Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kryvičy

Index Kryvičy

Kryvičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Krõvitšõ, poola keeles Krzywicze) on alev Valgevenes Minski oblastis Miadziełi rajoonis, Kryvičy külanõukogu halduskeskus.

30 suhted: Esimene maailmasõda, Jan III Sobieski, Keskkool, Klooster, Krivitšid, Kultuurimaja, Laat, Leedulased, Maładziečna, Miadziełi rajoon, Minski oblast, Nõukogude Liit, Połack, Poola, Poola keel, Raamatukogu, Raudtee, Servač, Teine Poola jagamine, Valgevene, Valgevene-eesti transkriptsioon, Venemaa Keisririik, Vilniuse vojevoodkond, 1493, 1552, 1684, 1770, 1793, 1832, 1939.

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Kryvičy ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Jan III Sobieski

Jan III Sobieski (17. august 1629 Olesko – 17. juuni 1696 Wilanów) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst maist 1674 kuni surmani.

Uus!!: Kryvičy ja Jan III Sobieski · Näe rohkem »

Keskkool

Kuopios Keskkool on üldhariduskool, kus saab omandada keskharidust.

Uus!!: Kryvičy ja Keskkool · Näe rohkem »

Klooster

Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.

Uus!!: Kryvičy ja Klooster · Näe rohkem »

Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Uus!!: Kryvičy ja Krivitšid · Näe rohkem »

Kultuurimaja

Orissaare kultuurimaja Prangli rahvamaja Kultuurimaja ehk rahvamaja (mõnikord ka kultuurikeskus) on kohaliku omavalitsuse hallatav kultuuriasutus, mis korraldab enamasti oma valla, linna (või linnaosa) piires kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevust.

Uus!!: Kryvičy ja Kultuurimaja · Näe rohkem »

Laat

Tartu maarjalaat 2011. aastal Jäneda laat 2016. aasta mais Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Uus!!: Kryvičy ja Laat · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Kryvičy ja Leedulased · Näe rohkem »

Maładziečna

Maładziečna (valgevene-eesti transkriptsioonis Maladzetšna; eestikeelsetes allikates ka Molodechno, poola keeles Mołodeczno, leedu keeles Maladečina või Molodečnas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Maładziečna rajooni halduskeskus.

Uus!!: Kryvičy ja Maładziečna · Näe rohkem »

Miadziełi rajoon

Miadziełi rajoon on 2.

Uus!!: Kryvičy ja Miadziełi rajoon · Näe rohkem »

Minski oblast

Minski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.

Uus!!: Kryvičy ja Minski oblast · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Kryvičy ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Kryvičy ja Połack · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Kryvičy ja Poola · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Kryvičy ja Poola keel · Näe rohkem »

Raamatukogu

Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.

Uus!!: Kryvičy ja Raamatukogu · Näe rohkem »

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Uus!!: Kryvičy ja Raudtee · Näe rohkem »

Servač

Servač ehk Servatš on jõgi Valgevenes, Nerise parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Kryvičy ja Servač · Näe rohkem »

Teine Poola jagamine

Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.

Uus!!: Kryvičy ja Teine Poola jagamine · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Kryvičy ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevene-eesti transkriptsioon

Valgevene-eesti transkriptsioon on valgevenekeelsete sõnade ja nimede kirjutamine eestikeelses tekstis ladina kirjas.

Uus!!: Kryvičy ja Valgevene-eesti transkriptsioon · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Kryvičy ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vilniuse vojevoodkond

Vilniuse vojevoodkond, ka Wilno vojevoodkond (ladina Palatinatus Vilnensis, leedu Vilniaus vaivadija, poola województwo wileńskie), oli üks vojevoodkondadest aastal 1413 loodud Leedu suurvürstiriigis, mis loodi Leedu vürstkonnast ja naabermaadest.

Uus!!: Kryvičy ja Vilniuse vojevoodkond · Näe rohkem »

1493

1493.

Uus!!: Kryvičy ja 1493 · Näe rohkem »

1552

1552.

Uus!!: Kryvičy ja 1552 · Näe rohkem »

1684

1684.

Uus!!: Kryvičy ja 1684 · Näe rohkem »

1770

1770.

Uus!!: Kryvičy ja 1770 · Näe rohkem »

1793

1793.

Uus!!: Kryvičy ja 1793 · Näe rohkem »

1832

1832.

Uus!!: Kryvičy ja 1832 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Kryvičy ja 1939 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Krivitši, Kryvicy, Krzywicze, Krõvitšõ.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »