Kiiremini kui brauser!
189 suhted: A Model of the Universe, Aatom, Aatomifüüsika, Aatomimudel, Aatomorbitaal, Adolf Gustav Parts, Albert Einstein, An Essay on Free Will, Analüütiline mehaanika, Aprioorne õigustus, Aromaatsus, Arvutuskeemia, Astrofüüsika, Auguste Comte, Üldrelatiivsusteooria, Ülijuhtivus, Ülikülm aatom, BCS-teooria, Berkeley interpretatsioon, Bob Proctor, Braan, Curie seadus, D-braanid, Das Kausalgesetz und seine Grenzen, David Bohm, De Broglie lained, Diferentsiaalvõrrand, Difraktsioon, Diraci võrrand, Dogmadeta teadus, Dualism (täpsustus), Eeter (füüsika), Eksootiline täht, Elektron, Energia jäävuse seadus, Energiatase (kvantfüüsika), Ergastatud olek, Eristamatud osakesed, Erwin Schrödinger, Füüsika, Füüsika mõisteid, Füüsikaline maailmapilt, Ferromagnetism, Fosforestsents, Fotokordisti, Fundamentaalne vastastikmõju, Gerardus 't Hooft, Gravitatsioon, Gustav Naan, Hajumine, ..., Hamiltoni mehaanika, Hamiltoniaan, Hermann Weyl, Hiiglaslik magnettakistus, Ideaalne Bose gaas, Ideaalne gaas, Igor Tamm, Impulsi jäävuse seadus, Impulsimoment, Interferomeetria, Jaan Kalda, James Clerk Maxwell, John Clauser, John William Strutt, kolmas parun Rayleigh, Joseph Fourier, Kaaon, Karl Popper, Kõrge-k-dielektrik, Kiirgus, Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus, Klassikaline füüsika, Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal, Klassikaline mehaanika, Klassikaline väljateooria, Koherentsed lained, Korpuskulaar-laineline dualism, Kosmoloogia, Kummituskuva, Kvantarv, Kvantarvuti, Kvantbitt, Kvantelektrodünaamika, Kvantenesetapp, Kvantfüüsika, Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus, Kvantkeemia, Kvantkosmoloogia, Kvantkrüptograafia, Kvantmüstika, Kvantolek, Kvantoptika, Kvantpõimumine, Kvantsurematus, Kvantväljateooria, Kvantvedelik, Lainefunktsioon, Lainefunktsiooni kollaps, Lainepakett, Laplace'i operaator, Läbilöök, Léon Brillouin, Lee Smolin, Lev Landau, Linus Pauling, Loodusteadus, Loogiline võimalikkus, Lugemis-kirjutuspea, Magneetikud, Magnetiline monopoolus, Magnetresonantstomograafia, Magnetväli, Magnon, Mario Bunge, Max Born, Määramatuse printsiip, Meaning and Knowledge, Mehaanika, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Molekul, Molekulaarelektroonika, Molekulaartehnoloogia, Moore'i seadus, Must auk, Nanoelektroonika, Ned Markosian, New Age, Niels Bohri Instituut, Nobeli füüsikaauhind, Noetheri teoreem, Olekuvektor, Optika, Osakestefüüsika standardmudel, Paljude maailmade interpretatsioon, Paramagnetism, Paul Dirac, Paul Feyerabend, Paul Thagard, Pauli printsiip, Pöördhõive, Pöörisvool, Põhiolek, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Pilootlaine teooria, Plancki konstant, Plancki pikkus, Poolklassikalised kvantteooriad, Potentsiaalibarjäär, Raimund Preem, Röntgenstruktuurianalüüs, Reaktiivne molekulaardünaamika, Relativistlik kvantkeemia, Resonants, Resonants (keemia), Robert Oppenheimer, Schrödingeri võrrand, Sean M. Carroll, Seisulaine, Solvay konverents, Spektrijoonte peenstruktuur, Spektroskoopia, Spinn, Spinntransistor, Spontaanne kiirgus, Storrs McCall, Stringiteooria, Subatomaarsed osakesed, Supergravitatsioon, Tahkisefüüsika, Teaduslik pilt, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teoreetiline füüsika, Termoluminestsents, The Structure of Biological Science, Tihedusfunktsionaali teooria, Tihkaine füüsika, Tsooniteooria, Tumeaine, Tunneliefekt, Tunnelmagnetotakistus, Universum, Vahetusmõju, Valentssidemete teooria, Victor Stenger, Viini ring, Vladimir Hütt, Vladimir Hižnjakov, Werner Heisenberg, Youngi katse, 1858. Laienda indeks (139 rohkem) »
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja A Model of the Universe · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomifüüsika
Aatomifüüsika on füüsika haru, mis uurib üksikuid aatomeid.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatomifüüsika · Näe rohkem »
Aatomimudel
Aatomimudel on atomistikas või uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatomimudel · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Adolf Gustav Parts
Adolf Gustav Parts (1. aprill 1904 Seli vald, Pärnumaa – 18. veebruar 1996 Sydney lähedal) oli eesti füsikokeemik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Adolf Gustav Parts · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Albert Einstein · Näe rohkem »
An Essay on Free Will
"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.
Uus!!: Kvantmehaanika ja An Essay on Free Will · Näe rohkem »
Analüütiline mehaanika
Analüütiline mehaanika on teoreetilise mehaanika haru, mis käsitleb tema alternatiivseid formuleeringuid, näiteks Lagrange'i ja Hamiltoni mehaanikat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Analüütiline mehaanika · Näe rohkem »
Aprioorne õigustus
Aprioorne õigustus on õigustus (episteemiline õigustus), mis on kogemusest sõltumatu ning toetub üksnes mõistusele ja sellest propositsioonist arusaamisele, mille uskumist õigustatakse.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aprioorne õigustus · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Arvutuskeemia
Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Arvutuskeemia · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Auguste Comte
Auguste Comte Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier – 5. september 1857 Pariis), rohkem tuntud nimega Auguste Comte, oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Auguste Comte · Näe rohkem »
Üldrelatiivsusteooria
Üldrelatiivsusteooria on Albert Einsteini rajatud füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni neljamõõtmelise aegruumi kõverusega (gravitatsioon tuleneb aegruumi geomeetrilistest omadustest), kusjuures see kõverus tuleneb aine olemasolust.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Üldrelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ülijuhtivus
Materjal, mis paneb rongid lendama. Üliväike pilt üliheast juhist. Ülijuhi jaoks kõrgel, kuid tavamõistes siiski madalal temperatuuril (95 K, -178.15 0C) võib pildil kujutatud ütriumbaariumvaskoksiidi kristalle võrrelda Napoleoniga. Sõdurite asemel juhitakse siin aga elektrone ilma igasuguse takistuseta sinna kuhu vaja. Vaatamata väikestele kristallidele mikrotasandil, on YBa2Cu3O7−x makroskoopilisel tasandil suur tegija, leides kasutust nii ülijuhtivate supermagnetite kui ka ülisuurtel kiirustel (ca 600 km/h) liikuvate rongide tehnoloogiates. Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ülijuhtivus · Näe rohkem »
Ülikülm aatom
Seadeldis ülikülmade aatomite tootmiseks ja uurimiseks Ülikülm aatom (inglise keeles ultracold atom) on aatom, mis on viidud absoluutsele nullile lähedastele temperatuuridele (tavaliselt alla mõnekümne mikrokelvini).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ülikülm aatom · Näe rohkem »
BCS-teooria
BCS-teooria (Bardeeni-Cooperi-Schriefferi teooria) on 1957.
Uus!!: Kvantmehaanika ja BCS-teooria · Näe rohkem »
Berkeley interpretatsioon
Berkeley interpretatsioon (ka Berkeley-Kopenhaageni interpretatsioon) kvantmehaanikas on kvantmehaanika interpretatsioon, mis viitab immaterialistlikule filosoofiakontseptsioonile, mille autor oli 17.–18.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Berkeley interpretatsioon · Näe rohkem »
Bob Proctor
Bob Proctor (snd Robert Corlett Proctor; 5. juuli 1934 – 3. veebruar 2022) oli kanada eneseabiraamatute autor.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Bob Proctor · Näe rohkem »
Braan
Braan ehk p-braan (sõnast "membraan") on stringiteoorias (M-teoorias) ja sellega seotud teooriates (näiteks supergravitatsiooniteoorias) hüpoteetiline füüsikaline objekt, mille mõõde p on väiksem kui selle ruumi mõõde, kus ta paikneb.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Braan · Näe rohkem »
Curie seadus
Curie seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt paramagneetikute (paramagetiliste ainete) magnetiline vastuvõtlikkus \chi_\mathrm on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T: Paramagnetilise aine magneetumus (magnetiseerumise aste) on magnetilise vastuvõtlikkusega võrdeline: Seega tuleneb Curie seadusest, et püsiva välise magnetvälja korral on paramagneetiku magneetumus pöördvõrdeline temperatuuriga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Curie seadus · Näe rohkem »
D-braanid
D-braanid (inglise keeles D-branes) on stringiteoorias braanid, millele lahtiste stringide otsad kinnituvad.
Uus!!: Kvantmehaanika ja D-braanid · Näe rohkem »
Das Kausalgesetz und seine Grenzen
"Das Kausalgesetz und seine Grenzen" ("Põhjuslik seadus ja selle piirid") on Philipp Franki filosoofiline raamat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Das Kausalgesetz und seine Grenzen · Näe rohkem »
David Bohm
David Joseph Bohm (20. detsember 1917 – 27. oktoober 1992) oli füüsik, kelle peamised tööd olid kvantmehaanika, filosoofia ja neuropsühholoogia alal.
Uus!!: Kvantmehaanika ja David Bohm · Näe rohkem »
De Broglie lained
Elektroni lainelaadset käitumist tõestav Interferentsipilt De Broglie lained ehk mateerialained on mikroosakeste kvantmehaanilist olekut iseloomustavad lained.
Uus!!: Kvantmehaanika ja De Broglie lained · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Difraktsioon
Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava Laserkiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri arvutusmudel Osaliselt difraktsiooni tõttu võime näha ämblikuvõrke värvilisena Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Difraktsioon · Näe rohkem »
Diraci võrrand
Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Diraci võrrand · Näe rohkem »
Dogmadeta teadus
"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrake'i raamat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Dogmadeta teadus · Näe rohkem »
Dualism (täpsustus)
Dualism on kahesus või seisukoht, mis väidab millegi kahesust.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Dualism (täpsustus) · Näe rohkem »
Eeter (füüsika)
Eeter on uusaegses filosoofias ja 19.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Eeter (füüsika) · Näe rohkem »
Eksootiline täht
Eksootiline täht (inglise keeles exotic star) on hüpoteetiline kompaktne astronoomiline objekt, mis koosneb mitte ainult elektronidest, prootonitest, neutronitest ja müüonidest, nagu tavalised tähed ja neutrontähed, vaid ka muud liiki ainetest.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Eksootiline täht · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Elektron · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Energiatase (kvantfüüsika)
Energiatase ehk energianivoo on mikroosakeste (molekuli, aatomi, aatomituuma) ja nende süsteemide võimalik energia diskreetses (mittepidevas, pidetus) statsionaarses olekus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Energiatase (kvantfüüsika) · Näe rohkem »
Ergastatud olek
Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ergastatud olek · Näe rohkem »
Eristamatud osakesed
Eristamatud osakesed ehk identsed osakesed on kvantmehaanikas osakesed, mis ei ole mingil viisil üksteisest eristatavad teatud omaduste põhjal, mida nende konkreetne olek ei mõjuta.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Eristamatud osakesed · Näe rohkem »
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Füüsikaline maailmapilt · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Fosforestsents
Fosforestsentsi tõttu pimedas helendav korvpall Fosforestsents on fluorestsentsi kõrval üks fotoluminestsentsi alaliike.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Fosforestsents · Näe rohkem »
Fotokordisti
Fotokordisti Dünoodid fotokordisti toru sees Fotokordisti ehk fotoelektronkordisti on elektronseadis, milles elektromagnetkiirguse toimel fotokatoodist väljuvate elektronide voogu – fotovoolu – võimendatakse sekundaaremissiooni rakendades.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Fotokordisti · Näe rohkem »
Fundamentaalne vastastikmõju
Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Fundamentaalne vastastikmõju · Näe rohkem »
Gerardus 't Hooft
Gerardus 't Hooft Gerardus 't Hooft Gerardus 't Hooft (ka Gerard 't Hooft; sündinud 5. juulil 1946 Den Helderis) on hollandi füüsik, Utrechti Ülikooli füüsikaprofessor 1977.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Gerardus 't Hooft · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Gustav Naan · Näe rohkem »
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Hajumine · Näe rohkem »
Hamiltoni mehaanika
Hamiltoni mehaanika (inglise keeles Hamiltonian mechanics) on teooria, mis on välja töötatud kui klassikalise mehaanika reformulatsioon; üks kahest olulisemast analüütilise mehaanika harudest (teine on Lagrange'i mehaanika).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Hamiltoni mehaanika · Näe rohkem »
Hamiltoniaan
Hamiltoniaan on analüütlises mehaanikas ja kvantmehaanikas matemaatiline operaator, mis kirjeldab olekuvektori ja oleku energia vahelise seost ja seepärast määrab süsteemi oleku muutust ajas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Hamiltoniaan · Näe rohkem »
Hermann Weyl
Hermann Weyl Hermann Klaus Hugo Weyl (9. november 1885 Elmshorn – 8. detsember 1955 Zürich) oli saksa matemaatik, laia huviringiga arvuteooriast kuni teoreetilise füüsika ja filosoofiani välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Hermann Weyl · Näe rohkem »
Hiiglaslik magnettakistus
Fert ''et al.'' uurimise tulemused Hiiglaslik magnettakistus (ingl giant magnetoresistance, lühend GMR) ehk GMR-efekt on kvantmehaaniline magnettakistuse nähtus ja ilmneb õhukesekihilistes struktuurides, mis koosnevad vahelduvatest ferromagnetilistest ja mittemagnetilistest kihtidest.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Hiiglaslik magnettakistus · Näe rohkem »
Ideaalne Bose gaas
Ideaalne Bose gaas on klassikalise ideaalse gaasi kvantmehaanika versioon.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ideaalne Bose gaas · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Igor Tamm
Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Igor Tamm · Näe rohkem »
Impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Impulsi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Impulsimoment · Näe rohkem »
Interferomeetria
Interferentspilt Interferomeetria on lainete (enamasti elektromagnetlainete) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Interferomeetria · Näe rohkem »
Jaan Kalda
teaduskeskuse Ahhaa ees. Foto: Lauri Kulpsoo. Jaan Kalda (sündinud 12. novembril 1963 Väike-Maarjas) on eesti füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Jaan Kalda · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Kvantmehaanika ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
John Clauser
John Clauser (2016) John Francis Clauser (sündinud 1. detsembril 1942 Pasadenas, Californias) on ameerika füüsikateoreetik, eksperimentaalfüüsik ja kvantmehaanikateadlane, nobelist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja John Clauser · Näe rohkem »
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh
John William Strutt, kolmas parun Rayleigh (ka lord Rayleigh; 12. november 1842 Langford Grove, Essex – 30. juuni 1919 Witham, Essex) oli inglise teadlane, kes andis olulise panuse nii teoreetilisse kui ka eksperimentaalfüüsikasse.
Uus!!: Kvantmehaanika ja John William Strutt, kolmas parun Rayleigh · Näe rohkem »
Joseph Fourier
Jean Baptiste Joseph Fourier (21. märts 1768 Auxerre – 16. mai 1830 Pariis) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (aastast 1817).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Joseph Fourier · Näe rohkem »
Kaaon
Кaaon ehk K-meson (tähis K) on meson, mis koosneb ühest "veidrast" antikvargist (s-kvark) ja ühest d- või u-kvargist (antikaaonid koosnevad ühest "veidrast" kvargist ja ühest u- või d-antikvargist).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kaaon · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Karl Popper · Näe rohkem »
Kõrge-k-dielektrik
Kõrge-k-dielektrik (ingl high-κ dielectric) kirjeldab materjale, mille suhteline dielektriline läbitavus _\mathrm on suurem kui ränidioksiidil (εr.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kõrge-k-dielektrik · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kiirgus · Näe rohkem »
Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus
"Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus" ("Классика и современность: две эпохи в развитии буржуазной философии") on Merab Mamardašvili, Erihh Solovjovi ja Vladimir Švõrjovi artikkel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal
Klasik ve klasik olmayan rasyonellik ideali "Klasik ve Klasik Olmayan Akılcılık İdeali" ("Классический и неклассический идеалы рациональности") Merab Mamardashvili'nin felsefi bir eseridir.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Klassikaline väljateooria
Klassikaline väljateooria (inglise keeles classical field theory) on füüsikateooria, mis ennustab, kuidas üks või mitu füüsikalist välja interakteeruvad ainega väljavõrrandite kaudu.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Klassikaline väljateooria · Näe rohkem »
Koherentsed lained
Koherentseteks laineteks nimetatakse füüsikas laineid, millel on konstantne faasivahe ja püsiv sagedus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Koherentsed lained · Näe rohkem »
Korpuskulaar-laineline dualism
Korpuskulaar-laineline dualism ehk laine-osakese dualism puhul on kvantmehaanikas kontseptsioon, mis ütleb, et iga osake või kvant omab nii laine kui ka osakese omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Korpuskulaar-laineline dualism · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kummituskuva
Kummituskuva on optikas kasutatav kuvamismeetod, millega saadakse objekti detailne kujutis, kuigi objektilt tulevat valgust mõõdab ilma ruumilise lahutusvõimeta kaamera või integreeriv intensiivsuse andur.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kummituskuva · Näe rohkem »
Kvantarv
Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehaanikas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantarv · Näe rohkem »
Kvantarvuti
Kvantarvuti on arvuti, mis kasutab informatsiooni töötluseks kvantmehaanika fenomene, näiteks superpositsiooni ja põimumist, et andmeid muuta.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantarvuti · Näe rohkem »
Kvantbitt
Kvantbitt (inglise keeles quantum bit, lühendatult qubit) on kvantinformatsiooni ühik, biti vaste kvantmehaanikas ning põhiline informatsiooniühik kvantarvutites.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantbitt · Näe rohkem »
Kvantelektrodünaamika
Kvantelektrodünaamika (inglise keeles quantum electrodynamics; akronüüm QED) on osakestefüüsikas elektrodünaamika relativistlik kvantväljateooria, mis sisuliselt näitab kuidas interakteeruvad omavahel valgus ja mateeria.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantelektrodünaamika · Näe rohkem »
Kvantenesetapp
Kvantenesetapp on mõtteline eksperiment, mille pakkusid üksteisest sõltumatult välja Hans Moravec (1987), Bruno Marchal (1988) ja Max Tegmark (1998).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantenesetapp · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus
Kvantitatiivne struktuuri-aktiivsuse/omaduse sõltuvus on mudel (QSAR või QSPR), mis seob omavahel suures andmekogumis aine QSAR-mudeli loomise skeem füsikokeemilise omaduse või bioloogilise aktiivsuse ja aine keemilise struktuuri.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantitatiivne struktuur-aktiivsussõltuvus · Näe rohkem »
Kvantkeemia
Kvantkeemia on teoreetilise keemia haru, mis kasutab keemias ettetulevate probleemide lahendamiseks kvantmehaanika ja kvantväljateooria abi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantkeemia · Näe rohkem »
Kvantkosmoloogia
Kvantkosmoloogia (inglise keeles Quantum cosmology) on teoreetilise füüsika valdkond, mis uurib kvantmehaanika efektide mõju Universumi kujunemisele ja selle varajasele arengule, eriti vahetult pärast Suurt Pauku.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantkosmoloogia · Näe rohkem »
Kvantkrüptograafia
Kvantkrüptograafia on krüptograafia haru, mis kasutab kvantmehaanika omadusi krüptoprotokollide rakendamiseks.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantkrüptograafia · Näe rohkem »
Kvantmüstika
Kvantmüstikaks nimetatakse mõttevoolu, mille keskmes on kvantmehaanika metafüüsiline ja/või New Age'i vaimus käsitlus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantmüstika · Näe rohkem »
Kvantolek
Kvantolek on kvantmehaanikas osakeste süsteemi matemaatiline kirjeldus väljendamaks elementaarosakeste omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantolek · Näe rohkem »
Kvantoptika
Kvantoptika on optika valdkond, mis käsitleb kvantmehaanika kaudu valguse korpuskulaarset struktuuri ja sellest sõltuvaid nähtusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantoptika · Näe rohkem »
Kvantpõimumine
kristalli. Kvantpõimumine, põimitus ehk põimolek (inglise keeles quantum entanglement) on kvantfüüsikaline nähtus, mille korral ei ole võimalik süsteemi moodustavatel osakestel määrata üksikut kvantolekut, vaatamata, et osakesed ei viibi samas ruumis ja võivad olla väga suurtel kaugustel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantpõimumine · Näe rohkem »
Kvantsurematus
Kvantsurematus on märksõna, mis märgistab mõttekäiku, mille kohaselt kvantmehaanika Everetti paljumaailmalisest tõlgendusest järeldub, et teadvusega olend ei saa lakata olemast.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantsurematus · Näe rohkem »
Kvantväljateooria
Kvantväljateooria, ka väljade kvantteooria, (inglise keeles quantum field theory) on teoreetilises füüsikas teoreetiline raamistik, mis ühendab klassikalise väljateooria, erirelatiivsusteooria ja kvantmehaanika ning mida kasutatakse subatomaarsete osakeste (osakestefüüsikas) ja kvaasiosakeste (kondenseeritud aine füüsikas) füüsikamudelite väljatöötamiseks.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantväljateooria · Näe rohkem »
Kvantvedelik
Kvantvedelik (inglise keeles quantum fluid) on vedelik, mille omadused on põhiliselt määratud kvantefektidega makroskoopilisel tasandil.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Kvantvedelik · Näe rohkem »
Lainefunktsioon
Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainefunktsioon · Näe rohkem »
Lainefunktsiooni kollaps
Lainefunktsiooni kollaps (ingl wave function collapse) on kvantmehaanikas lainefunktsiooni superpositsioonilise oleku üleminek ühteainsasse omaolekusse (eigenstate), kui seda lainefunktsiooni üritatakse vaadelda või mõõta.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainefunktsiooni kollaps · Näe rohkem »
Lainepakett
dispersiooni puudumisel Lainepakett ehk lainerühm on ruumiliselt või ajaliselt piiratud laine.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lainepakett · Näe rohkem »
Laplace'i operaator
Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Laplace'i operaator · Näe rohkem »
Läbilöök
Läbilöök õhus Läbilöök on dielektriku järsk muutumine elektrijuhiks piisavalt tugeva elektrivälja toimel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Läbilöök · Näe rohkem »
Léon Brillouin
Léon Nicolas Brillouin (7. august 1889 – 4. oktoober 1969) oli prantsuse füüsik, kes andis panuse kvantmehaanika, atmosfääris raadiolainete levimise, tahkisefüüsika ja informatsiooniteooria uurimisse.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Léon Brillouin · Näe rohkem »
Lee Smolin
Lee Smolin (2004) Lee Smolin (sündinud 6. juunil 1955 New Yorgis) on juudi päritolu Ameerika Ühendriikide ja Kanada füüsik ja teaduskirjanik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lee Smolin · Näe rohkem »
Lev Landau
Lev Davidovitš Landau (Лев Давидович Ландау; 22. jaanuar 1908 Bakuu – 1. aprill 1968 Moskva) oli juudi päritolu nõukogude füüsik, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1946), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lev Landau · Näe rohkem »
Linus Pauling
Linus Pauling, 1954 Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Linus Pauling · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Lugemis-kirjutuspea
Kõvaketta lugemis-kirjutuspea ja salvestuskettad Lugemis-kirjutuspea ehk universaalpea (inglise read-and-write head) on kõvaketta seadme ketta kohal liikuv osa, milles kirjutuspeas elektrivoolu tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse kettal oleva magnetilise materjali polarisatsiooni (andmete kirjutamine) või vastupidi – ketta magnetmaterjal indutseerib elektrivoolu lugemispeas (andmete lugemine).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Lugemis-kirjutuspea · Näe rohkem »
Magneetikud
Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Magneetikud · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnon
Magnon on kvaasiosake, kristallvõre elektronide spinnide kollektiivne ergastus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Magnon · Näe rohkem »
Mario Bunge
Mario Bunge 2007. aastal. Mario Augusto Bunge (21. september 1919 Buenos Aires – 25. veebruar 2020 Montreal) oli Argentina päritolu filosoof, kes tegutses kaua Kanadas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Mario Bunge · Näe rohkem »
Max Born
Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Max Born · Näe rohkem »
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Mehaanika · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulaarelektroonika
Molekulaarelektroonika ehk ühe molekuli elektroonika on nanotehnoloogia teadusharu, mis kasutab elektroonikakomponentidena üksikuid molekule või nanoskaalas üksikute molekulide kogumit.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Molekulaarelektroonika · Näe rohkem »
Molekulaartehnoloogia
Molekulaartehnoloogia on teadusharu, mis moodustab arvuti abil matemaatilisi mudeleid ja kvantitatiivse analüüsi meetodeid, et analüüsida ja lahendada teaduslikke probleeme.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Molekulaartehnoloogia · Näe rohkem »
Moore'i seadus
Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Moore'i seadus · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Must auk · Näe rohkem »
Nanoelektroonika
CPU arhitektuur Nanoelektroonika on nanotehnoloogia alaliik, mis hõlmab nanotehnoloogia kasutamist elektroonikakomponentides, eelkõige transistorides.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Nanoelektroonika · Näe rohkem »
Ned Markosian
Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Ned Markosian · Näe rohkem »
New Age
New Age (inglise keeles 'uus ajastu') on koondnimetus mitmesugustele vaimsetele või religioossetele uskumustele ja maailmavaadetele, praktikatele ja elulaadidele ning liikumistele ja organisatsioonidele, mis on läänemaailmas tuntud alates 1970.
Uus!!: Kvantmehaanika ja New Age · Näe rohkem »
Niels Bohri Instituut
Niels Bohri Instituut Niels Bohri Instituut on Kopenhaageni Ülikooli uurimisinstituut.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Niels Bohri Instituut · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Noetheri teoreem
Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Noetheri teoreem · Näe rohkem »
Olekuvektor
Olekuvektor on analüütilises mehaanikas ja kvantmehaanikas vektor, mis kirjeldab kõikide süsteemi vabadusastmete olekut.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Olekuvektor · Näe rohkem »
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Optika · Näe rohkem »
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »
Paljude maailmade interpretatsioon
Kvantmehaaniline Schrödingeri kassi paradoks mitme maailma tõlgenduse järgi. Selles kvantmehaanika tõlgenduses on iga sündmus uue haru looja; kass on nii elus kui ka surnud, isegi enne kasti avamist, kuid see "elus" ja "surnud" kass on erinevates universumi harudes. Mõlemad harud on samatõenäoliselt olemas, kuid ei ole vastastikuses mõjus üksteisega. Paljude maailmade interpretatsioon on kvantmehaanika tõlgendus, mis ütleb, et universaalne lainefunktsioon on objektiivselt olemas ja lainefunktsiooni kokkukukkumist ei ole olemas.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paljude maailmade interpretatsioon · Näe rohkem »
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paramagnetism · Näe rohkem »
Paul Dirac
Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paul Dirac · Näe rohkem »
Paul Feyerabend
Paul Karl Feyerabend (13. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paul Feyerabend · Näe rohkem »
Paul Thagard
Paul Richard Thagard (sündinud 28. septembril 1950 Saskatchewani provintsis Yorktonis) on Kanada filosoof.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Paul Thagard · Näe rohkem »
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Pauli printsiip · Näe rohkem »
Pöördhõive
Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Pöördhõive · Näe rohkem »
Pöörisvool
280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Pöörisvool · Näe rohkem »
Põhiolek
Põhiolek on süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Põhiolek · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Pilootlaine teooria
Pilootlaine teooria, tuntud ka kui Bohmi mehaanika, on üks mitmetest (mitterelativistliku) kvantmehaanika tõlgendustest, mille esitas Louis de Broglie 1927 ja mille taasavastas David Bohm 1952.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Pilootlaine teooria · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Plancki pikkus
Plancki pikkus (inglise keeles Planck length; tähis \ell_P\) on füüsikas pikkusühik, mis kujutab endast vahemaad, mille läbib valgus Plancki ajaühikus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Plancki pikkus · Näe rohkem »
Poolklassikalised kvantteooriad
Poolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Poolklassikalised kvantteooriad · Näe rohkem »
Potentsiaalibarjäär
Joonis 1. Potentsiaalse energia graafiku näide Joonis 2. Ristkülikuline potentsiaalibarjäär Potentsiaalibarjäär on ruumipiirkond, mis eraldab kaht madalama potentsiaaliga ruumiosa.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Potentsiaalibarjäär · Näe rohkem »
Raimund Preem
Raimund Preem (16. detsember 1918 Narva – 5. detsember 1988 Kanepi vald) oli eesti matemaatik ja füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Raimund Preem · Näe rohkem »
Röntgenstruktuurianalüüs
Röntgenikiirte kasutusvõimalused ja neile vastavad elektromagnetspektri osad Röntgenstruktuurianalüüs (inglise keeles x-ray crystallography) on analüüsi valdkond täppisteaduses, kus kasutatakse röntgenikiirguse interaktsiooni ainega, et määrata selle atomaarset ja molekulaarset struktuuri, elemendilist ja molekulilist koostist, samuti faasilist koostist ja paljusid füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Röntgenstruktuurianalüüs · Näe rohkem »
Reaktiivne molekulaardünaamika
Reaktiivse molekulaardünaamika (RMD) all mõeldakse molekulaardünaamiliste (MD) arvutisimulatsioonide edasiarendusi, mis võimaldavad käsitleda ka keemilisi reaktsioone.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Reaktiivne molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Relativistlik kvantkeemia
Relativistlik kvantkeemia on teadusharu, mis kasutab kvantkeemiat ja relativistlikku mehaanikat, selgitamaks keemiliste elementide omadusi ja struktuuri, eriti perioodilisussüsteemi raskete elementide omi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Relativistlik kvantkeemia · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Resonants · Näe rohkem »
Resonants (keemia)
Lämmastikdioksiidi resonantspiirstruktuurid Resonantsiks nimetatakse elektronide delokalisatsiooni keemiliselt sidemelt ning delokaliseerunud elektronstruktuuri kirjeldamist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Resonants (keemia) · Näe rohkem »
Robert Oppenheimer
J. Robert Oppenheimer Julius Robert Oppenheimer (22. aprill 1904 New York – 18. veebruar 1967 Princeton) oli ameerika tuumafüüsik, keda peetakse aatomipommi isaks.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Robert Oppenheimer · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Sean M. Carroll
Sean M. Carroll (2006) Sean Michael Carroll, ka Sean M. Carroll, (sündinud 5. oktoobril 1966 Philadelphias Pennsylvanias) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja teaduskirjanik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Sean M. Carroll · Näe rohkem »
Seisulaine
pisi Seisulaine on laine, mis näiliselt ei liigu.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Seisulaine · Näe rohkem »
Solvay konverents
Rahvusvahelised Solvay füüsika ja keemia instituudid, mis asuvad Belgias Brüsselis, asutati tööstur Ernest Solvay poolt 1912.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Solvay konverents · Näe rohkem »
Spektrijoonte peenstruktuur
Aatomifüüsikas kirjeldab peenstruktuur aatomi spektrijoonte lõhenemist elektroni spinni ja mitterelativistliku Schrödingeri võrrandi relativistlike paranduste tõttu.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spektrijoonte peenstruktuur · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spinn · Näe rohkem »
Spinntransistor
Spinntransistor (lühend Spin-FET) on väljatransistor, milles kasutatakse elektroni spinni kvantmehaanilisi omadusi Rashba efekti raames.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spinntransistor · Näe rohkem »
Spontaanne kiirgus
''E''2 – ''E''1.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Spontaanne kiirgus · Näe rohkem »
Storrs McCall
Ronald Storrs McCall oli Kanada filosoof (1930 – 2021).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Storrs McCall · Näe rohkem »
Stringiteooria
Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Stringiteooria · Näe rohkem »
Subatomaarsed osakesed
Subatomaarne osake on aatomituumast väiksem osake.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Subatomaarsed osakesed · Näe rohkem »
Supergravitatsioon
Supergravitasioon ehk supergravitatsiooniteooria (inglise keeles supergravity) on teoreetilises füüsikas üldrelatiivsusteooria üldistus, mis põhineb supersümmeetrial; sageli defineeritakse ka füüsikateooriaks, mis sisaldab lisamõõtmeid, supersümmeetriat ja gravitatsiooni.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Supergravitatsioon · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »
Teaduslik pilt
"The Scientific Image" ("Teaduslik pilt") on Bas van Fraasseni raamat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Teaduslik pilt · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Termoluminestsents
Fluoriidi termoluminestsents Termoluminestsents on üks luminestsentsi vorme, mis on täheldatav mõne kristallilise materjali juures.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Termoluminestsents · Näe rohkem »
The Structure of Biological Science
"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »
Tihedusfunktsionaali teooria
Tihedusfunktsionaali teooria (Density functional theory − DFT) on kvantmehaanikal põhinev füüsikas, keemias ja materjaliteaduses kasutusel olev modelleerimismeetod, mille abil on võimalik uurida mitme-elektroonsete süsteemide, näiteks aatomite, molekulide ja tahkiste elektronstruktuuri, millest omakorda on võimalik ennustada huvi pakkuva süsteemi füüsikalisi omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tihedusfunktsionaali teooria · Näe rohkem »
Tihkaine füüsika
Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tihkaine füüsika · Näe rohkem »
Tsooniteooria
Tsooniteooria on kvantmehaanika teooria, mis kirjeldab elektronide energiaolekuid ja liikumist kristallistruktuuriga tahkises.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tsooniteooria · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tumeaine · Näe rohkem »
Tunneliefekt
Tunneliefektiks ehk tunneleerumiseks nimetatakse mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tunneliefekt · Näe rohkem »
Tunnelmagnetotakistus
394x394px Tunnelmagnetotakistus (ingl k tunneling magnetoresistance ehk TMR) on magnetotakistuslik efekt, mis esineb magnetilistes tunnelventiilides.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Tunnelmagnetotakistus · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Universum · Näe rohkem »
Vahetusmõju
Vahetusmõju ehk vahetusinteraktsioon (inglise keeles exchange interaction) on kvantmehaanikas vastastikmõju (interaktsioon), mis toimub ainult eristamatute (identsete) osakeste vahel.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Vahetusmõju · Näe rohkem »
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Valentssidemete teooria · Näe rohkem »
Victor Stenger
Victor Stenger (2010) Victor John Stenger (29. jaanuar 1935 Bayonne, New Jersey, USA – 27. august 2014 Hawaii osariik) oli ameerika osakestefüüsik ja teaduskirjanik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Victor Stenger · Näe rohkem »
Viini ring
Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Viini ring · Näe rohkem »
Vladimir Hütt
Vladimir Hütt (vene keeles Владимир Платонович Хютт, transliteratsioon Vladimir Khyutt; 18. aprill 1936 Venemaa, Leningrad – 4. juuni 1997) oli Nõukogude Eesti filosoof.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Vladimir Hütt · Näe rohkem »
Vladimir Hižnjakov
Vladimir Hižnjakov 2009. aastal Tartu tähetornis Vladimir Hižnjakov (sündinud 25. mail 1938 Venemaal Rostovi oblastis) on Eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Uus!!: Kvantmehaanika ja Vladimir Hižnjakov · Näe rohkem »
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »
Youngi katse
Youngi katse ehk kahe pilu katse on optikas eksperiment, mis demonstreerib asjaolu, et valgusel võivad olla nii laine kui ka osakese omadused, ning viitab ka kvantmehaaniliste nähtuste olemasolule.
Uus!!: Kvantmehaanika ja Youngi katse · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Kvantmehaanika ja 1858 · Näe rohkem »
