Sisukord
198 suhted: Abstsiishape, Agonist, Akroleiin, Aktiivsüsi, Aldehüüdid, Alkaanid, Allüülrühm, Allüülsed ühendid, Allelopaatia, Alumiiniumoksiid, Alumosilikaadid, Ammoniaak, Amorfne aine, Anioon, Anorgaaniline ühend, Anorgaaniline keemia, Antifriis, Argoon, Asendusreaktsioon, Astronoomia, Atmosfäär, Ühend, Ühendivoo analüüs, Benseen, Berüllium, Bioaktiivne ühend, Biosaadavus, Biosüntees, Biotransformatsioon, Boor, Booraks, Bromiidid, Demetülatsioon, Derivaat, Desoksüribonukleotiidid, Dissotsiatsioon (keemia), Elektrolüütkondensaator, Elektrosüntees, Emakala, Empiiriline valem, Esmane maksapassaaž, Füüsika, Fenüüläädikhape, Fenoolid, Fenotiasiin, Feofütiin, Fluoriidid, Fluorofoor, Freoonid, Friedrich August Kekulé, ... Laienda indeks (148 rohkem) »
Abstsiishape
Abstsiishappe põhjustatud lehtede abstsissioon ehk langemine sügisel Abstsiishape (lühend ABA; inglise abscisic acid; tuntud ka kui abstsisiin II ja dormiin) on fütohormoon ehk taime kasvuregulaator, mis soodustab lehtede ja viljade varisemist (abstsissiooni), pidurdab jagunemis- ja venimiskasvu, põhjustab taimede puhkeseisundit ja vananemist ning avaldab tugevat vastupidist mõju auksiinidele (kasvustimulaatorid).
Vaata Keemiline ühend ja Abstsiishape
Agonist
Agonist on keemiline ühend (tavaliselt ravim), mis seotuna retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet.
Vaata Keemiline ühend ja Agonist
Akroleiin
Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend, mis tekib näiteks sigareti põlemisel ja rasva kõrbemisel tekkivas suitsus.
Vaata Keemiline ühend ja Akroleiin
Aktiivsüsi
mm, pindala aga mitu ruutmeetrit skaneeriva elektronmikroskoobi all Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi.
Vaata Keemiline ühend ja Aktiivsüsi
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Keemiline ühend ja Aldehüüdid
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Keemiline ühend ja Alkaanid
Allüülrühm
pisi Allüülrühm tähendab orgaanilises keemias 2-propenüülrühma H2C.
Vaata Keemiline ühend ja Allüülrühm
Allüülsed ühendid
Prenooli struktuurvalem Prenooli molekulaarmudel Allüülne resonants Allüülsed ühendid on keemilised ühendid, mille funktsionaalrühm on seotud allüülse rühmaga.
Vaata Keemiline ühend ja Allüülsed ühendid
Allelopaatia
Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht.
Vaata Keemiline ühend ja Allelopaatia
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Vaata Keemiline ühend ja Alumiiniumoksiid
Alumosilikaadid
Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.
Vaata Keemiline ühend ja Alumosilikaadid
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Vaata Keemiline ühend ja Ammoniaak
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Keemiline ühend ja Amorfne aine
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Keemiline ühend ja Anioon
Anorgaaniline ühend
Anorgaaniline ühend on anorgaaniline aine, mis on keemiline ühend.
Vaata Keemiline ühend ja Anorgaaniline ühend
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Vaata Keemiline ühend ja Anorgaaniline keemia
Antifriis
Antifriis on külmakindel jahutusvedelik, mille külmumistemperatuur on veega võrrelduna madalam.
Vaata Keemiline ühend ja Antifriis
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Keemiline ühend ja Argoon
Asendusreaktsioon
Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Vaata Keemiline ühend ja Asendusreaktsioon
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Keemiline ühend ja Astronoomia
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Keemiline ühend ja Atmosfäär
Ühend
''Venni diagramm'': Hulkade ''A'' ja ''B'' ühend on joonisel kogu siniseks värvitud osa Hulkade A ja B ühendiks ehk summaks nimetatakse matemaatikas hulka A ∪ B, mille elementideks on parajasti kõik hulga A ja kõik hulga B elemendid.
Vaata Keemiline ühend ja Ühend
Ühendivoo analüüs
Ühendivoo analüüs (inglise keeles substance flow analysis, lühend SFA) on analüüsimeetod, millega uuritakse keemiliste elementide (nt süsiniku) ja ühendite vooge majanduses, majandusharus või ühe toote/teenuse olelusringi jooksul, ning nende keskkonnamõju.
Vaata Keemiline ühend ja Ühendivoo analüüs
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Keemiline ühend ja Benseen
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Vaata Keemiline ühend ja Berüllium
Bioaktiivne ühend
Bioaktiivne ühend on keemiline ühend, millel on teatud regulatoorne efekt organismide metaboolsetele protsessidele.
Vaata Keemiline ühend ja Bioaktiivne ühend
Biosaadavus
Biosaadavus on mitmes teaduses, nagu biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas, kasutatav mõiste.
Vaata Keemiline ühend ja Biosaadavus
Biosüntees
Biosüntees on üldine biokeemiline protsess, mille tagajärjel organismis moodustuvad elutegevuse (metabolismi) käigus lihtsamatest keemilistest ühenditest keerukamad ühendid.
Vaata Keemiline ühend ja Biosüntees
Biotransformatsioon
Biotransformatsioon ehk biokonversioon (inglise biotransformation, bioconversion) on keemilise ühendi koostise muutmine organismide või nendest saadud ensüümide abil.
Vaata Keemiline ühend ja Biotransformatsioon
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Keemiline ühend ja Boor
Booraks
Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.
Vaata Keemiline ühend ja Booraks
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline ühend ja Bromiidid
Demetülatsioon
Demetülatsioon on keemiline protsess, mille tulemusena keemilisest ühendist eraldatakse metüülrühm – CH3.
Vaata Keemiline ühend ja Demetülatsioon
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Vaata Keemiline ühend ja Derivaat
Desoksüribonukleotiidid
Desoksüribonukleotiidid on keeruka struktuuriga orgaanilised molekulid, mis moodustuvad kolme keemilise ühendi – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.
Vaata Keemiline ühend ja Desoksüribonukleotiidid
Dissotsiatsioon (keemia)
Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.
Vaata Keemiline ühend ja Dissotsiatsioon (keemia)
Elektrolüütkondensaator
Elektrolüütkondensator on elektriliselt polaarne kondensaator, mille anoodelektrood (+) on metallist ja teine elektrood katood – vedelast või tahkest elektrolüüdist, mis katab anoodmetalli pinnastruktuuri.
Vaata Keemiline ühend ja Elektrolüütkondensaator
Elektrosüntees
Elektrosüntees ehk elektrokeemiline süntees on elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine.
Vaata Keemiline ühend ja Elektrosüntees
Emakala
Emakala ehk euroopa emakala ehk kiviluts (Zoarces viviparus) on ahvenaliste seltsi emakalalaste sugukonda kuuluv kala, kes on Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne.
Vaata Keemiline ühend ja Emakala
Empiiriline valem
Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.
Vaata Keemiline ühend ja Empiiriline valem
Esmane maksapassaaž
Esmane maksapassaaž (maksa läbimine) tähendab keemilise ühendi, tavaliselt ravimi, metaboolseid protsesse maksas pärast imendumist maost ja peensoolest.
Vaata Keemiline ühend ja Esmane maksapassaaž
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Keemiline ühend ja Füüsika
Fenüüläädikhape
Fenüüläädikhape on keemiline ühend, mis koosneb fenüülrühmast ja äädikhappest.
Vaata Keemiline ühend ja Fenüüläädikhape
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Vaata Keemiline ühend ja Fenoolid
Fenotiasiin
Fenotiasiin (IUPACi nomenklatuuri järgi 10H-fenotiasiin) on keemiline ühend valemiga C12H9NS.
Vaata Keemiline ühend ja Fenotiasiin
Feofütiin
Feofütiin (lühend Pheo) on keemiline ühend, mis on esimene vahepealne elektronkandja fotosüsteem II-s (lühend PSII) elektrontransportahelas ja purpurbakterite fotosünteesi reaktsioonitsentriks (RC P870).
Vaata Keemiline ühend ja Feofütiin
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline ühend ja Fluoriidid
Fluorofoor
Erinevate fluorofooride vesilahused UV-valguse all Fluorofoor on keemiline ühend, mis ergastamisel kiirgab valgust emissiooni teel tagasi.
Vaata Keemiline ühend ja Fluorofoor
Freoonid
Freoonid (keemiafirma DuPont kaubamärgist Freon) ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega.
Vaata Keemiline ühend ja Freoonid
Friedrich August Kekulé
Friedrich August Kekulé von Stradonitz (7. september 1829 Darmstadt – 13. juuli 1896 Bonn) oli saksa organokeemik, üks orgaaniliste ühendite struktuuri teooria rajajaid.
Vaata Keemiline ühend ja Friedrich August Kekulé
Frosti diagramm
Frosti diagramm ehk Frosti-Ebsworthi diagramm on anorgaanilises ja elektrokeemias kasutatav joonis ühe keemilise elemendi erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendite redokspotentsiaalide, termodünaamilise stabiilsuse ja ühendite iseloomu poolkvantitatiivseks illustreerimiseks.
Vaata Keemiline ühend ja Frosti diagramm
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.).
Vaata Keemiline ühend ja G-valguga seotud retseptorid
Geokeemia mõisteid
Siin on loetletud geokeemia ja isotoopgeoloogiaga seotud mõisteid.
Vaata Keemiline ühend ja Geokeemia mõisteid
Glüfosaat
Glüfosaadi keemiline valem Glüfosaadi ruumiline kujutis Glüfosaat on fosfanaatide rühma kuuluv keemiline ühend.
Vaata Keemiline ühend ja Glüfosaat
Glükuronisatsioon
Glükuronisatsioon on keemiline protsess, mille käigus glükuroonhape seostub O-glükosiidse sideme kaudu mitmesuguste keemiliste ühenditega nagu ravimid, hormoonid, mürgid.
Vaata Keemiline ühend ja Glükuronisatsioon
Glükuroonhape
Glükuroonhappe struktuur Glükuroonhape on karboksüülhape.
Vaata Keemiline ühend ja Glükuroonhape
Graptoliitargilliit
Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised).
Vaata Keemiline ühend ja Graptoliitargilliit
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Keemiline ühend ja Hapnik
Happeanhüdriidid
Karboksüülhappeanhüdriidide üldine struktuur. Tavaliselt on karboksüülhappeanhüdriididel jäägid R ja R' ühesugused. Kui R≠R', siis on tegu segatud karboksüülhappeanhüdriididega Happeanhüdriidid (ka lihtsalt anhüdriidid) on hapnikhapete derivaatide hulka kuuluvad keemilised ühendid.
Vaata Keemiline ühend ja Happeanhüdriidid
Hüdraadid
Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad.
Vaata Keemiline ühend ja Hüdraadid
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Vaata Keemiline ühend ja Hüdratatsioon
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Vaata Keemiline ühend ja Hüdrogeoloogia
Hüdroksülatsioon
Hüdroksülatsioon on keemiline protsess, mille tulemusena keemilisele ühendile liidetakse juurde hüdroksüülrühm – OH.
Vaata Keemiline ühend ja Hüdroksülatsioon
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Keemiline ühend ja Heelium
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Vaata Keemiline ühend ja Homogeensus ja heterogeensus
Inertsus
Inertsus on mitmetähenduslik termin.
Vaata Keemiline ühend ja Inertsus
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Keemiline ühend ja Inertsus (keemia)
Interkalatsioon (keemia)
Metalli aatomite interkalatsioon grafiiditasandite vahel Interkalatsioon (ladina keeles intercalare vahele paigutama) tähendab keemias molekulide, ioonide (harvemini aatomite) ladestamist keemilistes ühendites, ilma et ühendi struktuur seejuures märkimisväärselt muutuks.
Vaata Keemiline ühend ja Interkalatsioon (keemia)
Io (kuu)
Io ehk Jupiter I on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.
Vaata Keemiline ühend ja Io (kuu)
Isepuhastus
Isepuhastus ehk isepuhastumine on loodusprotsess, mille tulemusena keskkond vabaneb saastast.
Vaata Keemiline ühend ja Isepuhastus
Isosorbiid
Isosorbiid on heterotsükliline keemiline ühend, mille nimetus süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi on 1,4:3,6-dianhüdro-D-glütsitool (ka 1,4:3,6-dianhüdrosorbitool), CAS 652-67-5.
Vaata Keemiline ühend ja Isosorbiid
IUPACi nomenklatuur
IUPACi nomenklatuur ehk süstemaatiline keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem, mille järgi igale struktuurile vastab kindel reeglipärane nimetus ja igale nimetusele vastab kindel struktuur.
Vaata Keemiline ühend ja IUPACi nomenklatuur
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline ühend ja Jodiidid
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Vaata Keemiline ühend ja John Dalton
Jootmine
trükkplaadil Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite.
Vaata Keemiline ühend ja Jootmine
Joseph Black
Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.
Vaata Keemiline ühend ja Joseph Black
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Keemiline ühend ja Kaltsium
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Vaata Keemiline ühend ja Kantserogeenid
Karbiidid
Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).
Vaata Keemiline ühend ja Karbiidid
Karbonüülühend
Karbonüülühend on keemiline ühend, mis sisaldab karbonüülrühma (süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Vaata Keemiline ühend ja Karbonüülühend
Kare vesi
vannisegisti Arizonas Kare vesi (ka kalk vesi) on suure mineraalainete sisaldusega vesi (vastandina pehmele veele).
Vaata Keemiline ühend ja Kare vesi
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Keemiline ühend ja Katioon
Katoodtolmustamine
Katoodtolmustamine on füüsikalise aurufaas-sadestuse meetod õhukeste tahkiskilede sadestamiseks.
Vaata Keemiline ühend ja Katoodtolmustamine
Kõrgsurvevedelikkromatograafia
HPLC aparatuuri skemaatiline ehitus, kus 1 – pudelid eluentidega, 2 – eluendi degasaator, 3 – gradientkraan, 4 – eluendi sisestamise nõu, 5 – kõrgsurvepump, 6 – kraan sisestamise asendis, 6’ – kraani laadimisasend, 7 – silmus, 8 – eelkolonn, 9 – kromatograafiline kolonn, 10 – detektor, 11 – arvuti, 12 – jääkide või fraktsiooni koguja.
Vaata Keemiline ühend ja Kõrgsurvevedelikkromatograafia
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Keemiline ühend ja Keemia
Keemia mõisteid
Sellele lehele on koondatud keemiaga seotud üldmõisted.
Vaata Keemiline ühend ja Keemia mõisteid
Keemianomenklatuur
Keemianomenklatuur on keemiliste elementide ja ühendite nimetuste süsteem.
Vaata Keemiline ühend ja Keemianomenklatuur
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Vaata Keemiline ühend ja Keemiaseadused
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Keemiline ühend ja Keemiline aine
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Vaata Keemiline ühend ja Keemiline aktiivsus
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Keemiline ühend ja Keemiline element
Keemiline stabiilsus
Keemiline stabiilsus iseloomustab keemilise süsteemi (näiteks keemilise ühendi, materjali, mineraali) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud tingimustes mitte muunduda.
Vaata Keemiline ühend ja Keemiline stabiilsus
Keemiline valem
Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.
Vaata Keemiline ühend ja Keemiline valem
Kemoheterotroofia
Kemoheterotroofia on organismide toitumistüüp, mille puhul on energiaallikaks keemilised ühendid (s.t. mitte valgus) ning süsinikuallikaks on orgaaniline aine.
Vaata Keemiline ühend ja Kemoheterotroofia
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Vaata Keemiline ühend ja Ketoonid
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Vaata Keemiline ühend ja Klaas
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Keemiline ühend ja Kloriidid
Kolorimeetria
Kolorimeetria on värvilise ühendi lahuse kontsentratsiooni fotomeetriline määramine lahuse värvuse intensiivse põhjal.
Vaata Keemiline ühend ja Kolorimeetria
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Vaata Keemiline ühend ja Kompleksühend
Koostise püsivuse seadus
Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.
Vaata Keemiline ühend ja Koostise püsivuse seadus
Kordsete suhete seadus
Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.
Vaata Keemiline ühend ja Kordsete suhete seadus
Ksantiin
pisi Ksantiin ehk 2,6-dihüdroksüpuriin ehk 2,6(1H,3H)-puriindioon ehk 2,6(1H,3H)-puriindiool on puriinide hulka kuuluv looduslik keemiline ühend, värvitu tahke aine.
Vaata Keemiline ühend ja Ksantiin
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Vaata Keemiline ühend ja Ksenoon
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Vaata Keemiline ühend ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
L-vitamiin
L-vitamiin ehk L-faktor ehk imetamisfaktor on eeldatavasti rottidel normaalset imetamist soodustava toimega looduslikult mitmetes toitainetes leiduv toitumisfaktor, ka keemiline ühend.
Vaata Keemiline ühend ja L-vitamiin
Lämbumine
Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu.
Vaata Keemiline ühend ja Lämbumine
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Keemiline ühend ja Lämmastik
Lämmastikhape
Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Vaata Keemiline ühend ja Lämmastikhape
Lämmastikoksiid
Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.
Vaata Keemiline ühend ja Lämmastikoksiid
Lämmastiku oksiidid
Lämmastiku oksiidid on lämmastiku binaarsed ühendid hapnikuga.
Vaata Keemiline ühend ja Lämmastiku oksiidid
Lämmastikuringe
Lämmastikuringe skeem Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.
Vaata Keemiline ühend ja Lämmastikuringe
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Vaata Keemiline ühend ja Leelismuldmetallid
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Vaata Keemiline ühend ja Lenduvus
Liikuv faas
Liikuv faas ehk mobiilne faas on kromatograafilises süsteemis liikuv gaas või vedelik või ülekriitiline fluidum, mis kannab lahutatavate ainete segu läbi liikumatu faasi.
Vaata Keemiline ühend ja Liikuv faas
Liitaine
Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.
Vaata Keemiline ühend ja Liitaine
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Keemiline ühend ja Liitium
Liitiumhüdroksiid
Liitiumhüdroksiid on keemiline ühend valemiga LiOH.
Vaata Keemiline ühend ja Liitiumhüdroksiid
Lipinski viie reegel
keel.
Vaata Keemiline ühend ja Lipinski viie reegel
LSD
pisi USA sõjaväes ca. 1958. aastal filmitud video LSD mõjust marssivatele sõduritele ("Effects of Lysergic Acid Diethylamide (LSD) on Troops Marching") LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (inglise keeles Lysergic acid diethylamide; teised nimetused LSD-25, hape, mark, ellekas, Ruut, reis, trip) on poolsünteetiline hallutsinogeenne psühhedeelikum ning psühhoanaleptikum.
Vaata Keemiline ühend ja LSD
Maarjas
Sõna "maarjas" võib tähendada.
Vaata Keemiline ühend ja Maarjas
Maateaduste mõisteid (R)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad R-tähega. raba – rabakivi – rabaturvas – rabedus – rabenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine radiaaloos – radioaktiivne meetod – radiosüsinikumeetod – radiolaarmuda – radionukliid – radiosüsiniku aasta – rahe – rahn – rahu – Rahvusvaheline Geoloogiaühing – Raikküla lade – rakendusgeoloogia – Rakvere lade – rand – randla – rannabarr – rannageoloogia – rannajoon – rannak – rannakusete – rannamoodustis – rannanõlv – rannaprotsessid – rannasete – rannavall – tormi(de) poolt mererannale heidetud, peamiselt klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm rannavöönd – rannik – rannikufaatsies – rannikuluide – rannikumadalik – rannikumeri – rannikusete – rasked mineraalid – raske nafta – rasvaläige – rauaaja kliimapessimum – rauamaak – kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv raua-mangaanikonkretsioon – raud – raudmeteoriit – ravimuda – realgaar – rebendkurrutus – rebendrike – reeper – refuugium – regionaalgeoloogia – geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut regionaalne kivim – kivim, mis saab levida vaid teatud kindlas piirkonnas regoliit – regressiivne seeria – regressioon (geoloogia) – rekultiveerimine – relikt (biogeograafia) – reljeef – reljeef – reljeefielement – reljeefitüüp – reljeefivorm – Rēzekne lade – retrograadne moone – Rhyac – riasrannik – ribekiit – Richteri skaala – riff – rift – riftiahelik – riftiorg – riftistumine – riftivöönd – Riia plutoon – Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon riikkond – riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ rike (geoloogia) – rikkevöönd – ringdaik – rippliustik – ripporg – Rissi jäätumine – ristlaine – ristlõige – rodoniit – rohekilda faatsies – rohekilt – rohekivim – roheline kiir – rohtla – rombiline sümmeetria – rombiline süngoonia – Rooma kliimaoptimum – roosakvarts – Rootsiküla lade – Rossby lained – rubiin – rugoosid – ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org rusu – rusukalle – rusukuhik – rusuvool – rutiil – ruumigrupp – rõhkkond – rõhtkihiline tekstuur – rõhtkihilisus – rõhumoone – rõngasdaik – rõngassaar – rõngassilikaadid – räbukoonus – rähk – rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi rändluide – rändpangas – rändrahn – räni – ränidioksiid – keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist ränikilt – ränikivi – peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim ränirikas kivim – ränist küllastatuse aste – tardkivimite suhtelist ränisisaldust iseloomustav suurus ränistunud puu – ränivetikad – röntgendifraktsioon – röntgenkristallograafia – röntgenspektroskoopia – rööpintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega rööplasumus – selliste kivimkehade lasumus, mille vahel ei ole põiksust rünkpilv – rünksajupilved – rüoliit – rüsijää – rüükalad – R.
Vaata Keemiline ühend ja Maateaduste mõisteid (R)
Madal-k dielektrik
Cu vaheühendused ja madal-k dielektrik nende vahel. Cu liinide vahelist mahtuvust vähendades saab vähendada aega signaali transpordiks transistoride vahel.Shamiryan, D & Abell, Thomas & Iacopi, Francesca & Maex, K. (2004). Low-K dielectric materials. Materials Today. 7. 34-39.
Vaata Keemiline ühend ja Madal-k dielektrik
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Keemiline ühend ja Magneesium
Magnetilised nanoosakesed
Magnetilised nanoosakesed on osakesed, mille mõõtmed jäävad nanomeetrite suurusjärku, ja mis reageerivad magnetväljale.
Vaata Keemiline ühend ja Magnetilised nanoosakesed
Marie Curie
Marie Skłodowska Curie (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi – 4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.
Vaata Keemiline ühend ja Marie Curie
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Vaata Keemiline ühend ja Massispektromeetria
Mürk
Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.
Vaata Keemiline ühend ja Mürk
Merefüüsika
Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.
Vaata Keemiline ühend ja Merefüüsika
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Vaata Keemiline ühend ja Metanool
Mikrolainekeemia
Mikrolainekeemia on teadusharu, kus keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kasutatakse mikrolainekiirgust.
Vaata Keemiline ühend ja Mikrolainekeemia
Miksotroof
Miksotroof on organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid.
Vaata Keemiline ühend ja Miksotroof
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Keemiline ühend ja Mineraal
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Keemiline ühend ja Mineraaltoiteained
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Vaata Keemiline ühend ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid
Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid ehk MAO inhibiitorid ('''M'''ono'''A'''miini''' O'''ksüdaas) (inglise keeles monoamine oxidase inhibitor) on keemilised ained, mis inhibeerivad monoaminooksüdaasi ensüümirühma liigitatud ensüümide aktiivsust.
Vaata Keemiline ühend ja Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid
Monoamiinid
Noradrenaliin monoamiini näitena Monoamiinid on keemilised ühendid, mis sisaldavad ühte amiini ja aromaatset ringi, mis on omavahel ühendatud etüülahela (-CH2-CH2-) kaudu.
Vaata Keemiline ühend ja Monoamiinid
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Keemiline ühend ja Monomeer
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Vaata Keemiline ühend ja Murenemine
Naatriumatsetaat
Naatriumetanaadi kristallid Naatriumetanaat Naatriumetanaat ehk naatriumatsetaat on keemiline ühend valemiga C2H3NaO2.
Vaata Keemiline ühend ja Naatriumatsetaat
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Vaata Keemiline ühend ja Naatriumhüdroksiid
Naatriumvesinikkarbonaat
Naatriumvesinikkarbonaat pulbri kujul Naatriumvesinikkarbonaat ehk naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on keemiline ühend valemiga NaHCO3.
Vaata Keemiline ühend ja Naatriumvesinikkarbonaat
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Keemiline ühend ja Nafta
Naftasaadused
Nafta rafineerimistehas Grangemouthis Šotimaal Naftasaadused on naftast rafineerimistehastes toodetavad saadused.
Vaata Keemiline ühend ja Naftasaadused
Neuroleptikumid
Neuroleptikumid on grupp keemilisi ühendeid, millel on tõhus raviv toime psühhoosile.
Vaata Keemiline ühend ja Neuroleptikumid
Nukleosiid
Nukleosiid on keemiline ühend, mis koosneb lämmastikalusest (puriini ja pürimidiini derivaadid) ja pentoosist (ribonukleosiid ja desoksüribonukleosiid), mis on seotud omavahel N-glükosiidse sidemega.
Vaata Keemiline ühend ja Nukleosiid
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Keemiline ühend ja Oksüdatsiooniaste
Opioidid
Opioidid (inglise keeles opioids) on selliste looduslike, poolsünteetiliste ja sünteetiliste keemiliste ühendite koondnimetus, mis avaldavad selgroogsete loomade mitmetes elundisüsteemides ringeldes morfiinilaadset, valuaistinguid pärssivat toimet.
Vaata Keemiline ühend ja Opioidid
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Keemiline ühend ja Orgaanilised ühendid
Päikesesüsteemi teke ja areng
protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.
Vaata Keemiline ühend ja Päikesesüsteemi teke ja areng
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-).
Vaata Keemiline ühend ja Peroksiidid
Poolväärtusaeg
Poolväärtusaeg ehk poolestusaeg on aeg, mille jooksul keemilise ühendi (ravimi, vee või muu bioloogiliselt aktiivse aine) kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.
Vaata Keemiline ühend ja Poolväärtusaeg
Probiootikum
Probiootikumid on bioloogiliselt aktiivsed bakteriaalsed preparaadid, mis sisaldavad organismi residentmikrofloorast pärinevaid elusmikroobe ja avaldavad kasulikku toimet inimese tervisele.
Vaata Keemiline ühend ja Probiootikum
Protolüütiline teooria
Protolüütiline teooria (inglise keeles Brønsted-Lowry theory) on keemias kasutatav happe-aluse reaktsiooni teooria, mis ilmus 1923.
Vaata Keemiline ühend ja Protolüütiline teooria
PubChem
PubChemi logo PubChem on internetipõhine keemiliste ühendite andmebaas.
Vaata Keemiline ühend ja PubChem
Raud(II)oksiid
Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.
Vaata Keemiline ühend ja Raud(II)oksiid
Raud(II)sulfaat
Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).
Vaata Keemiline ühend ja Raud(II)sulfaat
Raud(III)oksiid
Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.
Vaata Keemiline ühend ja Raud(III)oksiid
Raud(III)sulfaat
Raud(III)sulfaat (keemiline valem: Fe2(SO4)3 on keemiline ühend (sool). Sool on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.
Vaata Keemiline ühend ja Raud(III)sulfaat
Raudoksiidid
Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.
Vaata Keemiline ühend ja Raudoksiidid
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Vaata Keemiline ühend ja Ränidioksiid
Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip
Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip väidab, et suurema reaktsioonivõimega keemiline ühend või aktiivne vaheühend on väiksema selektiivsusega.
Vaata Keemiline ühend ja Reaktsioonivõime-selektiivsuse printsiip
Redokspotentsiaal
Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi.
Vaata Keemiline ühend ja Redokspotentsiaal
Safran
Safrani kasutamine toiduvalmistamisel Safran on vürts ja värvaine, mida saadakse safrankrookuse (Crocus sativus) õiest (emakasuudmest).
Vaata Keemiline ühend ja Safran
Safrankrookus
Safrankrookus (''Crocus sativus)'' õitseb sügisel Safrankrookus (Crocus sativus) on üks krookuste perekonna esindajatest võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast.
Vaata Keemiline ühend ja Safrankrookus
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Vaata Keemiline ühend ja Sümmeetria
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Vaata Keemiline ühend ja Süntees
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Keemiline ühend ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Keemiline ühend ja Süsinik
Sisestandard
Sisestandard on analüütilises keemias kasutatav keemiline ühend, mis lisatakse uuritavale proovile teadaolevas hulgas enne analüüsi.
Vaata Keemiline ühend ja Sisestandard
Sool
Sool on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Keemiline ühend ja Sool
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Vaata Keemiline ühend ja Spektroskoopia
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Vaata Keemiline ühend ja Statsionaarne faas
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Vaata Keemiline ühend ja Stöhhiomeetria
Struktuur (täpsustus)
Millegi struktuuri all mõistetakse üldkeeles peamiselt millegi ehitust – ülesehitust või siseehitust.
Vaata Keemiline ühend ja Struktuur (täpsustus)
Struktuuriisomeer
Keemias on struktuuriisomeerid ehk seoseisomeerid ühesuguse atomaarse koostise (sama molekulaarvalemi) ja molekulmassiga molekulid, kuid aatomid molekulis on ühendatud erinevas järjestuses.
Vaata Keemiline ühend ja Struktuuriisomeer
Struktuurimudel
Struktuurimudel on objekti struktuuri esitav kanooniline (eeskirjale vastav) moodustis.
Vaata Keemiline ühend ja Struktuurimudel
Struktuurivalem
Isobutaani struktuurivalem Struktuurivalem on keemiline valem, mis näitab lihtsustatult ja piltlikult molekuli moodustavate aatomite vastastikust asetust, aatomitevaheliste keemiliste sidemete iseloomu ja aatomite osalaenguid.
Vaata Keemiline ühend ja Struktuurivalem
Substraat (biokeemia)
Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.
Vaata Keemiline ühend ja Substraat (biokeemia)
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Vaata Keemiline ühend ja Sulfiidsed mineraalid
Tagasihaare
Tagasihaare on raku poolt eritatud keemilise ühendi reabsorptsioon.
Vaata Keemiline ühend ja Tagasihaare
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Keemiline ühend ja Tardkivim
Teadmiseargument
Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.
Vaata Keemiline ühend ja Teadmiseargument
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Vaata Keemiline ühend ja Teadusrevolutsioonide struktuur
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Vaata Keemiline ühend ja Teemant
Testreaktsioon
Testreaktsioon ehk keemiline test on kiire ja lihtne kvalitatiivne või poolkvantitatiivne analüütiline protseduur, milles kasutatakse probleemist tulenevalt teatud spetsiifilist reagenti.
Vaata Keemiline ühend ja Testreaktsioon
Titaanoksiidid
Titaanoksiidid ehk titaani oksiidid on titaani ja hapniku ühendid.
Vaata Keemiline ühend ja Titaanoksiidid
Toidulisaained
Toidulisaained Toidulisaained on looduslikku või sünteetilist päritolu keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse tehnoloogiliste vajaduste ja eeskirjade alusel toiduainete riknemise pidurdamiseks, välimuse, struktuuri, koostise ja organoleptiliste omaduste (maitse) parandamiseks.
Vaata Keemiline ühend ja Toidulisaained
Triviaalnimetus
Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.
Vaata Keemiline ühend ja Triviaalnimetus
Tsementiit
thumb Tsementiit ehk raudkarbiid on raua ja süsiniku ühend, mille keemiline valem on Fe3C.
Vaata Keemiline ühend ja Tsementiit
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Keemiline ühend ja Vask
Vaskvitriol
Vaskvitriol Vaskvitrioli kristallid Monokristall, mida kasvatati umbes kaks kuud Vaskvitriol ehk vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaat pentahüdraat, mille keemiline valem on CuSO4·5H2O, on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv sinine keemiline ühend.
Vaata Keemiline ühend ja Vaskvitriol
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Keemiline ühend ja Väävel
Väävli oksiidid
Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.
Vaata Keemiline ühend ja Väävli oksiidid
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Keemiline ühend ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Keemiline ühend ja Vesinik
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Vaata Keemiline ühend ja Vesinikside
Vitamiinide nomenklatuur
Vitamiinide nomenklatuur ehk vitamiinide süstemaatiline nomenklatuur ehk vitamiinide nomenklatuuri standard on IUNS-i (ingl International Union of Nutritional Sciences) koostatud ja 1978.
Vaata Keemiline ühend ja Vitamiinide nomenklatuur
3-(dimetüülamino)propüülkloriid
3-(dimetüülamino)propüülkloriid (inglise keeles 3-(dimethylamino)propyl chloride) või on keemiline ühend, mida kasutatakse amitriptüliini ja mõningate vähivastaste ravimite sünteesil.
Vaata Keemiline ühend ja 3-(dimetüülamino)propüülkloriid
Tuntud ka kui Keemilised ühendid.