp · Näe rohkem »

Vecate mõis

Vecate mõis (saksa keeles Alt-Ottenhof, läti keeles Vecates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Vecate mõis · Näe rohkem »

Vecbrenguļi mõis

Vecbrenguļi mõis (varem Brenguļi mõis, saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof, läti keeles Vecbrenguļu muiža, varem Brenguļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Vecbrenguļi mõis · Näe rohkem »

Vecvāle mõis

Vecvāle mõis (saksa keeles Alt-Sackenhof, läti keeles Vecvāles muiža) oli riigimõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Vecvāle mõis · Näe rohkem »

Veismaņi mõis

Veismaņi mõis (saksa keeles Weissenstein, läti keeles Veismaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Võnnu kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Veismaņi mõis · Näe rohkem »

Vene-Türgi sõda (1768–1774)

Vene-Türgi sõda 1768–1774 ehk Kuues Vene-Türgi sõda oli sõda Venemaa ja Türgi vahel.

Uus!!: Katariina II ja Vene-Türgi sõda (1768–1774) · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Katariina II ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Uus!!: Katariina II ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Katariina II ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Venemaa muusika

Keskaegsed guslimängijad. Viktor Vasnetsovi maal Venemaa muusika on Venemaalt pärinev või ka venelaste loodud või esitatud muusika.

Uus!!: Katariina II ja Venemaa muusika · Näe rohkem »

Venemaa Rahvusraamatukogu

Venemaa Rahvusraamatukogu peahoone (2008) Venemaa Rahvusraamatukogu (vene keeles Российская национальная библиотека) on raamatukogu Peterburis.

Uus!!: Katariina II ja Venemaa Rahvusraamatukogu · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Katariina II ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Viļaka mõis

Viļaka mõis (läti keeles Viļakas muiža või Marienhauzenes muiža, saksa keeles Marienhaus) on endine mõis Lätis Viļaka piirkonnas Viļakas.

Uus!!: Katariina II ja Viļaka mõis · Näe rohkem »

Viieteistkümnekopikane münt

Viieteistkümnekopikane münt oli aastail 1764–1796 ja 1860–1991 vermitud Venemaa ja Nõukogude Liidu münt.

Uus!!: Katariina II ja Viieteistkümnekopikane münt · Näe rohkem »

Viin (jook)

pitsis Viin ehk vodka on kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. Alkoholi sisaldav jook, mis koosneb veest ja etanoolist.

Uus!!: Katariina II ja Viin (jook) · Näe rohkem »

Viinaköök

Väike-Maarja vallas Viinaköök oli viina tootmise koht Eesti mõisates.

Uus!!: Katariina II ja Viinaköök · Näe rohkem »

Viinavabrik

Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.

Uus!!: Katariina II ja Viinavabrik · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Katariina II ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.

Uus!!: Katariina II ja Viljandi ajalugu · Näe rohkem »

Viljandi vana kalmistu

Viljandi vana kalmistu on kalmistu Viljandis.

Uus!!: Katariina II ja Viljandi vana kalmistu · Näe rohkem »

Viru kreis

Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.

Uus!!: Katariina II ja Viru kreis · Näe rohkem »

Viru praostkond

Viru praostkond on EELK luteri kiriku praostkond Eestis, mis moodustati 1627.

Uus!!: Katariina II ja Viru praostkond · Näe rohkem »

Vladimir Bobrinski

Krahv Vladimir Bobrinski Krahv Vladimir Aleksejevitš Bobrinski (vene Владимир Алексеевич Бобринский; 14. oktoober (vkj 2. oktoober) 1824 – 3. juuni (vkj 22. mai) 1898 Smela, Kiievi kubermang) oli Venemaa riigimees.

Uus!!: Katariina II ja Vladimir Bobrinski · Näe rohkem »

Vladimir Borovikovski

Vladimir Lukitš Borovikovski (vene keeles Владимир Лукич Боровиковский, ukraina keeles Володимир Лукич Боровиковський; 4. august 1757 Mõrgorod – 18. aprill 1825 Peterburi) oli ukraina päritolu Vene portree- ja ikoonimaalija.

Uus!!: Katariina II ja Vladimir Borovikovski · Näe rohkem »

Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal

Jumalaema Uinumise katedraal Vladimiris (vaade kirdest) Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal, ka Uspenski katedraal (vene keeles Собор Успения Пресвятой Богородицы, Sobor Uspenija Presvjatoi Bogoroditsõ), on katedraalkirik Venemaal Vladimiris.

Uus!!: Katariina II ja Vladimiri Jumalaema Uinumise katedraal · Näe rohkem »

Vladimiri Kuldne värav

Vladimiri Kuldne värav (vene keeles Золотые ворота Zolotõje vorota), ehitatud aastail 1158–1164, on ainus säilinud (ehkki vaid osaliselt algkujul) Kiievi-Vene linnavärav.

Uus!!: Katariina II ja Vladimiri Kuldne värav · Näe rohkem »

Volgasakslased

Volgasakslased (saksa Wolgadeutsche, vene поволжские немцы) on ajalooline sakslaste vähemus Venemaal Volga jõe ääres.

Uus!!: Katariina II ja Volgasakslased · Näe rohkem »

Volgasakslaste ANSV

Volgasakslaste ANSV oli haldusüksus Vene NFSV-s aastatel 1924–1941.

Uus!!: Katariina II ja Volgasakslaste ANSV · Näe rohkem »

Vologda oblasti vapp

Vologda oblasti vapp Vologda oblasti vapp on Venemaa haldusüksuse Vologda oblasti vapp.

Uus!!: Katariina II ja Vologda oblasti vapp · Näe rohkem »

Woldemar Dietrich von Budberg

Woldemar Dietrich von Budberg-Bönninghausen (läti keeles Voldemārs fon Budbergs-Benninghauzens; 8. oktoober 1740 Tallinn – 3. juuli 1784 Valga) oli baltisaksa mõisnik ja kunstnik, Valga kreisimarssal.

Uus!!: Katariina II ja Woldemar Dietrich von Budberg · Näe rohkem »

Zavadovski

Zavadovski oli Väikevene päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1856.

Uus!!: Katariina II ja Zavadovski · Näe rohkem »

Zerbst

Zerbsti St Bartholomeuse kirik Vapp Zerbsti paiknemine Anhalt-Bitterfeldi kreisis Zerbst on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Anhalt-Bitterfeldi kreisis.

Uus!!: Katariina II ja Zerbst · Näe rohkem »

Znamenskaja kirik (Dubrovitsõ)

Jumalaema Ennusmärgi kirik (vene keeles Церковь Знамения Пресвятой Богородицы в Дубровицах) Dubrovitsõs ehk Dubrovitsõ Znamenskaja kirik on Jumalasünnitajale pühitsetud kirik Vene Õigeusu Kiriku Moskva metropoolia Podolski piiskopkonnas, arhitektuurimälestis 17.

Uus!!: Katariina II ja Znamenskaja kirik (Dubrovitsõ) · Näe rohkem »

Zubov

Zubov (ka Subov) oli Vene aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.

Uus!!: Katariina II ja Zubov · Näe rohkem »

Zvārte mõis

Zvārte mõis (saksa keeles Swarten, läti keeles Zvārtes muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ēķini mõisa kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas.

Uus!!: Katariina II ja Zvārte mõis · Näe rohkem »

Zvenigorod

Zvenigorod (vene keeles Звенигород) on oblastilise alluvusega linn (linnaringkond) Moskva oblastis Moskvast 50 km läänes Moskva jõe vasakul kaldal Smolenski-Moskva kõrgustikul.

Uus!!: Katariina II ja Zvenigorod · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Katariina II ja 10. august · Näe rohkem »

10. november

10.

Uus!!: Katariina II ja 10. november · Näe rohkem »

14. mai

14.

Uus!!: Katariina II ja 14. mai · Näe rohkem »

17. juuni

17.

Uus!!: Katariina II ja 17. juuni · Näe rohkem »

17. november

17.

Uus!!: Katariina II ja 17. november · Näe rohkem »

1729

1729.

Uus!!: Katariina II ja 1729 · Näe rohkem »

1762

1762.

Uus!!: Katariina II ja 1762 · Näe rohkem »

1763

1763.

Uus!!: Katariina II ja 1763 · Näe rohkem »

1764

1764.

Uus!!: Katariina II ja 1764 · Näe rohkem »

1765

1765.

Uus!!: Katariina II ja 1765 · Näe rohkem »

1767

1767.

Uus!!: Katariina II ja 1767 · Näe rohkem »

1775. aasta Tartu tulekahju

1775.

Uus!!: Katariina II ja 1775. aasta Tartu tulekahju · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Katariina II ja 1783 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Katariina II ja 1795 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Katariina II ja 1796 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Katariina II ja 18. sajand · Näe rohkem »

18. sajand Eestis

18.

Uus!!: Katariina II ja 18. sajand Eestis · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Katariina II ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

2. mai

2.

Uus!!: Katariina II ja 2. mai · Näe rohkem »

3. oktoober

3.

Uus!!: Katariina II ja 3. oktoober · Näe rohkem »

5. mai

5.

Uus!!: Katariina II ja 5. mai · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: Katariina II ja 9. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Ekaterina 2, Jekaterina II, Katariina II Suur, Katariina Suur, Sophie Friederike Auguste.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva