Kiiremini kui brauser!
105 suhted: Afrikaani keel, Ainu keel, Albaania keel, Albaania keele murded, Allkeel, Alutori keel, Ambelau keel, Araabia keel, Argikeel, Šona keel, Ľudovít Štúr, Ühiskeel, Üldkeel, Ärkamisaeg, Õigekeelsus, Balti areaali keeled, Balti keeled, Balti laenud eesti keeles, Birma keel, Bosnia keel, Burušaski keel, Diasüsteem, Eesti keel, Eesti Keele Kaitse Ühing, Eesti kirjakeel, Eesti kloostrid, Ferdinand Johann Wiedemann, Gabon, Grafeem, Gutni keel, Handi keel, Hannes Vanaküla, Hansa Liit, Hassaniija keel, Hinalugi keel, Hispaania keel, Iiri keel, Indrek Park, Inglise keel, Islandi keel, Isuri keel, Itaalia keel, Ivar Aasen, Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus, Johannes Aavik, Kaassõna, Kadrina kihelkond, Karjala keel, Kõnekeel, Keelekorraldus, ..., Keeleteaduse mõisteid, Keeleuuendus, Kehakeel, Keskinglise keel, Korjaki keel, Latgali keel, Läti keel, Lõunaeesti keeled, Leedu suurvürstiriik, Liivlased, Lokatiiv, Mansi keel, Martin Luther, Mokša keel, Mordva keeled, Munda keeled, Murre, Mursid, Nauru keel, Näitav asesõna, Netisläng, Normimine (keeleteadus), Norra keel, Norra põhiseadus, Nuku‘alofa, Oma Keel, Oskuskeel, Paul Kokla, Piiblikeel, Praktiline transkriptsioon, Rahvuskeel, Raimo Raag, Regionaalkeel, Rein Nurkse, Religioon, Saksa keel, Serbia-horvaadi keel, Släng, Soome keel, Soome keelepoliitika, Sotsiolekt, Sumeri keel, Suuline ajalugu, Tšagatai keeled, Tõlkimine, Tekst, Torrese väina kreoolkeel, Turjasaami keel, Uusnorra keel, Valgevene keel, Vanasüüria keel, Vanavalgevene keel, Vanavene keel, Vene laenud eesti keeles, Vulgarism. Laienda indeks (55 rohkem) »
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Kirjakeel ja Ainu keel · Näe rohkem »
Albaania keel
Albaania keele leviala Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.
Uus!!: Kirjakeel ja Albaania keel · Näe rohkem »
Albaania keele murded
'''Albaania keeles''' on palju murdeid, kuid kaks suuremat murderühma on toski ja geegi, mida räägitakse vastavalt Albaania lõuna- ja põhjaosas.
Uus!!: Kirjakeel ja Albaania keele murded · Näe rohkem »
Allkeel
Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.
Uus!!: Kirjakeel ja Allkeel · Näe rohkem »
Alutori keel
Alutori keel (alutori keeles nəməlʔu) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad alutorid Kamtšatka poolsaare põhjaosas.
Uus!!: Kirjakeel ja Alutori keel · Näe rohkem »
Ambelau keel
Ambelau keel on Indoneesia Ambelau saare põhirahva ambelaude emakeel.
Uus!!: Kirjakeel ja Ambelau keel · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Araabia keel · Näe rohkem »
Argikeel
Argikeel on keelekuju, mida kasutatakse igapäevases suhtluses.
Uus!!: Kirjakeel ja Argikeel · Näe rohkem »
Šona keel
Šona keel on Nigeri-Kordofani hõimkonna Bantu S-rühma keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Zimbabwes.
Uus!!: Kirjakeel ja Šona keel · Näe rohkem »
Ľudovít Štúr
Ľudovít Štúr, tundmatu kunstniku portree 19. sajandist Ľudovít Štúr (ka Ludevít Velislav Štúr, ungari keeles Stur Lajos; 28. oktoober 1815, Uhrovec (Zayugróc), Bánovce nad Bebravou (Bán) lähedal – 12. jaanuar 1856, Modra (Modor)), oli Slovaki rahvusliku ärkamisliikumise juht 19.
Uus!!: Kirjakeel ja Ľudovít Štúr · Näe rohkem »
Ühiskeel
Ühiskeel on kirjakeelelähedane üldrahvalik kõnekeel.
Uus!!: Kirjakeel ja Ühiskeel · Näe rohkem »
Üldkeel
Üldkeel on mingi kirjakeele see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust.
Uus!!: Kirjakeel ja Üldkeel · Näe rohkem »
Ärkamisaeg
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.
Uus!!: Kirjakeel ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »
Õigekeelsus
Õigekeelsus ehk ortoloogia on normikohane kirjakeele keeletarvitus.
Uus!!: Kirjakeel ja Õigekeelsus · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Kirjakeel ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Kirjakeel ja Balti keeled · Näe rohkem »
Balti laenud eesti keeles
Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).
Uus!!: Kirjakeel ja Balti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Birma keel
Birma keel kuulub Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma rühma.
Uus!!: Kirjakeel ja Birma keel · Näe rohkem »
Bosnia keel
Bosnia keele leviala Bosnia keel (bosnia keeles bosanski jezik, босански језик, بۉسآنسقاى يهزاىق) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Kirjakeel ja Bosnia keel · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: Kirjakeel ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Diasüsteem
Diasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda.
Uus!!: Kirjakeel ja Diasüsteem · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti Keele Kaitse Ühing
Eesti Keele Kaitse Ühing (lühend EKKÜ) on 12.
Uus!!: Kirjakeel ja Eesti Keele Kaitse Ühing · Näe rohkem »
Eesti kirjakeel
Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.
Uus!!: Kirjakeel ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »
Eesti kloostrid
Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.
Uus!!: Kirjakeel ja Eesti kloostrid · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Kirjakeel ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Kirjakeel ja Gabon · Näe rohkem »
Grafeem
Grafeem on väikseim tähendusi eristav üksus kirjakeeles.
Uus!!: Kirjakeel ja Grafeem · Näe rohkem »
Gutni keel
Gutni keel on keel, mida kõneldi Rootsi saarel Ojamaal.
Uus!!: Kirjakeel ja Gutni keel · Näe rohkem »
Handi keel
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
Uus!!: Kirjakeel ja Handi keel · Näe rohkem »
Hannes Vanaküla
Hannes Vanaküla ja üks tema energeetilisest maailmast füüsilisse maailma visandatud kristallidest. Ta nimetab seda inimese "juhtruumiks" Hannes Vanaküla (sündinud 23. novembril 1966 Tallinnas) on Eesti maag ja ravitseja.
Uus!!: Kirjakeel ja Hannes Vanaküla · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Kirjakeel ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Hassaniija keel
Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.
Uus!!: Kirjakeel ja Hassaniija keel · Näe rohkem »
Hinalugi keel
Hinalugi keel (omanimetused каьтш мицӀ (kätš miç), ketš miç, kättid miç) on nahhi-Dagestani keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad põhiliselt Aserbaidžaanis Quba rajoonis Xınalıqi külas elavad hinalugid.
Uus!!: Kirjakeel ja Hinalugi keel · Näe rohkem »
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Uus!!: Kirjakeel ja Hispaania keel · Näe rohkem »
Iiri keel
Iiri keele levikualad (Gaeltacht) Iiri keel (kohalikult gaeilge) on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldakse peamiselt Iirimaal.
Uus!!: Kirjakeel ja Iiri keel · Näe rohkem »
Indrek Park
Indrek Park 2016. aastal Indrek Park (sündinud 30. märtsil 1971 Tartus) on eesti keeleteadlane, kes uurib Põhja-Ameerika indiaani keeli.
Uus!!: Kirjakeel ja Indrek Park · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Kirjakeel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Kirjakeel ja Islandi keel · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Kirjakeel ja Isuri keel · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Kirjakeel ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Ivar Aasen
Ivar Aasen Ivar Aasen (ristitud Iver Andreas Aasen; 5. august 1813 Sunnmøre, Ørsta vald – 23. september 1896 Oslo) oli norra keeleuurija ja luuletaja, rahvapärase norra kirjakeele looja.
Uus!!: Kirjakeel ja Ivar Aasen · Näe rohkem »
Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus
EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus on luterlik kogudus Jõelähtmel.
Uus!!: Kirjakeel ja Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus · Näe rohkem »
Johannes Aavik
Johannes AavikJohannes Aavik (26. november (vkj) / 8. detsember 1880 Randvere küla, Laimjala vald, Saaremaa – 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Kirjakeel ja Johannes Aavik · Näe rohkem »
Kaassõna
Kaassõna ehk adpositsioon kuulub lauses käändsõna juurde ja ta konkretiseerib tähendust.
Uus!!: Kirjakeel ja Kaassõna · Näe rohkem »
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Kirjakeel ja Kadrina kihelkond · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Kirjakeel ja Karjala keel · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Keelekorraldus
Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine.
Uus!!: Kirjakeel ja Keelekorraldus · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Kirjakeel ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Keeleuuendus
Keeleuuendus on kirjakeele grammatika, sõnavara, häälduse ja õigekirja muutmine.
Uus!!: Kirjakeel ja Keeleuuendus · Näe rohkem »
Kehakeel
Kehakeel (body language) on tõlgendusraamistik, mis käsitleb mitteverbaalset suhtlemist.
Uus!!: Kirjakeel ja Kehakeel · Näe rohkem »
Keskinglise keel
Keskinglise keel (Middle English) on inglise keele vorm, mida kõneldi 11.–15.
Uus!!: Kirjakeel ja Keskinglise keel · Näe rohkem »
Korjaki keel
Korjaki keel (korjaki keeles чавʼчываелыел) on tšuktši-kamtšadali keelte hulka kuuluv paleoaasia keel, mida kõnelevad korjakid Kamtšatka poolsaare põhjaosas (Korjaki AR-s).
Uus!!: Kirjakeel ja Korjaki keel · Näe rohkem »
Latgali keel
Latgali keel ehk latgale murre (latgali keeles latgaļu volūda, latgalīšu volūda) on peamiselt Ida-Läti Latgale piirkonnas latgalite kõneldav läti keele murre, mõnede hinnangute kohaselt ka eraldiseisev balti keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Latgali keel · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Kirjakeel ja Läti keel · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Kirjakeel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Kirjakeel ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Kirjakeel ja Liivlased · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Kirjakeel ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Mansi keel · Näe rohkem »
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Uus!!: Kirjakeel ja Martin Luther · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Kirjakeel ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Kirjakeel ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Munda keeled
Tähtsamate Munda keelte leviala Munda keeled on Austroaasia keelte haru, mis on levinud Lõuna-Aasias.
Uus!!: Kirjakeel ja Munda keeled · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Kirjakeel ja Murre · Näe rohkem »
Mursid
Mursi naine Mursi mees Mursi 2010 Mursid on rahvas Aafrikas Etioopia edelaosas, kes kõnelevad surma keelte hulka kuuluvat mursi keelt.
Uus!!: Kirjakeel ja Mursid · Näe rohkem »
Nauru keel
Nauru keel (dorerin Naoero) on mikroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Naurul, kus see on kõrvuti inglise keelega ametlik keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Nauru keel · Näe rohkem »
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Uus!!: Kirjakeel ja Näitav asesõna · Näe rohkem »
Netisläng
Netisläng (ka netikeel; inglise keeles Internet slang, netspeak) on keelevariantide perekond (language variety), mida kasutatakse internetisuhtluses ja mis varieerub vastavalt kasutajatele ja suhtlusolukordadele.
Uus!!: Kirjakeel ja Netisläng · Näe rohkem »
Normimine (keeleteadus)
Normimine ehk normeerimine on mingi kirjakeele normi (nt eesti kirjakeele normi) paika panemine ja ühtlasi esitamine keelekorraldusallikates ja keelekomisjonide otsustes/soovitustes.
Uus!!: Kirjakeel ja Normimine (keeleteadus) · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Kirjakeel ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Uus!!: Kirjakeel ja Norra põhiseadus · Näe rohkem »
Nuku‘alofa
Nuku‘alofa kesklinn Nuku‘alofa on Tonga pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Kirjakeel ja Nuku‘alofa · Näe rohkem »
Oma Keel
Oma Keel on keeleajakiri Eestis, mida annab välja Emakeele Selts ning mis ilmub alates 2000.
Uus!!: Kirjakeel ja Oma Keel · Näe rohkem »
Oskuskeel
Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mida kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel.
Uus!!: Kirjakeel ja Oskuskeel · Näe rohkem »
Paul Kokla
Paul Kokla (17. august 1929 Kärdla – 16. mai 2020) oli eesti keeleteadlane ning eesti, soome, mari ja ungari keele uurija.
Uus!!: Kirjakeel ja Paul Kokla · Näe rohkem »
Piiblikeel
Piiblikeel on kristlikus pühakirjas Piiblis kasutatav keel, mis kristliku kultuuriruumi keeltes moodustab tavaliselt omaette keelekihi ja traditsiooni, mis on oluline nii üld- ja kirjakeele kujunemise seisukohalt kui ka kultuurilooliselt.
Uus!!: Kirjakeel ja Piiblikeel · Näe rohkem »
Praktiline transkriptsioon
Praktiline transkriptsioon ehk transkriptsioon on ühe keele tekstide (eriti nimede ja muude sõnade) kirjapanek teises (tavaliselt teist kirja kasutavas keeles vastavalt hääldusele. Transkriptsiooniks nimetatakse nii transkriptsioonisüsteemi, transkriptsiooniprotsessi ehk transkribeerimist kui ka transkribeerimise tulemust. Praktilise transkriptsiooni eesmärgiks on anda ka ettevalmistamata lugejale võimalus lugemisel tajuda kõlapilti lähedasena lähtekeele kõlapildile. Praktilise transkriptsiooni puhul antakse ühe keele grafeemid või grafeemiühendid kindlate reeglite järgi edasi teise keele grafeemide või grafeemiühendite abil, kusjuures erinevalt transliteratsioonireeglitest võtavad transkriptsioonireeglid arvesse hääldust sihtkeeles konkreetsetel juhtudel. Kui transkriptsioon ei lähtu kirjast (näiteks kui lähtekeelel puudub kirjakeel), siis on selle aluseks kas foneemid või foneetilised variandid.
Uus!!: Kirjakeel ja Praktiline transkriptsioon · Näe rohkem »
Rahvuskeel
Rahvuskeel on keele arengujärk, mis tekib koos rahvusega ja tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel.
Uus!!: Kirjakeel ja Rahvuskeel · Näe rohkem »
Raimo Raag
Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Uus!!: Kirjakeel ja Raimo Raag · Näe rohkem »
Regionaalkeel
Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.
Uus!!: Kirjakeel ja Regionaalkeel · Näe rohkem »
Rein Nurkse
Rein Nurkse (pseudonüüm Teodor Kaurits; 25. juuni 1907 Äntu mõis, Virumaa – 18. veebruar 1963 Tallinn) oli eesti keele- ja kirjamees.
Uus!!: Kirjakeel ja Rein Nurkse · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Kirjakeel ja Religioon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kirjakeel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Serbia-horvaadi keel
Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).
Uus!!: Kirjakeel ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »
Släng
Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa.
Uus!!: Kirjakeel ja Släng · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Kirjakeel ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome keelepoliitika
Soome keelepoliitika väljendab Soome riigi seisukohti eri keelte ja eri keeli rääkivate inimrühmade suhtes.
Uus!!: Kirjakeel ja Soome keelepoliitika · Näe rohkem »
Sotsiolekt
Sotsiolekt on sotsiaalne murre ehk mingile ühiskonnarühmale omane kõnepruuk, mis oleneb vanusest, soost, sotsiaalsest staatusest jne.
Uus!!: Kirjakeel ja Sotsiolekt · Näe rohkem »
Sumeri keel
Sumeri keel oli sumerite keel, mida kõneldi Sumeris (Lõuna-Mesopotaamias).
Uus!!: Kirjakeel ja Sumeri keel · Näe rohkem »
Suuline ajalugu
Suulise ajaloo intervjuu salvestamine Suuline ajalugu on peamiselt ajalooteaduse, aga ka teiste humanitaar- ja sotsiaalteaduse harude uurimistraditsioon, mis seisneb suulise teabe kogumises, analüüsimises ja tõlgendamises minevikus toimunud sündmuste kohta.
Uus!!: Kirjakeel ja Suuline ajalugu · Näe rohkem »
Tšagatai keeled
Tšagatai keelte leviala Tšagatai keeled (ka karluki keeled, karluki rühm) on turgi keelkonna alamharu, mis arenes välja karlukkide kunagi kõneldud keelest.
Uus!!: Kirjakeel ja Tšagatai keeled · Näe rohkem »
Tõlkimine
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus. Michelangelo Merisi da Caravaggio, 1607. Malta Tõlkimine on teksti vahendamine ühest keelest teise.
Uus!!: Kirjakeel ja Tõlkimine · Näe rohkem »
Tekst
Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.
Uus!!: Kirjakeel ja Tekst · Näe rohkem »
Torrese väina kreoolkeel
Torrese väina kreoolkeel kuulub inglise keelel põhinevate Vaikse ookeani kreoolkeelte hulka.
Uus!!: Kirjakeel ja Torrese väina kreoolkeel · Näe rohkem »
Turjasaami keel
Turjasaami keele kõnelejate põline asuala on kaardil märgitud numbriga 9 Turjasaami keel on idapoolseim saami keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Turjasaami keel · Näe rohkem »
Uusnorra keel
Ivar Aasenit peetakse uusnorra keele isaks. Norra kaart. Uusnorra keelt kasutavad vallad on tähistatud sinisega. Uusnorra keel ehk nynorsk on norra keele teine ametlik kirjakeel bokmål'i kõrval.
Uus!!: Kirjakeel ja Uusnorra keel · Näe rohkem »
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kirjakeel ja Valgevene keel · Näe rohkem »
Vanasüüria keel
Vanasüüria keel ehk süüria keel on aramea keele keskmurdel põhinev kirjakeel.
Uus!!: Kirjakeel ja Vanasüüria keel · Näe rohkem »
Vanavalgevene keel
Vanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.
Uus!!: Kirjakeel ja Vanavalgevene keel · Näe rohkem »
Vanavene keel
Vanavene keel (vanavene keeles рѹсьскъ) oli idaslaavi keelte (vene, ukraina, valgevene ja russiini keele) eelkäija.
Uus!!: Kirjakeel ja Vanavene keel · Näe rohkem »
Vene laenud eesti keeles
Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved.
Uus!!: Kirjakeel ja Vene laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Vulgarism
Vulgarism ehk vulgaarkeelend on labane (vulgaarne), jäme sõna või väljend (keelend), mis enamasti on pärit argoost.
Uus!!: Kirjakeel ja Vulgarism · Näe rohkem »
