Sisukord
93 suhted: Aškenazi juudid, Aleksander Nevski, Andrei Bogoljubski, Askold, Askold (täpsustus), Łahojsk, Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik, Õigeusu kirik, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Bolesław I Chrobry, Chersonesos, Demetrios Thessalonikist, Eesti, Eesti esiajalugu, Galiitsia, Galiitsia vürstiriik, Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Igor, Izjaslav I, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Johannes XV, Juri Dolgoruki, Kasaarid, Kazimierz I, Kidekša Borissi ja Glebi kirik, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi Püha Vladimiri katedraal, Kiievi-Vene, Kisseljov, Knud Suur, Leedu suurvürstiriik, Mihhail Vsevolodovitš, Mongolite invasioon Venemaale, Mongolite riik, Moskva, Moskva vürstiriik, Mstislav II, Mstislav Mstislavitš, Must-Vene, Narva ajalugu, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Olav II Haraldsson, Olga, Otepää muinaslinnus, ... Laienda indeks (43 rohkem) »
Aškenazi juudid
Aškenazi juudid (heebrea keeles אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid/elavad Saksamaal, endise Austria-Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus.
Vaata Kiievi suurvürst ja Aškenazi juudid
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Vaata Kiievi suurvürst ja Aleksander Nevski
Andrei Bogoljubski
Andrei Bogoljubski (vene keeles Андрей Боголюбский, Андрей I Владимирский; umbes 1111 – 28. juuni või 29. juuni 1174) oli alates 1157.
Vaata Kiievi suurvürst ja Andrei Bogoljubski
Askold
Askold (vene Аскольд, Асколд, Осколд, ukraina Аскольд, idavanapõhja Haskuldr, läänevanapõhja Höskuldr 'odaomanik'; suri umbes 882 või 884 Kiievis) oli kroonika "Jutustus möödunud aegadest" järgi Rjuriku kaaskondlane, varjaagi väepealik ja Kiievi vürst.
Vaata Kiievi suurvürst ja Askold
Askold (täpsustus)
Askold oli Kiievi vürst 9. sajandil.
Vaata Kiievi suurvürst ja Askold (täpsustus)
Łahojsk
Łahojski Püha Kazimieri kirik Łahojsk (transkribeerituna Lagoisk, poola keeles Łohojsk, leedu keeles Lahoiskas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Łahojski rajooni ja Łahojski külanõukogu halduskeskus.
Vaata Kiievi suurvürst ja Łahojsk
Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik
Püha Pantaleoni kirik ehk Püha Panteleimoni kirik on 12. sajandi lõpust pärit romaani kivikirik, kunagise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi kirikutest ainuke, mis on tänapäevani säilinud.
Vaata Kiievi suurvürst ja Ševtšenkove Püha Pantaleoni kirik
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Vaata Kiievi suurvürst ja Õigeusu kirik
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Vaata Kiievi suurvürst ja Bütsants
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Vaata Kiievi suurvürst ja Bütsantsi ajalugu
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Vaata Kiievi suurvürst ja Bolesław I Chrobry
Chersonesos
Hersonesos ehk Chersonesos (vanakreeka Χερσόνησος, ladina Chersonesus; Bütsantsi kreeka keeles lühinimi Χερσών Cherson, vanaslaavi Корсунь, Korsun; tänapäeva ukraina Херсоне́с) on Krimmis, tänapäeva Sevastopoli lääneservas paiknev kunagine Kreeka koloonia.
Vaata Kiievi suurvürst ja Chersonesos
Demetrios Thessalonikist
12. sajandi mosaiik pühast Dimitrist, algne asupaik Kiievi Püha Miikaeli kloostris, praegu Tretjakovi galeriis Moskvas Püha Dimitri koos kiriku ehitajatest piiskopi ja linnavalitsejaga. 7.-8. sajand, mosaiik Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Kirst püha Dimitri säilmetega Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Dimitri, ka Dimitri Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka.
Vaata Kiievi suurvürst ja Demetrios Thessalonikist
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Kiievi suurvürst ja Eesti
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Kiievi suurvürst ja Eesti esiajalugu
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Kiievi suurvürst ja Galiitsia
Galiitsia vürstiriik
Galiitsia vürstiriik oli 12. sajandi keskel Kiievi-Vene riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini esindajad.
Vaata Kiievi suurvürst ja Galiitsia vürstiriik
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel.
Vaata Kiievi suurvürst ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Vaata Kiievi suurvürst ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Vaata Kiievi suurvürst ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Igor
Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.
Vaata Kiievi suurvürst ja Igor
Izjaslav I
Izjaslav I (1024–1078) oli Vana-Vene suurvürst aastatel 1054–1068, 1069–1073 ja 1076–1078, Novgorodi vürst, Kiievi vürst ja Volõõnia vürst.
Vaata Kiievi suurvürst ja Izjaslav I
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst.
Vaata Kiievi suurvürst ja Jaroslav Tark
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Vaata Kiievi suurvürst ja Jaroslav Vsevolodovitš
Johannes XV
Johannes XV (ladinapäraselt Ioannes XV) oli paavst 985–996.
Vaata Kiievi suurvürst ja Johannes XV
Juri Dolgoruki
Juri Dolgoruki (vene keeles Юрий (Георгий) Владимирович Долгорукий; umbes 1099 – 15. mai 1157) oli Kiievi suurvürst, Rjurikovitšite dünastiast.
Vaata Kiievi suurvürst ja Juri Dolgoruki
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kasaarid
Kazimierz I
Kazimierz Karol I Odnowiciel, Mnich (25. juuli 1016 (või 1015) – 28. november 1058) oli vürst Piastide dünastiast, Poola monarh 1039–1058.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kazimierz I
Kidekša Borissi ja Glebi kirik
Kidekša Borissi ja Glebi kirik, vaade läänest Kidekša Borissi ja Glebi kirik on kirik Kesk-Venemaal Vladimiri oblastis Kidekša külas Nerli jõe lähedal.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kidekša Borissi ja Glebi kirik
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kiiev
Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi Püha Vladimiri katedraal
Kiievi Püha Vladimiri katedraal (ukraina keeles Собор святого рівноапостольного великого князя Володимира) on Kiievi suurvürstile Vladimir Pühale pühitsetud õigeusu kirik Ukraina pealinnas Kiievis.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kiievi Püha Vladimiri katedraal
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kiievi-Vene
Kisseljov
Kisseljov (vene keeles Киселёв, saksa keeles Kisselew) on Venemaa aadlisuguvõsa.
Vaata Kiievi suurvürst ja Kisseljov
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Vaata Kiievi suurvürst ja Knud Suur
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Kiievi suurvürst ja Leedu suurvürstiriik
Mihhail Vsevolodovitš
Mihhail Vsevolodovitš, ka Mihhail Tšernigivist, vene keeles Михаил Всеволодович oli Rjurikovitšite dünastiast Perejaslavli vürst, Tšernigivi vürst (1223–1246), Novgorodi vürst (1224, 1229), Galiitsia-Volõõnia vürst (1235–1238) ning Kiievi suurvürst (1238–1239 ja 1241–1243).
Vaata Kiievi suurvürst ja Mihhail Vsevolodovitš
Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite invasioon Venemaale ehk Vene alade vallutamine oli aastatel 1237–1240 Mongolite riigi ja Kuldhordi vägede sõjaline invasioon, endise Kiievi-Vene riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate vürstiriikide vallutamine ja alistamine.
Vaata Kiievi suurvürst ja Mongolite invasioon Venemaale
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Vaata Kiievi suurvürst ja Mongolite riik
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Kiievi suurvürst ja Moskva
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Vaata Kiievi suurvürst ja Moskva vürstiriik
Mstislav II
Mstislav II Izjaslavitš (suri 19. augustil 1170) oli Rjurikovitšite dünastiast Vana-Vene valitseja, Kiievi suurvürst 1167–1169 ja 1170.
Vaata Kiievi suurvürst ja Mstislav II
Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.
Vaata Kiievi suurvürst ja Mstislav Mstislavitš
Must-Vene
Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Vaata Kiievi suurvürst ja Must-Vene
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Kiievi suurvürst ja Narva ajalugu
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Kiievi suurvürst ja Novgorodi vabariik
Novgorodi vürst
Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.
Vaata Kiievi suurvürst ja Novgorodi vürst
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Vaata Kiievi suurvürst ja Olav II Haraldsson
Olga
Olga vestleb Konstantinos VII-ga Olga (ukraina keeles ja vene keeles Ольга; ristimisnimega Helena; u 890 – 11. juuli 969) oli Kiievi suurvürstinna, Igori abikaasa.
Vaata Kiievi suurvürst ja Olga
Otepää muinaslinnus
Otepää linnamägi ja Otepää linnus. Johann Christoph Brotze Otepää muinaslinnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.
Vaata Kiievi suurvürst ja Otepää muinaslinnus
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Vaata Kiievi suurvürst ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Püha Vladimiri orden
Püha Vladimiri 3. järgu orden Püha Vladimiri ordeni lint. Püha Vladimiri orden (vene keeles oрден Святого Владимира) oli 1782.
Vaata Kiievi suurvürst ja Püha Vladimiri orden
Perejaslavli vürstiriik
Perejaslavli vürstiriik oli osastisvürstiriik Vana-Vene riigis ja Vene aladel aastatel 1054–1239.
Vaata Kiievi suurvürst ja Perejaslavli vürstiriik
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Kiievi suurvürst ja Pihkva
Pihkva lahing (1061)
Pihkva lahing toimus 1061.
Vaata Kiievi suurvürst ja Pihkva lahing (1061)
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Vaata Kiievi suurvürst ja Polotski vürstiriik
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Vaata Kiievi suurvürst ja Polovetsid
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Kiievi suurvürst ja Poola Kuningriik
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Vaata Kiievi suurvürst ja Poola vürstiriik
Possaadnik (asehaldur)
Possaadnik oli Kiievi-Vene suurvürsti esmane asetäitja ja asevalitseja, volinik, trooni valvur ja kõrgeimal juhtimistasandil konsulent vürstiriigi linnas; vürsti ja tema ja družiina diktatuurse võimuaparaadi kohalik kontrollorgan ja administraator.
Vaata Kiievi suurvürst ja Possaadnik (asehaldur)
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Vaata Kiievi suurvürst ja Ristisõjad Venemaal
Rjurikovitšid
Rjurikovitšid olid Kiievi-Vene riigi ning Venemaa vürstiriikide valitsejad 9. sajandist kuni 17. sajandi alguseni.
Vaata Kiievi suurvürst ja Rjurikovitšid
Roman Mstislavitš
Roman Mstislavitš ehk Roman Suur (vene keeles Роман Мстиславич Галицкий) (~1150–1205) oli Rjurikovitšite dünastiast Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka Kiievi suurvürst 1201, 1204.
Vaata Kiievi suurvürst ja Roman Mstislavitš
Sigurd Magnusson
Sigurd Magnusson (ka Sigurd I või Sigurd Jeruusalemmasõitja (vanapõhja Sigurðr Jórsalafari, norra Sigurd Jorsalfare; u. 1090 – 26. märts 1130) oli Norra kuningas aastail 1103–1130. Ta oli Magnus Paljasjala poeg. 1098. aastal oli Sigurd kaasas oma isa sõjakäigul Orkney saartele, Hebriididele ja Iiri merele.
Vaata Kiievi suurvürst ja Sigurd Magnusson
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Vaata Kiievi suurvürst ja Sossolid
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Vaata Kiievi suurvürst ja Svjatoslav I
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Kiievi suurvürst ja Tartu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Kiievi suurvürst ja Tartu ajalugu
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Vaata Kiievi suurvürst ja Tartu linnus
Tmutarakani vürstkond
Tmutarakani vürstkond oli Aasovi ja Musta mere vahel asuva Kertši väina, Kertši poolsaarel ja Tamani poolsaarel asunud vürstkond, 10. sajandi II poolest kuni 12. sajandi I pooleni.
Vaata Kiievi suurvürst ja Tmutarakani vürstkond
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Vaata Kiievi suurvürst ja Ukraina ajalugu
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vadjamaa
Valdemar I
Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.
Vaata Kiievi suurvürst ja Valdemar I
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Vaata Kiievi suurvürst ja Valgevene ajalugu
Valgevene valitsejad
Valgevene valitsejad on loetelu Valgevene territooriumil eksisteerinud riikide valitsejatest, alates 10. sajandist.
Vaata Kiievi suurvürst ja Valgevene valitsejad
Václav II
Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).
Vaata Kiievi suurvürst ja Václav II
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Kiievi suurvürst ja Veliki Novgorod
Vene Õigeusu Kirik
Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vene Õigeusu Kirik
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Vaata Kiievi suurvürst ja Venemaa ajalugu
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Vaata Kiievi suurvürst ja Venemaa riigipeade loend
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Vaata Kiievi suurvürst ja Viikingiaeg
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vladimir
Vladimir Monomahh
Vladimir Monomahh (ukraina keeles Володи́мир Все́володович Монома́х, vene keeles Владимир Всеволодович Мономах), kes on ka tuntud kui Vladimir Vsevolodovitš või Vladimir II (1053 – 19. mai 1125), oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, Smolenski vürst (1073–1078), Tšernigovi vürst (1078–1094), Perejaslavi vürst (1094–1113) ja Kiievi suurvürst 1113–1125.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vladimir Monomahh
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vladimir Mstislavitš
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vladimir Püha
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Volõõnia
Volõõnia (ka Volõn; vene keeles Волы́нь, ukraina keeles Волинь, poola keeles Wołyń) on ajaloolis-geograafiline piirkond tänapäevase Loode-Ukraina alal Lääne-Bugi ja Pripjati jõe jõgikonna alal.
Vaata Kiievi suurvürst ja Volõõnia
Volga-Bulgaaria
Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.
Vaata Kiievi suurvürst ja Volga-Bulgaaria
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vsevolod I
Vsevolod Suurpesa
Vsevolod Suurpesa ehk Vsevolod III Jurjevitš (vene keeles Всеволод III Юрьевич Большое Гнездо) (1154–15. aprill 1212) oli Rjurikovitšite dünastiast Vladimiri suurvürst 1176–1212.
Vaata Kiievi suurvürst ja Vsevolod Suurpesa
12. sajand
12.
Vaata Kiievi suurvürst ja 12. sajand
13. sajand Eestis
13.
Vaata Kiievi suurvürst ja 13. sajand Eestis
20. veebruar
20.
Vaata Kiievi suurvürst ja 20. veebruar
Tuntud ka kui Kiievi vürst, Vene suurvürst, Vene vürst.