Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kiievi suurvürst

Index Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

93 suhted: Aškenazi juudid, Aleksander Nevski, Andrei Bogoljubski, Askold, Askold (täpsustus), Łahojsk, Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik, Õigeusu kirik, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bolesław I Chrobry, Chersonesos, Demetrios Thessalonikist, Eesti, Eesti esiajalugu, Galiitsia, Galiitsia vürstiriik, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Igor, Izjaslav I, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Johannes XV, Juri Dolgoruki, Kasaarid, Kazimierz I, Kidekša Borissi ja Glebi kirik, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi Püha Vladimiri katedraal, Kiievi-Vene, Kisseljov, Knud Suur, Leedu suurvürstiriik, Mihhail Vsevolodovitš, Mongolite invasioon Venemaale, Mongolite riik, Moskva, Moskva vürstiriik, Mstislav II, Mstislav Mstislavitš, Must-Vene, Narva ajalugu, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Olav II Haraldsson, Olga, Otepää muinaslinnus, ..., Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Püha Vladimiri orden, Perejaslavli vürstiriik, Pihkva, Pihkva lahing (1061), Polotski vürstiriik, Polovetsid, Poola Kuningriik, Poola vürstiriik, Possaadnik (asehaldur), Ristisõjad Venemaal, Rjurikovitšid, Roman Mstislavitš, Sigurd Magnusson, Sossolid, Svjatoslav I, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu linnus, Tmutarakani vürstkond, Ukraina ajalugu, Vadjamaa, Valdemar I, Valgevene ajalugu, Valgevene valitsejad, Václav II, Veliki Novgorod, Vene Õigeusu Kirik, Venemaa ajalugu, Venemaa riigipeade loend, Viikingiaeg, Vladimir, Vladimir Monomahh, Vladimir Mstislavitš, Vladimir Püha, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Volõõnia, Volga-Bulgaaria, Vsevolod I, Vsevolod Suurpesa, 12. sajand, 13. sajand Eestis, 20. veebruar. Laienda indeks (43 rohkem) »

Aškenazi juudid

Aškenazi juudid (heebrea keeles אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Aškenazi juudid · Näe rohkem »

Aleksander Nevski

Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »

Andrei Bogoljubski

Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Andrei Bogoljubski · Näe rohkem »

Askold

Askold (vene Аскольд, Асколд, Осколд, ukraina Аскольд, idavanapõhja Haskuldr, läänevanapõhja Höskuldr 'odaomanik'; suri umbes 882 või 884 Kiievis) oli kroonika "Jutustus möödunud aegadest" järgi Rjuriku kaaskondlane, varjaagi väepealik ja Kiievi vürst.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Askold · Näe rohkem »

Askold (täpsustus)

Askold oli Kiievi vürst 9. sajandil.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Askold (täpsustus) · Näe rohkem »

Łahojsk

Łahojski Püha Kazimieri kirik Łahojsk (transkribeerituna Lagoisk, poola keeles Łohojsk, leedu keeles Lahoiskas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Łahojski rajooni ja Łahojski külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Łahojsk · Näe rohkem »

Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik

Püha Pantaleoni kirik ehk Püha Panteleimoni kirik on 12. sajandi lõpust pärit romaani kivikirik, kunagise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi kirikutest ainuke, mis on tänapäevani säilinud.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik · Näe rohkem »

Õigeusu kirik

Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi ajalugu

Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »

Bolesław I Chrobry

Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »

Chersonesos

Hersonesos ehk Chersonesos (vanakreeka Χερσόνησος, ladina Chersonesus; Bütsantsi kreeka keeles lühinimi Χερσών Cherson, vanaslaavi Корсунь, Korsun; tänapäeva ukraina Херсоне́с) on Krimmis, tänapäeva Sevastopoli lääneservas paiknev kunagine Kreeka koloonia.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Chersonesos · Näe rohkem »

Demetrios Thessalonikist

12. sajandi mosaiik pühast Dimitrist, algne asupaik Kiievi Püha Miikaeli kloostris, praegu Tretjakovi galeriis Moskvas Püha Dimitri koos kiriku ehitajatest piiskopi ja linnavalitsejaga. 7.-8. sajand, mosaiik Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Kirst püha Dimitri säilmetega Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Dimitri, ka Dimitri Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Demetrios Thessalonikist · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Galiitsia

Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Galiitsia · Näe rohkem »

Galiitsia vürstiriik

Galiitsia vürstiriik oli 12. sajandi keskel Kiievi-Vene riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini esindajad.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Galiitsia vürstiriik · Näe rohkem »

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik · Näe rohkem »

Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)

Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Igor

Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Igor · Näe rohkem »

Izjaslav I

Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Izjaslav I · Näe rohkem »

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »

Jaroslav Vsevolodovitš

Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Jaroslav Vsevolodovitš · Näe rohkem »

Johannes XV

Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Johannes XV · Näe rohkem »

Juri Dolgoruki

Juri Dolgoruki (vene keeles Юрий (Георгий) Владимирович Долгорукий; umbes 1099 – 15. mai 1157) oli Kiievi suurvürst, Rjurikovitšite dünastiast.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Juri Dolgoruki · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kasaarid · Näe rohkem »

Kazimierz I

Kazimierz Karol I Odnowiciel, Mnich (25. juuli 1016 (või 1015) – 28. november 1058) oli vürst Piastide dünastiast, Poola monarh 1039–1058.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kazimierz I · Näe rohkem »

Kidekša Borissi ja Glebi kirik

Kidekša Borissi ja Glebi kirik, vaade läänest Kidekša Borissi ja Glebi kirik on kirik Kesk-Venemaal Vladimiri oblastis Kidekša külas Nerli jõe lähedal.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kidekša Borissi ja Glebi kirik · Näe rohkem »

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kiiev · Näe rohkem »

Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit · Näe rohkem »

Kiievi Püha Vladimiri katedraal

Kiievi Püha Vladimiri katedraal (ukraina keeles Собор святого рівноапостольного великого князя Володимира) on Kiievi suurvürstile Vladimir Pühale pühitsetud õigeusu kirik Ukraina pealinnas Kiievis.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kiievi Püha Vladimiri katedraal · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kisseljov

Kisseljov (vene keeles Киселёв, saksa keeles Kisselew) on Venemaa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Kisseljov · Näe rohkem »

Knud Suur

Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Knud Suur · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Mihhail Vsevolodovitš

Mihhail Vsevolodovitš, ka Mihhail Tšernigivist, vene keeles Михаил Всеволодович oli Rjurikovitšite dünastiast Perejaslavli vürst, Tšernigivi vürst (1223–1246), Novgorodi vürst (1224, 1229), Galiitsia-Volõõnia vürst (1235–1238) ning Kiievi suurvürst (1238–1239 ja 1241–1243).

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Mihhail Vsevolodovitš · Näe rohkem »

Mongolite invasioon Venemaale

Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Mongolite invasioon Venemaale · Näe rohkem »

Mongolite riik

Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Mongolite riik · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva vürstiriik

Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Moskva vürstiriik · Näe rohkem »

Mstislav II

Mstislav II Izjaslavitš (suri 19. augustil 1170) oli Rjurikovitšite dünastiast Vana-Vene valitseja, Kiievi suurvürst 1167–1169 ja 1170.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Mstislav II · Näe rohkem »

Mstislav Mstislavitš

Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Mstislav Mstislavitš · Näe rohkem »

Must-Vene

Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Must-Vene · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »

Olga

Olga vestleb Konstantinos VII-ga Olga (ukraina keeles ja vene keeles Ольга; ristimisnimega Helena; u 890 – 11. juuli 969) oli Kiievi suurvürstinna, Igori abikaasa.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Olga · Näe rohkem »

Otepää muinaslinnus

Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Otepää muinaslinnus · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Püha Vladimiri orden

Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Püha Vladimiri orden · Näe rohkem »

Perejaslavli vürstiriik

Perejaslavli vürstiriik oli osastisvürstiriik Vana-Vene riigis ja Vene aladel aastatel 1054–1239.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Perejaslavli vürstiriik · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva lahing (1061)

Pihkva lahing toimus 1061.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Pihkva lahing (1061) · Näe rohkem »

Polotski vürstiriik

Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Polotski vürstiriik · Näe rohkem »

Polovetsid

Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Polovetsid · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »

Possaadnik (asehaldur)

Possaadnik oli Kiievi-Vene suurvürsti esmane asetäitja ja asevalitseja, volinik, trooni valvur ja kõrgeimal juhtimistasandil konsulent vürstiriigi linnas; vürsti ja tema ja družiina diktatuurse võimuaparaadi kohalik kontrollorgan ja administraator.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Possaadnik (asehaldur) · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Rjurikovitšid

Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Rjurikovitšid · Näe rohkem »

Roman Mstislavitš

Roman Mstislavitš ehk Roman Suur (vene keeles Роман Мстиславич Галицкий) (~1150–1205) oli Rjurikovitšite dünastiast Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka Kiievi suurvürst 1201, 1204.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Roman Mstislavitš · Näe rohkem »

Sigurd Magnusson

Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele. Samal aastal sai ta Orkney kuningaks ning Manni ja Saarte kuningaks. Ei ole teada kas Sigurd naasis sõjakäigu järel koos isaga Norrasse. Igatahes 1102. aastal kui Magnus uuesti läände sõitis, oli Sigurd Orkneyl. Magnus ja Iirimaa ülemkuningas Muirchertach Ua Briain olid kokku lepinud abielu Sigurdi ja Muirchertachi tütre Blathmin O'Brieni vahel. Magnuse surma järel jäeti abieluplaanid siiski katki. Peale oma isa surma 1103. aastal tõusis Sigurd koos oma vendade Øystein Magnussoni ja Olav Magnussoniga Norra troonile. 1107. aastal siirdus Sigurd norralastest koosneva väesalga eesotsas appi Jeruusalemma kuningriigile, olles esimene Euroopa kuningas kes võttis osa Norra ristisõjast. Ristisõjast osavõtu eest sai ta omale lisanime Jeruusalemmasõitja. Ta võttis osa lahingutest Lissabonis, erinevatel Vahemere saartel, ning Palestiinas. 1110. aastal võttis ta koos Jeruusalemma kuninga Baudouin I-ga osa rannikulinna Sidoni vallutamisest. Sigurd naasis 1111. aastal Norrasse ja viis oma pealinna Konghellesse ning ehitas sinna linnuse. Linnuses hoidis ta muuhulgas Baudouini käest kingituseks saadud reliikviat – puutükki, mis olnud pärit Jeesuse ristipuust. 1123. aastal asus Sigurd uuesti sõtta kristluse nimel. Sedapuhku võitles ta Smålandi elanike vastu, kes olid taganenud ristiusust ja hakanud uuesti austama oma vanu jumalaid. Sigurdi valitsusajal võeti Norras kasutusele kirikukümnis ning asutati Stavangeri piiskopkond. Sigurd suri 1130. aastal ja maeti Hallvardskirkeni kirikusse Oslos. Sigurdi surma järel algas Norras kodusõda tema poja Magnus Sigurdssoni ja Sigurdi väidetava poolvenna Harald Gille vahel. See tõi kaasa endaga kodusõdade perioodi, mis kestis 1240. aastani.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Sigurd Magnusson · Näe rohkem »

Sossolid

Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Sossolid · Näe rohkem »

Svjatoslav I

Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Svjatoslav I · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu linnus

Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Tartu linnus · Näe rohkem »

Tmutarakani vürstkond

Tmutarakani vürstkond oli Aasovi ja Musta mere vahel asuva Kertši väina, Kertši poolsaarel ja Tamani poolsaarel asunud vürstkond, 10. sajandi II poolest kuni 12. sajandi I pooleni.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Tmutarakani vürstkond · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Vadjamaa

Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vadjamaa · Näe rohkem »

Valdemar I

Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Valdemar I · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Valgevene valitsejad

Valgevene valitsejad on loetelu Valgevene territooriumil eksisteerinud riikide valitsejatest, alates 10. sajandist.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Valgevene valitsejad · Näe rohkem »

Václav II

Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Václav II · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Venemaa riigipeade loend

Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Vladimir

Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vladimir · Näe rohkem »

Vladimir Monomahh

Vladimir Monomahh (ukraina keeles Володи́мир Все́володович Монома́х, vene keeles Владимир Всеволодович Мономах), kes on ka tuntud kui Vladimir Vsevolodovitš või Vladimir II (1053 – 19. mai 1125), oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, Smolenski vürst (1073–1078), Tšernigovi vürst (1078–1094), Perejaslavi vürst (1094–1113) ja Kiievi suurvürst 1113–1125.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vladimir Monomahh · Näe rohkem »

Vladimir Mstislavitš

Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vladimir Mstislavitš · Näe rohkem »

Vladimir Püha

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15. juuli 1015) oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vladimir Püha · Näe rohkem »

Vladimiri-Suzdali vürstiriik

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »

Volõõnia

Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Volõõnia · Näe rohkem »

Volga-Bulgaaria

Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Volga-Bulgaaria · Näe rohkem »

Vsevolod I

Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14. aprill 1093) oli Kiievi suurvürst aastatel 1078–1093.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vsevolod I · Näe rohkem »

Vsevolod Suurpesa

Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja Vsevolod Suurpesa · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja 12. sajand · Näe rohkem »

13. sajand Eestis

13.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja 13. sajand Eestis · Näe rohkem »

20. veebruar

20.

Uus!!: Kiievi suurvürst ja 20. veebruar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kiievi vürst, Vene suurvürst, Vene vürst.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »