Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Kärbselised

Index Kärbselised

Porikärbse pea Kärbse suu Kärbselised (Brachycera) on kahetiivaliste alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad.

76 suhted: Aa (perekond), Aed-põõsalind, Õis, Dipteroloogia, Eesti sood, Giotto di Bondone, Harilik kärnkonn, Harilik muguljuur, Harilik piimjuur, Harilik sinilill, Harilik toakärbes, Harilik toomingas, Hänilane, Herilased, Hermetia illucens, Himaalaja, Inimesi ründavad lülijalgsed, Kaevandikärblased, Kahetiivalised, Kägu, Kägukärblased, Käosulane, Kärbes (täpsustus), Kõdukärblased, Kõrge peiulill, Kiin, Kiritigu, Krüptosporidioos, Laulurästas, Lepalind, Lepimormia hemiboreale, Linavästrik, Luigelill, Metskiur, Mudelorganism, Musca, Must lesk, Must-kärbsenäpp, Mustpea-põõsalind, Mutatsioonimäär, Nandu, Ningbo Shi, Nukk (bioloogia), Ogakärblased, Ojamõõl, Olemise ahel, Parmlased, Parmu tänav, Pääsulased, Pärlkanalased, ..., Püünisleht, Põdrakärbes, Putukate loend, Putuktolmlemine, Raibe, Raipesööjad, Raudkärblased, Räästapääsuke, Röövkärblased, Rivière'i titaanjuur, Rohe-vesihobu, Saba, Sääselised, Sirelased, Soorüdi, Suur Hiina näljahäda, Tõmmu käpp, Tiirlemine, Toakärbes, Tolmlemine, Tolmlemissündroomid, Trahhoom, Tsetsekärbes, Uibuleht, Valge vesiroos, Veiste nakkav keratokonjuktiviit. Laienda indeks (26 rohkem) »

Aa (perekond)

Käpaline perekonnast ''Aa'' Aa Rchb.f. on taimeperekond käpaliste sugukonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Aa (perekond) · Näe rohkem »

Aed-põõsalind

Aed-põõsalind (Sylvia borin) on tavaline ja laialt levinud linnuliik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Aed-põõsalind · Näe rohkem »

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.

Uus!!: Kärbselised ja Õis · Näe rohkem »

Dipteroloogia

Dipteroloogia on teadusharu, mis tegeleb kahetiivaliste (Diptera) putukate uurimisega.

Uus!!: Kärbselised ja Dipteroloogia · Näe rohkem »

Eesti sood

Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.

Uus!!: Kärbselised ja Eesti sood · Näe rohkem »

Giotto di Bondone

Giotto di Bondone kuju Firenzes Uffizi galeriis Giotto di Bondone (1267 Colle di Vespignano Firenze lähedal – 8. jaanuar 1337 Firenze), üldtuntud lihtsalt Giotto nime all, oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt.

Uus!!: Kärbselised ja Giotto di Bondone · Näe rohkem »

Harilik kärnkonn

Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.

Uus!!: Kärbselised ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »

Harilik muguljuur

Harilik muguljuur (Herminium monorchis) on käpaliste sugukonna muguljuure perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Uus!!: Kärbselised ja Harilik muguljuur · Näe rohkem »

Harilik piimjuur

Harilik piimjuur (Tragopogon pratensis L.) on korvõieliste sugukonda piimjuur perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Kärbselised ja Harilik piimjuur · Näe rohkem »

Harilik sinilill

Sinine ja roosa sinilill Harilik sinilill (Hepatica nobilis) on taimeliik tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Harilik sinilill · Näe rohkem »

Harilik toakärbes

Harilike toakärbeste kopulatsioon Harilik toakärbes (Musca domestica) on kahetiivaliste seltsi ja toakärbse perekonda kuuluv putukaliik.

Uus!!: Kärbselised ja Harilik toakärbes · Näe rohkem »

Harilik toomingas

Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.

Uus!!: Kärbselised ja Harilik toomingas · Näe rohkem »

Hänilane

Hänilane (Motacilla flava, varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik lambahänilane Motacilla flava flava) on västriklaste sugukonda kuuluv linavästrikust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi ja on 15–16 cm pikk.

Uus!!: Kärbselised ja Hänilane · Näe rohkem »

Herilased

Vapsik Herilane on kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsi kuuluv astlaliste (Aculeata) ja rippkehaliste (Apocrita) alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas.

Uus!!: Kärbselised ja Herilased · Näe rohkem »

Hermetia illucens

Hermetia illucens on liik kärbseid ogakärblaste sugukonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Hermetia illucens · Näe rohkem »

Himaalaja

Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.

Uus!!: Kärbselised ja Himaalaja · Näe rohkem »

Inimesi ründavad lülijalgsed

astel mürgiga Inimesi hammustavad ja nõelavad mitmed artropoodid ehk lülijalgsed kas toitumise või kaitse eesmärgil.

Uus!!: Kärbselised ja Inimesi ründavad lülijalgsed · Näe rohkem »

Kaevandikärblased

Kaevandikärblased (Agromyzidae) on sugukond kärbseid, kuhu kuulub umbes 1000 liiki pisikesi, kuni 3 millimeetri pikkusi kärbseid.

Uus!!: Kärbselised ja Kaevandikärblased · Näe rohkem »

Kahetiivalised

Kahetiivalised (Diptera) on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm.

Uus!!: Kärbselised ja Kahetiivalised · Näe rohkem »

Kägu

Kägu (Cuculus canorus) on kägulaste sugukonda käo perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Kägu · Näe rohkem »

Kägukärblased

Kägukärblased (Bombyliidae) on sugukond kahetiivalisi alamseltsist kärbselised.

Uus!!: Kärbselised ja Kägukärblased · Näe rohkem »

Käosulane

Käosulane (Hippolais icterina) on roolindlaste sugukonda sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Käosulane · Näe rohkem »

Kärbes (täpsustus)

Kärbes võib tähendada mitut asja.

Uus!!: Kärbselised ja Kärbes (täpsustus) · Näe rohkem »

Kõdukärblased

Kõdukärblased (Drosophilidae) on mõne millimeetri pikkuste, väliselt üsna ilmetute kärbeste sugukond.

Uus!!: Kärbselised ja Kõdukärblased · Näe rohkem »

Kõrge peiulill

Bernardino de Sahagún peiulillest (nahua keeles ''cempoalxochitl'') käsikirjas Códice Florentino, lk 186v. 1577 Peiulille putkõied, nn Imereetia safran Kõrge peiulill (Tagetes erecta) on õistaim korvõieliste sugukonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Kõrge peiulill · Näe rohkem »

Kiin

Põdra-ninakiin (''Cephenemyia ulrichii'') Niibi raba lähistel Kiinid on siseparasiitsed kärbseid meenutavad putukad, kes biosüstemaatiliselt kuuluvad mitmesse sugukonda.

Uus!!: Kärbselised ja Kiin · Näe rohkem »

Kiritigu

Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu Kiritigu oma kojas Harilik kiritigu (Arianta arbustorum) on vööttigulaste sugukonda kiriteo perekonda kuuluv maismaatigu.

Uus!!: Kärbselised ja Kiritigu · Näe rohkem »

Krüptosporidioos

Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning ohustab ka teisi imetajaid, linde, kahepaikseid, roomajaid ja kalu.

Uus!!: Kärbselised ja Krüptosporidioos · Näe rohkem »

Laulurästas

Laulurästas (Turdus philomelos) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Laulurästas · Näe rohkem »

Lepalind

Lepalind ehk aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus) on linnuliik rästaslaste sugukonna lepalinnu perekonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Lepalind · Näe rohkem »

Lepimormia hemiboreale

Libliksääsk Lepimormia hemiboreale on putukaliik libliksääsklaste sugukonnast libliksääse perekonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Lepimormia hemiboreale · Näe rohkem »

Linavästrik

Linavästrikud 2021. aasta kevadel Kõrvemaal kuuseokstel istumas ja ära lendamas. Näha on linavästriku eripärane lennumuster. Linavästrik (Motacilla alba) on västriklaste sugukonda västriku perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Linavästrik · Näe rohkem »

Luigelill

Luigelill (Butomus umbellatus) on luigelilleliste sugukonda luigelille perekonda kuuluv mitmeaastane veetaim, oma sugukonna ainus liik.

Uus!!: Kärbselised ja Luigelill · Näe rohkem »

Metskiur

Metskiur (Anthus trivialis) on västriklaste sugukonda kiuru perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Metskiur · Näe rohkem »

Mudelorganism

Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel.

Uus!!: Kärbselised ja Mudelorganism · Näe rohkem »

Musca

Musca on ladina keeles 'kärbes', mis tähendab kärbseliste alamseltsi kuuluvat putukat.

Uus!!: Kärbselised ja Musca · Näe rohkem »

Must lesk

Must lesk (ka must leskämblik, Lõuna must lesk; teaduslik ladinakeelne nimetus Latrodectus mactans) on väga mürgine ämblikuliik perekonnast Latrodectus.

Uus!!: Kärbselised ja Must lesk · Näe rohkem »

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca) on värvuliste (Passeriformes) seltsi kärbsenäplaste (Muscicapidae) sugukonda must-kärbsenäpi (Ficedula) perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Must-kärbsenäpp · Näe rohkem »

Mustpea-põõsalind

Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »

Mutatsioonimäär

Mutatsioonimäär on sagedus, millega geen muutub metsiktüübist spetsiifiliseks mutandiks.

Uus!!: Kärbselised ja Mutatsioonimäär · Näe rohkem »

Nandu

Nandu (Rhea americana; varasem eestikeelne nimetus suurnandu) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Kärbselised ja Nandu · Näe rohkem »

Ningbo Shi

Ningbo Shi Ningbo on allprovintsilinn Hiina idaosas Zhejiangi provintsis.

Uus!!: Kärbselised ja Ningbo Shi · Näe rohkem »

Nukk (bioloogia)

Lõuna-maipõrnika nukk Koerliblika nukk Nukk (ladina keeles pupa) on täismoondeliste putukate elujärk, mis järgneb vastsestaadiumile ja eelneb valmikule.

Uus!!: Kärbselised ja Nukk (bioloogia) · Näe rohkem »

Ogakärblased

Ogakärblased (Stratiomyidae) on kahetiivaliste seltsi kärbseliste alamseltsi kuuluv vormirikas putukate sugukond.

Uus!!: Kärbselised ja Ogakärblased · Näe rohkem »

Ojamõõl

Ojamõõl (Geum rivale) on roosõieliste sugukonda mõõla perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Kärbselised ja Ojamõõl · Näe rohkem »

Olemise ahel

1579. aastal https://es.wikipedia.org/wiki/Diego_de_Valad%C3%A9s Diego de Valadése poolt tehtud joonis olemise ahelast Olemise ahel on kõikehõlmav hierarhiline struktuur, mille paljudest versioonidest tuntuim on keskajal sätestatud kristlik jumalale alluv ahel.

Uus!!: Kärbselised ja Olemise ahel · Näe rohkem »

Parmlased

Parmu pea Parmlased (Tabanidae) on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma.

Uus!!: Kärbselised ja Parmlased · Näe rohkem »

Parmu tänav

pisi Parmu tänav on tänav Tallinnas Mustamäe linnaosas Sääse asumis.

Uus!!: Kärbselised ja Parmu tänav · Näe rohkem »

Pääsulased

Räästapääsuke joob lennult. Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis. Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi laululindude alamseltsi kuuluv lindude sugukond.

Uus!!: Kärbselised ja Pääsulased · Näe rohkem »

Pärlkanalased

Pärlkanalased (Numididae) on lindude sugukond kanaliste (Galliformes) seltsis.

Uus!!: Kärbselised ja Pärlkanalased · Näe rohkem »

Püünisleht

Pikalehise huulehina püünislehele sattunud kärbes Püünislehed on lehemuudendid, mille abil putuktoidulised taimed putukaid ligi meelitavad ja püüavad.

Uus!!: Kärbselised ja Püünisleht · Näe rohkem »

Põdrakärbes

Põdrakärbes (Lipoptena cervi) on kahetiivaliste seltsi raudkärblaste sugukonda kuuluv putukas.

Uus!!: Kärbselised ja Põdrakärbes · Näe rohkem »

Putukate loend

Siin on loetletud putukate liike ja teisi taksoneid.

Uus!!: Kärbselised ja Putukate loend · Näe rohkem »

Putuktolmlemine

Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.

Uus!!: Kärbselised ja Putuktolmlemine · Näe rohkem »

Raibe

Kaeluskotkas tugevasti roiskunud raipega Raibe on lagunev korjus.

Uus!!: Kärbselised ja Raibe · Näe rohkem »

Raipesööjad

Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.

Uus!!: Kärbselised ja Raipesööjad · Näe rohkem »

Raudkärblased

Raudkärblased (Hippoboscidae) on väike umbes 100-liigiline sugukond äärmiselt spetsialiseerunud imetajate ja lindude ektoparasiite.

Uus!!: Kärbselised ja Raudkärblased · Näe rohkem »

Räästapääsuke

Räästapääsuke (Delichon urbica, sünonüüm Delichon urbicum) on pääsulaste sugukonda räästapääsukese perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Kärbselised ja Räästapääsuke · Näe rohkem »

Röövkärblased

Röövkärbse pea Röövkärblane on püüdnud rohutirtsu Röövkärblased (Asilidae) on sugukond kärbselisi.

Uus!!: Kärbselised ja Röövkärblased · Näe rohkem »

Rivière'i titaanjuur

Rivière'i titaanjuur (Amorphophallus rivieri, sünonüüm Amorphophallus konjac) on võhaliste sugukonda ja titaanjuurte perekonda kuuluv õistaim.

Uus!!: Kärbselised ja Rivière'i titaanjuur · Näe rohkem »

Rohe-vesihobu

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on vesihobulaste sugukonda vesihobu perekonda kuuluv kiililine.

Uus!!: Kärbselised ja Rohe-vesihobu · Näe rohkem »

Saba

Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.

Uus!!: Kärbselised ja Saba · Näe rohkem »

Sääselised

Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.

Uus!!: Kärbselised ja Sääselised · Näe rohkem »

Sirelased

Sirelased (Syrphidae) kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki.

Uus!!: Kärbselised ja Sirelased · Näe rohkem »

Soorüdi

Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla"Loomade elu", 6.

Uus!!: Kärbselised ja Soorüdi · Näe rohkem »

Suur Hiina näljahäda

Suur Hiina näljahäda (hiina keeles: 三年困难时期 Sān nián kùnnán shíqí; ehk 'kolm aastat raskusi') oli enamasti inimtegevusest tingitud näljahäda Hiina Rahvavabariigis aastatel 1959-1961 (Mõnede teadlaste arvates ka 1958 ja 1962 aastad).

Uus!!: Kärbselised ja Suur Hiina näljahäda · Näe rohkem »

Tõmmu käpp

Tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpaliste sugukonda, käpa perekonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Kärbselised ja Tõmmu käpp · Näe rohkem »

Tiirlemine

raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.

Uus!!: Kärbselised ja Tiirlemine · Näe rohkem »

Toakärbes

Toakärbes. Umbes 160 pildist tehtud fookuskuhi. 4x suurendusega. Mikroskoopi ei ole kasutatud Toakärbes (Musca) on putukate perekond kahetiivaliste seltsist.

Uus!!: Kärbselised ja Toakärbes · Näe rohkem »

Tolmlemine

Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.

Uus!!: Kärbselised ja Tolmlemine · Näe rohkem »

Tolmlemissündroomid

Tolmlemissündroomid on taimede tunnuste kogumid, mis on evolutsiooni käigus kujunenud vastusena looduslikule valikule, mida on mõjutanud erinevad õietolmu vektorid, mis võivad olla abiootilised (tuul, vesi) või biootilised (näiteks linnud, putukad, imetajad jne).

Uus!!: Kärbselised ja Tolmlemissündroomid · Näe rohkem »

Trahhoom

pisi Trahhoom (ladina keeles trachoma) on bakteri Chlamydia trachomatis põhjustatud silma sidekesta krooniline põletik.

Uus!!: Kärbselised ja Trahhoom · Näe rohkem »

Tsetsekärbes

Tsetsekärbes Burkina Fasos Tsetsekärbes (Glossina) on päriskärblaste hulka kuuluv ja selgroogsete verest toituvate kärbeste perekond, kes elab kõikjal troopilises Aafrikas.

Uus!!: Kärbselised ja Tsetsekärbes · Näe rohkem »

Uibuleht

Uibuleht (Pyrola) on kanarbikulaadsete seltsi kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste taimede perekond.

Uus!!: Kärbselised ja Uibuleht · Näe rohkem »

Valge vesiroos

Valge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.

Uus!!: Kärbselised ja Valge vesiroos · Näe rohkem »

Veiste nakkav keratokonjuktiviit

Veiste nakkav keratokonjunktiviit (IBK) on enim levinud veiste silmahaigus, mille põhjustajaks on kiiresti nakkav gramnegatiivne, beetahemolüütiline, aeroobne diplokokk Moraxella bovis.

Uus!!: Kärbselised ja Veiste nakkav keratokonjuktiviit · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Brachycera, Kärbes, Kärbsed.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »