Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Krisaania

Index Krisaania

Rumeenia ajaloolised piirkonnad. Ungarile kuulunud eri piirkonnad on sinakates toonides, Krisaania on kahvatusinine Krisaania vapp 19. sajandist Krisaania (ungari Körösvidék, rumeenia Crișana, saksa Kreischgebiet või Kreischland, ladina Crisania) on ajalooline piirkond Euroopas Ungari ida- ja Rumeenia loodeosas.

32 suhted: Aleșd, Arad, Ardud, Ardudi linnus, Asulad (S), Asulad (T), Asulad (V), Beiuș, Bihori maakond, Chișineu-Criș, Curtici, Daakia (Rooma provints), Ștei, Făget, Giurtelecu Șimleului, Ineu, Marghita, Motiș (Sălaj), Nădlac, Pâncota, Põhja-Transilvaania, Pecica, Salonta, Satu Mare, Sântana (Rumeenia), Săcueni, Sebiș, Tășnad, Transilvaania, Vașcău, Valahhia vürstiriik, Valea lui Mihai.

Aleșd

Aleșd on linn Rumeenias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Aleșd · Näe rohkem »

Arad

Arad on linn Rumeenias, Aradi maakonna keskus.

Uus!!: Krisaania ja Arad · Näe rohkem »

Ardud

Ardud on linn Rumeenias Satu Mare maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Ardud · Näe rohkem »

Ardudi linnus

Ardudi linnus ümberehitustööde ajal.Foto: Robert Treufeldt, 22. mai 2011 Ardudi linnus pärast ümberehitustöid.Foto: 22. oktoober 2012 Ardudi linnus (ungari keeles Erdődi vár; saksa keeles Burg Erdeed) on linnus Krisaanias, tänapäeval Rumeenias Satu Mare maakonnas Ardudi linnas.

Uus!!: Krisaania ja Ardudi linnus · Näe rohkem »

Asulad (S)

Asulad (S) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega.

Uus!!: Krisaania ja Asulad (S) · Näe rohkem »

Asulad (T)

Asulad (T) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad T-tähega.

Uus!!: Krisaania ja Asulad (T) · Näe rohkem »

Asulad (V)

Asulad (V) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega.

Uus!!: Krisaania ja Asulad (V) · Näe rohkem »

Beiuș

Beiuș (ungari keeles Belényes, saksa keeles Binsch) on linn Rumeenias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Beiuș · Näe rohkem »

Bihori maakond

Bihori maakond on Rumeenia 1. järgu haldusüksus.

Uus!!: Krisaania ja Bihori maakond · Näe rohkem »

Chișineu-Criș

Chișineu-Criș (ungari keeles Kisjenő) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Chișineu-Criș · Näe rohkem »

Curtici

Curtici (ungari keeles Kürtös) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Curtici · Näe rohkem »

Daakia (Rooma provints)

Rooma Daakia provints (125 pKr) Rooma Daakia (ka Dacia Traiana (Traianuse Daakia) või Dacia Felix ('viljakas/õnnelik Daakia') oli Rooma keisririigi provints aastatel 106 kuni 274–275 pKr. Selle territoorium hõlmas Ida- ja Kagu-Transilvaania, Banaadi ja Olteenia (tänase Rumeenia piirkonnad). See oli algusest peale keisriprovints, sobides piirialale, ja jäi nii kogu Rooma okupatsiooniks. Ajaloolaste hinnangul jäi Rooma Daakia rahvaarv vahemikku 650 000 – 1 200 000. Daakia vallutuse viis lõpule keiser Traianus (98–117) pärast kahte suurt kampaaniat Decebaluse Daakia kuningriigi vastu. Roomlased ei hõivanud kogu vana Daakia kuningriiki, kui suurem osa Moldovast koos Marmaatia ja Krisaaniaga jäi isegi pärast Rooma vallutust vabade daaklaste valitseda. Aastal 119 jaotati Rooma provints kaheks: Dacia Superior (Ülem-Daakia) ja Dacia Inferior (Alam-Daakia; hiljem nimega Dacia Malvensis). Aastal 124 (või 158. aasta paiku) jaotati Dacia Superior kaheks: Dacia Apulensis ja Dacia Porolissensis. Markomanni sõdade ajal allutati sõjaline ja kohtuhaldus ühe kuberneri käsu alla, talle allus kaks senaatorit (Legatus legionis); provintsi kutsuti tres Daciae (Kolm Daakiat) või lihtsalt Dacia. Rooma võimud korraldasid Daakia massilise ja organiseeritud koloniseerimise. Avati uued kaevandused ja intensiivistus maagi kaevandamine, samas kui provintsis õitsesid põllumajandus, loomakasvatus ja kaubandus. Daakia hakkas teraviljaga varustama mitte ainult provintsis asuvat sõjaväge, vaid ka ülejäänud Balkani piirkonda. Sellest sai linnastunud provints, teada on umbes kümme linna, millest kaheksa kandsid kõrgeimat kategooriat colonia, kuigi linnade arv oli väiksem, kui piirkonna teistes provintsides. Kõik linnad arenesid välja vanadest sõjaväe laagritest. Ulpia Traiana Sarmizegetusa, keiserliku prokuraatori (rahandusametniku) asukoht kõigile kolmele provintsile oli provintsi rahandus-, religiooni- ja seadusandlik keskus. Alba Iulia, kus asus kolme provintsi sõjalise kuberneri peakorter, ei olnud lihtsalt suurim linn provintsis, vaid üks suuremaid kogu Doonau piiril. Rooma Daakia olemasolu algusest peale olid olemas sõjalised ja poliitilised ohud. Esimesed vastased olid provintsiga külgnenud vabad daaklased, kes pärast sarmaatidega liitumist rüüstasid provintsi Marcus Aureliuse valitsemisajal. Pärast rahulikumat aega, mis hõlmas valitsemised Commodusest Caracallani (180–217 pKr), ründasid provintsi taas sissetungijad, seekord Daakia hõim karpid liidus äsjasaabunud gootidega, kes aja jooksul muutusid keisririigile tõsiseks raskuseks. Kuna Daakia hoidmine oli järjest keerulisem, olid keisrid sunnitud 270. aastatel provintsi maha jätma, tehes sellest esimese Rooma pikaajalise valduse, mis maha jäeti. Daakiat laastasid aastatel 248–250 germaani hõimud (goodid, taifaalid, bastarnid) koos karpidega, aastatel 258 ja 263 karpid ja goodid ning aastatel 267 ja 269 goodid ja herulid. Muistsed allikad osutasid, et Daakia oli praktiliselt kadunud Gallienuse valitsemisajal (253–268), kuid nad teatavad ka, et see oli Aurelianus (270–275), kes loovutas Dacia Traiana. Ta evakueeris Daakiast oma väed ja tsiviilvalitsuse ning asutas Dacia Aureliana pealinnaga Serdikas Alam-Möösias. Endise Dacia Traiana provintsi romaniseeritud elanikkonna saatus on muutunud elava vaidluse teemaks. Üks teooria väitis, et iidses Daakias, kuhu tulevikus moodustus Rumeenia, kõneldud ladina keel muutus järk-järgult rumeenia keeleks; paralleelselt moodustus dakoromaanidest (romaniseeritud Dacia Traiana rahvas) uus rahvas – rumeenlased. Vastupidine teooria väitis, et rumeenlased põlvnesid Balkani poolsaare Rooma provintside romaniseeritud elanikkonnast.

Uus!!: Krisaania ja Daakia (Rooma provints) · Näe rohkem »

Ștei

Ștei (aastatel 1958–1996 Dr. Petru Groza, ungari keeles Vaskohsziklás) on linn Rumeenias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Ștei · Näe rohkem »

Făget

Făget (ungari keeles Facsád, saksa keeles Fatschet) on linn Rumeenias Timiși maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Făget · Näe rohkem »

Giurtelecu Șimleului

Giurtelecu Șimleului (ungari Somlyógyőrtelek, saksa Wüst Görgen) on asula Krisaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Sălaji maakonna Măeriște vallas.

Uus!!: Krisaania ja Giurtelecu Șimleului · Näe rohkem »

Ineu

Ineu (ungari keeles Borosjenő, serbia keeles Јенопоље/Jenopolje, türgi keeles Yanova) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Ineu · Näe rohkem »

Marghita

Marghita (ungari keeles Margitta, saksa keeles Margarethen) on linn Rumeenias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Marghita · Näe rohkem »

Motiș (Sălaj)

Motiș (ungari Mutos) on asula Krisaanias, tänapäeva haldusjaotuse järgi Rumeenias Sălaji maakonna Cehu Silvaniei vallas.

Uus!!: Krisaania ja Motiș (Sălaj) · Näe rohkem »

Nădlac

Nădlac (ungari keeles Nagylak, slovaki keeles Nadlak) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Nădlac · Näe rohkem »

Pâncota

Pâncota (ungari ja saksa keeles Pankota) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Pâncota · Näe rohkem »

Põhja-Transilvaania

Põhja-Transilvaania (märgitud kollasega) Põhja-Transilvaania on (rumeenia Transilvania de Nord, ungari Észak-Erdély, saksa Nordsiebenbürgen) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.

Uus!!: Krisaania ja Põhja-Transilvaania · Näe rohkem »

Pecica

Pecica (ungari keeles Pécska) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Pecica · Näe rohkem »

Salonta

Salonta (ungari keeles Nagyszalonta, Szalonta, saksa keeles Grosssalontha) on linn Rumeenias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Salonta · Näe rohkem »

Satu Mare

Satu Mare on linn Rumeenias, Satu Mare maakonna keskus.

Uus!!: Krisaania ja Satu Mare · Näe rohkem »

Sântana (Rumeenia)

Sântana (saksa keeles Neusanktanna, ungari keeles Újszentanna) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Sântana (Rumeenia) · Näe rohkem »

Săcueni

Săcueni (ungari keeles Székelyhíd, saksa keeles Zickelhid) on linn Rumeenias Krisaanias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Săcueni · Näe rohkem »

Sebiș

Sebiș (ungari keeles Borossebes) on linn Rumeenias Aradi maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Sebiș · Näe rohkem »

Tășnad

Tășnad (ungari keeles Tasnád, saksa keeles Trestenburg) on linn Rumeenias Krisaanias Satu Mare maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Tășnad · Näe rohkem »

Transilvaania

Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.

Uus!!: Krisaania ja Transilvaania · Näe rohkem »

Vașcău

Vașcău (ungari keeles Vaskoh) on linn Rumeenias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Vașcău · Näe rohkem »

Valahhia vürstiriik

Valahhia (rumeenia Țara Românească või Valahia; arhailiselt Țeara Rumânească, kirillitsas Цѣра Румѫнѣскъ / Цѣра Рȣмѫнѣскъ / Землѧ Ѹгровлахїиска, vanavene Земля Угровлахийская, Угровлашская Земля, Влашская Земля, Власское, ladina Transalpina, Valachia) on Rumeenia ajalooline ja geograafiline piirkond.

Uus!!: Krisaania ja Valahhia vürstiriik · Näe rohkem »

Valea lui Mihai

Valea lui Mihai (ungari keeles Érmihályfalva) on linn Rumeenias Krisaanias Bihori maakonnas.

Uus!!: Krisaania ja Valea lui Mihai · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »