Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kollane jõgi

Index Kollane jõgi

Huang He Qinghais. Kollast värvust annab veele löss Kollane jõgi ehk Huang He (hiina 黄河, Huánghé 'kollane jõgi') on jõgi Hiinas.

33 suhted: Anhui, Baotou, Fu Xi, Hebei, Hiina ajalugu, Hiina kiri, Hiinlased, Hohhot, Jaapani ajalugu, Jinan Shi, Jumalate loend, Kaifeng, Lanzhou, Linn, Nanzhuangtou leiukoht, Nikolai Prževalski, Ningxia, Pekingi köök, Shangi dünastia, Sichuan, Songi dünastia, Suur Hiina kanal, Tanguutia rabarber, Tsivilisatsioon, Vana-Hiina, Välismaa jõgede loend, Wang Mang, Wuhai, Xi Jiang, Xi'an, Xuzhou, Yinchuan, Zhou dünastia.

Anhui

Anhui on provints Hiinas.

Uus!!: Kollane jõgi ja Anhui · Näe rohkem »

Baotou

Baotou (mongoli 15px Buɣutu, hiina 包头 Bāotóu) on 2. järgu haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiinas Sise-Mongoolias.

Uus!!: Kollane jõgi ja Baotou · Näe rohkem »

Fu Xi

Nüwa (sirkliga) ja Fu Xi (vinkliga) Ma Li. Fu Xi kaheksa trigrammiga ja kilpkonnaga. Songi dünastia. Fu Xi ehk Fuxi (伏羲 või 虙羲/宓犧 (Fú Xī)) ehk Pao Xi (庖犧/庖牺 (Páo Xī)) ehk Tai Hao (太昊 (Tài Hào)) (pärimuse järgi valitses umbes 29. sajandil eKr) oli Hiina (Taevaaluse) legendaarne esimene keiser, esimene kolmest müütilisest Vana-Hiina monarhist (三皇 (sānhuáng)).

Uus!!: Kollane jõgi ja Fu Xi · Näe rohkem »

Hebei

Hebei on provints Hiinas.

Uus!!: Kollane jõgi ja Hebei · Näe rohkem »

Hiina ajalugu

Hiina praegused piirid ja territooriumi muutused läbi ajaloo. Hiina ajalooline kaart aastast 1402 Hiina on üks vanemaid tsivilisatsioone ja kõrgkultuure.

Uus!!: Kollane jõgi ja Hiina ajalugu · Näe rohkem »

Hiina kiri

Hànzì traditsioonilises (must) ja lihtsustatud kirjas (punane) Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks. Vanimad hiina kirja meenutavad märgid on juba 8 tuhat aastat vanad. Näiteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid märke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates võisid need olla lihtsalt peremärgid või valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need märgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa nagu kirjamärkidelt oodata võiks. Keegi pole neid rahuldavalt dešifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse võimalikki on. Shangi dünastia ajast pärinev oraakliluu kirjamärkidega Vanimad kindlad tõendid hiina kirja kasutamise kohta pärinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) lõpuperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni dešifreerimata, kuigi mõnedki, eriti loomi kujutavad, on dešifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. Tänapäeva hiina kiri põlvneb oraakliluudel kasutatud kirjast. Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus märgatavalt. Vanahiina kirjakeele sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi, nüüdisajal õpitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 märki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, näiteks ettevõtted võivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on põhimõtteliselt lahtine hulk ja igaüks võib luua uusi kirjamärke, kui ta seda soovib. Ametlikesse sõnaraamatutesse need siiski tavaliselt ei jõua. Prominentsetes sõnastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul järjest suurenenud, olles 1916. aasta väljaandes 48 000 (see vastas enam-vähem kogu eelmise aastatuhande sõnastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes mõistemärkidena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nende keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule märkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav põhitähendus. Sõnad moodustuvad ühest või (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest või (enamasti) mitmest märgist. Üldjoontes vastavad märgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus sõnadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat tähendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi märkidena. Mõned märgid või ligatuurid tähistavad mitmesilbilisi sõnu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud. Kuna hiina kiri sobib põhimõtteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud näiteks kitani keele, tšurtšeni keele, mõne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. Nõrk seos hääldusega võimaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles hääldus on erinev. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. Näiteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.

Uus!!: Kollane jõgi ja Hiina kiri · Näe rohkem »

Hiinlased

Hiinlased (mõnikord kasutatakse ka endanimetusel põhinevat nime hanid; endanimetus hiina keeles traditsiooniliselt 漢, lihtsustatult 汉, pinyin'is hàn; 汉人/漢人, hànrén) on rahvas Ida-Aasias.

Uus!!: Kollane jõgi ja Hiinlased · Näe rohkem »

Hohhot

Hohhot (sisemongoli 'sinine linn') on 2. järgu haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiinas, Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Kollane jõgi ja Hohhot · Näe rohkem »

Jaapani ajalugu

Jaapani ajalugu jaotatakse järgmisteks ajajärkudeks: Need ajajärgud vastavad Jaapani-sisestele kultuurinähtustele ja poliitilistele sündmustele ega pruugi olla kooskõlas lääne jaotustega.

Uus!!: Kollane jõgi ja Jaapani ajalugu · Näe rohkem »

Jinan Shi

Jinan Shi on allprovintsilinn Hiinas, Shandongi provintsi pealinn.

Uus!!: Kollane jõgi ja Jinan Shi · Näe rohkem »

Jumalate loend

See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides.

Uus!!: Kollane jõgi ja Jumalate loend · Näe rohkem »

Kaifeng

Kaifeng (hiina 开封) on ringkonna õigustega linn Hiinas Henani provintsis.

Uus!!: Kollane jõgi ja Kaifeng · Näe rohkem »

Lanzhou

Lanzhou (haldusüksusena 兰州市 Lánzhōu Shì) on 2. järgu haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiinas, Gansu provintsi keskus.

Uus!!: Kollane jõgi ja Lanzhou · Näe rohkem »

Linn

Tallinn on suurim linn Eestis Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Uus!!: Kollane jõgi ja Linn · Näe rohkem »

Nanzhuangtou leiukoht

Nanzhuangtou leiukoht (hiina keeles 南莊頭遺址, Nánzhuāngtóu yízhǐ) on neoliitiline leiukoht Hiinas Hebei provintsis Baoding Shi ringkonna õigustega linnas Xushui maakonnas Kollase jõe ja Baiyangdiani märgala lähedal Nanzhuangtou külast umbes 2 km kirdes, 12 km Baodingist lõunas.

Uus!!: Kollane jõgi ja Nanzhuangtou leiukoht · Näe rohkem »

Nikolai Prževalski

Nikolai Prževalski. Nikolai Mihhailovitš Prževalski (vene keeles Николай Михайлович Пржевальский; 12. aprill (vkj 31. märts) 1839 Kimborovo, Smolenski kubermang, Venemaa Keisririik – 1. november (vkj 20. oktoober) 1888 Karakol, Kõrgõzstan) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane, maadeavastaja ning geograaf.

Uus!!: Kollane jõgi ja Nikolai Prževalski · Näe rohkem »

Ningxia

Ningxia Huei autonoomne piirkond on Hiina Rahvavabariigi koosseisu kuuluv 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Kollane jõgi ja Ningxia · Näe rohkem »

Pekingi köök

Pekingi ehk Põhja-Hiina köök on Hiina põhjaregiooni köök, mis ühendab endas kõige äärmuslikumaid vaateid.

Uus!!: Kollane jõgi ja Pekingi köök · Näe rohkem »

Shangi dünastia

Shangi riigi ala Shangi riigi ala Shangi dünastia (商朝) oli Vana-Hiina ajaloo teine dünastia.

Uus!!: Kollane jõgi ja Shangi dünastia · Näe rohkem »

Sichuan

Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).

