Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kehtivus

Index Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

45 suhted: Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia, Alfred Ayer, Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala, Andrews Reath, Aquino Thomas, Aristoteles, Arthur Burks, Arutlus, Arutlusviga, Carl Hempel, David Sanford, Disjunktiivne süllogism, Eeldus, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofia mõisteid, Gilbert Harman, Hädavajalikkusargument, Ignoratio elenchi, Induktiivne loogika, Induktsionism, Intentsionaalsus, Kehtetus, Loogika mõisteid, Loogiline võimalikkus, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Parima seletuse järeldamine, Paul Grice, Peter Achinstein, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Poliitika, Principia Ethica, Relatiivsus, Skandinaavia õigusrealism, Skeptitsism, Stoitsism, Tõestus, Tõeväärtustabel, Teadmine, Teovõime, The Refutation of Idealism, The Strife of Systems, Tuletusreegel, Tunnetusrelativism, Valiidsus.

Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia

Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia ('olemisest olla võimise järeldamine kehtib, olla võimisest olemise järeldamine ei kehti') on traditsioonilise loogika printsiip, mille järgi tegelikkusest järeldub võimalikkus, aga võimalikkusest tegelikkus ei järeldu, st assertoorilisest otsustusest järeldub vastav problemaatiline otsustus, problemaatilisest otsustusest vastav assertooriline otsustus aga mitte.

Uus!!: Kehtivus ja Ab esse ad posse valet, a posse ad esse non valet consequentia · Näe rohkem »

Alfred Ayer

Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.

Uus!!: Kehtivus ja Alfred Ayer · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala

Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala on USA jurisdiktsiooni all olev ala, millel USA Kongressi otsuse kohaselt kehtivad ainult valitud sätted USA konstitutsioonist.

Uus!!: Kehtivus ja Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala · Näe rohkem »

Andrews Reath

Andrews Reath (sündinud 13. juunil 1951 Philadelphias) on USA filosoof, kes tegeleb Immanuel Kanti moraalifilosoofiaga.

Uus!!: Kehtivus ja Andrews Reath · Näe rohkem »

Aquino Thomas

Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.

Uus!!: Kehtivus ja Aquino Thomas · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Kehtivus ja Aristoteles · Näe rohkem »

Arthur Burks

Arthur Burks (2001) Arthur Walter Burks (13. oktoober 1915 Duluth, Minnesota – 14. mai 2008 Ann Arbor) oli USA matemaatik ja filosoof.

Uus!!: Kehtivus ja Arthur Burks · Näe rohkem »

Arutlus

Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.

Uus!!: Kehtivus ja Arutlus · Näe rohkem »

Arutlusviga

Arutlusviga (ingl fallacy) on vigase või kehtetu arutluskäigu kasutamine, et jõuda järelduseni.

Uus!!: Kehtivus ja Arutlusviga · Näe rohkem »

Carl Hempel

Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.

Uus!!: Kehtivus ja Carl Hempel · Näe rohkem »

David Sanford

David H. Sanford (sündinud 13. detsembril 1937 Detroitis Michigani osariigis) on USA päritolu filosoof.

Uus!!: Kehtivus ja David Sanford · Näe rohkem »

Disjunktiivne süllogism

Disjunktiivne süllogism (ajalooliselt tuntud kui modus tollendo ponens ehk MTP, ladina keeles "mood, mis kinnitab läbi eituse") on kehtiv arutlusvorm ja süllogism (klassikalises loogikas), mille üks eeldustest on disjunktiivne otsustus.

Uus!!: Kehtivus ja Disjunktiivne süllogism · Näe rohkem »

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Uus!!: Kehtivus ja Eeldus · Näe rohkem »

Fact, Fiction, and Forecast

"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.

Uus!!: Kehtivus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »

Filosoofia mõisteid

Siin on loetletud filosoofia mõisteid.

Uus!!: Kehtivus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »

Gilbert Harman

Gilbert Helms Harman (26. mai 1938 East Orange, New Jersey – 13. november 2021) oli USA filosoof, Princetoni Ülikooli õppejõud 1963–2017.

Uus!!: Kehtivus ja Gilbert Harman · Näe rohkem »

Hädavajalikkusargument

Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.

Uus!!: Kehtivus ja Hädavajalikkusargument · Näe rohkem »

Ignoratio elenchi

Ignoratio elenchi ('vastuväite (elenchos) mitteteadmine') on loogikaviga, mille puhul esitatakse argument kõneks olevast väitest erineva väite kasuks.

Uus!!: Kehtivus ja Ignoratio elenchi · Näe rohkem »

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Uus!!: Kehtivus ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »

Induktsionism

Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.

Uus!!: Kehtivus ja Induktsionism · Näe rohkem »

Intentsionaalsus

Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).

Uus!!: Kehtivus ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »

Kehtetus

Kehtetus (inglise keeles invalidity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb mitte jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta ei ole loogiliselt siduv.

Uus!!: Kehtivus ja Kehtetus · Näe rohkem »

Loogika mõisteid

Siin on loetletud loogika mõisteid.

Uus!!: Kehtivus ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »

Loogiline võimalikkus

Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).

Uus!!: Kehtivus ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Kehtivus ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Parima seletuse järeldamine

Parima seletuse järeldamine ehk parima seletuse tuletamine ehk abduktsioon (inglise keeles inference to the best explanation või abduction) on hüpoteeside õigustamiseksIgor Douven.

Uus!!: Kehtivus ja Parima seletuse järeldamine · Näe rohkem »

Paul Grice

Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).

Uus!!: Kehtivus ja Paul Grice · Näe rohkem »

Peter Achinstein

Peter Achinstein (sündinud 30. juunil 1935) on USA filosoof.

Uus!!: Kehtivus ja Peter Achinstein · Näe rohkem »

Philosophy of Mathematics: An Introduction

"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.

Uus!!: Kehtivus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »

Philosophy of Science: A Contemporary Approach

"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.

Uus!!: Kehtivus ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »

Poliitika

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Uus!!: Kehtivus ja Poliitika · Näe rohkem »

Principia Ethica

"Principia Ethica" on 1903.

Uus!!: Kehtivus ja Principia Ethica · Näe rohkem »

Relatiivsus

Relatiivsus (ladina sõnast relativus) ehk suhtelisus ehk suhtes olemine on filosoofias omadus, mida vastandatakse absoluutsusele.

Uus!!: Kehtivus ja Relatiivsus · Näe rohkem »

Skandinaavia õigusrealism

Skandinaavia õigusrealism oli õigusteoreetiline liikumine, mis kaasnes ajaliselt ning sarnanes oma toonilt Ameerika õigusrealismiga.

Uus!!: Kehtivus ja Skandinaavia õigusrealism · Näe rohkem »

Skeptitsism

Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.

Uus!!: Kehtivus ja Skeptitsism · Näe rohkem »

Stoitsism

Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.

Uus!!: Kehtivus ja Stoitsism · Näe rohkem »

Tõestus

Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.

Uus!!: Kehtivus ja Tõestus · Näe rohkem »

Tõeväärtustabel

Tõeväärtustabel on lauseloogikas tabel, milles on kirjas mingi loogilise tehte tulemi tõeväärtused sõltuvalt argumentide tõeväärtustest.

Uus!!: Kehtivus ja Tõeväärtustabel · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.

Uus!!: Kehtivus ja Teadmine · Näe rohkem »

Teovõime

Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.

Uus!!: Kehtivus ja Teovõime · Näe rohkem »

The Refutation of Idealism

"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.

Uus!!: Kehtivus ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »

The Strife of Systems

"The Strife of Systems: An Essay on the Grounds and Implications of Philosophical Diversity" on Nicholas Rescheri filosoofiline raamat.

Uus!!: Kehtivus ja The Strife of Systems · Näe rohkem »

Tuletusreegel

Tuletusreegel või järeldusreegel on loogiline vorm, mis koosneb eelduste süntaksi analüüsi ja järelduste tuletamise funktsioonidest.

Uus!!: Kehtivus ja Tuletusreegel · Näe rohkem »

Tunnetusrelativism

Tunnetusrelativism on seisukoht, mille kohaselt tõde on suhteline.

Uus!!: Kehtivus ja Tunnetusrelativism · Näe rohkem »

Valiidsus

Testi valiidsus ehk kehtivus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet.

Uus!!: Kehtivus ja Valiidsus · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kehtiv arutlus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »