Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Aadam, Aasta puu, Aenne Burda, Apomiksis, Armeenia, Aruniit, Äädika-kibuvits, C-vitamiin, Droog, Eesti pärismaised põõsad, Eesti ravimtaimede loend, Harilik kibuvits, Harilik kibuvitsapahklane, Hildesheim, Kabehirv, Kastikuloo kasvukohatüüp, Kännas-kibuvits, Künka-kibuvits, Kiduspe, Kink-kibuvits, Koer-kibuvits, Kompvekiroosa, Kutsik-kibuvits, Loopealne, Luhatäpik, Mägi-Badahšan, Mets-kibuvits, Metsatüüp, Mooses, Nahklehine kibuvits, Näärmekas kibuvits, Nõeljaogaline kibuvits, Nõmmeniit, Nootamaa, Pähklike, Pehme kibuvits, Purekkari neem, Putuktolmlemine, Ravimtaimeteed, Richard Kuhn, Roos, Roosa, Roosõielised, Roosipunane, Rosaarium, Sääretirp, Sääse, Sherardi kibuvits, Soorinna, Sorgu, ..., Toidusalutaimede loend, Tondirahu, Tondisaar, Väike-kiitsaksikk, Võsund, Zomini looduskaitseala, 2019. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aadam
AadamJan van Eyck, detail Genti altarilt Aadam (heebrea keeles אָדָם Adam; vanakreeka keeles Ἀδάμ Adam, araabia keeles آدم Ādam) oli piibli (1. Moosese raamatu) ja koraani järgi esimene inimene, kelle Jumal lõi.
Uus!!: Kibuvits ja Aadam · Näe rohkem »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Kibuvits ja Aasta puu · Näe rohkem »
Aenne Burda
Aenne Burda (foto kuupäev teadmata) Aenne Burda (õieti Anna Magdaleena Burda, sündinud Anna Magdalene Lemminger; 28. juuli 1909 Offenburg – 3. november 2005 Offenburg) Burda oli saksa ajakirjade kirjastaja.
Uus!!: Kibuvits ja Aenne Burda · Näe rohkem »
Apomiksis
Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.
Uus!!: Kibuvits ja Apomiksis · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kibuvits ja Armeenia · Näe rohkem »
Aruniit
Aruniit on niit, mis asub kuival või parasniiskel alal.
Uus!!: Kibuvits ja Aruniit · Näe rohkem »
Äädika-kibuvits
Äädika-kibuvits (Rosa gallica) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Kibuvits ja Äädika-kibuvits · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Kibuvits ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Droog
Droog on mitmes sellises teaduses nagu farmaatsia, farmakognoosia, meditsiin jt kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav tähendus.
Uus!!: Kibuvits ja Droog · Näe rohkem »
Eesti pärismaised põõsad
Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki.
Uus!!: Kibuvits ja Eesti pärismaised põõsad · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Kibuvits ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Harilik kibuvits
Harilik kibuvits ehk orjavits (Rosa vosagiaca) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Uus!!: Kibuvits ja Harilik kibuvits · Näe rohkem »
Harilik kibuvitsapahklane
Harilik kibuvitsapahklane (Diplolepis rosae) on kiletiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.
Uus!!: Kibuvits ja Harilik kibuvitsapahklane · Näe rohkem »
Hildesheim
UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.
Uus!!: Kibuvits ja Hildesheim · Näe rohkem »
Kabehirv
Video kabehirvekarjast Saksamaa Granati loomapargis Kabehirv (Dama dama) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Kibuvits ja Kabehirv · Näe rohkem »
Kastikuloo kasvukohatüüp
Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.
Uus!!: Kibuvits ja Kastikuloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Kännas-kibuvits
Kännas-kibuvits (Rosa corymbifera) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Kibuvits ja Kännas-kibuvits · Näe rohkem »
Künka-kibuvits
Künka-kibuvits (Rosa subcollina) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Künka-kibuvits · Näe rohkem »
Kiduspe
Kiduspe baptistikoguduse palvela Kiduspe on Hiiumaal Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel asuv küla.
Uus!!: Kibuvits ja Kiduspe · Näe rohkem »
Kink-kibuvits
Kink-kibuvits (Rosa ciesielskii) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Kink-kibuvits · Näe rohkem »
Koer-kibuvits
Koer-kibuvits ehk roheliselehine kibuvits (Rosa canina L.) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Koer-kibuvits · Näe rohkem »
Kompvekiroosa
Kompvekiroosa ehk kommiroosa (prantsuse keeles rose bonbon, rose nanane) on väljamõeldud värvinimetus heledama roosa kuni säravroosa värvuse jaoks, kuid selle tooni pole allikates enamasti lähemalt kirjeldatud.
Uus!!: Kibuvits ja Kompvekiroosa · Näe rohkem »
Kutsik-kibuvits
Kutsik-kibuvits (Rosa subcanina) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Kutsik-kibuvits · Näe rohkem »
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Uus!!: Kibuvits ja Loopealne · Näe rohkem »
Luhatäpik
Luhatäpik (Argynnis ino L., sünonüüm Brenthis ino) on koerlibliklaste sugukonda täpiku perekonda kuuluv päevaliblikaliik.
Uus!!: Kibuvits ja Luhatäpik · Näe rohkem »
Mägi-Badahšan
Mägi-Badahšan (tadžiki Кӯҳистони Бадахшон, کوهستان بدخشان) on 2. jaanuaril 1925 NSV Liidu Kesktäitevkomitee määrusega moodustatud autonoomia Tadžikistani (algselt Tadžiki ANSV, hiljem Tadžiki NSV) koosseisus.
Uus!!: Kibuvits ja Mägi-Badahšan · Näe rohkem »
Mets-kibuvits
Mets-kibuvits (Rosa majalis) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Mets-kibuvits · Näe rohkem »
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Uus!!: Kibuvits ja Metsatüüp · Näe rohkem »
Mooses
Rembrandti maal Moosesest koos kümne käsuga Mooses (heebrea מֹשֶׁה Mōšeh, araabia موسى Mūsá) oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku.
Uus!!: Kibuvits ja Mooses · Näe rohkem »
Nahklehine kibuvits
Nahklehine kibuvits (Rosa coriifolia) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Nahklehine kibuvits · Näe rohkem »
Näärmekas kibuvits
Näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Näärmekas kibuvits · Näe rohkem »
Nõeljaogaline kibuvits
Nõeljaogaline kibuvits ehk nõeljaogane roos (Rosa acicularis) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Nõeljaogaline kibuvits · Näe rohkem »
Nõmmeniit
Nõmmeniidud on kõige hõredama ja kidurama taimestikuga aruniidud.
Uus!!: Kibuvits ja Nõmmeniit · Näe rohkem »
Nootamaa
Nootamaa on 4,98 hektari suurune saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla küla alal.
Uus!!: Kibuvits ja Nootamaa · Näe rohkem »
Pähklike
Hariliku pärna vili on pähklike. Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud.
Uus!!: Kibuvits ja Pähklike · Näe rohkem »
Pehme kibuvits
Pehme kibuvits (Rosa mollis) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Pehme kibuvits · Näe rohkem »
Purekkari neem
Purekkari neem (2007) Purekkari neem Purekkari neem augustis Purekkari neem on Pärispea poolsaarest eenduv neem.
Uus!!: Kibuvits ja Purekkari neem · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Kibuvits ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Ravimtaimeteed
pisi Ravimtaimeteed on ravitaimedest tehtud tõmmised, mida tarvitatakse inimeste ja loomade haiguste ravimiseks ja ennetamiseks.
Uus!!: Kibuvits ja Ravimtaimeteed · Näe rohkem »
Richard Kuhn
Richard Johann Kuhn (3. detsember 1900 Viin, Austria-Ungari – 1. august 1967 Heidelberg, Saksamaa) oli austria-saksa biokeemik, kes 1938.
Uus!!: Kibuvits ja Richard Kuhn · Näe rohkem »
Roos
pisi Roosideks nimetatakse roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda (Rosa) kuuluvaid, looduslikult esinevatest kibuvitsaliikidest aretatud dekoratiivtaimi.
Uus!!: Kibuvits ja Roos · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Kibuvits ja Roosa · Näe rohkem »
Roosõielised
Roosõielised (Rosaceae) on suve- ja igihaljaste puittaimede (väga harva ka liaanide) ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist.
Uus!!: Kibuvits ja Roosõielised · Näe rohkem »
Roosipunane
Roosipunane (rose red) või roosiroosa on üks roosadest värvitoonidest.
Uus!!: Kibuvits ja Roosipunane · Näe rohkem »
Rosaarium
Tartu botaanikaaia rosaarium, 2011 Rosaarium ehk roosiaed on teaduslikul, õppe- või iluotstarbel rajatud aed, mille kollektsioon koosneb mitmesugustest roosisortidest ja kibuvitstest.
Uus!!: Kibuvits ja Rosaarium · Näe rohkem »
Sääretirp
thumb Sääretirp, ka Sääre tirp, Kassari säär, Orjaku säär on poolsaar Kassari saare edelaosas.
Uus!!: Kibuvits ja Sääretirp · Näe rohkem »
Sääse
Sääse Sääse on Tallinna Mustamäe linnaosa asum.
Uus!!: Kibuvits ja Sääse · Näe rohkem »
Sherardi kibuvits
Sherardi kibuvits (Rosa sherardii) on roosõieliste sugukonna kibuvitsa perekonda kuuluv põõsaste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Sherardi kibuvits · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Kibuvits ja Soorinna · Näe rohkem »
Sorgu
Sorgu (rootsi ja saksa keeles Sorkholm) on 5,88 hektari suurune asustamata saar Pärnu lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiust 5,5 kilomeetrit kagus.
Uus!!: Kibuvits ja Sorgu · Näe rohkem »
Toidusalutaimede loend
Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.
Uus!!: Kibuvits ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »
Tondirahu
Tondirahu Tondirahu on 1,5 hektari suurune saar (rahu) Lääne maakonnas Haapsalu linna alal Väinameres Matsalu rahvuspargis Kumari laiust põhjas ja 1 km Valgerahust lõunas.
Uus!!: Kibuvits ja Tondirahu · Näe rohkem »
Tondisaar
Tondisaar (ka Võnnsaar, Vanasaar, Vennasaar, Mullikasaar, Aanisaar, Järvesaar, Järküla saar, Roosisaar) on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril.
Uus!!: Kibuvits ja Tondisaar · Näe rohkem »
Väike-kiitsaksikk
Väike-kiitsaksikk (Stenurella melanura) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliste liik.
Uus!!: Kibuvits ja Väike-kiitsaksikk · Näe rohkem »
Võsund
Aedmaasika 'Pink Panda' võsundid Soo-alss levib ka maa-aluste võsundite abil. Võsund ehk stoolon on varre maapealne või maa-alune pikenenud külgharu, millel tekkivate pungade abil taim levib ning vegetatiivselt paljuneb.
Uus!!: Kibuvits ja Võsund · Näe rohkem »
Zomini looduskaitseala
Zomini looduskaitseala (varem ka venepäraselt Zaamini looduskaitseala) on looduskaitseala Usbekistanis Jizzaxi vilajetis Zomini rajoonis Turkestani aheliku lääneosa põhjanõlvadel Kulsai, Guralaši, Baikunguri ja Aldašmansai jõe orgudes.
Uus!!: Kibuvits ja Zomini looduskaitseala · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Kibuvits ja 2019 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Rosa.