Uus!!: Kollane jõgi ja Sichuan · Näe rohkem »

Songi dünastia

Põhja-Songi riik 1111. aastal. Song dünastia (hiina keeles Sòng Cháo; Wade-Giles'i transkriptsioonis Sung Ch'ao) oli Hiina keisririigi dünastia, mis valitses 960–1279.

Uus!!: Kollane jõgi ja Songi dünastia · Näe rohkem »

Suur Hiina kanal

pisi Suur Hiina kanal (hiina keeles 大運河, lihtsustatud kirjas 大运河) on kanal Hiinas Pekingi ja Hangzhou linna vahel.

Uus!!: Kollane jõgi ja Suur Hiina kanal · Näe rohkem »

Tanguutia rabarber

Tanguutia rabarber (Rheum tanguticum) on Ida-Aasias kasvav võimas mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Kollane jõgi ja Tanguutia rabarber · Näe rohkem »

Tsivilisatsioon

Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.

Uus!!: Kollane jõgi ja Tsivilisatsioon · Näe rohkem »

Vana-Hiina

Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja Hiina tsivilisatsiooni perioodil.

Uus!!: Kollane jõgi ja Vana-Hiina · Näe rohkem »

Välismaa jõgede loend

Siin on loetletud välismaa jõgesid.

Uus!!: Kollane jõgi ja Välismaa jõgede loend · Näe rohkem »

Wang Mang

Wang Mang (王莽; Wáng Mǎng) (45 eKr – 22 või 6. oktoober 23) oli Hiina keiser, usurpaator, kes haaras trooni Hani dünastialt ja rajas aastal 9 Xini dünastia (Xīn (新; 'uus'), kuid 23 tõugati ta troonilt. Troon anti siis tagasi Liu suguvõsale. Ülikusuguvõsast pärinev Wang Mang oli keisri kõrge ametnik, kes juba kümneid aastaid oli olnud riigi tegelik valitseja. Keiser Ai ajal (6 eKr – 1 pKr) oli ta ajutiselt kõrvale tõrjutud. Aastal 6 pani Wang Mang oma tütre paari teismelise keisri Pingiga (valitses 1–6). Räägitakse, et keisri surmas oli Wang Mangi käsi mängus. Aasta 8 lõpupoole sai Wang Mang leskkuninganna (keiser Yuani (valitses 42 eKr kuni 32 eKr lese) Cheng-chüni sugulasena (keisrinna oli tema isa poolõde) regendiks (teistel andmetel oli ta regent juba varem, kuid usurpeeris aastal 8 võimu). Varsti ta tagandati, kuid 10. jaanuaril 9. aastal, laskis ta mürgitada Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 24 pKr) 9-aastase (või veel noorema) valitseja ning kuulutas end Hiina keisriks. Ta võttis nõuks Hiina valitsemisel juhinduda konfutsianismist, mille Lääne-Hani dünastia valitsejad olid teinud riigi ametlikuks moraalseks ja poliitiliseks õpetuseks. Sai kuulsaks sellega, et ehitas 9 pühamut oma müütiliste esivanemate auks ning Ming-tangi residentsi pealinnas Chang'anis (praegune Xi'an). Viis läbi arvukalt reforme, sealhulgas riigistas aastal 9 maa, et lahti saada suurmaaomanike mõjuvõimust, mis ohustas riiklikku julgeolekut. Ta jaotas maa talupoegade vahel ning keelas selle ostu ja müügi. Peale selle pidid talupojad erinevalt suurmaaomanikest keisrile makse maksma. Ent maaomanikud osutasid vastupanu. Paljud ametnikud olid ise maaomanikud ning lihtsalt ei viinud neid reforme ellu. Aristokraatia survel tühistas ta selle reformi aastal 12. Ta kehtestas uue rahasüsteemi (korduv devalveerimine) ja piirhindade süsteemi, keelas orjakaubanduse, kehtestas ühtse mõõdustiku. Kuigi ta kujutas oma valitsemist kui varase Zhou dünastia aegse idealiseeritud riigi taastamisena, olid tema reformid suunatud eelkõige bürokraatia tugevdamisele ja jooksva rahanduskriisi lahendamisele. Riigikassa täitmiseks kehtestas ta riiklikud monopolid, võltsis raha ja viis läbi põllundusreforme. Reformid paiskasid majanduse segi ja tekitasid kohati näljahäda. Wang Mangil kadus lõpuks kontroll hoopis käest, sotsiaalse korratuse ning mässu tõttu pärast Huanghe jõe voolusuuna järsule muutusele järgnenud katastroofi. Ühe versiooni järgi piirasid Hani dünastia printsid ta 22 tema palees sisse ja tal raiuti pea maha. Teise versiooni järgi mõrvati ta Fan Chongi juhitud taoistliku talupoegliku Punakulmude ülestõusu (17–27) käigus, kui tema idapealinna Chang'ani (Xi'an) rüüstati. Samal ajal hävitati tema tsentraliseeritud bürokraatia. Segadikus hukkus umbes 25 miljonit inimest (umbes pool Hiina elanikkonnast). Legendi järgi olevat Wang Mang olnud nii paks, et kui mässajad ta palee õuel tapsid, pisteti talle taht läbi naba sisse ja see inimküünal põles kümme päeva. Võitlus trooni pärast kestis kuni 25. aastani, mil Liu Xiu taastas Hani dünastia ning alustas keskhalduse tugevdamise pikka protsessi. Tuhat aastat hiljem võttis Põhja-Songi dünastia reformaator Wang Anshi Wang Mangi reformid eeskujuks. 20. sajandi reformaator Hu Shi nimetas Wang Mangi Hiina esimeseks sotsialistiks. Xini dünastia valitsejad Sünninimed Valitsemisaeg Ajastunimed (Nian Hao 年號) ja nende vastav ajaskaala Wang Mang 9–23 Shijianguo (始建國 shǐjiànguó 'Rahvuse rajamise alustamine') 9–13 Tianfeng (天鳳 tiānfèng 'Taevane feng') 14–19 Dihuang (地皇 dìhuáng 'maine keiser') 20–23.

Uus!!: Kollane jõgi ja Wang Mang · Näe rohkem »

Wuhai

Wuhai vaade Wuhai (hiina 乌海, sisemongoli Üqai) on linn Hiinas Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas.

Uus!!: Kollane jõgi ja Wuhai · Näe rohkem »

Xi Jiang

Zhu Jiangi jõgikond Xi Jiang (西江; Xī Jiāng 'läänejõgi') on jõgi Hiina lõunaosas, Zhu Jiangi läänepoolne lähtejõgi, Lõuna-Hiina tähtsaim jõgi.

Uus!!: Kollane jõgi ja Xi Jiang · Näe rohkem »

Xi'an

thumb Xi'an on (西安; Xī'ān 'läänerahu') on linn Hiinas, Shaanxi provintsi pealinn ja Xi'an Shi allprovintsilinna keskus.

Uus!!: Kollane jõgi ja Xi'an · Näe rohkem »

Xuzhou

thumb thumb Satelliidipilt keskusest Xuzhou (varasem eestikeelne nimekuju Sütšou; lihtsustatud hiina kirjas 徐州 (Xúzhōu)) varasema nimega Pengcheng (lihtsustatud hiina kirjas 彭城 (Péngchéng)) on ringkonna õigustega linn (linnaks nimetatav haldusüksus) Hiina Rahvavabariigis Jiangsu provintsi loodeosas.

Uus!!: Kollane jõgi ja Xuzhou · Näe rohkem »

Yinchuan

Yinchuan on 2. järgu haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiinas, Ningxia halduskeskus.

Uus!!: Kollane jõgi ja Yinchuan · Näe rohkem »

Zhou dünastia

Zhou (hiina keeles 周朝 Zhōu Cháo) oli dünastia Hiinas 1045 eKr kuni 256 eKr.

Uus!!: Kollane jõgi ja Zhou dünastia · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Huang He, Huanghe.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »