138 suhted: Aakre, Aenga laht, Aiakujundus, Ala (Hiiumaa), Alam-Sileesia, Alpi põdrasamblik, Ardu neoliitiline kalmistu, Aurskog-Hølandi vald, Austria, Šveitsi platoo, Üheksavägine, Ülde, Balbieriškis, Betoon, Buldooser, Burda, Cerová kõrgustik, Darbėnai, Demersaalsed kalad, Devíni värav, East Anglia Ülikool, Ehitusmaterjalide loend, Fatima kirik, Hanerahu, Harilik sarapuu, Hüdropoonika, Jan Mayen, Jaunkalsnava–Veseta raudtee, Järaniku järv, Järvesete, Jõesete, Jõesilm, Jõgisoo (Järva), Jõgitiir, Jooginõu, Juttselg-kärnkonn, Kaiu mõhnastik, Kaldakindlustis, Kaljuvoor, Kallukse maastikukaitseala, Karjäär (mäendus), Karula kõrgustik, Kaugushüpe, Kärdla kraater, Köök, Kölnbreini pais, Küllätüvä tsässon, Keava linnamägi, Keerdmänd, Keila, ..., Keila-Mudaaugu loodusõpperada, Keri, Kirbla astang, Kivikirstkalme, Kliburannik, Kolga-Jaani vald, Konglomeraat (geoloogia), Koorküla, Koorküla Valgjärv, Kruusatee, Kurista mõisa kalmistu (Laiuse), Kurkliai, Kurtna järvestik, Kuveidi geograafia, Langeallikas, Lööne, Löwenruh' park, Leostunud mullad, Liiv, Limu järv, Loosalu raba, Louis Agassiz, Maasäär, Maateaduste mõisteid (K), Maavara, Maavarade kaevandamine Eestis, Matīši vald, Matuizos, Mõhn, Mõntu mõisa kalmistu, Moffen, Moreen, Muinaslinnus, Mustamäe nõlv, Mustkate, Ojasilm, Oos, Pihtla vald, Pinki järve looduspark, Pivašiūnai, Poolamägi, Purdsete, Rahakirstumägi, Rannaastang, Rannabarr, Rapla–Virtsu raudtee, Raudna looduskaitseala, Raudteetransport, Rähk, Räim, Rändkivi, Regoliit, Rehielamu, Reklaamkingitus, Sandur, Süvendamine, Sõlmaed, Słaŭharadi rajoon, Sedimentoloogia mõisteid, Segumasin, Seljamäe õppematkarada, Sete, Settekivim, Skarifitseerimine, Stirniškiai, Svėdasas, Taani, Tallinn, Tartu maakond, Tehismärgalapuhasti, Terasuurus, Tombolo, Toompea, Torrensi jõgi, Transnistria, Tume vald, Vadi, Vagula järv, Vangaži, Vanker, Võru, Vencavas, Veršvai, Verijärv, Vodava–Meriküla tee, Zentene vald, Zilaiskalns, Zirler Berg. Laienda indeks (88 rohkem) »
Aakre
Aakre (kohakääne Aakresse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Uus!!: Kruus ja Aakre · Näe rohkem »
Aenga laht
Aenga laht (ka Aeng) on rannikujärv Saare maakonnas Saaremaa vallas Siiksaare külas.
Uus!!: Kruus ja Aenga laht · Näe rohkem »
Aiakujundus
Aiakujundus (garden design) on aedade ja maastike kujundamise ning istutusplaanide koostamise protsess, mis on seotud kunsti, teaduse ja loodusega.
Uus!!: Kruus ja Aiakujundus · Näe rohkem »
Ala (Hiiumaa)
Ala (aastani 1998 Alaküla) on Hiiumaa vallas Kärdlast 5 km kagus olev küla.
Uus!!: Kruus ja Ala (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Alam-Sileesia
Sileesia vapp,Hugo Ströhl (1851–1919) Alam-Sileesia (poola Dolny Śląsk; tšehhi Dolní Slezsko; ladina Silesia Inferior; saksa Niederschlesien; sileesia saksa: Niederschläsing; sileesia Dolny Ślůnsk) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna loodeosa; Ülem-Sileesia on kagus.
Uus!!: Kruus ja Alam-Sileesia · Näe rohkem »
Alpi põdrasamblik
Alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris; sünonüümid Cladina stellaris (Opiz) Brodo, Cladonia alpestris) on põdrasambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Uus!!: Kruus ja Alpi põdrasamblik · Näe rohkem »
Ardu neoliitiline kalmistu
Ardu neoliitiline kalmistu (ka: Ardu kalmistu, Ardu venekirveste kultuuri kalmistu) Harju maakonnas Kose vallas Ardu alevikus asuv muinaskalmistu.
Uus!!: Kruus ja Ardu neoliitiline kalmistu · Näe rohkem »
Aurskog-Hølandi vald
Aurskog-Hølandi vald on vald Norras Vikeni maakonnas, Romerike piirkonna osa.
Uus!!: Kruus ja Aurskog-Hølandi vald · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Kruus ja Austria · Näe rohkem »
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Uus!!: Kruus ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »
Üheksavägine
Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.
Uus!!: Kruus ja Üheksavägine · Näe rohkem »
Ülde
Ülde on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Uus!!: Kruus ja Ülde · Näe rohkem »
Balbieriškis
Balbieriškise kiriku ase Balbieriškis on alev (endine linn) Leedus Prienai rajoonis, Balbieriškise valla halduskeskus.
Uus!!: Kruus ja Balbieriškis · Näe rohkem »
Betoon
USA betoonitöölised Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul Betoonist karukujuline teetõke Otepääl Betoon (prantsuse keeles béton, ladina sõnast bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.
Uus!!: Kruus ja Betoon · Näe rohkem »
Buldooser
Vanemat tüüpi buldooser Buldooser (inglise bulldozer) on mullatöömasin, mille eesosas paikneb tööriist (nimetatakse hõlmaks; inglise blade), ja mida kasutatakse suure koguse mulla, liiva, kruusa jt teisaldamiseks, süvendite täitmiseks jne.
Uus!!: Kruus ja Buldooser · Näe rohkem »
Burda
Kalju Burda mäestikus Vaade mäestikule üle Doonau Burda (ungari Kovácspataki-hegyek, ka Helembai-hegység) on mäestik Slovakkia lääneosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi ka Põhja-Ungari keskmäestikust.
Uus!!: Kruus ja Burda · Näe rohkem »
Cerová kõrgustik
Cerová kõrgustiku asukoht Slovakkias (punase piirkonna osa e3) Cerová kõrgustik Cerová kõrgustik (slovaki keeles Cerová vrchovina) on maastikuregioon Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Põhja-Ungari keskmäestikust.
Uus!!: Kruus ja Cerová kõrgustik · Näe rohkem »
Darbėnai
Darbėnai (saksa keeles Dorben, vene keeles Дорбяны) on alev Leedus Kretinga rajoonis, Darbėnai valla halduskeskus.
Uus!!: Kruus ja Darbėnai · Näe rohkem »
Demersaalsed kalad
demersaalsete kalade esindaja Demersaalsed kalad on rühm kalu, kelle elutegevus on seotud mere või mõne muu veekogu põhjaga.
Uus!!: Kruus ja Demersaalsed kalad · Näe rohkem »
Devíni värav
Devíni värav Devíni värav, Hainburgi värav või Ungari värav (slovaki: Devínska brána,; saksa: Hainburger Pforte) on looduslik värav Doonau orus Slovakkia ja Austria piiril.
Uus!!: Kruus ja Devíni värav · Näe rohkem »
East Anglia Ülikool
Earlham Hall Sainsbury visuaalse kunsti keskus. Pildile jäänud skulptuuri autor on tõenäoliselt Moore East Anglia Ülikool (inglise keeles University of East Anglia, lühendatult UEA) on ülikool Ida-Inglismaal Norfolki krahvkonnas Norwichis.
Uus!!: Kruus ja East Anglia Ülikool · Näe rohkem »
Ehitusmaterjalide loend
Siin on loetletud ehitusmaterjale.
Uus!!: Kruus ja Ehitusmaterjalide loend · Näe rohkem »
Fatima kirik
Fatima kirik Kasselis Saksamaal Fatima kirik (ametlik nimi "Maria Königin des Friedens") on roomakatoliku kirik Saksamaal Kasselis (Memelweg 19).
Uus!!: Kruus ja Fatima kirik · Näe rohkem »
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Kruus ja Hanerahu · Näe rohkem »
Harilik sarapuu
Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Uus!!: Kruus ja Harilik sarapuu · Näe rohkem »
Hüdropoonika
Hüdropoonika (kreeka hydōr 'vesi' + ponos 'töö') ehk vesikultuur ehk vesiaiandus on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid.
Uus!!: Kruus ja Hüdropoonika · Näe rohkem »
Jan Mayen
Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kruus ja Jan Mayen · Näe rohkem »
Jaunkalsnava–Veseta raudtee
Raudtee kaheksas kilomeeter Jaunkalsnava–Veseta raudtee on raudtee Läti aladel, mis kulgeb Jaunkalsnava raudteejaamast Veseta kruusakarjäärini; sisuliselt on tegemist Pļaviņase–Gulbene raudtee haruteega.
Uus!!: Kruus ja Jaunkalsnava–Veseta raudtee · Näe rohkem »
Järaniku järv
Järaniku järv (ka Äntu tehisjärv) on tehisjärv Väike-Maarja vallas Äntu küla juures.
Uus!!: Kruus ja Järaniku järv · Näe rohkem »
Järvesete
Järvesete ehk limniline sete on järvede põhja või selle kallastele moodustunud setted.
Uus!!: Kruus ja Järvesete · Näe rohkem »
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Uus!!: Kruus ja Jõesete · Näe rohkem »
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Uus!!: Kruus ja Jõesilm · Näe rohkem »
Jõgisoo (Järva)
Jõgisoo on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Kruus ja Jõgisoo (Järva) · Näe rohkem »
Jõgitiir
Jõgitiir (Sterna hirundo) on tiirlaste sugukonda tiiru perekonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Kruus ja Jõgitiir · Näe rohkem »
Jooginõu
Jooginõu on anum, milles serveeritakse ja millest juuakse jooke.
Uus!!: Kruus ja Jooginõu · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Kruus ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kaiu mõhnastik
Kaiu mõhnastik on mõhnastik Jõgeva maakonna idaosas Mustvee vallas.
Uus!!: Kruus ja Kaiu mõhnastik · Näe rohkem »
Kaldakindlustis
Kaldakindlustis (inglise slope revetment) on rajatis, mis kaitseb veekogu kaldaveeru, ka tammi, paisu ja teemulde nõlva vooluvee uhtuva toime, jää ja lainete purustava mõju, filtratsioonivee surve ning lumesulamis- ja vihmavee põhjustatud uuristuste eest.
Uus!!: Kruus ja Kaldakindlustis · Näe rohkem »
Kaljuvoor
Kaljuvoor ehk paevoor, ka paekaljuvoor, on mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kruus ja Kaljuvoor · Näe rohkem »
Kallukse maastikukaitseala
Linda-Neitsi kivi Kallukse mägedes Kallukse maastikukaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Uus!!: Kruus ja Kallukse maastikukaitseala · Näe rohkem »
Karjäär (mäendus)
Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.
Uus!!: Kruus ja Karjäär (mäendus) · Näe rohkem »
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Uus!!: Kruus ja Karula kõrgustik · Näe rohkem »
Kaugushüpe
thumb Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele.
Uus!!: Kruus ja Kaugushüpe · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Kruus ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Köök
20. sajandi alguse juugendstiilis köök Köök on inimese eluruumides või nende läheduses, aga ka toitlustusasutustes toidu valmistamiseks ettenähtud paik.
Uus!!: Kruus ja Köök · Näe rohkem »
Kölnbreini pais
Kölnbreini pais on pais, mis asub Kärtenis Austrias.
Uus!!: Kruus ja Kölnbreini pais · Näe rohkem »
Küllätüvä tsässon
Küllätüvä tsässon on Nahtsi (Anastassia Vanema) tsässon Küllätüvä külas Setomaa vallas.
Uus!!: Kruus ja Küllätüvä tsässon · Näe rohkem »
Keava linnamägi
Keava linnamäe põhjapoolne külg Keava linnamäe lõunaapoolne külg Keava linnamäe õu Eesti muinaslinnuste juures haruldane salakäik Keava linnamägi on linnamägi Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste külas.
Uus!!: Kruus ja Keava linnamägi · Näe rohkem »
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Kruus ja Keerdmänd · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: Kruus ja Keila · Näe rohkem »
Keila-Mudaaugu loodusõpperada
Keila-Mudaaugu loodusõpperada on 7 km pikkune Keila Terviseradadelt alguse saav kultuurmaastikule rajatud loodusrada, kus on näha inimese jalajälge ja sekkumist.
Uus!!: Kruus ja Keila-Mudaaugu loodusõpperada · Näe rohkem »
Keri
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Harju maakonnas Viimsi vallas asuv saar Soome lahes.
Uus!!: Kruus ja Keri · Näe rohkem »
Kirbla astang
Kirbla astang (ka: Kirbla pank, Kirbla kõvik) on Lääne maakonnas Lääneranna vallas olev aluspõhja kõrgendik (astang, kõvik).
Uus!!: Kruus ja Kirbla astang · Näe rohkem »
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Uus!!: Kruus ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »
Kliburannik
Kliburannik Kanaaridel Kliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.
Uus!!: Kruus ja Kliburannik · Näe rohkem »
Kolga-Jaani vald
Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.
Uus!!: Kruus ja Kolga-Jaani vald · Näe rohkem »
Konglomeraat (geoloogia)
Ameerika Ühendriikides Konglomeraadi ehk väga jämedateralise ümardunud klastidega purdkivimi läbilõige. Pildil kujutatu laius on 9 cm Konglomeraat on ümardunud kividest ning neid liitvast tsemendist koosnev settekivim.
Uus!!: Kruus ja Konglomeraat (geoloogia) · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Kruus ja Koorküla · Näe rohkem »
Koorküla Valgjärv
Valgjärv (ka Koorküla Valgjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas, üks Koorküla järvedest.
Uus!!: Kruus ja Koorküla Valgjärv · Näe rohkem »
Kruusatee
Nõo vallas Kruusatee on tee, mille pealiskiht on ehitatud looduslikust või purustatud kruusast tihedate segude põhimõttel.
Uus!!: Kruus ja Kruusatee · Näe rohkem »
Kurista mõisa kalmistu (Laiuse)
Kalmistu kabeli varemed (2012) Kurista mõisa kalmistu on kalmistu Laiuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kurista külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Kruus ja Kurista mõisa kalmistu (Laiuse) · Näe rohkem »
Kurkliai
Kurkliai on alev Leedus Anykščiai rajoonis, Kurkliai valla halduskeskus.
Uus!!: Kruus ja Kurkliai · Näe rohkem »
Kurtna järvestik
Nõmmejärv Ahnejärv Must-Jaala järv Niinsaare järv Martiska järv Haugjärv Kuradijärv Mätasjärv Aknajärv Virtsiku järv Kuivanud Kihljärv Kurtna järvestik on järvestik Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Toila vallas Iisaku-Illuka mõhnastiku põhjaosas.
Uus!!: Kruus ja Kurtna järvestik · Näe rohkem »
Kuveidi geograafia
Kuveit satelliidifotol (2001) See artikkel on Kuveidi geograafiast.
Uus!!: Kruus ja Kuveidi geograafia · Näe rohkem »
Langeallikas
Langeallikas ehk nõlvaallikas ehk reokreen on üldjuhul surveta põhjaveega alal olev allikas, mis paikneb nõlval liivases või kruusases pinnasesÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Kruus ja Langeallikas · Näe rohkem »
Lööne
Lööne on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Kruus ja Lööne · Näe rohkem »
Löwenruh' park
Löwenruh' park, Tallinn Löwenruh' park. Talv 2008 Löwenruh' park on park Tallinnas Kristiine linnaosas; Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas asuv ala.
Uus!!: Kruus ja Löwenruh' park · Näe rohkem »
Leostunud mullad
Leostunud mullad (WRB klassifikatsiooni järgi Mollic Cambisols) on kamar-karbonaatmuldade ehk pruunmuldade alltüüp.
Uus!!: Kruus ja Leostunud mullad · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Kruus ja Liiv · Näe rohkem »
Limu järv
Limu järv (ka Limujärv) on järv Seli külas Rae vallas Harjumaal Limu küla lähedal.
Uus!!: Kruus ja Limu järv · Näe rohkem »
Loosalu raba
Loosalu raba Väike mänd Loosalu rabas, taustal Loosalu järv Loosalu raba (ka Loosalu soostik) on soomassiiv Rapla maakonnas Rapla vallas.
Uus!!: Kruus ja Loosalu raba · Näe rohkem »
Louis Agassiz
pisi Louis Agassize autogramm Jean Louis Rodolphe Agassiz (28. mai 1807 Môtier (praegu Haut-Vully vald), Šveits – 14. detsember 1873 Cambridge, Massachusetts, USA) oli paleontoloog, glatsioloog, geoloog ja Maa loodusloo uurimise väljapaistev uuendaja.
Uus!!: Kruus ja Louis Agassiz · Näe rohkem »
Maasäär
Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Uus!!: Kruus ja Maasäär · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Kruus ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Kruus ja Maavara · Näe rohkem »
Maavarade kaevandamine Eestis
Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2).
Uus!!: Kruus ja Maavarade kaevandamine Eestis · Näe rohkem »
Matīši vald
Lehiseallee Matīši vallas Matīši vald (läti keeles Matīšu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Kruus ja Matīši vald · Näe rohkem »
Matuizos
Matuizos Matuizos on küla Leedus Varėna rajooni territooriumil, Matuizosi valla halduskeskus.
Uus!!: Kruus ja Matuizos · Näe rohkem »
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Uus!!: Kruus ja Mõhn · Näe rohkem »
Mõntu mõisa kalmistu
Mõntu mõisa kalmistu on kalmistu Jämaja kihelkonnas Saaremaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mõntu külas Saaremaa vallas Saare maakonnas.
Uus!!: Kruus ja Mõntu mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Moffen
Morsad Moffeni rannal Moffen on Norrale kuuluv asustamata saar Svalbardis Teravmägede saarestikus.
Uus!!: Kruus ja Moffen · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Kruus ja Moreen · Näe rohkem »
Muinaslinnus
Muinaslinnus oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
Uus!!: Kruus ja Muinaslinnus · Näe rohkem »
Mustamäe nõlv
Lamekas Vanakas Ehitajate tee Mustamäe nõlval. Taamal Mustamäe suusasild Seaküla Simsoni loodud Glehni kuju Nõmmel Nõmme vaateplatvorm vaatega Tallinna linnale Mustamäe suusahüppetornid nõlval, Vana-Mustamäe tänav 16 Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mis algab Rahumäe kalmistu kohal ja lõpeb Kadaka puiesteel.
Uus!!: Kruus ja Mustamäe nõlv · Näe rohkem »
Mustkate
Mustkate on kruusa ja vedelbituumeni segust (mustsegust) ehitatud teekate, tavaliselt pinnatud.
Uus!!: Kruus ja Mustkate · Näe rohkem »
Ojasilm
Ojasilm (Lampetra planeri) on silmuliste seltsi kuuluv veeloom.
Uus!!: Kruus ja Ojasilm · Näe rohkem »
Oos
pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
Uus!!: Kruus ja Oos · Näe rohkem »
Pihtla vald
Pihtla vald oli vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12.
Uus!!: Kruus ja Pihtla vald · Näe rohkem »
Pinki järve looduspark
Pinki järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas Ēdole vallas Pinki järve ja väiksemate ümbruskonna järvede kallastel.
Uus!!: Kruus ja Pinki järve looduspark · Näe rohkem »
Pivašiūnai
Pivašiūnai linnamägi Pivašiūnai on küla (endine alev) Leedus Alytuse rajoonis, Pivašiūnai valla halduskeskus.
Uus!!: Kruus ja Pivašiūnai · Näe rohkem »
Poolamägi
Poolamägi (ka Poolamäe park) on park Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis aadressil Staadioni tänav 10.
Uus!!: Kruus ja Poolamägi · Näe rohkem »
Purdsete
liustiku pealetungi punakaspruun moreen Purdsete on pude kulutuse tagajärjel tekkinud mitmesuguse suuruse ja koostisega sete.
Uus!!: Kruus ja Purdsete · Näe rohkem »
Rahakirstumägi
Rahakirstumägi on muistis Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pauastvere külas.
Uus!!: Kruus ja Rahakirstumägi · Näe rohkem »
Rannaastang
Pillikülje rannaastang Kihnu saare kirdeosas Rannaastang on pudedatesse setetesse (liiv, kruus, moreen jne) lainete kulutava tegevuse tõttu tekkinud suure kaldega või püstloodne nõlv, mis ulatub rannajooneni.
Uus!!: Kruus ja Rannaastang · Näe rohkem »
Rannabarr
Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool.
Uus!!: Kruus ja Rannabarr · Näe rohkem »
Rapla–Virtsu raudtee
Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.
Uus!!: Kruus ja Rapla–Virtsu raudtee · Näe rohkem »
Raudna looduskaitseala
Raudna tehisjärv Raudna looduskaitseala oli looduskaitseala Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Raudna külas.
Uus!!: Kruus ja Raudna looduskaitseala · Näe rohkem »
Raudteetransport
Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate ja kaubavedu raudteedel.
Uus!!: Kruus ja Raudteetransport · Näe rohkem »
Rähk
Rähk on teravaservaline purdsete läbimõõduga 10...100 mm.
Uus!!: Kruus ja Rähk · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Kruus ja Räim · Näe rohkem »
Rändkivi
Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.
Uus!!: Kruus ja Rändkivi · Näe rohkem »
Regoliit
Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.
Uus!!: Kruus ja Regoliit · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Kruus ja Rehielamu · Näe rohkem »
Reklaamkingitus
Tüüpiline näide reklaamkingitusest on Tartu linna logoga kompvekid Reklaamkingitus, ärikingitus või firmakingitus on ettevõtte, asutuse, omavalitsuse või riigi logo, nime või kontaktandmetega meene.
Uus!!: Kruus ja Reklaamkingitus · Näe rohkem »
Sandur
Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis.
Uus!!: Kruus ja Sandur · Näe rohkem »
Süvendamine
Süvendustööd Odessa supelrannas (2007) Neeme sadamas 2023. aasta aprillis Süvendamine on veekogu sügavamaks tegemine ja selle põhja kuju muutmine pinnase väljavõtmise või ümberpaigutamise abil.
Uus!!: Kruus ja Süvendamine · Näe rohkem »
Sõlmaed
Sõlmaed, St Fagansi maaelu muuseum, Lõuna-Wales Sõlmaed on väga formaalse stiiliga aed ristkülikukujulises raamistuses, kuhu kuulub mitmesugused lõhna- ja maitsetaimed, sealhulgas tarinõges, pune, tüümian, sidrunmeliss, iisop, kassinaeris, kummel, rosmariin, saialilled ja kannikesed.
Uus!!: Kruus ja Sõlmaed · Näe rohkem »
Słaŭharadi rajoon
Słaŭharadi rajoon on 2.
Uus!!: Kruus ja Słaŭharadi rajoon · Näe rohkem »
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Uus!!: Kruus ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Segumasin
Segumasin Segumasin on seade, millega valmistatakse ehituses kasutatavat segu.
Uus!!: Kruus ja Segumasin · Näe rohkem »
Seljamäe õppematkarada
Seljamäe õppematkarada asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudusoo maastikukaitsealal.
Uus!!: Kruus ja Seljamäe õppematkarada · Näe rohkem »
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Uus!!: Kruus ja Sete · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Kruus ja Settekivim · Näe rohkem »
Skarifitseerimine
Skarifitseerimine on taime seemnekesta tahtlik vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.
Uus!!: Kruus ja Skarifitseerimine · Näe rohkem »
Stirniškiai
Stirniškiai paljand Stirniškiai on küla Leedus Kupiškise rajoonis.
Uus!!: Kruus ja Stirniškiai · Näe rohkem »
Svėdasas
Svėdasas (ka Beragis) on järv Leedus Anykščiai rajoonis.
Uus!!: Kruus ja Svėdasas · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Kruus ja Taani · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Kruus ja Tallinn · Näe rohkem »
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Kruus ja Tartu maakond · Näe rohkem »
Tehismärgalapuhasti
Tehismärgalapuhasti ehk märgalapuhasti on tehismärgala, mis jäljendab neid looduslike märgalade füüsikalisi või biokeemilisi protsesse, mille eesmärk on eemaldada reoveest või heitveest saasteaineid.
Uus!!: Kruus ja Tehismärgalapuhasti · Näe rohkem »
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Uus!!: Kruus ja Terasuurus · Näe rohkem »
Tombolo
Shetlandi saartel on palju tomboloid Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel.
Uus!!: Kruus ja Tombolo · Näe rohkem »
Toompea
Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.
Uus!!: Kruus ja Toompea · Näe rohkem »
Torrensi jõgi
Torrensi jõgi Torrensi jõgi (inglise keeles River Torrens) on umbes 85 km pikkune jõgi Lõuna-Austraalia osariigis, mis suubub merre Adelaide'is.
Uus!!: Kruus ja Torrensi jõgi · Näe rohkem »
Transnistria
Transnistria (ametlik nimi Transnistria Moldaavia Vabariik, moldova keeles Република Молдовеняскэ Нистрянэ, vene keeles Приднестровская Молдавская Республика) on rahvusvaheliselt tunnustamata riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Kruus ja Transnistria · Näe rohkem »
Tume vald
Soo Seklise järve ääres Tume vald (läti keeles Tumes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas.
Uus!!: Kruus ja Tume vald · Näe rohkem »
Vadi
Vadi Iisraelis Negevi kõrbes Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias.
Uus!!: Kruus ja Vadi · Näe rohkem »
Vagula järv
Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool.
Uus!!: Kruus ja Vagula järv · Näe rohkem »
Vangaži
Vangaži on linn Lätis Ropaži piirkonnas.
Uus!!: Kruus ja Vangaži · Näe rohkem »
Vanker
Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.
Uus!!: Kruus ja Vanker · Näe rohkem »
Võru
Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.
Uus!!: Kruus ja Võru · Näe rohkem »
Vencavas
Vencavas on järv Leedus Zarasai rajoonis.
Uus!!: Kruus ja Vencavas · Näe rohkem »
Veršvai
Veršvai on Kaunase linnaosa, mis asub linna lääneosas Vilijampolė valla territooriumil.
Uus!!: Kruus ja Veršvai · Näe rohkem »
Verijärv
Verijärv novembris Verijärv juunis Verijärv (ka Kasaritsa Verijärv) asub Võru maakonnas Võru vallas Verijärve külas.
Uus!!: Kruus ja Verijärv · Näe rohkem »
Vodava–Meriküla tee
Vodava–Meriküla tee (registrinumbriga 13146) on kruusakattega kõrvalmaantee pikkusega 4,3 km Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Kruus ja Vodava–Meriküla tee · Näe rohkem »
Zentene vald
Vaskaris Zentene vald (läti keeles Zentenes pagasts) on vald Lätis Tukumsi piirkonnas.
Uus!!: Kruus ja Zentene vald · Näe rohkem »
Zilaiskalns
Zilaiskalns on küla (lielciems) Lätis Valmiera piirkonnas.
Uus!!: Kruus ja Zilaiskalns · Näe rohkem »
Zirler Berg
Juuksenõela kurv ''Zirlerbergstraßel''; taamal Martinswand ja Inntal; silmapiiril Tuxi Alpid ''Zirlerbergstraße'' laskumise algus koos evakuatsiooniradade teabe ja hoiatusmärkidega (2012) Zirler Berg Zirli lähedal Austria Tirooli liidumaal on 1057 m kõrge mägi Karwendeli Alpides Põhja-Lubjakivialpide lääneosas.
Uus!!: Kruus ja Zirler Berg · Näe rohkem »