Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Adam Ries, Ainu keel, Balti areaali keeled, Deklinatsioon, Eve keel, Hausa keel, Hiina keel, Islandi keel, Jukagiiri keeled, Keeleteaduse mõisteid, Kihnu keel, Läänemeresoome keeled, Leedu keel, Muutumatu sõna, Noviaal, Pööramine, Presidendi käändkond, Tüüpsõna, Vältevaheldus, Võõrsõna.
Adam Ries
Adam Ries 57-aastaselt. See on ainus tema kaasaegne kujutis Adam Ries (arvatavasti 27. märts 1492 Staffelstein, Ülem-Frangimaa – 30. märts 1559, arvatavasti Annaberg (praegu Annaberg-Buchholz), Maagimäestik) oli saksa arvutusmeister.
Uus!!: Käänamine ja Adam Ries · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Käänamine ja Ainu keel · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Käänamine ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Deklinatsioon
Deklinatsioon on kõrvalekalle, hälve, kääne.
Uus!!: Käänamine ja Deklinatsioon · Näe rohkem »
Eve keel
Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.
Uus!!: Käänamine ja Eve keel · Näe rohkem »
Hausa keel
Hausa keel on afroaasia keelkonna Lääne-Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägitakse peamiselt Nigeerias ja Nigeris, aga ka Ghanas, Beninis, Kamerunis, Elevandiluurannikul, Sudaanis ja Togos.
Uus!!: Käänamine ja Hausa keel · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Käänamine ja Hiina keel · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Käänamine ja Islandi keel · Näe rohkem »
Jukagiiri keeled
Jukagiiri keelte leviala 17. sajandil (vöödiline) ja 19. sajandil (punane) Jukagiiri keeled on väike keelkond kahe lähedase liikmega: lõunajukagiiri keel ja põhjajukagiiri keel.
Uus!!: Käänamine ja Jukagiiri keeled · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Käänamine ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kihnu keel
Kihnu keel (murdes: kihnu kiel) on saarte murde üks murrakuid.
Uus!!: Käänamine ja Kihnu keel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Käänamine ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Käänamine ja Leedu keel · Näe rohkem »
Muutumatu sõna
Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata.
Uus!!: Käänamine ja Muutumatu sõna · Näe rohkem »
Noviaal
Noviaal on rahvusvaheline tehiskeel, mille lõi 1928 taani keeleteadlane Otto Jespersen.
Uus!!: Käänamine ja Noviaal · Näe rohkem »
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Uus!!: Käänamine ja Pööramine · Näe rohkem »
Presidendi käändkond
Presidendi käändkonnaks on hakatud nimetama keelenormist hälbivat nähtust, kus perekonnanime ei käänata enam nimekäänamisreeglite järgi (nt Jõgi: Jõe vs. Jõgi: Jõgi).
Uus!!: Käänamine ja Presidendi käändkond · Näe rohkem »
Tüüpsõna
Tüüpsõna on keeles sõna, mille najal on võimalik käänata või pöörata teisi sõnu.
Uus!!: Käänamine ja Tüüpsõna · Näe rohkem »
Vältevaheldus
Vältevaheldust on sõnastatud kui astmemuutust, mille korral kolmandavälteline tüvi asendub teisevältelisega (või vastupidi), ilma et sellega kaasneks häälikulises koostises muutusi, näiteks kuulama: kuulata, saun: sauna, mets: metsa ehk vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine ning vältevahelduseks ei peeta I ja II või I ja III välte vaheldumist, vaid ainult II ja III välte vaheldumist.
Uus!!: Käänamine ja Vältevaheldus · Näe rohkem »
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Uus!!: Käänamine ja Võõrsõna · Näe rohkem »
