176 suhted: Aa (perekond), Aa (täpsustus), Aa achalensis, Aadakäpp, Aasta orhidee, Achille Richard, Ainulehine soovalk, Alu liigikaitseala, Anne kanal, APG III süsteem, Arukäpp, Asparilaadsed, Üheidulehelised, Öövilge, Õõskeel, Õietolm, Évinos, Balti sõrmkäpp, Bilateraalne sümmeetria, Charles Darwin, CITES, Cronquisti süsteem, Dawnstar, Deister, Durrelli loomapark, Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik, Eesti käpalised, Eesti NSV floora, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti sood, Eos, Gabon, Gotska Sandön, Grīnise looduskaitseala, Guatemala, Gustav Mann, Haldjaking, Hall käpp, Harilik käoraamat, Harilik muguljuur, Harilik sookäpp, Harilik vanill, Harju maakond, Hiilakas, Himaalaja, Huul (botaanika), Jaapani kunst, Johann von Luce, Jumalakäpp, Juur, ..., Juuremugul, Kahelehine käokeel, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kaiserstuhl, Kalad (märk), Kaltsifiil, Kaunis kuldking, Käokeel, Käopõll, Käoraamat, Käpaliste perekondade loend, Käpp (perekond), Kärbesõis, Kõdu-koralljuur, Kõrvemaa maastikukaitseala, Keeri-Karijärve looduskaitseala, Keila, Kesselaid, Kobar, Koerakäpp, Kolga-Jaani vald, Kollakas sõrmkäpp, Koralljuur, Korvõielised, Krâvanhi mäed, Kuldking, Kuradi-sõrmkäpp, Kuuking, Laelatu puisniit, Laialehine neiuvaip, Laimjala vald, Lääne-sõrmkäpp, Lõhnav käoraamat, Lõikelillede loend, Lõuna-jumalakäpp, Leeder-sõrmkäpp, Lehitu pisikäpp, Lektiinid, Liblikamaja (Pärnumaa), Liblikõielised, Liechtenstein, Liigiteke, Loode tammik, Loode Tammiku õpperada, Lutikkäpp, Macquarie saar, Mahé, Maximilian zu Wied-Neuwied, Mükoriisa, Mükotroof, Muguljuur (perekond), Mustrid looduses, Nätsi-Võlla looduskaitseala, Neiuvaip, Nero Wolfe, Nyungwe rahvuspark, Ohepalu looduskaitseala, Olaf Schmeidt, Olof Swartz, Olympia (Manet), Oskar Savik, Osmussaar, Paadrema looduskaitseala, Paelama, Paphiopedilum tigrinum, Pärisaruniit, Püramiid-koerakäpp, Põltsamaa vald, Pesajuur, Pisikäpp, Praslin, Provespa, Pruunikas pesajuur, Puhtu sõrmkäpp, Puidumesilane, Pullapää, Pulma-aastapäev, Punane tolmpea, Putukõis, Raasiku vald, Rava (Järva), Rohekas õõskeel, Rohekas käokeel, Roomav öövilge, Rootsi, Russowi sõrmkäpp, Rwanda, Saaremaa sõrmkäpp, Saarnaki laid, Sõrmkäpp, Seišellid, Selja-Põdra hoiuala, Silmaallika soo, Singapur, Soo-neiuvaip, Soohiilakas, Sookarjamaa, Sookäpp (perekond), Suur käopõll, Tabasalu, Taimede loend, Tähk, Täpiline sõrmkäpp, Tõmmu käpp, Tõnu Tamm (näitleja), Tihedaõieline käoraamat, Tiiu Kull, Tolmlemissündroomid, Tolmpea, Trinidad ja Tobago, Tuhu looduskaitseala, Tulasnell, Tulasnellilised, Tumepunane neiuvaip, Turbasammal, Valge tolmpea, Vanilje, Väike käopõll, Väkra ohvrikivi, Vööthuul-sõrmkäpp, Võlingi allika matkarada, Veebruar 2011, Veevalaja (märk), Verhuulitsa käpaliste püsielupaik, Vooremaa maastikukaitseala, Zygostates. Laienda indeks (126 rohkem) »
Aa (perekond)
Käpaline perekonnast ''Aa'' Aa Rchb.f. on taimeperekond käpaliste sugukonnast.
Uus!!: Käpalised ja Aa (perekond) · Näe rohkem »
Aa (täpsustus)
Aa on mitme koha, asja ja isiku nimi.
Uus!!: Käpalised ja Aa (täpsustus) · Näe rohkem »
Aa achalensis
Aa achalensis Schltr. on taimeliik käpaliste sugukonna perekonnast Aa.
Uus!!: Käpalised ja Aa achalensis · Näe rohkem »
Aadakäpp
Aadakäpp (Ada) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond, kuhu kuulub 16 liiki.
Uus!!: Käpalised ja Aadakäpp · Näe rohkem »
Aasta orhidee
Aasta orhidee on orhideeliikidele antav aunimetus, mida antakse Eestis välja alates 2010.
Uus!!: Käpalised ja Aasta orhidee · Näe rohkem »
Achille Richard
Achille Richard Achille Richard (27. aprill 1794 Pariis – 5. oktoober 1852) oli prantsuse botaanik, mükoloog ja arst.
Uus!!: Käpalised ja Achille Richard · Näe rohkem »
Ainulehine soovalk
Ainulehine soovalk ehk soovalk (Malaxis monophyllus, ka ainulehine sookäpp) on käpaliste sugukonda soovalgu perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Ainulehine soovalk · Näe rohkem »
Alu liigikaitseala
Alu liigikaitseala on liigikaitseala Pärnu maakonnas Pärnu linnas.
Uus!!: Käpalised ja Alu liigikaitseala · Näe rohkem »
Anne kanal
Anne kanal Tigutorni, Emajõe Ärikeskuse ja Turusilla siluettidega Anne kanal, pildistatud Sõpruse sillalt, taamal Annelinn Anne kanal on kunstlik veekogu Tartus Annelinnas.
Uus!!: Käpalised ja Anne kanal · Näe rohkem »
APG III süsteem
APG III (akronüüm ingliskeelsest fraasist Angiosperm Phylogeny Group III system) on kolmas, peamiselt molekulaar-fülogeneetilisel uuringutel põhinev taimede klassifitseerimissüsteem, mis avalikustati 2009.
Uus!!: Käpalised ja APG III süsteem · Näe rohkem »
Arukäpp
Arukäpa õied Arukäpp ehk poirohi (Orchis morio) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Arukäpp · Näe rohkem »
Asparilaadsed
Asparilaadsed (Asparagales) on õistaimede selts üheiduleheliste klassist.
Uus!!: Käpalised ja Asparilaadsed · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Käpalised ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Öövilge
Öövilge (Goodyera) käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Öövilge · Näe rohkem »
Õõskeel
Õõskeel (Coeloglossum) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Õõskeel · Näe rohkem »
Õietolm
Tiigi pinnale ladestunud õietolmust moodustunud spiraal Kõrvemaal 2023. aasta kevadel Õietolm on harilikult kollakas pulbritaoline tolmjas mass, mis koosneb seemnetaimede tolmukais valminud tolmuteradest.
Uus!!: Käpalised ja Õietolm · Näe rohkem »
Évinos
Évinos (kreeka keeles Εύηνος, ka Φιδάρης Fidáris; vanakreeka Λυκόρμας Lykormas, Εὔηνος Euenos) on jõgi Kreekas.
Uus!!: Käpalised ja Évinos · Näe rohkem »
Balti sõrmkäpp
Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Balti sõrmkäpp · Näe rohkem »
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.
Uus!!: Käpalised ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Käpalised ja Charles Darwin · Näe rohkem »
CITES
CITESi ehk Washingtoni (1973) konventsioon (akronüüm ingliskeelsest nimetusest Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora – 'Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon') on rahvusvaheline valitsustevaheline leping, mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
Uus!!: Käpalised ja CITES · Näe rohkem »
Cronquisti süsteem
Cronquisti süsteem on katteseemnetaimede liigiüleste taksonite süsteem, mille väljatöötajaks on olnud Arthur Cronquist (1919–1992) ja mis on avaldatud tema raamatuis An Integrated System of Classification of Flowering Plants (1981) ja The Evolution and Classification of Flowering Plants (1968; 2. trükk 1988).
Uus!!: Käpalised ja Cronquisti süsteem · Näe rohkem »
Dawnstar
Dawnstar on ''indie rock'''i bänd Ungarist Budapestist.
Uus!!: Käpalised ja Dawnstar · Näe rohkem »
Deister
Deister Deister on küngasteahelik Saksamaa Alam-Saksi liidumaal, umbes 25 km Hannoveri linnast edelas.
Uus!!: Käpalised ja Deister · Näe rohkem »
Durrelli loomapark
Les Augrès' mõisahoone, Durrell Wildlife Conservation Trusti peakorter pisi pisi Gerald Durrelli kuju Loomapargi sümboli dodo kiviskulptuur loomapargi peasissepääsu juures Durrelli loomapark (inglise keeles Durrell Wildlife Park, varem Jersey loomaaed (Jersey Zoo)) on La Manche'i väina Jersey saarel asuv loomaaed, mille asutas 1958.
Uus!!: Käpalised ja Durrelli loomapark · Näe rohkem »
Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik
Siin on Eesti pärismaiste üheiduleheliste taimede liikide süstemaatiline nimestik.
Uus!!: Käpalised ja Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Näe rohkem »
Eesti käpalised
Kahkjaspunane sõrmkäpp Niitvälja soos Keilas Eestis kasvab 36 liiki käppalisi, ERR, 7.
Uus!!: Käpalised ja Eesti käpalised · Näe rohkem »
Eesti NSV floora
"Eesti NSV floora" on 11-köiteline teaduslik teos Eesti taimestikust.
Uus!!: Käpalised ja Eesti NSV floora · Näe rohkem »
Eesti Orhideekaitse Klubi
Eesti Orhideekaitse Klubi on ühendus, mis koondab Eesti orhidee- ehk käpalistehuvilisi.
Uus!!: Käpalised ja Eesti Orhideekaitse Klubi · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Käpalised ja Eesti sood · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Käpalised ja Eos · Näe rohkem »
Gabon
Gaboni kaart Vihmamets Gabonis Gabon on riik Kesk-Aafrika läänerannikul.
Uus!!: Käpalised ja Gabon · Näe rohkem »
Gotska Sandön
Gotska Sandön ('Gotlandi liivasaar') on asustamata Rootsi saar Ojamaast põhja pool Läänemeres.
Uus!!: Käpalised ja Gotska Sandön · Näe rohkem »
Grīnise looduskaitseala
Grīnise looduskaitseala on looduskaitseala (dabas rezervāts) Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Saka vallas.
Uus!!: Käpalised ja Grīnise looduskaitseala · Näe rohkem »
Guatemala
Guatemala on riik Kesk-Ameerikas.
Uus!!: Käpalised ja Guatemala · Näe rohkem »
Gustav Mann
Gustav Mann (20. jaanuar 1836 Hannover – 22. juuni 1916 München) oli saksa botaanik.
Uus!!: Käpalised ja Gustav Mann · Näe rohkem »
Haldjaking
Haldjaking (Calypso bulbosa) on käpaliste sugukonda haldjakinga perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Uus!!: Käpalised ja Haldjaking · Näe rohkem »
Hall käpp
Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Hall käpp · Näe rohkem »
Harilik käoraamat
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Harilik käoraamat · Näe rohkem »
Harilik muguljuur
Harilik muguljuur (Herminium monorchis) on käpaliste sugukonna muguljuure perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Harilik muguljuur · Näe rohkem »
Harilik sookäpp
Harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) on käpaliste sugukonda sookäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Harilik sookäpp · Näe rohkem »
Harilik vanill
Harilik vanill (''Vanilla planifolia'') Harilik vanill (Vanilla planifolia) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Harilik vanill · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Käpalised ja Harju maakond · Näe rohkem »
Hiilakas
Hiilakas (Liparis) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Hiilakas · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Käpalised ja Himaalaja · Näe rohkem »
Huul (botaanika)
Käpaline roosa huulega Käpalise õis, kus on tähistatud huul ehk labellum (tähega '''L''') Huul ehk labellum on käpaliste ehk orhideede õiekatteleht.
Uus!!: Käpalised ja Huul (botaanika) · Näe rohkem »
Jaapani kunst
Jaapani kunst on väga mitmekesine, hõlmates ohtralt stiile ja väljendusvahendeid, sealhulgas keraamikat, maalikunsti, skulptuuri, kalligraafiat, origamit ja hulgaliselt muid kunstiliike.
Uus!!: Käpalised ja Jaapani kunst · Näe rohkem »
Johann von Luce
450px Johann Wilhelm Ludwig von Luce (25. august) 1756 Hasselfelde – 4. juuni (23. mai) 1842 Kuressaare) oli estofiil, pastor ja kirjanik.
Uus!!: Käpalised ja Johann von Luce · Näe rohkem »
Jumalakäpp
Jumalakäpp (Orchis mascula) on käpaliste sugukonna käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Jumalakäpp · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Käpalised ja Juur · Näe rohkem »
Juuremugul
Juuremugulad ehk muguljuured on taimede ühed säilitusjuured.
Uus!!: Käpalised ja Juuremugul · Näe rohkem »
Kahelehine käokeel
Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Kahelehine käokeel · Näe rohkem »
Kahkjaspunane sõrmkäpp
Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Kahkjaspunane sõrmkäpp · Näe rohkem »
Kaiserstuhl
Üldvaade Kaiserstuhlile ja Totenkopfile. Kaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik.
Uus!!: Käpalised ja Kaiserstuhl · Näe rohkem »
Kalad (märk)
Kaks vastassuunas ujuvat kala, kes on keskelt kokku seotud, esindavad Kalade kõikuvat ja ebapüsivat loomust Kalad (ladina keeles Pisces) (♓) on kaheteistkümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Käpalised ja Kalad (märk) · Näe rohkem »
Kaltsifiil
Kaltsifiil ehk kaltsikool on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas.
Uus!!: Käpalised ja Kaltsifiil · Näe rohkem »
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Kaunis kuldking · Näe rohkem »
Käokeel
Käokeel (Platanthera) on käpaliste sugukonda kuuluv juuremugulatega püsikute perekond.
Uus!!: Käpalised ja Käokeel · Näe rohkem »
Käopõll
Käopõll (Listera) käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Käopõll · Näe rohkem »
Käoraamat
Käoraamat (Gymnadenia) on käpaliste perekond.
Uus!!: Käpalised ja Käoraamat · Näe rohkem »
Käpaliste perekondade loend
Käpaliste (Orchidacea) sugukonda kuulub ligikaudu tuhat perekonda, kokku umbes 30 000 liigiga.
Uus!!: Käpalised ja Käpaliste perekondade loend · Näe rohkem »
Käpp (perekond)
Käpp (Orchis) on käpaliste sugukonda kuuluv perekond taimi.
Uus!!: Käpalised ja Käpp (perekond) · Näe rohkem »
Kärbesõis
Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Kärbesõis · Näe rohkem »
Kõdu-koralljuur
Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Uus!!: Käpalised ja Kõdu-koralljuur · Näe rohkem »
Kõrvemaa maastikukaitseala
Tarvasjõgi Kõrvemaa maastikukaitsealal. Droonivideo Kakerdaja rabast Aegviidu Siniallikad. Droonivideo Aegviidu siniallikatest Händkakk Kõrvemaal 2022. aasta kevadel Kõrvemaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Harjumaa Anija ja Kose, Järvamaa Järva ja Paide linna ning Lääne-Virumaa Tapa valla maadel, kogupindalaga 20 390 ha.
Uus!!: Käpalised ja Kõrvemaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Keeri-Karijärve looduskaitseala
Keeri järve idakallas. Karijärve-äärne puhkekoht. Keeri-Karijärve looduskaitseala asub Elva, Nõo, Puhja ja Tähtvere valla territooriumil.
Uus!!: Käpalised ja Keeri-Karijärve looduskaitseala · Näe rohkem »
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Uus!!: Käpalised ja Keila · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Käpalised ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kobar
Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
Uus!!: Käpalised ja Kobar · Näe rohkem »
Koerakäpp
Koerakäpp (Anacamptis) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Koerakäpp · Näe rohkem »
Kolga-Jaani vald
Kolga-Jaani vald oli vald Viljandi maakonnas.
Uus!!: Käpalised ja Kolga-Jaani vald · Näe rohkem »
Kollakas sõrmkäpp
Kollakas sõrmkäpp Niitvälja soos Kollakas sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ochroleuca) on käpaliste sugukonda kuuluv taim, kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) kollakate õitega alamliik.
Uus!!: Käpalised ja Kollakas sõrmkäpp · Näe rohkem »
Koralljuur
Koralljuur (Corallorhiza) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Koralljuur · Näe rohkem »
Korvõielised
Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Uus!!: Käpalised ja Korvõielised · Näe rohkem »
Krâvanhi mäed
Krâvanhi mäed (ka Kardemonimäed; khmeeri Chuor Phnom Krâvanh) on mäestik Aasias Edela-Kambodžas.
Uus!!: Käpalised ja Krâvanhi mäed · Näe rohkem »
Kuldking
Kuldking (Cypripedium) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Kuldking · Näe rohkem »
Kuradi-sõrmkäpp
Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Kuradi-sõrmkäpp · Näe rohkem »
Kuuking
Kuuking (Phalaenopsis) on taimeperekond käpaliste sugukonnas.
Uus!!: Käpalised ja Kuuking · Näe rohkem »
Laelatu puisniit
Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.
Uus!!: Käpalised ja Laelatu puisniit · Näe rohkem »
Laialehine neiuvaip
Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv lill.
Uus!!: Käpalised ja Laialehine neiuvaip · Näe rohkem »
Laimjala vald
Laimjala vald (ajalooliselt Laimjala külanõukogu ja Gemeinde Laimjall) oli Saare maakonnas üks väiksemaid valdu.
Uus!!: Käpalised ja Laimjala vald · Näe rohkem »
Lääne-sõrmkäpp
Lääne-sõrmkäpp Lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Lääne-sõrmkäpp · Näe rohkem »
Lõhnav käoraamat
Valgeõieline lõhnav käoraamat Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Lõhnav käoraamat · Näe rohkem »
Lõikelillede loend
Lõikelillede loend loetleb lõikelillede liike ja perekondi.
Uus!!: Käpalised ja Lõikelillede loend · Näe rohkem »
Lõuna-jumalakäpp
Lõuna-jumalakäpp (Orchis mascula subsp. speciosa) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluva jumalakäpa alamliik.
Uus!!: Käpalised ja Lõuna-jumalakäpp · Näe rohkem »
Leeder-sõrmkäpp
Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Leeder-sõrmkäpp · Näe rohkem »
Lehitu pisikäpp
Õis lähivaates Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik pisikäpa perekonnast.
Uus!!: Käpalised ja Lehitu pisikäpp · Näe rohkem »
Lektiinid
Hemaglutiniin külgvaates Lektiinid on keerukad valgud ja glükoproteiinid, mis seovad spetsiifiliselt süsivesikuid raku pinnal.
Uus!!: Käpalised ja Lektiinid · Näe rohkem »
Liblikamaja (Pärnumaa)
Liblikamaja on Pärnumaal Lääneranna vallas asuv liblikamaja, kus on kümneid liike troopilisi liblikaid.
Uus!!: Käpalised ja Liblikamaja (Pärnumaa) · Näe rohkem »
Liblikõielised
Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Käpalised ja Liblikõielised · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Käpalised ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Uus!!: Käpalised ja Liigiteke · Näe rohkem »
Loode tammik
Loode tammik Loode tammik on tammik Saare maakonnas Kaarma vallas.
Uus!!: Käpalised ja Loode tammik · Näe rohkem »
Loode Tammiku õpperada
Loode tammiku tee Loode Tammiku õpperada on Nasva külas Saare maakonnas asuv õpperada.
Uus!!: Käpalised ja Loode Tammiku õpperada · Näe rohkem »
Lutikkäpp
Lutikkäpp (Orchis coriophora) on käpaliseliik, mida esines Eestis veel 19.
Uus!!: Käpalised ja Lutikkäpp · Näe rohkem »
Macquarie saar
Macquarie saare uurimisjaam Macquarie saar (ka Macca) asub Vaikse ookeani edelaosas ligikaudu poolel teel Uus-Meremaa ja Antarktika vahel.
Uus!!: Käpalised ja Macquarie saar · Näe rohkem »
Mahé
thumb thumb Mahé on Seišellide suurim saar.
Uus!!: Käpalised ja Mahé · Näe rohkem »
Maximilian zu Wied-Neuwied
Maximilian zu Wied-Neuwied Prints Maximilian Alexander Philipp zu Wied-Neuwied (23. september 1782 Neuwied – 3. veebruar 1867 Neuwied) oli saksa maadeuurija, etnoloog ja loodusuurija, kes on tuntud tänu kahele uurimisretkele Brasiiliasse ja Põhja-Ameerikasse.
Uus!!: Käpalised ja Maximilian zu Wied-Neuwied · Näe rohkem »
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Uus!!: Käpalised ja Mükoriisa · Näe rohkem »
Mükotroof
Mükotroof on organism, kes toitub seentest.
Uus!!: Käpalised ja Mükotroof · Näe rohkem »
Muguljuur (perekond)
Muguljuur (Herminium) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Muguljuur (perekond) · Näe rohkem »
Mustrid looduses
düünid kõrbeliivas Mustrid looduses on nähtavad vormilised korrapärad, mida looduses leidub.
Uus!!: Käpalised ja Mustrid looduses · Näe rohkem »
Nätsi-Võlla looduskaitseala
Nätsi-Võlla looduskaitseala on kaitseala Pärnu linna ja Lääneranna valla territooriumil Pärnu maakonnas.
Uus!!: Käpalised ja Nätsi-Võlla looduskaitseala · Näe rohkem »
Neiuvaip
Neiuvaip (Epipactis) käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Neiuvaip · Näe rohkem »
Nero Wolfe
Nero Wolfe on tegelaskuju Rex Stouti kriminaalromaanides.
Uus!!: Käpalised ja Nero Wolfe · Näe rohkem »
Nyungwe rahvuspark
Satelliidipilt Nyungwe rahvuspargist Vaade rahvuspargile lennukilt Nyungwe rahvuspark on rahvuspark Rwandas.
Uus!!: Käpalised ja Nyungwe rahvuspark · Näe rohkem »
Ohepalu looduskaitseala
Ohepalu raba varahommikul Ohepalu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Virumaal Kadrina ja Tapa vallas ning Harjumaal Kuusalu vallas.
Uus!!: Käpalised ja Ohepalu looduskaitseala · Näe rohkem »
Olaf Schmeidt
Olaf-Gunnar Schmeidt (sündinud 15. mail 1930) on eesti botaanik.
Uus!!: Käpalised ja Olaf Schmeidt · Näe rohkem »
Olof Swartz
Olof Swartz (umbes 1810) Olof Peter Swartz (21. september 1760 Norrköping – 19. september 1818 Stockholm) oli rootsi botaanik.
Uus!!: Käpalised ja Olof Swartz · Näe rohkem »
Olympia (Manet)
"Olympia" on Édouard Manet' õlimaal.
Uus!!: Käpalised ja Olympia (Manet) · Näe rohkem »
Oskar Savik
Oskar Savik (13. jaanuar (vkj)/ 25. jaanuar 1890 – 7. juuni 1985 Tallinn) oli Austraalia ja Eesti aednik ja aiandustegelane.
Uus!!: Käpalised ja Oskar Savik · Näe rohkem »
Osmussaar
Osmussaar (rts Odensholm; eestirootsi Holmen, Backan; sks Odinsholm; vn Оденсхольм) on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Lääne-Nigula vallas.
Uus!!: Käpalised ja Osmussaar · Näe rohkem »
Paadrema looduskaitseala
Paadrema looduskaitseala on kaitseala Lääne-Eesti madalikul Pärnumaal Lääneranna vallas Nõmme, Tamba, Paatsalu Korju ja Vatla külas, jäädes Läänemerest umbes 5 kilomeetri kaugusele.
Uus!!: Käpalised ja Paadrema looduskaitseala · Näe rohkem »
Paelama
Paelama on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas.
Uus!!: Käpalised ja Paelama · Näe rohkem »
Paphiopedilum tigrinum
Paphiopedilum tigrinum on käpaliste sugukonda veenusekinga perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.
Uus!!: Käpalised ja Paphiopedilum tigrinum · Näe rohkem »
Pärisaruniit
Pärisaruniit on niidu tüüp, aruniidu alaliik.
Uus!!: Käpalised ja Pärisaruniit · Näe rohkem »
Püramiid-koerakäpp
Püramiid-koerakäpp; ka Püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) on käpaliste sugukonda koerakäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Püramiid-koerakäpp · Näe rohkem »
Põltsamaa vald
Põltsamaa vald on vald Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Käpalised ja Põltsamaa vald · Näe rohkem »
Pesajuur
Pesajuur (Neottia) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Pesajuur · Näe rohkem »
Pisikäpp
Pisikäpp (Epipogium) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Pisikäpp · Näe rohkem »
Praslin
400 px Vaade Praslini saarele La Digue'i saarelt Praslin on saar India ookeanis, Seišellide suuruselt teine saar.
Uus!!: Käpalised ja Praslin · Näe rohkem »
Provespa
Provespa on ühisherilaste perekond.
Uus!!: Käpalised ja Provespa · Näe rohkem »
Pruunikas pesajuur
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Pruunikas pesajuur · Näe rohkem »
Puhtu sõrmkäpp
Puhtu sõrmkäpp (Dactylorhiza vironii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Puhtu sõrmkäpp · Näe rohkem »
Puidumesilane
Puidumesilane (Xylocopa) on mesilaste perekond, millesse kuulub umbes 500 liiki.
Uus!!: Käpalised ja Puidumesilane · Näe rohkem »
Pullapää
Aleksander III mälestusmärk Jaan Kristin. Pullapää mälestussammas algsel kujul Pullapää on endine küla Läänemaal Haapsalu linnas.
Uus!!: Käpalised ja Pullapää · Näe rohkem »
Pulma-aastapäev
Pulma-aastapäev on iga aastal tähistatud pulma aastapäev, millel on tavaliselt oma nimetus, kombed ja traditsioonid.
Uus!!: Käpalised ja Pulma-aastapäev · Näe rohkem »
Punane tolmpea
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Punane tolmpea · Näe rohkem »
Putukõis
Putukõis (Ophrys) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Putukõis · Näe rohkem »
Raasiku vald
Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.
Uus!!: Käpalised ja Raasiku vald · Näe rohkem »
Rava (Järva)
Rava on küla Järva maakonnas Järva vallas.
Uus!!: Käpalised ja Rava (Järva) · Näe rohkem »
Rohekas õõskeel
Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Rohekas õõskeel · Näe rohkem »
Rohekas käokeel
Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Rohekas käokeel · Näe rohkem »
Roomav öövilge
Roomav öövilge (Goodyera repens) on käpaliste sugukonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Roomav öövilge · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Käpalised ja Rootsi · Näe rohkem »
Russowi sõrmkäpp
Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) on käpaliste sugukonna sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Russowi sõrmkäpp · Näe rohkem »
Rwanda
Kaart Rwanda (ametlikult Rwanda Vabariik, varem ka Ruanda) on merepiirita riik Aafrika keskosas ekvaatorist veidi lõuna pool.
Uus!!: Käpalised ja Rwanda · Näe rohkem »
Saaremaa sõrmkäpp
Saaremaa sõrmkäpp (Eestis Dactylorhiza osiliensis, mujal Dactylorhiza praetermissa subsp. osiliensis) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Saaremaa sõrmkäpp · Näe rohkem »
Saarnaki laid
Saarnaki laid on 143 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Uus!!: Käpalised ja Saarnaki laid · Näe rohkem »
Sõrmkäpp
Sõrmkäpp (Dactylorhiza) on käpaliste sugukonda kuuluv perekond taimi.
Uus!!: Käpalised ja Sõrmkäpp · Näe rohkem »
Seišellid
Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool.
Uus!!: Käpalised ja Seišellid · Näe rohkem »
Selja-Põdra hoiuala
Selja-Põdra hoiuala on Natura 2000 võrgustiku kaitseala Märjamaa vallas.
Uus!!: Käpalised ja Selja-Põdra hoiuala · Näe rohkem »
Silmaallika soo
Palade Silmaallikas Silmaallika soos Silmaallika soo on allikasoo Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Uus!!: Käpalised ja Silmaallika soo · Näe rohkem »
Singapur
Õhtu saabumine Singapuris, Lau Pa Satis Singapur (sanskriti keeles सिंहपुर 'Lõvilinn'; ametlik nimi Singapuri Vabariik) on riik (linnriik) Kagu-Aasias Malaka poolsaare lõunaosa lähedal asuval Singapuri saarel ja lähiümbruse väikesaartel.
Uus!!: Käpalised ja Singapur · Näe rohkem »
Soo-neiuvaip
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Soo-neiuvaip · Näe rohkem »
Soohiilakas
Soohiilakas (Liparis loeselii) on käpaliste sugukonna hiilaka perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Soohiilakas · Näe rohkem »
Sookarjamaa
Sookarjamaa on teatav karjamaa.
Uus!!: Käpalised ja Sookarjamaa · Näe rohkem »
Sookäpp (perekond)
Sookäpp (Hammarbya) on käpaliste sugukonda arvatud taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Sookäpp (perekond) · Näe rohkem »
Suur käopõll
Suur käopõll (Listera ovata) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Suur käopõll · Näe rohkem »
Tabasalu
Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas Kakumäe lahe ääres.
Uus!!: Käpalised ja Tabasalu · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Käpalised ja Taimede loend · Näe rohkem »
Tähk
60px Tähk ehk pea (spica) on õisik, kus õied kinnituvad peateljele õieraagudeta.
Uus!!: Käpalised ja Tähk · Näe rohkem »
Täpiline sõrmkäpp
Täpilised sõrmkäpad Niitvälja soos. Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta) on käpaliste sugukonda kuuluv taim.
Uus!!: Käpalised ja Täpiline sõrmkäpp · Näe rohkem »
Tõmmu käpp
Tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpaliste sugukonda, käpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Tõmmu käpp · Näe rohkem »
Tõnu Tamm (näitleja)
Tõnu Tamm (22. november 1942 Tartu – 14. august 2021) oli eesti näitleja ja kunstnik.
Uus!!: Käpalised ja Tõnu Tamm (näitleja) · Näe rohkem »
Tihedaõieline käoraamat
Tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densiflora) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Tihedaõieline käoraamat · Näe rohkem »
Tiiu Kull
Tiiu Kull Tiiu Kull (sündinud 26. augustil 1958) on eesti botaanik.
Uus!!: Käpalised ja Tiiu Kull · Näe rohkem »
Tolmlemissündroomid
Tolmlemissündroomid on taimede tunnuste kogumid, mis on evolutsiooni käigus kujunenud vastusena looduslikule valikule, mida on mõjutanud erinevad õietolmu vektorid, mis võivad olla abiootilised (tuul, vesi) või biootilised (näiteks linnud, putukad, imetajad jne).
Uus!!: Käpalised ja Tolmlemissündroomid · Näe rohkem »
Tolmpea
Tolmpea (Cephalanthera) käpaliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Käpalised ja Tolmpea · Näe rohkem »
Trinidad ja Tobago
Trinidad ja Tobago on saareriik Kariibi mere kaguosas Lõuna-Ameerika põhjarannikul Väikeste Antillide saarestikus.
Uus!!: Käpalised ja Trinidad ja Tobago · Näe rohkem »
Tuhu looduskaitseala
Tuhu looduskaitseala on kaitseala Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kiska, Kunila, Tuhu, Oidrema, Paimvere ja Peantse külas.
Uus!!: Käpalised ja Tuhu looduskaitseala · Näe rohkem »
Tulasnell
Tulasnell (Tulasnella) on seeneperekond sugukonnast tulasnellilised.
Uus!!: Käpalised ja Tulasnell · Näe rohkem »
Tulasnellilised
Tulasnellilised (Tulasnellaceae) on sugukond kukeseenelaadsete seltsis.
Uus!!: Käpalised ja Tulasnellilised · Näe rohkem »
Tumepunane neiuvaip
Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Tumepunane neiuvaip · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Käpalised ja Turbasammal · Näe rohkem »
Valge tolmpea
Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Käpalised ja Valge tolmpea · Näe rohkem »
Vanilje
Kuivatatud vanillikaunad Vanill ehk vanilje on maitseaine, mis on saadud orhideedest Vanilla perekonnast, põhiliselt Mehhiko sortidest Flat-leaved Vanilla.
Uus!!: Käpalised ja Vanilje · Näe rohkem »
Väike käopõll
Väike käopõll (Listera cordata, sünonüüm Neottia cordata) on käpaliste sugukonda käopõlle perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Käpalised ja Väike käopõll · Näe rohkem »
Väkra ohvrikivi
Väkra ohvrikivi Väkra ohvrikivi on hiiekivi, mis asub Väkra külas Saaremaa vallas ja kihelkonnas.
Uus!!: Käpalised ja Väkra ohvrikivi · Näe rohkem »
Vööthuul-sõrmkäpp
Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Käpalised ja Vööthuul-sõrmkäpp · Näe rohkem »
Võlingi allika matkarada
Võlingi allikas Võlingi allika matkarada asub Järvamaal Järva vallas Endla looduskaitsealal.
Uus!!: Käpalised ja Võlingi allika matkarada · Näe rohkem »
Veebruar 2011
Veebruar 2011, kroonika 2011.
Uus!!: Käpalised ja Veebruar 2011 · Näe rohkem »
Veevalaja (märk)
Veevalaja sümboli kurdlained sümboliseerivad intuitsiooni ja mõistuse ühinemist inimarmastuses Veevalaja (ladina keeles Aquarius) (sümbol ♒︎) on üheteistkümnes sodiaagimärk.
Uus!!: Käpalised ja Veevalaja (märk) · Näe rohkem »
Verhuulitsa käpaliste püsielupaik
Verhuulitsa käpaliste püsielupaik on Võru maakonnas Setomaa vallas asuv käpaliste kaitseala (püsielupaik).
Uus!!: Käpalised ja Verhuulitsa käpaliste püsielupaik · Näe rohkem »
Vooremaa maastikukaitseala
Vooremaa maastikukaitseala asub peamiselt Jõgevamaal, lõunaservas ka Tartumaal.
Uus!!: Käpalised ja Vooremaa maastikukaitseala · Näe rohkem »
Zygostates
thumb Zygostates on perekond käpalisi Ameerika troopikas.
Uus!!: Käpalised ja Zygostates · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Käpaline, Orchidaceae, Orhidee, Orhideed, Orhideelised.