Kiiremini kui brauser!
81 suhted: Ağrı provints, Abbassiidide kalifaat, Abdullah Öcalan, Adıyamani provints, Adilcevaz, Aijubiidide riik, Ametlik keel, Araabia kiri, Ararat, Armeenia, Armeenia kiri, Aslan Usojan, Assur, Şanlıurfa provints, Şırnaki provints, Baathistlik Iraak, Barham Aḩmad Şāliḩ, Bayāt-e Kurd, Bingöli provints, Bitlisi provints, Demokraatliku Ühtsuse Partei, Diyarbakıri provints, Dragonfly CMS, Elazıği provints, Erzincani provints, Eufrat, Gaziantep, Gaziantepi provints, Göbekli Tepe, Hakkâri provints, Hatšhatur Abovjan, Hawniyaz, India keeled, Indoeuroopa keeled, Iraagi Kuningriik, Iraagi Kurdistan, Iraagi pass, Iraagi Vabariik (1958–1968), Iraak, Iraani keeled, Jaanuar 2009, Jalāl aţ-Ţalabānī, Jeziidid, Juuni 2012, Kabiri laulud, Kahramanmaraşi provints, Keelte loend, Kurdi kirjandus, Kurdid, Kurdikeelne Vikipeedia, ..., Kurdistani Demokraatlik Partei, Kurdistani Töölispartei, Kurmandži keel, Latiniseerimine Nõukogude Liidus, Lähis-Ida, Malatya provints, Mardini provints, Märts 2010, Mesûd Barzanî, Muşi provints, Nowruz, Pešmerga, Puhka rahus, Riikide omakeelsete nimede loend, Saladin, Saqqez, Süüria, Siirti provints, Soome, Sorani keel, Surnaa, Türgi, Türgi keel, Türgi Kurdistan, Tigris, Tunceli provints, Urmia järv, Uud, Vani järv, Vani provints, Z̄āgrose mäed. Laienda indeks (31 rohkem) »
Ağrı provints
Ağrı provints (armeenia keeles Աղրի, kurdi keeles Agirî) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Ağrı provints · Näe rohkem »
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Uus!!: Kurdi keel ja Abbassiidide kalifaat · Näe rohkem »
Abdullah Öcalan
Abdullah Öcalan (ka Apo (lühend nimest Abdullah ja "onu" kurdi keeles; sündinud 4. aprillil 1948) on üks Türgis 1978. aastast tegutseva paramilitaarse ja rahvusvaheliselt (sealhulgas ÜRO, NATO, USA ja ELi poolt) terroristlikuks peetud organisatsiooni Kurdistani Tööpartei loojaid. 1999. aastal arreteerisid Türgi julgeolekujõud Öcalani Keenia pealinnas Nairobis ning viisid Türki, kus ta mõisteti surma karistusseadustiku paragrahvi 125 alusel, mis käsitleb relvastatud jõukude loomist. Kohtuotsus muudeti eluaegseks vangistuseks, kui Türgi kaotas surmanuhtluse, püüdes saada Euroopa Liitu. 1999–2009 oli ta üksikvangistuses İmralı saarel Marmara meres. Öcalan on tunnistanud, et Kurdi Tööpartei on vägivaldne, kuid tema sõnul relvastatud vastuhakk ei aidanud ning Kurdistani küsimusele tuleks leida poliitiline lahendus.Mag. Katharina Kirchmayer, The Case of the Isolation Regime of Abdullah Öcalan: A Violation of European Human Rights Law and Standards?, GRIN Verlag, 2010, Konfliktis Türgi ja Tööpartei vahel on hukkunud üle 40 000 inimese, sealhulgas Tööpartei liikmed, Türgi sõjaväelased ja tsiviilisikud, nii kurdid kui ka türklased. Öcalanil on ilmunud üle 40 raamatu. Neist neli on ilmunud tema vangistuse jooksul, viimati 2012. aastal.
Uus!!: Kurdi keel ja Abdullah Öcalan · Näe rohkem »
Adıyamani provints
Adıyamani provints (kurdi keeles Semsûr) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Adıyamani provints · Näe rohkem »
Adilcevaz
Adilcevaz (kurdi Elcewaz, armeenia Արծկէ (Artskē)) on linn Türgi idaosas Bitlisi provintsis.
Uus!!: Kurdi keel ja Adilcevaz · Näe rohkem »
Aijubiidide riik
Aijubiidide sultanaat oli kurdi päritolu moslemi Aijubiidide dünastia (araabia: الأيوبيون al-Ayyūbīyūn; kurdi: دووگەلی ئەییووبی Dûgela Eyûbiyan) poolt aastatel 1171–1260 valitsetud riik Lähis-idas, Oma võimu tipul valitsesid nad Egiptuse, Süüria, Mesopotaamia, Hidžazi ja Jeemeni aladel.
Uus!!: Kurdi keel ja Aijubiidide riik · Näe rohkem »
Ametlik keel
Ametlik keel ehk ametikeel on keel või üks keeltest, mida kasutatakse riigis või mõnes piirkonnas ametiasjade ajamisel, õpetatakse koolides ning mille on otsustanud riigi ametlikuks keeleks võtta valitsus.
Uus!!: Kurdi keel ja Ametlik keel · Näe rohkem »
Araabia kiri
Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Kurdi keel ja Araabia kiri · Näe rohkem »
Ararat
Ararat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil.
Uus!!: Kurdi keel ja Ararat · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Kurdi keel ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia kiri
14. sajandi tekst bolorgiris Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist Varakeskaegne käsikiri Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum 17. sajandi käsikiri. Getty muuseum Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh.
Uus!!: Kurdi keel ja Armeenia kiri · Näe rohkem »
Aslan Usojan
Aslan Usojan (vene keeles Аслан Усоян, hüüdnimi Vanake Hassan, kurdi keeles Bapîr Hesen; 28. veebruar 1937 Thbilisi – 16. jaanuar 2013 Moskva) oli kurdi-jeziidi päritolu kuritegelik autoriteet, "seaduslik varas", vene organiseeritud kuritegevuse üks juhtkujudest.
Uus!!: Kurdi keel ja Aslan Usojan · Näe rohkem »
Assur
USA sõdurid 2008. aastal Assuri varemeid valvamas. Assur (ka Aššur ja Qal'at Sherqat; süüria keeles ܐܫܘܪ Āšūr vanapärsia keeles 𐎠𐎰𐎢𐎼 Aθur, farsi keeles آشور Āšūr, heebrea keeles אַשּׁוּר Aššûr, araabia keeles اشور Āšūr, kurdi keeles Asûr) oli linn Vana-Lähis-Idas, Assüüria riigi pealinn peaaegu kogu selle eksistentsi vältel: Vana-Assüüria pealinn 2025–1750 eKr, Kesk-Assüüria pealinn 1365–1050 eKr ja Uus-Assüüria pealinn 911–608 eKr.
Uus!!: Kurdi keel ja Assur · Näe rohkem »
Şanlıurfa provints
Şanlıurfa provints (araabia keeles الرها, Raha; kurdi keeles Riha, vanasüüria keeles ܘܪܗܝ Urhoy) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Şanlıurfa provints · Näe rohkem »
Şırnaki provints
Şırnaki provints (kurdi keeles Sirnex) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Şırnaki provints · Näe rohkem »
Baathistlik Iraak
Baathistlik Iraak (ametlikult Iraagi Vabariik) oli Iraagi riigikord, kui see oli aastatel 1968–2003 Araabia Sotsialistliku Baathi Partei võimu all.
Uus!!: Kurdi keel ja Baathistlik Iraak · Näe rohkem »
Barham Aḩmad Şāliḩ
Barham Aḩmad Şāliḩ (kurdi keeles بەرھەمساڵح, romaniseeritult Berhem Salih, araabia keeles برهمصالح; sündinud 12. juulil 1960) on Iraagi poliitik, kes oli 2.
Uus!!: Kurdi keel ja Barham Aḩmad Şāliḩ · Näe rohkem »
Bayāt-e Kurd
Bayāt-e Kurd (pärsia keeles بیات کرد) (kurdi keeles بیاتی کورد) on osa Dastgāh-e Šur 'ist Iraani traditsioonilises muusikas.
Uus!!: Kurdi keel ja Bayāt-e Kurd · Näe rohkem »
Bingöli provints
Bingöli provints (kurdi keeles Çewlîg, zaza keeles Çolig) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Bingöli provints · Näe rohkem »
Bitlisi provints
Bitlisi provints (kurdi keeles Bedlis, armeenia keeles Բաղէշ) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Bitlisi provints · Näe rohkem »
Demokraatliku Ühtsuse Partei
Demokraatliku Ühtsuse Partei logo Demokraatliku Ühtsuse Partei (kurdi keeles Partiya Yekîtiya Demokrat, araabia keeles حزب الاتحاد الديمقراطي, harilikult kasutatakse lühendit PYD) on 2003.
Uus!!: Kurdi keel ja Demokraatliku Ühtsuse Partei · Näe rohkem »
Diyarbakıri provints
Diyarbakıri provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Diyarbakıri provints · Näe rohkem »
Dragonfly CMS
Dragonfly CMS on tasuta, avatud lähtekoodiga, PHPs loodud sisuhaldustarkvara.
Uus!!: Kurdi keel ja Dragonfly CMS · Näe rohkem »
Elazıği provints
Elazıği provints (kurdi keeles Elazîz) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Elazıği provints · Näe rohkem »
Erzincani provints
Erzincani provints (zaza ja kurdi keeles Erzingan; armeenia keeles Երզնկա, Erznka) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Erzincani provints · Näe rohkem »
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Uus!!: Kurdi keel ja Eufrat · Näe rohkem »
Gaziantep
Vaade Gaziantepile. Gaziantep (osmanitürgi keeles عينتاب (Ayntab), araabia keeles عنتاب või عينتاب, kurdi keeles Dîlok) on linn Kagu-Türgis, Gaziantepi provintsi pealinn, on üks maailma vanemaid püsivalt asustatud linnu.
Uus!!: Kurdi keel ja Gaziantep · Näe rohkem »
Gaziantepi provints
Gaziantepi provints (kurdi keeles Dîlok) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Gaziantepi provints · Näe rohkem »
Göbekli Tepe
Asukoht Türgis Göbekli Tepe on arheoloogiamälestis Türgi kaguosas Şanlıurfast 15 km põhja pool.
Uus!!: Kurdi keel ja Göbekli Tepe · Näe rohkem »
Hakkâri provints
Hakkâri provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Hakkâri provints · Näe rohkem »
Hatšhatur Abovjan
Hatšhatur Abovjan (venepärane nimekuju Hatšatur Abovjan; armeenia keeles Խաչատուր Աբովյան; 15. oktoober 1809 Kanaker, Jerevani lähedal – jäi kadunuks 14. aprillil 1848 Jerevanis) oli Armeenia kirjanik, õpetaja, valgustaja-demokraat, armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja.
Uus!!: Kurdi keel ja Hatšhatur Abovjan · Näe rohkem »
Hawniyaz
Hawniyaz (kurdi keeles: ھاونیاز) on kurdi muusika album, mis ilmus 24. juunil aastal 2016.
Uus!!: Kurdi keel ja Hawniyaz · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Kurdi keel ja India keeled · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Kurdi keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Iraagi Kuningriik
Hašemiitide Iraagi Kuningriik (araabia keeles المملكة العراقية الهاشمية, al-Mamlakah al-ʿIrāqiyyah ʾal-Hāshimyyah) oli Lähis-Idas aastatel 1932–1958 esksisteerinud riik.
Uus!!: Kurdi keel ja Iraagi Kuningriik · Näe rohkem »
Iraagi Kurdistan
Iraagi Kurdistan (kurdi ههرێمی کوردستان Herêma Kurdistan, araabia إقليمكردستان Iqlīm Kurdistān) on Iraagi põhiseaduse järgi on Põhja-Iraagis asuv autonoomne piirkond.
Uus!!: Kurdi keel ja Iraagi Kurdistan · Näe rohkem »
Iraagi pass
Iraagi pass Iraagi pass (araabia keeles: جواز السفر العراقي) (kurdi keeles: پاسپۆرت عێراقی) on Iraagi kodanikele, sealhulgas riigi autonoomsele Kurdistani piirkonnale väljastatud reisidokument rahvusvahelisteks reisideks.
Uus!!: Kurdi keel ja Iraagi pass · Näe rohkem »
Iraagi Vabariik (1958–1968)
Iraagi Vabariik (araabia keeles الجمهورية العراقية, al-Jumhūrīyah al-'Irāqīyah; mitteametlikult Esimene Iraagi Vabariik) oli aastal 1958 president Muhammad Najib ar-Ruba'i ja peaminister Abd al-Karim Qasimi juhtimisel tekkinud riik.
Uus!!: Kurdi keel ja Iraagi Vabariik (1958–1968) · Näe rohkem »
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Uus!!: Kurdi keel ja Iraak · Näe rohkem »
Iraani keeled
Iraani keelte levik Iraani keeled on indoiraani keelte rühm.
Uus!!: Kurdi keel ja Iraani keeled · Näe rohkem »
Jaanuar 2009
Jaanuar 2009, kroonika 2009.
Uus!!: Kurdi keel ja Jaanuar 2009 · Näe rohkem »
Jalāl aţ-Ţalabānī
Jalāl aţ-Ţalabānī (kurdi جهلال تالهبانی / Celal Talebanî, araabia جلال طالباني (Jalāl aţ-Ţalabānī); 12. november 1933 Kelkan Iraagi Kurdistan – 3. oktoober 2017 Berliin) oli Iraagi president.
Uus!!: Kurdi keel ja Jalāl aţ-Ţalabānī · Näe rohkem »
Jeziidid
Melek Taus Jeziidid ehk jaziidid (kurdi keeles Êzidîtî) on antiikajast pärineva Lähis-Ida monoteistliku usundi jezidismi järgijad.
Uus!!: Kurdi keel ja Jeziidid · Näe rohkem »
Juuni 2012
Juuni 2012, kroonika 2012.
Uus!!: Kurdi keel ja Juuni 2012 · Näe rohkem »
Kabiri laulud
Kabiri laulud on 15.
Uus!!: Kurdi keel ja Kabiri laulud · Näe rohkem »
Kahramanmaraşi provints
Kahramanmaraşi provints (armeenia keeles Մարաշի նահանգ, kurdi keeles Parêzgeha Mereşê) on 1. järgu haldusüksus (provints) Lõuna-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Kahramanmaraşi provints · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Kurdi keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Kurdi kirjandus
Kurdi kirjandus on kurdi keeles kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Kurdi keel ja Kurdi kirjandus · Näe rohkem »
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Uus!!: Kurdi keel ja Kurdid · Näe rohkem »
Kurdikeelne Vikipeedia
Logo Kurdikeelne Vikipeedia (kurdi keeles Wîkîpediyaya kurdî) on Vikipeedia kurdikeelne versioon.
Uus!!: Kurdi keel ja Kurdikeelne Vikipeedia · Näe rohkem »
Kurdistani Demokraatlik Partei
Kurdistani Demokraatlik Partei (kurdi keeles Partiya Demokrat ya Kurdistanê) on Iraagi kurdide partei.
Uus!!: Kurdi keel ja Kurdistani Demokraatlik Partei · Näe rohkem »
Kurdistani Töölispartei
Kurdistani Töölispartei (ka Kurdistani Tööpartei või Kurdistani Tööliste Partei; kurdi keeles Partiya Karkerên Kurdistan; ametlik lühend PKK) on Türgi, Iraagi, Iraani ja Süüria territooriumil tegutsev vasakpoolne rahvuslik poliitiline liikumine, mille eesmärk on iseseisva sotsialistliku Kurdistani riigi moodustamine.
Uus!!: Kurdi keel ja Kurdistani Töölispartei · Näe rohkem »
Kurmandži keel
Kurmandži ehk põhjakurdi keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning on üks kurdi keele dialektidest.
Uus!!: Kurdi keel ja Kurmandži keel · Näe rohkem »
Latiniseerimine Nõukogude Liidus
Latiniseerimine ehk latinisatsioon (латинизация) oli Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liidu rahvaste kirjakeelte ladina tähestikule üleviimise kampaania 1920. ja 1930. aastatel.
Uus!!: Kurdi keel ja Latiniseerimine Nõukogude Liidus · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Kurdi keel ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Malatya provints
Malatya provints (aramea keeles, armeenia keeles Մալաթիա, zaza keeles Meletiye, kreeka keeles Melitene) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kesk-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Malatya provints · Näe rohkem »
Mardini provints
Mardini provints (araabia keeles ماردين, Mardīn; kurdi keeles Mêrdîn, aramea keeles ܡܪܕܝܢ Merdin) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Mardini provints · Näe rohkem »
Märts 2010
Märts 2010, kroonika 2010.
Uus!!: Kurdi keel ja Märts 2010 · Näe rohkem »
Mesûd Barzanî
thumb Mesûd Barzanî (kurdi keeles Mesûd Barzanî; araabia keeles مسعود برزاني (Mas‘ūd Barzānī); sündinud 16. augustil 1946 Mahābādis) on Iraagi Kurdistani president ja Kurdistani Demokraatliku Partei (KDP) juht.
Uus!!: Kurdi keel ja Mesûd Barzanî · Näe rohkem »
Muşi provints
Muşi provints (kurdi keeles Mûş, armeenia keeles Մուշ) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Muşi provints · Näe rohkem »
Nowruz
Nowruz (pärsia keeles نوروز; kurdi keeles newroz; otsetõlkes 'uus päev'), tuntud ka kui Iraani uusaasta või Pärsia uusaasta, on Iraanist ja zoroastrismist pärinevate juurtega uusaastapidustus, mida tähistavad eri etnolingvistilised rühmad.
Uus!!: Kurdi keel ja Nowruz · Näe rohkem »
Pešmerga
Pešmergad (kurdi keeles پێشمەرگە pêşmerge Igor Pejic (MA in Terrorism, Security and Organized Crime at the University of Belgrade, Serbia.), southfront.org, 23. mai 2016.
Uus!!: Kurdi keel ja Pešmerga · Näe rohkem »
Puhka rahus
"Puhka rahus" (ladina keeles: Requiescat in pace, kirikuladina keeles "requiēscat in pāce") on lühike hauakiri või sõnaühend, millega väljendatakse igavese puhkuse ja rahu soovi kellelegi, kes on surnud.
Uus!!: Kurdi keel ja Puhka rahus · Näe rohkem »
Riikide omakeelsete nimede loend
Siin on tähestikulises järjekorras loetletud maailma maade nimed või nimede latinisatsioonid nende oma ametlikes keeltes.
Uus!!: Kurdi keel ja Riikide omakeelsete nimede loend · Näe rohkem »
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Uus!!: Kurdi keel ja Saladin · Näe rohkem »
Saqqez
Saqqez (pärsia keeles سقز, kurdi keeles سهقز; ka Saghez, Saqez, Saqqiz, Saqiz või Sakīz) on Iraani linn, Kurdistani provintsi Saqqezi maakonna keskus.
Uus!!: Kurdi keel ja Saqqez · Näe rohkem »
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Uus!!: Kurdi keel ja Süüria · Näe rohkem »
Siirti provints
Siirti provints (kurdi keeles Sêrt) on 1. järgu haldusüksus (provints) Kagu-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Siirti provints · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Kurdi keel ja Soome · Näe rohkem »
Sorani keel
Keskkurdi keel (کوردیی ناوەندی kurdîy nawendî), ka sorani keel (سۆرانی soranî), on üks kurdi keeltest, mis kuulub indoeuroopa keelte hulka, indoiraani keelte harru ja loodeiraani keelte alamrühma.
Uus!!: Kurdi keel ja Sorani keel · Näe rohkem »
Surnaa
Surnaad Surnaa (türgi: zurna; kurdi: zirne; armeenia: Զուրնա, zurna; gruusia: ზურნა, zourna) on peamiselt Türgis ja Türgit ümbritsevates maades levinud muusikainstrument.
Uus!!: Kurdi keel ja Surnaa · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Kurdi keel ja Türgi · Näe rohkem »
Türgi keel
Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.
Uus!!: Kurdi keel ja Türgi keel · Näe rohkem »
Türgi Kurdistan
Türgi Kurdistan Türgi Kurdistan (türgi keeles Kurdistana Tirkiyê, kurdi keeles Bakurê Kurdistanê) on tingliku nimetusega piirkond ida- ja kagu-Türgis, mis on asustatud kurdidega.
Uus!!: Kurdi keel ja Türgi Kurdistan · Näe rohkem »
Tigris
Tigris Türgis Tigris (türgi Dicle, kurdi Çemê Dicle, araabia دجله (Dijlah)) on ligi 1900 km pikkune jõgi Edela-Aasias Mesopotaamias.
Uus!!: Kurdi keel ja Tigris · Näe rohkem »
Tunceli provints
Tunceli provints (zaza keeles Dêsım ja kurdi keeles Dêrsim) on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Tunceli provints · Näe rohkem »
Urmia järv
Urmia järve satelliidipilt Ülevaade Urmia järve kuivamisest Urmia järv (pärsia keeles دریاچه ارومیه, Daryācheh-ye Orūmīyeh, aserbaidžaani keeles Urmiya gölü, kurdi keeles Gola Urmiyê, armeenia keeles Ուրմիա լիճ) on äravooluta soolajärv Iraani loodeosas Ida- ja Lääne-Aserbaidžaani provintside vahel kõrgusel 1275 m. Järv kannab Lääne-Aserbaidžaani provintsi keskuse Urmia nime.
Uus!!: Kurdi keel ja Urmia järv · Näe rohkem »
Uud
Uud, ka ud (prantsuse oud; araabia عود ʿūd, mitmuses أعواد a‘wād; armeenia ուդ; süüria ܥܘܕ ūd; kreeka ούτι; heebrea עוּד; pärsia بربط barbat; kurdi ûd; türgi ud või ut; aserbaidžaani ud; somaali cuud või kaban) on pirnikujulise kõlakastiga keelpill, mida kasutatakse araabia, bütsantsi, juudi, kreeka, somaali ja türgi muusikas, Põhja-Aafrika chaabi muusikas ja Andaluusia klassikalises muusikas.
Uus!!: Kurdi keel ja Uud · Näe rohkem »
Vani järv
Landsati foto Vani järvest Van (türgi Van Gölü, armeenia Վանա լիճ (Vana litš), kurdi Wan) on järv Armeenia mägismaal Türgis.
Uus!!: Kurdi keel ja Vani järv · Näe rohkem »
Vani provints
Vani provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Ida-Türgis ja ta asub Vani järvest idas kuni Iraani piirini.
Uus!!: Kurdi keel ja Vani provints · Näe rohkem »
Z̄āgrose mäed
Z̄āgrose mäed kosmosest. Z̄āgros (pärsia رشتهكوههای زاگرس (Reshteh Kūhhā-ye Z̄āgros), kurdi Çîyayên Zagrosê) on mäestik Aasia edelaosas.
Uus!!: Kurdi keel ja Z̄āgrose mäed · Näe rohkem »
