Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Kosmosesond

Index Kosmosesond

Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.

82 suhted: Apollo programm, Ariel (kuu), Astronoomia mõisteid, August 2011, Bernard Lovell, Cassini-Huygens, Ceres (kääbusplaneet), Dawn, Despina, Detsember 2008, Detsember 2010, Digitaalne pilditöötlus, ExoMars, Explaining Science: A Cognitive Approach, Galatea (kuu), Galileo (kosmosesond), Giotto di Bondone, Huygens, IKAROS, Jaanuar 2004, Jet Propulsion Laboratory, Jodrell Banki observatoorium, Juno (kosmosesond), Keldõši Uurimiskeskus, Kosmoloogiline printsiip, Kosmonautika, Kosmoselend, Kvantpõimumine, Lunar Reconnaissance Orbiter, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Mai 2010, Mariner 4, Mariner 9, Mars Climate Orbiter, Mars Express, Mars Global Surveyor, Mars Observer, Mars Orbiter Mission, Marsi-missioonide loend, MAVEN, Märts 2009, MESSENGER, Miranda (kuu), Naiad, NASA kosmosemissioonide loend, NEAR Shoemaker, Neptuun, Nikolai Piljugin, Oberon, Oktoober 2010, ..., Parker Solar Probe, Pioneer (automaatjaam), Pioneer 10, Planeet X, Pluuto, Pluuto atmosfäär, Proteus (kuu), Radioisotoopgeneraator, Rosetta (kosmoseaparaat), Saturni rõngad, September 2016, Space Shuttle, Surveyori programm, Suur Punane Laik, Thalassa (kuu), Titania, Triton (kuu), Umbriel, Uraan (planeet), Valles Marineris, Veebruar 2011, Veenuse atmosfäär, Voyager 1, Voyager 2, Voyageri programm, Xichangi kosmosekeskus, 18. märts, 1991, 1999, 2011, 25. september, 3. veebruar. Laienda indeks (32 rohkem) »

Apollo programm

Apollo programmi embleem Buzz Aldrin Kuu pinnal Apollo programm oli NASA kolmas kosmoselendude programm, mis toimus aastatel 1961–1972.

Uus!!: Kosmosesond ja Apollo programm · Näe rohkem »

Ariel (kuu)

Ariel on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Kosmosesond ja Ariel (kuu) · Näe rohkem »

Astronoomia mõisteid

Siin on loetletud astronoomia mõisteid.

Uus!!: Kosmosesond ja Astronoomia mõisteid · Näe rohkem »

August 2011

August 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Kosmosesond ja August 2011 · Näe rohkem »

Bernard Lovell

Sir Alfred Charles Bernard Lovell (31. august 1913 Oldland Common, Gloucestershire – 6. august 2012) oli inglise füüsik ja astronoom, raadioastronoomia teerajaja.

Uus!!: Kosmosesond ja Bernard Lovell · Näe rohkem »

Cassini-Huygens

Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.

Uus!!: Kosmosesond ja Cassini-Huygens · Näe rohkem »

Ceres (kääbusplaneet)

Ceres võrdluses Maa ja Kuuga. Ceres (sümbol) on kääbusplaneet ning suurim Marsi ja Jupiteri vahel olevas asteroidide vöös paiknev taevakeha.

Uus!!: Kosmosesond ja Ceres (kääbusplaneet) · Näe rohkem »

Dawn

Dawn oli NASA kosmosesond, mille eesmärgiks oli uurida asteroid Vestat ja kääbusplaneeti Cerest.

Uus!!: Kosmosesond ja Dawn · Näe rohkem »

Despina

Despina (ladina sõnast Despœna ja kreeka sõnast Δέσποινα), teise nimega Neptune V on Neptuuni kaaslane, mis sai nime Kreeka usundi nümfi Despoina (Poseidoni ja Demeteri tütre) järgi.

Uus!!: Kosmosesond ja Despina · Näe rohkem »

Detsember 2008

Detsember 2008, kroonika 2008.

Uus!!: Kosmosesond ja Detsember 2008 · Näe rohkem »

Detsember 2010

Detsember 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Kosmosesond ja Detsember 2010 · Näe rohkem »

Digitaalne pilditöötlus

Digitaalne pilditöötlus on valdkond, mis tegeleb digitaalsete piltide töötlemisega arvuti abil.

Uus!!: Kosmosesond ja Digitaalne pilditöötlus · Näe rohkem »

ExoMars

ExoMars (Exobiology on Mars) on ESA ja Roskosmose kaheosaline ühisprogramm, mille eesmärk on otsida Marsilt kunagist ja praegust elu, uurida Marsi vett ja geokeemilist keskkonda, atmosfääri gaase ning päritolu ja testida tehnoloogiaid, et valmistuda pinnanäidiste Maale toomise missioonideks.

Uus!!: Kosmosesond ja ExoMars · Näe rohkem »

Explaining Science: A Cognitive Approach

"Explaining Science: A Cognitive Approach" on Ronald Giere'i filosoofiline raamat.

Uus!!: Kosmosesond ja Explaining Science: A Cognitive Approach · Näe rohkem »

Galatea (kuu)

Galatea (kreeka sõnast Γαλάτεια), teise nimega Neptune VI, on Neptuuni kaaslane, mis sai nime kreeka usundi tegelaskuju nereiid Galateia järgi.

Uus!!: Kosmosesond ja Galatea (kuu) · Näe rohkem »

Galileo (kosmosesond)

Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid.

Uus!!: Kosmosesond ja Galileo (kosmosesond) · Näe rohkem »

Giotto di Bondone

Giotto di Bondone kuju Firenzes Uffizi galeriis Giotto di Bondone (1267 Colle di Vespignano Firenze lähedal – 8. jaanuar 1337 Firenze), üldtuntud lihtsalt Giotto nime all, oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt.

Uus!!: Kosmosesond ja Giotto di Bondone · Näe rohkem »

Huygens

Huygens oli Euroopa Kosmoseagentuuri maandur, mis maandus 2005.

Uus!!: Kosmosesond ja Huygens · Näe rohkem »

IKAROS

IKAROS (inglise keeles Interplanetary Kite-craft Accelerated by the Radiation Of the Sun) on Jaapani Kosmoseuurimise Agentuuri (JAXA) toodetud kosmosesond.

Uus!!: Kosmosesond ja IKAROS · Näe rohkem »

Jaanuar 2004

Jaanuar 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Kosmosesond ja Jaanuar 2004 · Näe rohkem »

Jet Propulsion Laboratory

Jet Propulsion Laboratory (JPL) on 1936.

Uus!!: Kosmosesond ja Jet Propulsion Laboratory · Näe rohkem »

Jodrell Banki observatoorium

Lovelli teleskoop Jodrell Banki Observatoorium (algselt Jodrell Banki Eksperimentaaljaam ja aastatel 1966 kuni 1999 Nuffieldi Raadioastronoomia Laboratoorium) on rajatis, kus asuvad mitmed raadioteleskoobid ja on osa Manchesteri Ülikooli Jodrell Banki Astrofüüsika Keskusest.

Uus!!: Kosmosesond ja Jodrell Banki observatoorium · Näe rohkem »

Juno (kosmosesond)

Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.

Uus!!: Kosmosesond ja Juno (kosmosesond) · Näe rohkem »

Keldõši Uurimiskeskus

Keldõši Uurimiskeskus (vene keeles Исследовательский центр имени М. В. Келдыша) on Roskosmose korporatsiooni kuuluv Moskvas aadressil Onežskaja ulitsa 8 asuv teadusinstituut, mille peamised uurimisvaldkonnad on rakettmootorid ja kosmoseenergeetika.

Uus!!: Kosmosesond ja Keldõši Uurimiskeskus · Näe rohkem »

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.

Uus!!: Kosmosesond ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Kosmonautika

Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.

Uus!!: Kosmosesond ja Kosmonautika · Näe rohkem »

Kosmoselend

Saturn V 9. novembril 1967 Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormil enne Apollo 4 starti Vene rakett Proton-K kosmosesse tõusmas, koormaks Rahvusvahelise Kosmosejaama moodul Zvezda, 12. juuli 2000 Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle.

Uus!!: Kosmosesond ja Kosmoselend · Näe rohkem »

Kvantpõimumine

kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.

Uus!!: Kosmosesond ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »

Lunar Reconnaissance Orbiter

Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) on NASA kosmosesond, mis tiirleb ümber Kuu.

Uus!!: Kosmosesond ja Lunar Reconnaissance Orbiter · Näe rohkem »

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.

Uus!!: Kosmosesond ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »

Mai 2010

Mai 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Kosmosesond ja Mai 2010 · Näe rohkem »

Mariner 4

Mariner 4 oli Marineri programmi neljas kosmosesond.

Uus!!: Kosmosesond ja Mariner 4 · Näe rohkem »

Mariner 9

Mariner 9 (Mariner Mars '71 / Mariner-I) oli NASA kosmosesond, mis uuris Marssi.

Uus!!: Kosmosesond ja Mariner 9 · Näe rohkem »

Mars Climate Orbiter

Mars Climate Orbiter, tuntud ka kui Mars Surveyor '98 Orbiter, oli NASA kosmosesond, mis pidi uurima Marsi kliimat, atmosfääri ja pinda ning olema sidejaamaks Mars Polar Landerile.

Uus!!: Kosmosesond ja Mars Climate Orbiter · Näe rohkem »

Mars Express

Mars Express on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marssi ja see on ESA esimene planeetidevaheline missioon.

Uus!!: Kosmosesond ja Mars Express · Näe rohkem »

Mars Global Surveyor

Mars Global Surveyor (MGS) oli NASA kosmosesond, mis uuris Marssi aastatel 1999 kuni 2006.

Uus!!: Kosmosesond ja Mars Global Surveyor · Näe rohkem »

Mars Observer

Mars Observer oli NASA kosmosesond, mis startis 25. septembril 1992 uurima Marsi pealispinda, atmosfääri, kliimat ja magnetvälja.

Uus!!: Kosmosesond ja Mars Observer · Näe rohkem »

Mars Orbiter Mission

Mars Orbiter Mission (MOM) (ka Mangalyaan) oli India kosmoseagentuuri, ISRO, kosmosesond mis uuris Marssi.

Uus!!: Kosmosesond ja Mars Orbiter Mission · Näe rohkem »

Marsi-missioonide loend

Marssi ja selle kuusid on uurinud ja üritanud uurida mitmed kosmosesondid, maandurid ja kulgurid.

Uus!!: Kosmosesond ja Marsi-missioonide loend · Näe rohkem »

MAVEN

Mars Atmosphere and Volatile EvolutioN Mission (MAVEN) on NASA kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marsi atmosfääri ja teha kindlaks, vee ja tiheda atmosfääri kadumise põhjused.

Uus!!: Kosmosesond ja MAVEN · Näe rohkem »

Märts 2009

Märts 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Kosmosesond ja Märts 2009 · Näe rohkem »

MESSENGER

MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.

Uus!!: Kosmosesond ja MESSENGER · Näe rohkem »

Miranda (kuu)

Miranda on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Kosmosesond ja Miranda (kuu) · Näe rohkem »

Naiad

Naiad (kreeka sõnast Ναϊάδες ('najaadid'); teise nimega Neptune III) on Neptuuni kaaslane, mis sai nime vanakreeka mütoloogia jumaluste najaadide järgi.

Uus!!: Kosmosesond ja Naiad · Näe rohkem »

NASA kosmosemissioonide loend

NASA on saatnud kosmosesse palju kosmosesonde, maandureid, kulgureid, satelliite ja muid objekte.

Uus!!: Kosmosesond ja NASA kosmosemissioonide loend · Näe rohkem »

NEAR Shoemaker

Near Earth Asteroid Rendezvous – Shoemaker (NEAR Shoemaker) oli NASA kosmosesond, mis uuris asteroidi 433 Eros.

Uus!!: Kosmosesond ja NEAR Shoemaker · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.

Uus!!: Kosmosesond ja Neptuun · Näe rohkem »

Nikolai Piljugin

Nikolai Aleksejevitš Piljugin (vene keeles Николай Алексеевич Пилюгин; 18. mai (vkj 5. mai) 1908 Krasnoje Selo, Peterburi kubermang – 2. august 1982 Moskva) oli vene kosmosetehnikakonstruktor, eriteadlane rakettide ning raketi- ja kosmosekomplekside autonoomsete juhtimissüsteemide alal.

Uus!!: Kosmosesond ja Nikolai Piljugin · Näe rohkem »

Oberon

Oberon on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Kosmosesond ja Oberon · Näe rohkem »

Oktoober 2010

Oktoober 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Kosmosesond ja Oktoober 2010 · Näe rohkem »

Parker Solar Probe

Parker Solar Probe on NASA kosmosesond, mis uurib Päikese krooni ja läheneb Päikesele kuni 5,9 miljoni kilomeetri kaugusele.

Uus!!: Kosmosesond ja Parker Solar Probe · Näe rohkem »

Pioneer (automaatjaam)

Konstrueerimisel Pioneer 10 Pioneer oli Ameerika Ühendriikide mehitamata kosmoseaparaatide seeria.

Uus!!: Kosmosesond ja Pioneer (automaatjaam) · Näe rohkem »

Pioneer 10

Pioneer 10 (tuntud ka kui Pioneer F) oli NASA kosmosesond, mis startis 1972.

Uus!!: Kosmosesond ja Pioneer 10 · Näe rohkem »

Planeet X

Planeet X ehk Transpluuto ehk Transuraan ehk kümnes planeet on hüpoteetiline Pluuto orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi taevakeha.

Uus!!: Kosmosesond ja Planeet X · Näe rohkem »

Pluuto

Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.

Uus!!: Kosmosesond ja Pluuto · Näe rohkem »

Pluuto atmosfäär

Päikesest valgustatud Pluuto atmosfäär. Fotol kujutatu sarnaneb sellega, mida oleksid näinud inimese silmad. Foto tegi Pluuto juurest lahkuv New Horizons Pluuto atmosfäär on õhuke gaasikiht, mis ümbritseb Pluutot ning koosneb peamiselt lämmastikust, metaanist ja süsinikmonoksiidist, mis tekivad Pluuto pinnal olevate jäätunud ainete aurustumisel.

Uus!!: Kosmosesond ja Pluuto atmosfäär · Näe rohkem »

Proteus (kuu)

Proteus, tuntud ka kui Neptuun VIII, on suuruselt teine Neptuuni kaaslane.

Uus!!: Kosmosesond ja Proteus (kuu) · Näe rohkem »

Radioisotoopgeneraator

Radioisotoopgeneraator ehk RTG on generaator, mis muudab radioaktiivse materjali lagunemisel tekkiva soojuse Seebecki efekti abil elektriks.

Uus!!: Kosmosesond ja Radioisotoopgeneraator · Näe rohkem »

Rosetta (kosmoseaparaat)

Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko (67P) üksikasjalikuks uurimiseks.

Uus!!: Kosmosesond ja Rosetta (kosmoseaparaat) · Näe rohkem »

Saturni rõngad

Saturn ja rõngad 2007. aastal Saturni rõngad on Saturni ekvatoriaaltasandil asuv rõngastesüsteem, mis koosneb mikromeetri kuni kilomeetri suurustest osakestest.

Uus!!: Kosmosesond ja Saturni rõngad · Näe rohkem »

September 2016

September 2016, kroonika 2016.

Uus!!: Kosmosesond ja September 2016 · Näe rohkem »

Space Shuttle

Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120 (2007) Space Shuttle'i programmi embleem Kosmosesüstik Atlantis stardiplatvormil Kosmosesüstiklennuki kabiin, juhtpaneel Space Shuttle oli osaliselt taaskasutatav kanderaketisüsteem, mida kasutas Space Shuttle'i programmi raames NASA.

Uus!!: Kosmosesond ja Space Shuttle · Näe rohkem »

Surveyori programm

Surveyori kosmoseaparaat Surveyori programm oli NASA kosmoseprogramm, mis toimus juunist 1966 kuni jaanuarini 1968.

Uus!!: Kosmosesond ja Surveyori programm · Näe rohkem »

Suur Punane Laik

Suur Punane Laik on antitsükloniline keeristorm Jupiteril.

Uus!!: Kosmosesond ja Suur Punane Laik · Näe rohkem »

Thalassa (kuu)

Thalassa (kreeka sõnast Θάλασσα, 'meri'), teise nimega Neptune IV, on Neptuuni kaaslane, mis nimetati kreeka usundi merejumalanna Thalassa (jumalate Aitheri ja Hemera tütre) järgi.

Uus!!: Kosmosesond ja Thalassa (kuu) · Näe rohkem »

Titania

Titania on Uraani suurim looduslik kaaslane.

Uus!!: Kosmosesond ja Titania · Näe rohkem »

Triton (kuu)

Voyager 2 foto Tritonist (1989) Triton on Neptuuni suurim kuu.

Uus!!: Kosmosesond ja Triton (kuu) · Näe rohkem »

Umbriel

Umbriel on Uraani looduslik kaaslane.

Uus!!: Kosmosesond ja Umbriel · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Kosmosesond ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Valles Marineris

Valles Marineris on Marsi ekvaatoril asuv kanjonite süsteem, mis on üle 4000 km pikk, maksimaalselt 200 km lai ja kuni 7 km sügavune.

Uus!!: Kosmosesond ja Valles Marineris · Näe rohkem »

Veebruar 2011

Veebruar 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Kosmosesond ja Veebruar 2011 · Näe rohkem »

Veenuse atmosfäär

Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.

Uus!!: Kosmosesond ja Veenuse atmosfäär · Näe rohkem »

Voyager 1

Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.

Uus!!: Kosmosesond ja Voyager 1 · Näe rohkem »

Voyager 2

Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20.

Uus!!: Kosmosesond ja Voyager 2 · Näe rohkem »

Voyageri programm

Voyageri programm on Ameerika Ühendriikide kosmoseprogramm, mille raames saadeti Päikesesüsteemi uurima kaks kosmosesondi, Voyager 1 ja Voyager 2.

Uus!!: Kosmosesond ja Voyageri programm · Näe rohkem »

Xichangi kosmosekeskus

pisi Xichangi kosmosekeskus (西昌卫星发射中心 / 西昌衛星發射中心, Xīchāng Weìxīng Fāshè Zhōngxīn) on kosmodroom Hiinas Sichuanis Liangshani Jii autonoomses ringkonnas, umbes 64 km Xichangi linnast loode pool.

Uus!!: Kosmosesond ja Xichangi kosmosekeskus · Näe rohkem »

18. märts

18.

Uus!!: Kosmosesond ja 18. märts · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Kosmosesond ja 1991 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Kosmosesond ja 1999 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Kosmosesond ja 2011 · Näe rohkem »

25. september

25.

Uus!!: Kosmosesond ja 25. september · Näe rohkem »

3. veebruar

3.

Uus!!: Kosmosesond ja 3. veebruar · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »