Kiiremini kui brauser!
24 suhted: Almagest, Asteroid, Astronomia nova, Astronoomia ajalugu, Astronoomia mõisteid, Carl Hempel, De motu corporum in gyrum, Fookus (geomeetria), Gravitatsiooniseadus, Harmonices mundi, Isaac Newton, Johannes Kepler, Liikumine, Mikołaj Kopernik, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Päikesesüsteem, Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica, Pluuto, Spektroskoopilised kaksiktähed, Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend, Teadusrevolutsioonide struktuur, Tycho Brahe, Uraniborg, Vera Rubin.
Almagest
Ptolemaiose maailmasüsteemi kujutis (1661) "Almagest" on Aleksandria astronoomi Ptolemaiose ja kogu vanakreeka astronoomia peateos, antiikastronoomia tähtsaim allikas.
Uus!!: Kepleri seadused ja Almagest · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Kepleri seadused ja Asteroid · Näe rohkem »
Astronomia nova
Lehekülg raamatust "Astronomia nova" ("Uus astronoomia") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta.
Uus!!: Kepleri seadused ja Astronomia nova · Näe rohkem »
Astronoomia ajalugu
Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.
Uus!!: Kepleri seadused ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »
Astronoomia mõisteid
Siin on loetletud astronoomia mõisteid.
Uus!!: Kepleri seadused ja Astronoomia mõisteid · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Kepleri seadused ja Carl Hempel · Näe rohkem »
De motu corporum in gyrum
"De motu corporum in gyrum" ("Kehade liikumisest orbiidil") on käsikiri, mille Inglise füüsik Isaac Newton saatis 1684.
Uus!!: Kepleri seadused ja De motu corporum in gyrum · Näe rohkem »
Fookus (geomeetria)
Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil.
Uus!!: Kepleri seadused ja Fookus (geomeetria) · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Kepleri seadused ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Harmonices mundi
thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.
Uus!!: Kepleri seadused ja Harmonices mundi · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Kepleri seadused ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Kepleri seadused ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Uus!!: Kepleri seadused ja Liikumine · Näe rohkem »
Mikołaj Kopernik
Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.
Uus!!: Kepleri seadused ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Kepleri seadused ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Kepleri seadused ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Uus!!: Kepleri seadused ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Kepleri seadused ja Pluuto · Näe rohkem »
Spektroskoopilised kaksiktähed
Spektroskoopilisteks kaksikuteks nimetatakse selliseid tähesüsteeme, mille kaksiksus tuvastatakse nende spektrites esineva Doppleri nihke uurimise põhjal, sest need süsteemid on kas liiga kaugel või tähed on teineteisele liiga lähedal, et neid oleks võimalik teleskoobis visuaalselt eristada.
Uus!!: Kepleri seadused ja Spektroskoopilised kaksiktähed · Näe rohkem »
Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend
Loend sisaldab isikunimedega seotud seaduspärasusi ka füüsikale toetuvatest valdkondadest.
Uus!!: Kepleri seadused ja Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Kepleri seadused ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Kepleri seadused ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
Uraniborg
Uraniborg, pilt Blaeu raamatust "Atlas Major" (1663) Uraniborg koos aedadega, Tycho Brahe raamatust "Astronomiae instauratae mechanica" (1598) Uraniborg ehk Uranieborg ehk Uranienborg oli üks Tycho Brahe observatooriumidest.
Uus!!: Kepleri seadused ja Uraniborg · Näe rohkem »
Vera Rubin
Vera Rubin (aastani 1948 Vera Cooper; 23. juuli 1928 Philadelphia – 25. detsember 2016) oli USA astronoom.
Uus!!: Kepleri seadused ja Vera Rubin · Näe rohkem »
