Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Aarna, Adiste, Akste, Alutaguse kihelkond, Astuuria, Žalnik, Ballstadi kalmeväli, Birger Nerman, Budistlik arhitektuur, Eesti ajalugu, Eesti keraamika, Eesti rahvausund, Eesti viikingiaeg, Egtved, Egtvedi piiga, Eoste, Harilik angervaks, Haudehitis, Hispaania ajalugu, Jantra, Kalmetemägi, Kääbaspalu kääpad, Keraamika, Keskmine rauaaeg, Kiuma, Koiva liivlased, Kuremäe kääbaskalmistu, Kuulma järv, Laossina kääbaskalmistud, Liivlased, Luuska, Matsi (Rõuge), Møllehøj, Meštšeralased, Orava, Palasi kalmistu, Pavel Viskovatov, Päka, Pikk-kääbas, Piusa, Podmotsa, Poluvernikud, Pronksiaeg, Puugnitsa, Puugnitsa kääpad, Rodenberg, Rosma linnus, Salme laevmatused, Seelid, Semgalid, ..., Siksali kalmistu, Soena, Taani, Taani ajalugu, Tamme (Võru), Ting, Tuderna, Tuluskivi, Väina liivlased, Võrukesed, Velna, Vepsa keel, Vepslased, Vialacičy, Virumaa, Volmari ordulinnus. Laienda indeks (16 rohkem) »
Aarna
Aarna (ka Kiuma-Aarna) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Kääbas ja Aarna · Näe rohkem »
Adiste
Adiste (kohalik hääldus Adistõ) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Kääbas ja Adiste · Näe rohkem »
Akste
Akste on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Kääbas ja Akste · Näe rohkem »
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Uus!!: Kääbas ja Alutaguse kihelkond · Näe rohkem »
Astuuria
Astuuria (ametlikult Astuuria Vürstiriik, hispaania keeles Principado de Asturias, astuuria keeles Principáu d'Asturies) on Hispaania autonoomne piirkond.
Uus!!: Kääbas ja Astuuria · Näe rohkem »
Žalnik
Žalnik (ka šalnik; vene sõnast жальник) on laibahaud, mis on tähistatud kividest ovaali või nelinurgaga.
Uus!!: Kääbas ja Žalnik · Näe rohkem »
Ballstadi kalmeväli
Ballstadi kalmeväli ehk Kongsviki kalmed asuvad Norras Hinnøya saarel Tjeldsundi vallas Kongsviki lähedal Ballstadi külas ja selle ümbruses (koordinaatidega: 68.566N, 16.299E).
Uus!!: Kääbas ja Ballstadi kalmeväli · Näe rohkem »
Birger Nerman
Birger Nerman (6. oktoober 1888 Norrköping – 22. august 1971 Stockholm) oli Rootsi arheoloog ja saagauurija.
Uus!!: Kääbas ja Birger Nerman · Näe rohkem »
Budistlik arhitektuur
Borobudur on 9. sajandist pärinev budistlik tempel Budistlikus arhitektuuris on kõige levinum mälestis stuupa.
Uus!!: Kääbas ja Budistlik arhitektuur · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Kääbas ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keraamika
Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.
Uus!!: Kääbas ja Eesti keraamika · Näe rohkem »
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Uus!!: Kääbas ja Eesti rahvausund · Näe rohkem »
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Uus!!: Kääbas ja Eesti viikingiaeg · Näe rohkem »
Egtved
Egtved on asula Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Vejle vallas Vejle lähedal.
Uus!!: Kääbas ja Egtved · Näe rohkem »
Egtvedi piiga
Egtvedi piiga tammekirst Kopenhaageni Rahvusmuuseumis Rekonstrueeritud hauakääbas Egtvedi piigaks (taani keeles Egtvedpigen) nimetatakse pronksiajal elanud neiut, kelle haud (tammekirstuhaud) leiti Taanist Jüütimaalt Egtvedist.
Uus!!: Kääbas ja Egtvedi piiga · Näe rohkem »
Eoste
Eoste (võru keeles Eostõ) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Kääbas ja Eoste · Näe rohkem »
Harilik angervaks
Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on roosõieliste sugukonda angervaksa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Kääbas ja Harilik angervaks · Näe rohkem »
Haudehitis
Haudehitis on ehitis, mis on surnu mälestuseks tema hauale püstitatud.
Uus!!: Kääbas ja Haudehitis · Näe rohkem »
Hispaania ajalugu
Hispaania 21. sajandil Hispaania ajalugu on ülevaade Hispaania alade kujunemisest ja ajaloost.
Uus!!: Kääbas ja Hispaania ajalugu · Näe rohkem »
Jantra
Jantra on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Kääbas ja Jantra · Näe rohkem »
Kalmetemägi
Kalmetemägi, ehk Kalmetemäe kääpad on Süvahavva küla territooriumil, Võhandu jõe ürgoru pervel asuvad keskmisest rauaajast kuni hilisrauaajani kasutatud kääpad 11691-11702.
Uus!!: Kääbas ja Kalmetemägi · Näe rohkem »
Kääbaspalu kääpad
Kääbaspalu kääpad (ka Kääbaspalu kääbastik) on Võru maakonnas Rõuge vallas Murati külas asuvad kääpad.
Uus!!: Kääbas ja Kääbaspalu kääpad · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Kääbas ja Keraamika · Näe rohkem »
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Uus!!: Kääbas ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »
Kiuma
Kiuma on küla Põlva maakonnas, Põlva valla lääneosas.
Uus!!: Kääbas ja Kiuma · Näe rohkem »
Koiva liivlased
Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.
Uus!!: Kääbas ja Koiva liivlased · Näe rohkem »
Kuremäe kääbaskalmistu
Kuremäe kääbaskalmistu asub Ida-Virumaal Alutaguse vallas Kuremäe lähedal Pühtitsa kloostri maa-alal.
Uus!!: Kääbas ja Kuremäe kääbaskalmistu · Näe rohkem »
Kuulma järv
Kuulma järv Kuulma järv (ka Koolma järv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Timo ja Koolmajärve külas.
Uus!!: Kääbas ja Kuulma järv · Näe rohkem »
Laossina kääbaskalmistud
Laossina kääbaskalmistud asuvad Võrumaal Setomaa vallas Tartu–Räpina–Värska maantee ümbruses Laossina küla lähedal.
Uus!!: Kääbas ja Laossina kääbaskalmistud · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Kääbas ja Liivlased · Näe rohkem »
Luuska
Luuska on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Kääbas ja Luuska · Näe rohkem »
Matsi (Rõuge)
Matsi on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Kääbas ja Matsi (Rõuge) · Näe rohkem »
Møllehøj
Møllehøj tippu tähistav veskikivi Møllehøj on Taani kõrgeim looduslik maapinnapunkt.
Uus!!: Kääbas ja Møllehøj · Näe rohkem »
Meštšeralased
Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli Venemaal Okaa jõe lähistel elanud uurali rahvas.
Uus!!: Kääbas ja Meštšeralased · Näe rohkem »
Orava
Orava on küla Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina–Värska maantee ääres.
Uus!!: Kääbas ja Orava · Näe rohkem »
Palasi kalmistu
Palasi kalmistu on muistne kääbaskalmistu Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Palasi (vaadatud 30.09.2015).
Uus!!: Kääbas ja Palasi kalmistu · Näe rohkem »
Pavel Viskovatov
Pavel Viskovatov Pavel Aleksandrovitš Viskovatov (24. november 1842 Peterburi – 16. aprill 1905 Peterburi) oli vene keeleteadlane.
Uus!!: Kääbas ja Pavel Viskovatov · Näe rohkem »
Päka
Päka on küla Võru maakonnas Võru vallas Järvepää järve ja Tartu–Petseri raudtee vahelisel alal.
Uus!!: Kääbas ja Päka · Näe rohkem »
Pikk-kääbas
Pikk-kääpa mudel Schleswig-Holsteini arheoloogiamuuseumis Pikk-kääbas (ka põletusmatustega kääbas) on kääbaskalme vorm, mida kasutati 5.–10.
Uus!!: Kääbas ja Pikk-kääbas · Näe rohkem »
Piusa
Piusa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Kääbas ja Piusa · Näe rohkem »
Podmotsa
Podmotsa (ka: Podmogolitsõ, Potmolitsa, Potvitsa, Parve ja Kalda) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Kääbas ja Podmotsa · Näe rohkem »
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Uus!!: Kääbas ja Poluvernikud · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Kääbas ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Puugnitsa
Puugnitsa on küla Võru maakonnas Setomaa vallas.
Uus!!: Kääbas ja Puugnitsa · Näe rohkem »
Puugnitsa kääpad
Kääpa (numbriga 11135) asukoht juunis 2012 Kääpa (numbriga 11134) asukoht juunis 2012 Puugnitsa kääpad on neli kääbast Võru maakonnas Setomaa vallas Puugnitsa külas.
Uus!!: Kääbas ja Puugnitsa kääpad · Näe rohkem »
Rodenberg
Rodenberg on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Schaumburgi kreisis.
Uus!!: Kääbas ja Rodenberg · Näe rohkem »
Rosma linnus
Rosma linnamägi (Liinamägi) asub Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma küla Pragi talu maadel.
Uus!!: Kääbas ja Rosma linnus · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Kääbas ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Seelid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.
Uus!!: Kääbas ja Seelid · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Kääbas ja Semgalid · Näe rohkem »
Siksali kalmistu
Siksali ehk Siksälä kalmistu on Misso aleviku lähedal asuv muinas- ja keskajal I aastatuhande lõpuveerandist kuni 15.
Uus!!: Kääbas ja Siksali kalmistu · Näe rohkem »
Soena
Soena (ka: Soenina) on küla Võru maakonnas Võru vallas Piusa jõe ja Valga–Petseri raudtee vahelisel alal.
Uus!!: Kääbas ja Soena · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Kääbas ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Kääbas ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tamme (Võru)
Tamme (kohalik hääldus Tammõ, kasutusel ka nimi Saetamme) on küla Võru maakonnas Võru vallas Piusa jõe ääres.
Uus!!: Kääbas ja Tamme (Võru) · Näe rohkem »
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Uus!!: Kääbas ja Ting · Näe rohkem »
Tuderna
Tuderna (kohalik hääldus Tudõrna) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Kääbas ja Tuderna · Näe rohkem »
Tuluskivi
Tuluskivi oli vanemal ja keskmisel rauaajal peamiselt Läänemere ümbruses (Skandinaavias, Soomes, Baltimaades) kasutusel olnud enamasti kvartsiidist või ka peeneteralisest liivakivist tulesüütamisvahend.
Uus!!: Kääbas ja Tuluskivi · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Kääbas ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Võrukesed
Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.
Uus!!: Kääbas ja Võrukesed · Näe rohkem »
Velna
Velna (seto keeles Velnä, kasutatakse ka nimesid Veelna, Vellna, Velise, Välja) on küla Võru maakonnas Setomaa vallas Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Kääbas ja Velna · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Kääbas ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Kääbas ja Vepslased · Näe rohkem »
Vialacičy
Vialacičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Vjaljatsitšõ) on agrolinnake Valgevenes Minski oblastis Barysaŭ rajoonis, Vialacičy külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Kääbas ja Vialacičy · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Kääbas ja Virumaa · Näe rohkem »
Volmari ordulinnus
Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.
Uus!!: Kääbas ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kääbaskalme, Kääbaskalmistu, Kääpad, Ümarkääbas.
