Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Albion, Authie jõgi, Bretooni keel, Condé-sur-l'Escaut, Daakia (Rooma provints), Dinant, Dublin, Friuli, Gaeli keel, Gallia Cisalpina, Galloitaalia keeled, Glan (Gurk), Grammatiline sugu, Hall in Tirol, Harilik konnarohi, Iiri keel, Ill Bethisad, India keeled, Indoeuroopa algkeel, Indoeuroopa keeled, Kaprun, Karantaania, Karawankid, Kärnteni liidumaa, Kõmri keel, Keelkondade loend, Keldi ja šoti kultuuri instituut, Keldid, Keltoloogia, Korni keel, Leedu nimi, Man, Mariazell, Mänksi keel, Millstatt am See, Norni keel, P-keldi keeled, Paju, Prantsuse keel, Puck, Reedid, Retoromaani keeled, Ruunid, Saksid, Sikambrid, Suurbritannia, Tamm (perekond), Tharapita, Vanainglise keel, Viin, ..., Vitry-en-Artois, Vokatiiv. Laienda indeks (2 rohkem) »
Albion
Doveri valged kaljud Albion on Suurbritannia saare kõige arhailisem nimi.
Uus!!: Keldi keeled ja Albion · Näe rohkem »
Authie jõgi
Authie (pikardi: Eutie; (lääneflaami: Otie)) on jõgi Põhja-Prantsusmaal, mille kulg ületab Pas-de-Calais' ja Somme'i departemangud.
Uus!!: Keldi keeled ja Authie jõgi · Näe rohkem »
Bretooni keel
Bretooni keele kõnelejate osakaal Bretagne'is Kakskeelsed viidad Quimperis. Bretooni keel (bretooni keeles brezhoneg) on keldi keelerühma briti alarühma kuuluv keel.
Uus!!: Keldi keeled ja Bretooni keel · Näe rohkem »
Condé-sur-l'Escaut
Condé-sur-l'Escaut on vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
Uus!!: Keldi keeled ja Condé-sur-l'Escaut · Näe rohkem »
Daakia (Rooma provints)
Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.
Uus!!: Keldi keeled ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »
Dinant
Dinant on linn ja omavalitsusüksus Belgias.
Uus!!: Keldi keeled ja Dinant · Näe rohkem »
Dublin
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.
Uus!!: Keldi keeled ja Dublin · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Keldi keeled ja Friuli · Näe rohkem »
Gaeli keel
Gaeli keele leviala Šotimaal (2011. aasta valdajate loenduse järgi) Gaeli keel (gaeli keeles Gàidhlig, mida hääldatakse kui gaalik) on keldi keelerühma gaeli alarühma kuluv keel, mille lähemad sugulaskeeled on iiri keel ja mänksi keel.
Uus!!: Keldi keeled ja Gaeli keel · Näe rohkem »
Gallia Cisalpina
Alpideesine Gallia (ladina: Gallia Cisalpina, 'Gallia siinpool Alpe', ka Gallia Citerior või Gallia Togata) oli Itaalia osa, mida 4.
Uus!!: Keldi keeled ja Gallia Cisalpina · Näe rohkem »
Galloitaalia keeled
Galloitaalia, gallotsisalpiini või lihtsalt tsisalpiini keeled moodustavad suurema osa Põhja-Itaalia romaani keeltest.
Uus!!: Keldi keeled ja Galloitaalia keeled · Näe rohkem »
Glan (Gurk)
Glan (sloveeni: Glina) on jõgi Austrias Kärnteni liidumaal, Gurki parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Keldi keeled ja Glan (Gurk) · Näe rohkem »
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Uus!!: Keldi keeled ja Grammatiline sugu · Näe rohkem »
Hall in Tirol
Silmapiiril Karwendeli mäestik Tänav vanalinnas, taustal Bettelwurfi mägi Hall in Tirol on linn Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.
Uus!!: Keldi keeled ja Hall in Tirol · Näe rohkem »
Harilik konnarohi
Harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) on konnarohuliste sugukonda konnarohu perekonda kuuluv üheiduleheline mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Keldi keeled ja Harilik konnarohi · Näe rohkem »
Iiri keel
Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.
Uus!!: Keldi keeled ja Iiri keel · Näe rohkem »
Ill Bethisad
Ill Bethisad on alternatiivajaloo projekt, milles osalevad praegu üle 70 inimese.
Uus!!: Keldi keeled ja Ill Bethisad · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Keldi keeled ja India keeled · Näe rohkem »
Indoeuroopa algkeel
Indoeuroopa keelepuu. Valged kastid on hüpoteetilised/konstrueeritud algkeeled, punased väljasurnud keeled, rohelised elus keeled Indoeuroopa algkeel on indoeuroopa keelte hüpoteetiline esivanem.
Uus!!: Keldi keeled ja Indoeuroopa algkeel · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Keldi keeled ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Kaprun
Kaprun on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas.
Uus!!: Keldi keeled ja Kaprun · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Keldi keeled ja Karantaania · Näe rohkem »
Karawankid
Vaade Ida-Karawankidele Hochstuhli/Stoli mäelt Karawankid või Karavankad või Karavankid (sloveeni: Karavanke; saksa: Karawanken) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik Sloveenia (lõunas) ja Austria (põhjas) vahelisel piiril.
Uus!!: Keldi keeled ja Karawankid · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Keldi keeled ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kõmri keel
Kõmri keele rääkijate osakaal Walesis Kõmri keel (varem uelsi keel; kõmri keeles Cymraeg, artikliga y Gymraeg) on keldi keelerühma briti alarühma kuluv keel.
Uus!!: Keldi keeled ja Kõmri keel · Näe rohkem »
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Uus!!: Keldi keeled ja Keelkondade loend · Näe rohkem »
Keldi ja šoti kultuuri instituut
Keldi ja šoti kultuuri instituut (inglise keeles täieliku nimetusega School of Literatures, Languages and Cultures Celtic & Scottish Studies) on teadus- ja õppetööga tegelev üksus Edinburghi Ülikooli juures.
Uus!!: Keldi keeled ja Keldi ja šoti kultuuri instituut · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Keldi keeled ja Keldid · Näe rohkem »
Keltoloogia
Keltoloogia ehk hibernistika on teadusharu, mis tegeleb keldi keelte ja keltide kultuuri uurimisega.
Uus!!: Keldi keeled ja Keltoloogia · Näe rohkem »
Korni keel
Korni keel (Kernowek) on kõmri ja bretooni keelele lähedane keldi keel, mida kõneldakse Cornwalli krahvkonnas Edela-Inglismaal.
Uus!!: Keldi keeled ja Korni keel · Näe rohkem »
Leedu nimi
Leedu nimi nii, nagu see 1009. aastal kirja pandi Leedu nime varaseim teadaolev kirjapanek pärineb ühest 1009.
Uus!!: Keldi keeled ja Leedu nimi · Näe rohkem »
Man
Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.
Uus!!: Keldi keeled ja Man · Näe rohkem »
Mariazell
Mariazelli basiilika Mariazell on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaa kaguosas Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.
Uus!!: Keldi keeled ja Mariazell · Näe rohkem »
Mänksi keel
Mani saar. Mänksi keel (omakeelne nimi Gaelg või Gailck, hääldus või) on gaeli keel, mida ajalooliselt on kõnelenud mänksid.
Uus!!: Keldi keeled ja Mänksi keel · Näe rohkem »
Millstatt am See
Millstatt am See on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Uus!!: Keldi keeled ja Millstatt am See · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Keldi keeled ja Norni keel · Näe rohkem »
P-keldi keeled
P-keldi keeled ehk gallobriti keeled on mõnede keeleteadlaste liigituste kohaselt rühm keldi keeli, mida kõneldi Gallias ja Briti saartel; neile vastanduvad Q-keldi keeled ehk goideli ehk gaeli keeled.
Uus!!: Keldi keeled ja P-keldi keeled · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Keldi keeled ja Paju · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Keldi keeled ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Puck
Puck, tuntud ka kui Abivalmis Robin, on fantaasiaolend peamiselt inglise mütoloogiast.
Uus!!: Keldi keeled ja Puck · Näe rohkem »
Reedid
Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117–138), näidates Doonau jõe ülemjooksul Raetia keisriprovintsi, mis hõlmas territooriume nüüdses Šveitsis, Tiroolis ja Saksamaal Doonaust lõunas Reedid (Raeti, Rhaeti, Rheti või Rhaetii; vanakreeka keeles: Ῥαιτοί: transkriptsioon Rhaitoí) oli Alpi hõimude konföderatsioon, kelle keel ja kultuur võisid olla pärit, vähemalt osaliselt, etruskidelt.
Uus!!: Keldi keeled ja Reedid · Näe rohkem »
Retoromaani keeled
Retoromaani keeled või reetia keeled on romaani keelte alamperekond, mida kõneldakse Kagu-Šveitsis ja Kirde-Itaalias.
Uus!!: Keldi keeled ja Retoromaani keeled · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Keldi keeled ja Ruunid · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Keldi keeled ja Saksid · Näe rohkem »
Sikambrid
germaani rahvaste umbkaudsed asualad 1. sajandil (sikambrid tähistatud sõnaga "Sugambri") Sikambrid oli germaani hõim, mis Rooma ajal paiknes Reini jõe idakaldal, tänapäeva Saksamaal, Hollandi piiri lähedal.
Uus!!: Keldi keeled ja Sikambrid · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Keldi keeled ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tamm (perekond)
Tamm (Quercus L.) on puude perekond pöögiliste sugukonnas.
Uus!!: Keldi keeled ja Tamm (perekond) · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Keldi keeled ja Tharapita · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: Keldi keeled ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Keldi keeled ja Viin · Näe rohkem »
Vitry-en-Artois
Vitry-en-Artois vallamaja Vitry-en-Artois (pikardi: Vitry-in-Artoé või Vitry-la-Gueule) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.
Uus!!: Keldi keeled ja Vitry-en-Artois · Näe rohkem »
Vokatiiv
Vokatiiv on üttekääne, mis leidub indoeuroopa keeltes, nagu näiteks ladina keeles ja läti keeles, ja kartveli keeltes, näiteks gruusia keeles.
Uus!!: Keldi keeled ja Vokatiiv · Näe rohkem »
