24 suhted: Aatom, Füüsika mõisteid, Foonon, Footon, Fotoefekt, Graviton, Kiirgusdetektor, Kvantarv, Kvantfüüsika, Kvantiseerimine, Magnetiline monopoolus, Magnon, Nobeli füüsikaauhind, Nullfoononriba ja foonon külgriba, Põhiolek, Pinnaplasmonid, Plancki konstant, Plasmonid, Positroonium, Röntgenikiirgus, Spektriklass, Spektroskoopia, Stringiteooria, Valguse neeldumine.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kvant ja Aatom · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Kvant ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Foonon
Foonon on kvaasiosake, tahke aine, ka vedela heeliumi võnkevälja kvant.
Uus!!: Kvant ja Foonon · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Kvant ja Footon · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Kvant ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Graviton
Graviton on (hüpoteetiline) elementaarosake, mis vahendab gravitatsiooni.
Uus!!: Kvant ja Graviton · Näe rohkem »
Kiirgusdetektor
Kiirgusdetektor on mõõteriist või andur, mida kasutatakse elektromagnetkiirguse voo registreerimiseks.
Uus!!: Kvant ja Kiirgusdetektor · Näe rohkem »
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Uus!!: Kvant ja Kvantarv · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Kvant ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantiseerimine
Kvantiseerimine on füüsikas klassikalisest teooriast kvantteooriale siirdumine.
Uus!!: Kvant ja Kvantiseerimine · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Kvant ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Magnon
Magnon on kvaasiosake, kristallvõre elektronide spinnide kollektiivne ergastus.
Uus!!: Kvant ja Magnon · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Kvant ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Nullfoononriba ja foonon külgriba
Joonis 1. Illustratsioon üksiku kromofoori neelduvuse spektrist. Kitsam piik on nullfoononriba ning laiem moodustis on foonon külgriba. Kiirgusspektri puhul on foononkülgriba madalamal sagedusel. Nullfoononriba ja foonon külgriba kujutavad valgust neelavate ja kiirgavate osakeste (kromofooride) joone kuju läbipaistavas tahkes maatriksis.
Uus!!: Kvant ja Nullfoononriba ja foonon külgriba · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Kvant ja Põhiolek · Näe rohkem »
Pinnaplasmonid
Laengutiheduse pikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. Elektromagnetlainetega sidestunud laengutiheduse võnkumisi nimetatakse pinnaplasmon-polaritonideks. Paremal on näidatud elektrivälja eksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda Plasma võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks.
Uus!!: Kvant ja Pinnaplasmonid · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Kvant ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Plasmonid
Plasmoniks nimetatakse plasma võnkumiste kvanti.
Uus!!: Kvant ja Plasmonid · Näe rohkem »
Positroonium
Positroonium on elementaarosakeste süsteem, mis koosneb elektronist ja tema antiosakesest positronist.
Uus!!: Kvant ja Positroonium · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Kvant ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Spektriklass
Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.
Uus!!: Kvant ja Spektriklass · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Kvant ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Uus!!: Kvant ja Stringiteooria · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: Kvant ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »