76 suhted: Aa (perekond), Aed-põõsalind, Õis, Dipteroloogia, Eesti sood, Giotto di Bondone, Harilik kärnkonn, Harilik muguljuur, Harilik piimjuur, Harilik sinilill, Harilik toakärbes, Harilik toomingas, Hänilane, Herilased, Hermetia illucens, Himaalaja, Inimesi ründavad lülijalgsed, Kaevandikärblased, Kahetiivalised, Kägu, Kägukärblased, Käosulane, Kärbes (täpsustus), Kõdukärblased, Kõrge peiulill, Kiin, Kiritigu, Krüptosporidioos, Laulurästas, Lepalind, Lepimormia hemiboreale, Linavästrik, Luigelill, Metskiur, Mudelorganism, Musca, Must lesk, Must-kärbsenäpp, Mustpea-põõsalind, Mutatsioonimäär, Nandu, Ningbo Shi, Nukk (bioloogia), Ogakärblased, Ojamõõl, Olemise ahel, Parmlased, Parmu tänav, Pääsulased, Pärlkanalased, ..., Püünisleht, Põdrakärbes, Putukate loend, Putuktolmlemine, Raibe, Raipesööjad, Raudkärblased, Räästapääsuke, Röövkärblased, Rivière'i titaanjuur, Rohe-vesihobu, Saba, Sääselised, Sirelased, Soorüdi, Suur Hiina näljahäda, Tõmmu käpp, Tiirlemine, Toakärbes, Tolmlemine, Tolmlemissündroomid, Trahhoom, Tsetsekärbes, Uibuleht, Valge vesiroos, Veiste nakkav keratokonjuktiviit. Laienda indeks (26 rohkem) »
Aa (perekond)
Käpaline perekonnast ''Aa'' Aa Rchb.f. on taimeperekond käpaliste sugukonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Aa (perekond) · Näe rohkem »
Aed-põõsalind
Aed-põõsalind (Sylvia borin) on tavaline ja laialt levinud linnuliik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Aed-põõsalind · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Kärbselised ja Õis · Näe rohkem »
Dipteroloogia
Dipteroloogia on teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste (Diptera) putukate uurimisega.
Uus!!: Kärbselised ja Dipteroloogia · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Kärbselised ja Eesti sood · Näe rohkem »
Giotto di Bondone
Giotto di Bondone kuju Firenzes Uffizi galeriis Giotto di Bondone (1267 Colle di Vespignano Firenze lähedal – 8. jaanuar 1337 Firenze), üldtuntud lihtsalt Giotto nime all, oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt.
Uus!!: Kärbselised ja Giotto di Bondone · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Kärbselised ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Harilik muguljuur
Harilik muguljuur (Herminium monorchis) on käpaliste sugukonna muguljuure perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Uus!!: Kärbselised ja Harilik muguljuur · Näe rohkem »
Harilik piimjuur
Harilik piimjuur (Tragopogon pratensis L.) on korvõieliste sugukonda piimjuur perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Kärbselised ja Harilik piimjuur · Näe rohkem »
Harilik sinilill
Sinine ja roosa sinilill Harilik sinilill (Hepatica nobilis) on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Harilik sinilill · Näe rohkem »
Harilik toakärbes
Harilike toakärbeste kopulatsioon Harilik toakärbes (Musca domestica) on kahetiivaliste seltsi ja toakärbse perekonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Kärbselised ja Harilik toakärbes · Näe rohkem »
Harilik toomingas
Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.
Uus!!: Kärbselised ja Harilik toomingas · Näe rohkem »
Hänilane
Hänilane (Motacilla flava, varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik lambahänilane Motacilla flava flava) on västriklaste sugukonda kuuluv linavästrikust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi ja on 15–16 cm pikk.
Uus!!: Kärbselised ja Hänilane · Näe rohkem »
Herilased
Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.
Uus!!: Kärbselised ja Herilased · Näe rohkem »
Hermetia illucens
Hermetia illucens on liik kärbseid ogakärblaste sugukonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Hermetia illucens · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Kärbselised ja Himaalaja · Näe rohkem »
Inimesi ründavad lülijalgsed
astel mürgiga Inimesi hammustavad ja nõelavad mitmed artropoodid ehk lülijalgsed kas toitumise või kaitse eesmärgil.
Uus!!: Kärbselised ja Inimesi ründavad lülijalgsed · Näe rohkem »
Kaevandikärblased
Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid.
Uus!!: Kärbselised ja Kaevandikärblased · Näe rohkem »
Kahetiivalised
Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.
Uus!!: Kärbselised ja Kahetiivalised · Näe rohkem »
Kägu
Kägu (Cuculus canorus) on kägulaste sugukonda käo perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Kägu · Näe rohkem »
Kägukärblased
Kägukärblased (Bombyliidae) on sugukond kahetiivalisi alamseltsist kärbselised.
Uus!!: Kärbselised ja Kägukärblased · Näe rohkem »
Käosulane
Käosulane (Hippolais icterina) on roolindlaste sugukonda sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Käosulane · Näe rohkem »
Kärbes (täpsustus)
Kärbes võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Kärbselised ja Kärbes (täpsustus) · Näe rohkem »
Kõdukärblased
Kõdukärblased (Drosophilidae) on mõne millimeetri pikkuste, väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond.
Uus!!: Kärbselised ja Kõdukärblased · Näe rohkem »
Kõrge peiulill
Bernardino de Sahagún peiulillest (nahua keeles ''cempoalxochitl'') käsikirjas Códice Florentino, lk 186v. 1577 Peiulille putkõied, nn Imereetia safran Kõrge peiulill (Tagetes erecta) on õistaim korvõieliste sugukonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Kõrge peiulill · Näe rohkem »
Kiin
Põdra-ninakiin (''Cephenemyia ulrichii'') Niibi raba lähistel Kiinid on siseparasiitsed kärbseid meenutavad putukad, kes biosüstemaatiliselt kuuluvad mitmesse sugukonda.
Uus!!: Kärbselised ja Kiin · Näe rohkem »
Kiritigu
Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu oma kojas Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu.
Uus!!: Kärbselised ja Kiritigu · Näe rohkem »
Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning ohustab ka teisi imetajaid, linde, kahepaikseid, roomajaid ja kalu.
Uus!!: Kärbselised ja Krüptosporidioos · Näe rohkem »
Laulurästas
Laulurästas (Turdus philomelos) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Laulurästas · Näe rohkem »
Lepalind
Lepalind ehk aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus) on linnuliik rästaslaste sugukonna lepalinnu perekonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Lepalind · Näe rohkem »
Lepimormia hemiboreale
Libliksääsk Lepimormia hemiboreale on putukaliik libliksääsklaste sugukonnast libliksääse perekonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Lepimormia hemiboreale · Näe rohkem »
Linavästrik
Linavästrikud 2021. aasta kevadel Kõrvemaal kuuseokstel istumas ja ära lendamas. Näha on linavästriku eripärane lennumuster. Linavästrik (Motacilla alba) on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Linavästrik · Näe rohkem »
Luigelill
Luigelill (Butomus umbellatus) on luigelilleliste sugukonda luigelille perekonda kuuluv mitmeaastane veetaim, oma sugukonna ainus liik.
Uus!!: Kärbselised ja Luigelill · Näe rohkem »
Metskiur
Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Metskiur · Näe rohkem »
Mudelorganism
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.
Uus!!: Kärbselised ja Mudelorganism · Näe rohkem »
Musca
Musca on ladina keeles 'kärbes', mis tähendab kärbseliste alamseltsi kuuluvat putukat.
Uus!!: Kärbselised ja Musca · Näe rohkem »
Must lesk
Must lesk (ka must leskämblik, Lõuna must lesk; teaduslik ladinakeelne nimetus Latrodectus mactans) on väga mürgine ämblikuliik perekonnast Latrodectus.
Uus!!: Kärbselised ja Must lesk · Näe rohkem »
Must-kärbsenäpp
Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on värvuliste (Passeriformes) seltsi kärbsenäplaste (Muscicapidae) sugukonda must-kärbsenäpi (Ficedula) perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Must-kärbsenäpp · Näe rohkem »
Mustpea-põõsalind
Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »
Mutatsioonimäär
Mutatsioonimäär on sagedus, millega geen muutub metsiktüübist spetsiifiliseks mutandiks.
Uus!!: Kärbselised ja Mutatsioonimäär · Näe rohkem »
Nandu
Nandu (Rhea americana; varasem eestikeelne nimetus suurnandu) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Kärbselised ja Nandu · Näe rohkem »
Ningbo Shi
Ningbo Shi Ningbo on allprovintsilinn Hiina idaosas Zhejiangi provintsis.
Uus!!: Kärbselised ja Ningbo Shi · Näe rohkem »
Nukk (bioloogia)
Lõuna-maipõrnika nukk Koerliblika nukk Nukk (ladina keeles pupa) on täismoondeliste putukate elujärk, mis järgneb vastsestaadiumile ja eelneb valmikule.
Uus!!: Kärbselised ja Nukk (bioloogia) · Näe rohkem »
Ogakärblased
Ogakärblased (Stratiomyidae) on kahetiivaliste seltsi kärbseliste alamseltsi kuuluv vormirikas putukate sugukond.
Uus!!: Kärbselised ja Ogakärblased · Näe rohkem »
Ojamõõl
Ojamõõl (Geum rivale) on roosõieliste sugukonda mõõla perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Kärbselised ja Ojamõõl · Näe rohkem »
Olemise ahel
1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.
Uus!!: Kärbselised ja Olemise ahel · Näe rohkem »
Parmlased
Parmu pea Parmlased (Tabanidae) on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma.
Uus!!: Kärbselised ja Parmlased · Näe rohkem »
Parmu tänav
pisi Parmu tänav on tänav Tallinnas Mustamäe linnaosas Sääse asumis.
Uus!!: Kärbselised ja Parmu tänav · Näe rohkem »
Pääsulased
Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.
Uus!!: Kärbselised ja Pääsulased · Näe rohkem »
Pärlkanalased
Pärlkanalased (Numididae) on lindude sugukond kanaliste (Galliformes) seltsis.
Uus!!: Kärbselised ja Pärlkanalased · Näe rohkem »
Püünisleht
Pikalehise huulehina püünislehele sattunud kärbes Püünislehed on lehemuudendid, mille abil putuktoidulised taimed putukaid ligi meelitavad ja püüavad.
Uus!!: Kärbselised ja Püünisleht · Näe rohkem »
Põdrakärbes
Põdrakärbes (Lipoptena cervi) on kahetiivaliste seltsi raudkärblaste sugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Kärbselised ja Põdrakärbes · Näe rohkem »
Putukate loend
Siin on loetletud putukate liike ja teisi taksoneid.
Uus!!: Kärbselised ja Putukate loend · Näe rohkem »
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Uus!!: Kärbselised ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »
Raibe
Kaeluskotkas tugevasti roiskunud raipega Raibe on lagunev korjus.
Uus!!: Kärbselised ja Raibe · Näe rohkem »
Raipesööjad
Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.
Uus!!: Kärbselised ja Raipesööjad · Näe rohkem »
Raudkärblased
Raudkärblased (Hippoboscidae) on väike umbes 100-liigiline sugukond äärmiselt spetsialiseerunud imetajate ja lindude ektoparasiite.
Uus!!: Kärbselised ja Raudkärblased · Näe rohkem »
Räästapääsuke
Räästapääsuke (Delichon urbica, sünonüüm Delichon urbicum) on pääsulaste sugukonda räästapääsukese perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Kärbselised ja Räästapääsuke · Näe rohkem »
Röövkärblased
Röövkärbse pea Röövkärblane on püüdnud rohutirtsu Röövkärblased (Asilidae) on sugukond kärbselisi.
Uus!!: Kärbselised ja Röövkärblased · Näe rohkem »
Rivière'i titaanjuur
Rivière'i titaanjuur (Amorphophallus rivieri, sünonüüm Amorphophallus konjac) on võhaliste sugukonda ja titaanjuurte perekonda kuuluv õistaim.
Uus!!: Kärbselised ja Rivière'i titaanjuur · Näe rohkem »
Rohe-vesihobu
Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on vesihobulaste sugukonda vesihobu perekonda kuuluv kiililine.
Uus!!: Kärbselised ja Rohe-vesihobu · Näe rohkem »
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Uus!!: Kärbselised ja Saba · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Kärbselised ja Sääselised · Näe rohkem »
Sirelased
Sirelased (Syrphidae) kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki.
Uus!!: Kärbselised ja Sirelased · Näe rohkem »
Soorüdi
Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla"Loomade elu", 6.
Uus!!: Kärbselised ja Soorüdi · Näe rohkem »
Suur Hiina näljahäda
Suur Hiina näljahäda (hiina keeles: 三年困难时期 Sān nián kùnnán shíqí; ehk 'kolm aastat raskusi') oli enamasti inimtegevusest tingitud näljahäda Hiina Rahvavabariigis aastatel 1959-1961 (Mõnede teadlaste arvates ka 1958 ja 1962 aastad).
Uus!!: Kärbselised ja Suur Hiina näljahäda · Näe rohkem »
Tõmmu käpp
Tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpaliste sugukonda, käpa perekonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Kärbselised ja Tõmmu käpp · Näe rohkem »
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Uus!!: Kärbselised ja Tiirlemine · Näe rohkem »
Toakärbes
Toakärbes. Umbes 160 pildist tehtud fookuskuhi. 4x suurendusega. Mikroskoopi ei ole kasutatud Toakärbes (Musca) on putukate perekond kahetiivaliste seltsist.
Uus!!: Kärbselised ja Toakärbes · Näe rohkem »
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Uus!!: Kärbselised ja Tolmlemine · Näe rohkem »
Tolmlemissündroomid
Tolmlemissündroomid on taimede tunnuste kogumid, mis on evolutsiooni käigus kujunenud vastusena looduslikule valikule, mida on mõjutanud erinevad õietolmu vektorid, mis võivad olla abiootilised (tuul, vesi) või biootilised (näiteks linnud, putukad, imetajad jne).
Uus!!: Kärbselised ja Tolmlemissündroomid · Näe rohkem »
Trahhoom
pisi Trahhoom (ladina keeles trachoma) on bakteri Chlamydia trachomatis põhjustatud silma sidekesta krooniline põletik.
Uus!!: Kärbselised ja Trahhoom · Näe rohkem »
Tsetsekärbes
Tsetsekärbes Burkina Fasos Tsetsekärbes (Glossina) on päriskärblaste hulka kuuluv ja selgroogsete verest toituvate kärbeste perekond, kes elab kõikjal troopilises Aafrikas.
Uus!!: Kärbselised ja Tsetsekärbes · Näe rohkem »
Uibuleht
Uibuleht (Pyrola) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste taimede perekond.
Uus!!: Kärbselised ja Uibuleht · Näe rohkem »
Valge vesiroos
Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.
Uus!!: Kärbselised ja Valge vesiroos · Näe rohkem »
Veiste nakkav keratokonjuktiviit
Veiste nakkav keratokonjunktiviit (IBK) on enim levinud veiste silmahaigus, mille põhjustajaks on kiiresti nakkav gramnegatiivne, beetahemolüütiline, aeroobne diplokokk Moraxella bovis.
Uus!!: Kärbselised ja Veiste nakkav keratokonjuktiviit · Näe rohkem »