Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Abruka looduskaitseala, Adžaaria, Alusmets, Atlantiline kliimastaadium, Ökoloogia mõisteid, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti loomastik, Eesti metsad, Järvekonn, Koorunõmme looduskaitseala, Korea seedermänd, Kudjape–Upa loodusrada, Kuriilid, Laialehiste ja segametsade vöönd, Laidevahe looduskaitseala, Lammimets, Läikdrongo, Lehtmets, Lehtmetsavöönd, Maapera raun, Mahu-Rannametsa looduskaitseala, Mõru kivipuravik, Mets, Metsanduse mõisteid, Metsastepp, Metsatüüp, Minnesota, Okasmetsavöönd, Pakri hoiuala, Puhtu, Raespa hoiuala, Raudkull, Relikt (bioloogia), Roheline hiidkupar, Rootsi rahvuspargid, Segametsavöönd, Selja jõe maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala, Seljamägi, Sinisäälik, Stõr, Udria jõe ürgorg, Udria maastikukaitseala, Vardi looduskaitseala, Vaskuss, Välekonn, Veekonn, Verev kurereha.
Abruka looduskaitseala
Lippmaa pärn looduskaitsealal Veesilm Abruka looduskaitsealal Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel.
Uus!!: Laialehised metsad ja Abruka looduskaitseala · Näe rohkem »
Adžaaria
Adžaaria on Gruusia koosseisu kuuluv autonoomne vabariik ja regioon, mis asub riigi edelaosas Musta mere rannikul Väike-Kaukasuse mäestiku metsastel nõlvadel.
Uus!!: Laialehised metsad ja Adžaaria · Näe rohkem »
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Uus!!: Laialehised metsad ja Alusmets · Näe rohkem »
Atlantiline kliimastaadium
Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.
Uus!!: Laialehised metsad ja Atlantiline kliimastaadium · Näe rohkem »
Ökoloogia mõisteid
Siin on loetletud ökoloogiaalaseid üldmõisteid.
Uus!!: Laialehised metsad ja Ökoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Laialehised metsad ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Laialehised metsad ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Laialehised metsad ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Uus!!: Laialehised metsad ja Eesti loomastik · Näe rohkem »
Eesti metsad
Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.
Uus!!: Laialehised metsad ja Eesti metsad · Näe rohkem »
Järvekonn
Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis. Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Laialehised metsad ja Järvekonn · Näe rohkem »
Koorunõmme looduskaitseala
Koorunõmme looduskaitseala on looduskaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Koorunõmme looduskaitseala · Näe rohkem »
Korea seedermänd
Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Laialehised metsad ja Korea seedermänd · Näe rohkem »
Kudjape–Upa loodusrada
Kudjape–Upa loodusrada on loodusrada Saare maakonnas Kudjape asulas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Kudjape–Upa loodusrada · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Laialehised metsad ja Kuriilid · Näe rohkem »
Laialehiste ja segametsade vöönd
Laialehiste ja segametsade vöönd on loodusvöönd, mis moodustatakse laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel.
Uus!!: Laialehised metsad ja Laialehiste ja segametsade vöönd · Näe rohkem »
Laidevahe looduskaitseala
Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Saaremaa valla territooriumile.
Uus!!: Laialehised metsad ja Laidevahe looduskaitseala · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Laialehised metsad ja Lammimets · Näe rohkem »
Läikdrongo
Läikdrongo (Dicrurus aeneus) on väike drongolaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Laialehised metsad ja Läikdrongo · Näe rohkem »
Lehtmets
Eestis Lehtmets on mets, kus kasvavad lehtpuud ja ei kasva okaspuud.
Uus!!: Laialehised metsad ja Lehtmets · Näe rohkem »
Lehtmetsavöönd
Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool.
Uus!!: Laialehised metsad ja Lehtmetsavöönd · Näe rohkem »
Maapera raun
"Maapera raun" on rahvapärane nimetus soosaartele Saare maakonnas Saaremaa vallas Vanakubja ja Merise küla vahel Mustjala metskonnas (vaadatud 17.12.2015).
Uus!!: Laialehised metsad ja Maapera raun · Näe rohkem »
Mahu-Rannametsa looduskaitseala
Mahu-Rannametsa looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Mahu-Rannametsa looduskaitseala · Näe rohkem »
Mõru kivipuravik
Mõru kivipuravik (Caloboletus radicans, endine nimi Boletus radicans), on puravikuliste sugukonda perekonda Caloboletus kuuluv seen.
Uus!!: Laialehised metsad ja Mõru kivipuravik · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Laialehised metsad ja Mets · Näe rohkem »
Metsanduse mõisteid
Siin on loetletud metsanduse mõisteid.
Uus!!: Laialehised metsad ja Metsanduse mõisteid · Näe rohkem »
Metsastepp
Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.
Uus!!: Laialehised metsad ja Metsastepp · Näe rohkem »
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Uus!!: Laialehised metsad ja Metsatüüp · Näe rohkem »
Minnesota
Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.
Uus!!: Laialehised metsad ja Minnesota · Näe rohkem »
Okasmetsavöönd
Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Okasmetsavöönd · Näe rohkem »
Pakri hoiuala
Pakri hoiuala territoorium on märgitud tumepunasega Pakri hoiuala on 16. juunil 2005 elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud hoiuala, mis hõlmab Vihterpalu lahest Vääna-Jõesuuni ulatuvat rannikumere lõiku.
Uus!!: Laialehised metsad ja Pakri hoiuala · Näe rohkem »
Puhtu
Puhtu rannik Puhtu (ka Puhtulaid) on endine laid, alates 19.
Uus!!: Laialehised metsad ja Puhtu · Näe rohkem »
Raespa hoiuala
Raespa hoiuala on hoiuala Pärnumaal Läääneranna vallas Raespa, Saare, Saulepi ja Vaiste küla maadel.
Uus!!: Laialehised metsad ja Raespa hoiuala · Näe rohkem »
Raudkull
Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Laialehised metsad ja Raudkull · Näe rohkem »
Relikt (bioloogia)
Relikt ehk jäänuk on jäänuk mingi varasema perioodi elustikust, mis kliima muutudes on oma areaali tugevasti vähendanud, kuid säilinud piiratud alal.
Uus!!: Laialehised metsad ja Relikt (bioloogia) · Näe rohkem »
Roheline hiidkupar
Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) on hiidkupralaadsete seltsi hiidkupraliste sugukonda kuuluv lehtsammaltaim.
Uus!!: Laialehised metsad ja Roheline hiidkupar · Näe rohkem »
Rootsi rahvuspargid
Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².
Uus!!: Laialehised metsad ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »
Segametsavöönd
Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.
Uus!!: Laialehised metsad ja Segametsavöönd · Näe rohkem »
Selja jõe maastikukaitseala
Selja jõgi Selja jõe maastikukaitsealal Selja jõe maastikukaitseala põhjapoolne osa kaardil Selja jõe maastikukaitseala on kaitseala Lääne-Viru maakonnas Selja jõe ääres.
Uus!!: Laialehised metsad ja Selja jõe maastikukaitseala · Näe rohkem »
Seljamäe hoiuala
Kareda). Seljamäe hoiuala on 199 hektari suurune hoiuala Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Seljamäe hoiuala · Näe rohkem »
Seljamägi
Seljamägi on enam kui 10 km pikkune vallseljak (ehk oos) Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Seljamägi · Näe rohkem »
Sinisäälik
Sinisäälik (Setophaga caerulescens) on väike lind värvuliste seltsist, sääliklaste sugukonnast.
Uus!!: Laialehised metsad ja Sinisäälik · Näe rohkem »
Stõr
Stõr voolab Dnepri valgla lääneosas. Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr (valgevene keeles Стыр, ukraina keeles Стир) on jõgi Valgevenes ja Ukrainas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Stõr · Näe rohkem »
Udria jõe ürgorg
Udria jõe ürgorg on ürgorg, kus praegu voolab Udria jõgi (ka: Udria oja); halduslikult asub see Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Udria jõe ürgorg · Näe rohkem »
Udria maastikukaitseala
Udria maastikukaitseala Udria maastikukaitseala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Perjatsi, Pimestiku Udria ja Meriküla maadel ning lahustükiga Arumäe külas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Udria maastikukaitseala · Näe rohkem »
Vardi looduskaitseala
Paljanduv paas Vardi looduskaitsealal Vardi looduskaitseala on looduskaitseala Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Uus!!: Laialehised metsad ja Vardi looduskaitseala · Näe rohkem »
Vaskuss
Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.
Uus!!: Laialehised metsad ja Vaskuss · Näe rohkem »
Välekonn
Välekonn (Rana dalmatina) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Laialehised metsad ja Välekonn · Näe rohkem »
Veekonn
Veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Laialehised metsad ja Veekonn · Näe rohkem »
Verev kurereha
Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega.
Uus!!: Laialehised metsad ja Verev kurereha · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Laialeheline mets, Laialehelised metsad, Laialehine mets.
