Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Kiri (keeleteadus)

Index Kiri (keeleteadus)

Kiri on märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil.

63 suhted: A (häälik), Ajalooline aeg, Araabia kiri, Arv, Devanaagari kiri, Folkloristika, Häälikkiri, Heebrea kiri, Hieraatiline kiri, Hiina kiri, Ikoon (semiootika), Interpunktsioon, Jaapani segakiri, Kanji, Kõne (keeleteadus), Kõrgkultuur, Keeleteaduse mõisteid, Kiil, Kiilkiri, Kiri, Kirillitsa, Kirjakeel, Kirjandus, Kirjaoskus, Kirjavahemärgid, Kirjutamine, Kirjutuskiri, Kiviaeg, Klingoni keel, Korea kiri, Ladina kiri, Marcel Cohen, Marcel Danesi, Märgisüsteem, Mongoli selge kiri, Pasigraafia, Piktograafia, Piktogramm, Piltmõistatus, Porozina, Praktiline transkriptsioon, Sõna, Semiootika mõisteid, Semjon Novgorodov, Seriif, Silpkiri, Stenograafia, Sumer, Sumeri ajalugu, Tai kiri, ..., Tähestik, Tekst, The Language Instinct, The Symbolic Species, Tiibeti budismi ajalugu, Transliteratsioon, Tsivilisatsioon, Unicode, Vanaaeg, Vanaungari kiri, Väljenduslaad, Voynichi käsikiri, Winfried Nöth. Laienda indeks (13 rohkem) »

A (häälik)

A on maailma keeltes tavaliselt kõige loomulikuma keeleasendiga moodustatud vokaal.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja A (häälik) · Näe rohkem »

Ajalooline aeg

Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Ajalooline aeg · Näe rohkem »

Araabia kiri

Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Araabia kiri · Näe rohkem »

Arv

Kompleksarvude hulk ja mõned selle alamhulgad Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Arv · Näe rohkem »

Devanaagari kiri

Devanaagari kiri (sanskriti sõnast देवनागरी (devanāgarī 'jumaliku linna', lühendatult नागरी (nāgarī)) on konsonant-vokaalne kiri, mida kasutatakse sanskriti, hindi, nepali, marathi ja mitme muu India keele kirjutamiseks. See on üks kasutatavamaid kirjasüsteeme Indias ja Nepalis.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Devanaagari kiri · Näe rohkem »

Folkloristika

Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Folkloristika · Näe rohkem »

Häälikkiri

Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Häälikkiri · Näe rohkem »

Heebrea kiri

Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Heebrea kiri · Näe rohkem »

Hieraatiline kiri

Hieraatilises kirjas tekst papüürusel Hieraatiline kiri oli hieroglüüfidega sarnane, kuid lihtsam kiri Vana-Egiptuses, mis oli käibel igapäevases asjaajamises.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Hieraatiline kiri · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Ikoon (semiootika)

Ikoon ehk ikooniline märk (inglise keeles icon; sõna algallikas on vanakreeka sõna εἰκών (eikōn)) on Charles Sanders Peirce'i järgi märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Ikoon (semiootika) · Näe rohkem »

Interpunktsioon

Interpunktsioon ehk punktuatsioon ehk kirjavahemärgistus ehk vahemärgistus on kirjavahemärkide kasutamine.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Interpunktsioon · Näe rohkem »

Jaapani segakiri

Jaapani segakiri (jaapani keeles 仮名交じり文 kana majiri bun 'segamini kirjaga lause(d)') on tänapäeva jaapani keele kirjasüsteem.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Jaapani segakiri · Näe rohkem »

Kanji

Kanji (漢字) on üks mitmest Jaapanis kasutatavast kirjasüsteemist.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kanji · Näe rohkem »

Kõne (keeleteadus)

Kõne on keele põhiline avaldumisvorm.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kõne (keeleteadus) · Näe rohkem »

Kõrgkultuur

Kõrgkultuur on ajaloos ühiskonnakorraldus, mis on oma eelkäijatest või naabritest eesrindlikum, erinedes neist järgmiste tunnuste poolest.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kõrgkultuur · Näe rohkem »

Keeleteaduse mõisteid

Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »

Kiil

Sõnal kiil on mitu tähendust.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kiil · Näe rohkem »

Kiilkiri

Sumeri ostu-müügileping savitahvlil kiilkirjaga Kiilkiri on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kiilkiri · Näe rohkem »

Kiri

Sõnal "kiri" on mitu tähendust.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kiri · Näe rohkem »

Kirillitsa

Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirillitsa · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Kirjandus

Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjandus · Näe rohkem »

Kirjaoskus

Kirjaoskus riigiti. Kirjaoskus on inimeste oskus kirjalikke tekste lugeda ja kirjutada.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjaoskus · Näe rohkem »

Kirjavahemärgid

Kirjavahemärgid ehk vahemärgid on kirja märgid, mida kasutatakse lause kirjapildi struktureerimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjavahemärgid · Näe rohkem »

Kirjutamine

Kirjutamine Kirjutamine on kõne esitamine kirjas.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjutamine · Näe rohkem »

Kirjutuskiri

Kirjutuskiri on käsitsi kirjutatud kirja kujuline trükikiri (seejuures ei ole mõeldud kursiivkirja).

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kirjutuskiri · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Klingoni keel

Klingoni keel (klingoni keeles tlhIngan Hol) on väljamõeldud keel, mida kõneles klingonite rass ulmeseriaalis "Star Trek" ning sellele järgnenud samateemalistes filmides.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Klingoni keel · Näe rohkem »

Korea kiri

Sõna ''hangeul'' kirjutatuna korea kirjas. Loetakse vasakult paremale ja ülevalt alla. Korea kiri ehk hangul (ka hangeul (한글) ja chosŏn'gŭl (조선글)) on foneetiline korea kirjasüsteem.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Korea kiri · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Ladina kiri · Näe rohkem »

Marcel Cohen

Marcel Samuel Raphaël Cohen (6. veebruar 1884 Pariis – 5. november 1974 Viroflay) oli prantsuse lingvist, professor.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Marcel Cohen · Näe rohkem »

Marcel Danesi

Marcel Danesi (sündinud 1. oktoobril 1946 Luccas Itaalias) on semiootika- ja antropoloogiaprofessor Kanadas Toronto Ülikoolis (lõpetas 1974) ning kakskeelse hariduse professor Ontario haridusuuringute instituudis.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Marcel Danesi · Näe rohkem »

Märgisüsteem

Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega (koodidega).

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Märgisüsteem · Näe rohkem »

Mongoli selge kiri

Mongoli selge kiri (mongoli Тодо бичиг, todo bichig) on kiri mongoli, kalmõki ja oiraadi keele kirjutamiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Mongoli selge kiri · Näe rohkem »

Pasigraafia

Pasigraafia on märgisüsteem, mille puhul sümbolid tähistavad mõisteid, mitte kõneldava keele sõnu.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Pasigraafia · Näe rohkem »

Piktograafia

Piktograafia ehk piltkiri on piltide ja jooniste (piktogrammide) kasutamise süsteem mõtete väljendamiseks ja teadete edestamiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Piktograafia · Näe rohkem »

Piktogramm

Piktogramm aastast 1510 räägib misjonäride Haiti saarele saabumise loo. Piktogramm ehk piktograaf on graafiline sümbol (märk), millel on tähendus sarnasuse tõttu mingi füüsilise objektiga.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Piktogramm · Näe rohkem »

Piltmõistatus

Piltmõistatus ehk tähtmõistatus ehk reebus (ladina sõnast res 'asi') on piltides kiri või pildisari, mis sisaldab mõistatuse.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Piltmõistatus · Näe rohkem »

Porozina

Vaade Porozinale, esiplaanil Porozina sadam Porozina (itaalia Faresina) on asula Horvaatias Primorje-Gora maakonnas Cresi linnaks nimetatavas omavalitsusüksuses Cresi saare looderannikul saare kõige läänepoolsemal neemel.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Porozina · Näe rohkem »

Praktiline transkriptsioon

Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises (tavaliselt teist kirja kasutavas keeles vastavalt hääldusele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi ehk transkribeerimist kui ka transkribeerimise tulemust. Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena lähtekeele kõlapildile. Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele grafeemid või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt transliteratsioonireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust sihtkeeles konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui lähtekeelel puudub kirjakeel), siis on selle aluseks kas foneemid või foneetilised variandid.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Praktiline transkriptsioon · Näe rohkem »

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Sõna · Näe rohkem »

Semiootika mõisteid

Siin on loetletud semiootika mõisteid.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Semiootika mõisteid · Näe rohkem »

Semjon Novgorodov

Semjon Novgorodov Semjon Andrejevitš Novgorodov (jakuudi keeles Семен Андреевич Новгородов; vene keeles Семён Андреевич Новгородов; 13. veebruar (vkj 1. aprill) 1892 Tšuraptša uluss, Jakuudi oblast – 28. veebruar 1924 Leningrad) oli jakuudi keeleteadlane, jakuudi tähestiku loojaid.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Semjon Novgorodov · Näe rohkem »

Seriif

Seriif on graafiline element tähe põhijoone otsas.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Seriif · Näe rohkem »

Silpkiri

Silpkiri ehk süllaabiline kiri on kirjasüsteem, mille märgid annavad edasi mitte üksikuid häälikuid, vaid silpe.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Silpkiri · Näe rohkem »

Stenograafia

Stenograafia ehk kiirkiri on erimärkidest koosnev kiri, mis on loodud peamiselt suulise kõne kiireks ülesmärkimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Stenograafia · Näe rohkem »

Sumer

Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000. aastat eKr).

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Sumer · Näe rohkem »

Sumeri ajalugu

Sumer Sumeri ajalugu on ülevaade Sumeri riigi tekkimisest ja kujunemisest.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Sumeri ajalugu · Näe rohkem »

Tai kiri

Tai kiri (tai keeles อักษรไทย, tai omaladinas akson thai Pilt:th-aksornthai.ogg) on kiri, mida kasutatakse tai keele ja teiste Tais kõneldavate keelte kirjapanemiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Tai kiri · Näe rohkem »

Tähestik

Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Tähestik · Näe rohkem »

Tekst

Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele piiritletud ja kontsentreeritud vorm.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Tekst · Näe rohkem »

The Language Instinct

"The Language Instinct" on Steven Pinkeri raamat aastast 1994.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja The Language Instinct · Näe rohkem »

The Symbolic Species

"The Symbolic Species: The co-evolution of language and the human brain" on Terrence Deaconi raamat 1997.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja The Symbolic Species · Näe rohkem »

Tiibeti budismi ajalugu

Buddha silmad Tiibeti budismi alguseks loetakse tavaliselt Guru Rinpotše saabumist Tiibetisse, kuid ajalooliselt ilmus esimene teade budismi kohta juba kuningas Songtsen Gampo (629–650) valitsemisajal.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Tiibeti budismi ajalugu · Näe rohkem »

Transliteratsioon

Transliteratsioon (translitereerimine) (trans- + ladina keeles litera 'täht') on ühes kirjas kirjutatud teksti tähttäheline kirjapanek teises kirjas.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Transliteratsioon · Näe rohkem »

Tsivilisatsioon

Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »

Unicode

Unicode on rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Unicode · Näe rohkem »

Vanaaeg

thumb Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Vanaaeg · Näe rohkem »

Vanaungari kiri

Vanaungari kiri (ungari keeles rovásírás) on kirjasüsteem, mida kasutasid muistsed ungarlased (madjarid) ja koos nendega elanud turgi hõimud 8.–12.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Vanaungari kiri · Näe rohkem »

Väljenduslaad

Väljenduslaad (ladina keeles ductus) on retoorikas ja keeles kõnelemise või kirjutamise iseloomulike omaduste kogum.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Väljenduslaad · Näe rohkem »

Voynichi käsikiri

Voynichi käsikiri on ebaselge päritoluga, tundmatus keeles ja kirjas käsikirjaline illustreeritud raamat, mida peetakse pärinevaks 15. või 16. sajandist.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Voynichi käsikiri · Näe rohkem »

Winfried Nöth

Winfried Nöth Winfried Nöth (sündinud 12. septembril 1944 Saksamaal Gerolzhofenis) on saksa semiootik.

Uus!!: Kiri (keeleteadus) ja Winfried Nöth · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kiri (lingvistika), Kirjasüsteem.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »