Kiiremini kui brauser!
149 suhted: Abakala, Abraham Kronhjort, Aleksander Nevski, Alfred Kepper, Andrei Vlassov, Armeenia loomastik, Äänisjärv, Balti jääpaisjärv, Balti klint, Balti laevastik, Daumantas, Dmitri Tsvetkov, Eesti esiajalugu, Eesti haldusjaotus, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti rauaaeg, Elu tee, Euroopa, Fjodor Abramov, Fosforiidisõda, Galina Višnevskaja, Gustav Naan, Gustav Vilbaste, Haanja servamoodustiste vöönd, Heinrich Hertz (vaimulik), Idarinne (Teine maailmasõda), Imatra kosk, Impilahti vald, Ingeri, Ingeri ajalugu, Ingeri sõda, Ingerisoomlased, Isuri keel, Isurid, Jaanuar 1940, Jakob De la Gardie, Jäätee, Jätkusõda, Jõesilm, Karjala kannas, Karjala keel, Kasaarid, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Käkisalmi lään, Kiievi-Vene, Kilp (geoloogia), Kirovsk (Leningradi oblast), Konstantin Possiet, Lauri Törni, ..., Lava jõgi, Läänemereprovintsid, Läti ajalugu, Lüüdimaa, Lõhe, Leningradi blokaad, Leningradi oblast, Liivlased, Livviko keel, Lodeinoje Pole, Maateaduste mõisteid (B), Mannerheimi liin, Meriforell, Merikilk, Miinala (Salmi), Morje, Narva ajalugu, Narva Hermanni linnus, Nõukogude Liidu piirivalve, Nõukogude Liit, Neeva, Neeva lahing, Novaja Ladoga, Novgorodi vabariik, Nyen, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põhjarinne (Vene kodusõda), Põhjasõda Eesti alal, Peipsi järv, Peipsi-Pihkva järv, Peterburi, Peterburi kubermang, Pitkäranta, Pljussa vaherahu, Porkkala mereväebaas, Priozersk, Riia ajalugu, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Rootsi-Novgorodi sõjad, Rudolf Schiller, Saami algkeel, Saami keeled, Saamid, Saimaa, Salmi, Süvari Aleksander, Sõtkas, Schlüsselburg, Semjon Budjonnõi (jõelaev), Sile tondipea, Sjass, Skäärrannik, Soome ajalugu, Soome Õigeusu Kirik, Soome keeled, Soome-Novgorodi sõjad, Sortavala, Staraja Ladoga, Stolbovo rahu, Suurimate järvede loend, Sviri jõgi, Tallinna ajalugu, Talvesõda, Tšuudid, Täyssinä rahu, Tõmmukajakas, Tõnis Saadre, Tinuline, Tohmajärvi, Ukraina ajalugu, Uusikaupunki rahu, Vadjalased, Vadjamaa, Valamo, Valamo klooster, Valge mere – Läänemere kanal, Väegrupp Nord, Väina liivlased, Välismaa järvede loend, Vänern, Veliki Novgorod, Vene-Rootsi sõda (1495–1497), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venemaa, Venemaa ajalugu, Venemaa riigipeade loend, Vepsa keel, Vepsamaa, Vepslased, Viigerhüljes, Viikingiaeg, Volga-Bulgaaria, Volhovi jõgi, Volhovi rinne, Vuoksi jõgi, 1-eurone münt, 2-eurone münt. Laienda indeks (99 rohkem) »
Abakala
Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.
Uus!!: Laadoga ja Abakala · Näe rohkem »
Abraham Kronhjort
Abraham Kronhjort (1. jaanuar 1634 – 12. detsember 1703) oli Rootsi vabahärra, kindralmajor ja osaleja Põhjasõjas aastatel 1700–1703, kes juhatas Rootsi vägesid Karjalas ja Ingerimaal.
Uus!!: Laadoga ja Abraham Kronhjort · Näe rohkem »
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Uus!!: Laadoga ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »
Alfred Kepper
Alfred Kepper (13. mai 1878 Laadoga, Peterburi kubermang – 4. november 1952 Rootsi) oli eesti jalgrattur ja sõudja (vaadatud 25.12.2014).
Uus!!: Laadoga ja Alfred Kepper · Näe rohkem »
Andrei Vlassov
Andrei Vlassov (vene keeles Андрей Андреевич Власов, Andrei Andrejevitš Vlassov; 14. september (vkj 1. september) 1900 Lomakino, Nižni Novgorodi kubermang – 2. august 1946 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, kes andis end sakslastele vangi ja lõi Venemaa Vabastusarmee.
Uus!!: Laadoga ja Andrei Vlassov · Näe rohkem »
Armeenia loomastik
Armeenias on tsonaalse mitmekesisuse tõttu liigirikas loomastik.
Uus!!: Laadoga ja Armeenia loomastik · Näe rohkem »
Äänisjärv
thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.
Uus!!: Laadoga ja Äänisjärv · Näe rohkem »
Balti jääpaisjärv
Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.
Uus!!: Laadoga ja Balti jääpaisjärv · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Laadoga ja Balti klint · Näe rohkem »
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Uus!!: Laadoga ja Balti laevastik · Näe rohkem »
Daumantas
Daumantas pühakuna Daumantas, ka Dovmont (vene Довмонт, vanavalgevene Dowmont, valgevene Даўмонт, Daǔmont, õigeusu ristinimega Timofei; umbes 1240 – 17. mai 1299) oli leedu päritolu Pihkva vürst aastatel 1266–1299.
Uus!!: Laadoga ja Daumantas · Näe rohkem »
Dmitri Tsvetkov
Dmitri Tsvetkov.Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv, EAA 2100.1.16962, leht 4p Dmitri Tsvetkov (vadja keeles Dmitri Pavlovic Tsvetkov; 18. (vkj) / 30. oktoober 1890 Jõgõperä, Lužitsõ vald, Jamburgi maakond – 26. august 1930 Narva) oli vadja päritolu Venemaa ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane.
Uus!!: Laadoga ja Dmitri Tsvetkov · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Laadoga ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Uus!!: Laadoga ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Laadoga ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Laadoga ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Laadoga ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Elu tee
Elu tee (Дорога жизни, Doroga žizni) nime kandis tee, mis Leningradi blokaadi ajal Teises maailmasõjas ühendas sissepiiratud linna Nõukogude tagalaga.
Uus!!: Laadoga ja Elu tee · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Laadoga ja Euroopa · Näe rohkem »
Fjodor Abramov
Fjodor Aleksandrovitš Abramov (vene keeles Фёдор Александрович Абрамов; 29. veebruar 1920 Verkola, Pinega maakond, Arhangelski kubermang – 14. mai 1983 Leningrad) oli vene kirjanik, külaproosa üks tähtsamaid esindajaid.
Uus!!: Laadoga ja Fjodor Abramov · Näe rohkem »
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Uus!!: Laadoga ja Fosforiidisõda · Näe rohkem »
Galina Višnevskaja
Galina Višnevskaja (Гали́на Па́вловна Вишне́вская, sünninimi Galina Ivanova; 25. oktoober 1926 – 11. detsember 2012) oli vene ooperilauja (sopran), näitleja, lavastaja ja pedagoog.
Uus!!: Laadoga ja Galina Višnevskaja · Näe rohkem »
Gustav Naan
Gustav Naan (17. mai 1919 Vladivostok – 12. jaanuar 1994 Tallinn) oli eesti kosmoloog ja filosoof.
Uus!!: Laadoga ja Gustav Naan · Näe rohkem »
Gustav Vilbaste
Gustav Vilbaste (aastani 1935 Gustav Vilberg; 3. september 1885 Haavakannu, Kodasoo vald – 21. veebruar 1967 Tallinn) oli eesti botaanik, publitsist, kodu-uurija ja looduskaitsja.
Uus!!: Laadoga ja Gustav Vilbaste · Näe rohkem »
Haanja servamoodustiste vöönd
Haanja servamoodustiste vöönd oli umbes 13 000 14C-aastat tagasi viimase mandrijää taandumise ajal liustiku pealetungil tekkinud pinnavormide vöönd.
Uus!!: Laadoga ja Haanja servamoodustiste vöönd · Näe rohkem »
Heinrich Hertz (vaimulik)
Heinrich Hertz (ka Heinrich Härtz ja Heinrich Harz; 1678 Käkisalmi – 19. detsember/30. detsember 1732) oli Eesti vaimulik.
Uus!!: Laadoga ja Heinrich Hertz (vaimulik) · Näe rohkem »
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Uus!!: Laadoga ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »
Imatra kosk
Vuoksi jõe kuiv säng Imatra kose juures Soome huviväärsus tavapärases olus Hüdroelektrijaama lüüsid Imatra kose juures avatakse Möödasuunatud vesi hüdroelektrijaamas juunis 2006 Imatra kosk (soome keeles Imatrankoski) on kosk Soome kaguosas Imatra linnas Vuoksi jõel umbes 5 km kaugusel Venemaa piirist, Euroopa suurim kosk.
Uus!!: Laadoga ja Imatra kosk · Näe rohkem »
Impilahti vald
Impilahti valla asend Nõukogude Liidule loovutatud Soome alal Impilahti (karjala keeles Imbilahti) on endine Soome vald Karjalas Laadoga põhjakaldal.
Uus!!: Laadoga ja Impilahti vald · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Laadoga ja Ingeri · Näe rohkem »
Ingeri ajalugu
Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.
Uus!!: Laadoga ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »
Ingeri sõda
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Uus!!: Laadoga ja Ingeri sõda · Näe rohkem »
Ingerisoomlased
Ingerisoomlased ehk ingerlased on 17.
Uus!!: Laadoga ja Ingerisoomlased · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Laadoga ja Isuri keel · Näe rohkem »
Isurid
Isurid on isuri keelt kõnelev läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.
Uus!!: Laadoga ja Isurid · Näe rohkem »
Jaanuar 1940
Siin on loetletud sündmusi jaanuaris 1940.
Uus!!: Laadoga ja Jaanuar 1940 · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Laadoga ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jäätee
Jäätee Hiiumaa ja mandri vahel (2003) Jäätee on üle jäätunud veekogu kulgev tee, mis olenevalt jää paksusest võib olla ette nähtud inimeste, erineva raskusega autode või muude liiklusvahendite liikluseks.
Uus!!: Laadoga ja Jäätee · Näe rohkem »
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Uus!!: Laadoga ja Jätkusõda · Näe rohkem »
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Uus!!: Laadoga ja Jõesilm · Näe rohkem »
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Uus!!: Laadoga ja Karjala kannas · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Laadoga ja Karjala keel · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Laadoga ja Kasaarid · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Laadoga ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Käkisalmi lään
Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.
Uus!!: Laadoga ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Laadoga ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Uus!!: Laadoga ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »
Kirovsk (Leningradi oblast)
Kirovi mälestussammas Kirovsk on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Laadoga ja Kirovsk (Leningradi oblast) · Näe rohkem »
Konstantin Possiet
Konstantin Possiet (joonis 1875) Konstantin Possiet, ka Constantin Possiet de Rossier, (vene Константин Николаевич Посьет; 2. jaanuar 1820 (vkj 21. detsember 1819) Pärnu – 8. mai (vkj 26. aprill) 1899 Peterburi) oli Venemaa meresõitja ja riigimees.
Uus!!: Laadoga ja Konstantin Possiet · Näe rohkem »
Lauri Törni
Lauri Allan Törni (28. mai 1919 Viiburi – 18. oktoober 1965 Laos) oli Soome sõjaväelane (kapten), kes teenis sõjaväekarjääri jooksul nii Soome, Saksamaa kui ka USA armeedes ning osales Talvesõjas, Jätkusõjas, Teises maailmasõjas Waffen-SSi koosseisus ja Vietnami sõjas.
Uus!!: Laadoga ja Lauri Törni · Näe rohkem »
Lava jõgi
Lava jõgi (soome keeles Lavajoki, vene keeles Лава) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Uus!!: Laadoga ja Lava jõgi · Näe rohkem »
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Uus!!: Laadoga ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Uus!!: Laadoga ja Läti ajalugu · Näe rohkem »
Lüüdimaa
Lüüdimaa on kultuuripiirkond Ida-Euroopas, mille moodustavad lüüdilaste asualad.
Uus!!: Laadoga ja Lüüdimaa · Näe rohkem »
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Laadoga ja Lõhe · Näe rohkem »
Leningradi blokaad
Leningradi blokaad (vene keeles блокада Ленинграда) oli Leningradi linna (praegu Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt.
Uus!!: Laadoga ja Leningradi blokaad · Näe rohkem »
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Uus!!: Laadoga ja Leningradi oblast · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Laadoga ja Liivlased · Näe rohkem »
Livviko keel
Livviko keel ehk Aunuse karjala keel (livvin kieli, ka livvi keel) on eraldiseisev läänemeresoome keel, mida räägivad livvikod ehk livvilased, kes asustavad Laadoga kirderannikust kirdesse jäävat ala, mis on piirnenud karjala- ja lüüdikeelse alaga.
Uus!!: Laadoga ja Livviko keel · Näe rohkem »
Lodeinoje Pole
Lodeinoje Pole (vepsa Pöud, soome Lotinapelto) on linn Venemaal Leningradi oblasti kirdeosas, Äänisjärvest Laadogasse voolava Sviri jõe vasakul kaldal (lõunakaldal), oluliste siseveeteede (Volga-Balti veetee ja Läänemere – Valge mere veetee) ääres.
Uus!!: Laadoga ja Lodeinoje Pole · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Laadoga ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Mannerheimi liin
Mannerheimi liin kulges Soome lahest Laadoga järveni. Liin on kaardile märgitud sinise joonega Mannerheimi liin oli Soome lahest Laadoga järveni kulgenud Soome kindlustuste süsteem Karjala kannasel, millega püüti Talvesõjas Punaarmee pealetungi tõkestada.
Uus!!: Laadoga ja Mannerheimi liin · Näe rohkem »
Meriforell
Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Laadoga ja Meriforell · Näe rohkem »
Merikilk
Merikilk (Saduria entomon ehk Mesidotea entomon) on liik vees elavaid kakandilisi.
Uus!!: Laadoga ja Merikilk · Näe rohkem »
Miinala (Salmi)
Miinala on küla Venemaal Karjala Vabariigis Pitkäranta rajoonis Salmi külaasunduses.
Uus!!: Laadoga ja Miinala (Salmi) · Näe rohkem »
Morje
Morje (vene keeles Морье; soome keeles Murje, Murja) on küla Venemaal Leningradi oblastis Vsevoložski rajoonis Laadoga järve läänekaldal.
Uus!!: Laadoga ja Morje · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: Laadoga ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Uus!!: Laadoga ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »
Nõukogude Liidu piirivalve
Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.
Uus!!: Laadoga ja Nõukogude Liidu piirivalve · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Laadoga ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Uus!!: Laadoga ja Neeva · Näe rohkem »
Neeva lahing
Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.
Uus!!: Laadoga ja Neeva lahing · Näe rohkem »
Novaja Ladoga
Novaja Ladoga on linn Venemaal Leningradi oblasti Volhovi rajoonis.
Uus!!: Laadoga ja Novaja Ladoga · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Laadoga ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Uus!!: Laadoga ja Nyen · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Laadoga ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Uus!!: Laadoga ja Põhjarinne (Vene kodusõda) · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Laadoga ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Laadoga ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv (vene Псковско-Чудское озеро, Чудско-Псковское озеро) on Eesti suurim järv, mis koosneb kolmest osast: Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest.
Uus!!: Laadoga ja Peipsi-Pihkva järv · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Laadoga ja Peterburi · Näe rohkem »
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Uus!!: Laadoga ja Peterburi kubermang · Näe rohkem »
Pitkäranta
Pitkäranta on linn Karjalas, Pitkäranta rajooni keskus.
Uus!!: Laadoga ja Pitkäranta · Näe rohkem »
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Uus!!: Laadoga ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »
Porkkala mereväebaas
Moskva vaherahulepingu lisas olnud kaart Porkkala piirkonnast Porkkala mereväebaas (vene keeles Bоенно-морская база Порккала-Удд, lühend ВМБ ПУ) oli Soome Vabariigi territooriumil Porkkala poolsaarel aastatel 1944–1955 tegutsenud NSV Liidu Balti laevastiku sõjaväebaas.
Uus!!: Laadoga ja Porkkala mereväebaas · Näe rohkem »
Priozersk
Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.
Uus!!: Laadoga ja Priozersk · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Laadoga ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Laadoga ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Uus!!: Laadoga ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Uus!!: Laadoga ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »
Rootsi-Novgorodi sõjad
Rootsi-Novgorodi sõjad olid seeria 12. sajandil ja 13. sajandil toimunud konflikte Novgorodi vabariigi ja keskaegse Rootsi vahel.
Uus!!: Laadoga ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »
Rudolf Schiller
Rudolf Schiller (sünninimega Rudolf Süllaär; 31. detsember 1872 Haapsalu – 5. detsember 1938 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ohvitser, hiljem juba Eesti Vabariigi ohvitser ja Eesti merejõudude esimene ülem.
Uus!!: Laadoga ja Rudolf Schiller · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Laadoga ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Laadoga ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Laadoga ja Saamid · Näe rohkem »
Saimaa
Laine murdub Joutsenos randa Saimaa on järv Soome kaguosas.
Uus!!: Laadoga ja Saimaa · Näe rohkem »
Salmi
Salmi (ajalooline vene nimi Solomenski kirikuküla, vene keeles Соломенский погост) on asula Venemaal Karjala Vabariigis Pitkäranta rajoonis, Salmi külaasunduse halduskeskus.
Uus!!: Laadoga ja Salmi · Näe rohkem »
Süvari Aleksander
Süvari vaga Aleksander, ka Sviri Aleksander ja Aleksander Svirski (1448–1533) oli munk ja kloostriülem.
Uus!!: Laadoga ja Süvari Aleksander · Näe rohkem »
Sõtkas
Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.
Uus!!: Laadoga ja Sõtkas · Näe rohkem »
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Uus!!: Laadoga ja Schlüsselburg · Näe rohkem »
Semjon Budjonnõi (jõelaev)
Semjon Budjonnõi (vene keeles Семён Будённый) on nelja tekiga Valerian Kuibõšev-klassi Venemaa jõereisilaev, mis on ehitatud Národný Podnik Škoda Komárno laevatehases (slovaki keeles Slovenské Lodenice n.p. Komárno) Komárnos Tšehhoslovakkias 1981.
Uus!!: Laadoga ja Semjon Budjonnõi (jõelaev) · Näe rohkem »
Sile tondipea
Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) on huulõieliste sugukonda tondipea perekonda kuuluv looduskaitsealune rohttaimeliik.
Uus!!: Laadoga ja Sile tondipea · Näe rohkem »
Sjass
Sjass (vene Сясь, vepsa Sääs) on jõgi Euroopas Venemaa Novgorodi ja Leningradi oblastis.
Uus!!: Laadoga ja Sjass · Näe rohkem »
Skäärrannik
Skäärrannik Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
Uus!!: Laadoga ja Skäärrannik · Näe rohkem »
Soome ajalugu
Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.
Uus!!: Laadoga ja Soome ajalugu · Näe rohkem »
Soome Õigeusu Kirik
Soome Õigeusu Kirik (soome keeles Suomen ortodoksinen kirkko; rootsi keeles Ortodoxa kyrkan i Finland) on Soomes tegutsev usuühing, osa ülemaailmsest õigeusu kirikust.
Uus!!: Laadoga ja Soome Õigeusu Kirik · Näe rohkem »
Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled.
Uus!!: Laadoga ja Soome keeled · Näe rohkem »
Soome-Novgorodi sõjad
Rootsi riigi ja Novgorodi vaheline piir pärast 1323. aasta Pähkinäsaari rahu. Varasem Soome rahvaste ja Novgorodi vaheline konflikt muutus hiljem Rootsi ja Novgorodi vaheliseks konfliktiks. Soome-Novgorodi sõjad olid rida Fennoskandia idaosa läänemeresoomlaste ja Novgorodi vabariigi vahel aset leidnud konflikte vahemikus 11.
Uus!!: Laadoga ja Soome-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »
Sortavala
Sortavala (vene keeles Сортавала, 1918. aastani Сердоболь, Serdobol) on linn Venemaal Karjalas, Sortavala rajooni keskus.
Uus!!: Laadoga ja Sortavala · Näe rohkem »
Staraja Ladoga
Staraja Ladoga (vene Старая Ладога ('vana Ladoga')) on küla Venemaa Leningradi oblasti Volhovi rajoonis.
Uus!!: Laadoga ja Staraja Ladoga · Näe rohkem »
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Uus!!: Laadoga ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »
Suurimate järvede loend
Selles loetelus on järjestatud järved pindalaga üle 3500 km².
Uus!!: Laadoga ja Suurimate järvede loend · Näe rohkem »
Sviri jõgi
thumb Svir Lodeinoje Polest läbi voolamas Svir (vene Свирь, vepsa Süvär’, soome Syväri) on jõgi Euroopas Venemaa Leningradi oblasti kirdeosas.
Uus!!: Laadoga ja Sviri jõgi · Näe rohkem »
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Uus!!: Laadoga ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »
Talvesõda
Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.
Uus!!: Laadoga ja Talvesõda · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Laadoga ja Tšuudid · Näe rohkem »
Täyssinä rahu
Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.
Uus!!: Laadoga ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »
Tõmmukajakas
Tõmmukajakas Tõmmukajakas (Larus fuscus) on sulestiku järgi merikajakaga sarnane kajakas, aga tema tiivad on tumedamad ja suuruselt ta veidi väiksem.
Uus!!: Laadoga ja Tõmmukajakas · Näe rohkem »
Tõnis Saadre
Tõnis Saadre (23. aprillil 1942 Tallinn – 1. november 2022 Tallinn) oli eesti geoloog ja fotograaf.
Uus!!: Laadoga ja Tõnis Saadre · Näe rohkem »
Tinuline
Tinuline on tinast või tina ja plii sulamist valmistatud nelinurkne rõivakaunistusnaast.
Uus!!: Laadoga ja Tinuline · Näe rohkem »
Tohmajärvi
Tohmajärvi on järv Soomes Põhja-Karjala maakonnas Tohmajärvi vallas valla keskusest Kemiest lõuna pool.
Uus!!: Laadoga ja Tohmajärvi · Näe rohkem »
Ukraina ajalugu
Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.
Uus!!: Laadoga ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Laadoga ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Laadoga ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vadjamaa
Vadjamaa oli vadjalaste maakond Eesti kirdepiiril Ingeris Soome lahe ääres Narva jõest ja Peipsist Gattšinani.
Uus!!: Laadoga ja Vadjamaa · Näe rohkem »
Valamo
Valamo (vene keeles остров Валаам) on saar Laadoga järve põhjaosas.
Uus!!: Laadoga ja Valamo · Näe rohkem »
Valamo klooster
Vaade peakloostrile linnulennult (mai 1992) Valamo klooster (vene keeles Валаамский Спасо-Преображенский монастырь, soome keeles Valamon luostari) on õigeusu mungaklooster Venemaal, mis asub Karjalas Laadoga järve Valamo saarestiku saartel.
Uus!!: Laadoga ja Valamo klooster · Näe rohkem »
Valge mere – Läänemere kanal
Valge mere – Läänemere veetee (sh Neeva ja Sviri jõgi ja Valge mere – Läänemere kanal) Valge mere – Läänemere kanal (vene keeles Беломорско-Балтийский канал, lühendatult Беломорканал, ББК; 1961. aastani Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal) on kanal, mis ühendab Valget merd Äänisjärvega.
Uus!!: Laadoga ja Valge mere – Läänemere kanal · Näe rohkem »
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Uus!!: Laadoga ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »
Väina liivlased
Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.
Uus!!: Laadoga ja Väina liivlased · Näe rohkem »
Välismaa järvede loend
Siin on tähestiku järjekorras loetletud välismaa järvi.
Uus!!: Laadoga ja Välismaa järvede loend · Näe rohkem »
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Uus!!: Laadoga ja Vänern · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Laadoga ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1495–1497)
Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.
Uus!!: Laadoga ja Vene-Rootsi sõda (1495–1497) · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: Laadoga ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Laadoga ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Uus!!: Laadoga ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Laadoga ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Laadoga ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Vepsamaa
Vepsamaa on kultuuripiirkond Ida-Euroopas, mille moodustavad vepslaste asualad.
Uus!!: Laadoga ja Vepsamaa · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Laadoga ja Vepslased · Näe rohkem »
Viigerhüljes
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Uus!!: Laadoga ja Viigerhüljes · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Laadoga ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Volga-Bulgaaria
Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.
Uus!!: Laadoga ja Volga-Bulgaaria · Näe rohkem »
Volhovi jõgi
thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Laadoga ja Volhovi jõgi · Näe rohkem »
Volhovi rinne
Volhovi rinne (vene keeles Волховский фронт) oli Teises maailmasõjas võidelnud Nõukogude Liidu Punaarmmee Idarinde armeegrupp.
Uus!!: Laadoga ja Volhovi rinne · Näe rohkem »
Vuoksi jõgi
Jõe asend Vuoksi jõgi Venemaal Lossevos Vuoksi jõgi Priozjorski rajoonis Melnikovos Imatra koske lastakse lüüsidest vesi. Vuoksi (soome Vuoksi, rootsi Vuoksen, vene Вуокса, karjala Vuokša, Vöksa) on jõgi Soomes Lõuna-Karjalas ja Loode-Venemaal Leningradi oblastis, Karjala maakitsuse suurim jõgi.
Uus!!: Laadoga ja Vuoksi jõgi · Näe rohkem »
1-eurone münt
1-eurone münt on euroalas käibiv münt.
Uus!!: Laadoga ja 1-eurone münt · Näe rohkem »
2-eurone münt
Kaheeurone münt on euroalal käibel olev suurima väärtusega münt.
Uus!!: Laadoga ja 2-eurone münt · Näe rohkem »
