Ava Google MapsisSisukord
29 suhted: Aimé-Joseph Escudie, Asulad (B), Asulad (C), Asulad (M), Asulad (N), Asulad (P), Aude'i departemang, Clapier de Colongue, Frédéric Bazille, Gardi departemang, Girard de Soucanton, Ibeerid, Languedoc, Lioni laht, Louis Aliot, Lozère'i departemang, Marcel Cerdan, Midi-Pyrénées, Montpellier, Piirkond (Prantsusmaa), Prantsusmaa haldusjaotus, Prantsusmaa veinid, Provints (Prantsusmaa), Pyrénées-Orientalesi departemang, Rhône, Roussillon, Sakkfriis, Septimaania, Tarni jõgi.
Aimé-Joseph Escudie
Aimé-Joseph Escudie (28. mai 1925 Béziers Hérault' departemang Languedoc-Roussilloni piirkond – 24. november 2015) oli Prantsusmaa poksija.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Aimé-Joseph Escudie
Asulad (B)
Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Asulad (B)
Asulad (C)
Asulad (C) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad C-tähega.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Asulad (C)
Asulad (M)
Asulad (M) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad M-tähega.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Asulad (M)
Asulad (N)
Asulad (N) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad N-tähega.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Asulad (N)
Asulad (P)
Asulad (P) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Asulad (P)
Aude'i departemang
Aude'i departemang on 2.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Aude'i departemang
Clapier de Colongue
Clapier de Colongue (vene Клапье де Колонг) on Andaluusia päritolu Prantsusmaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Clapier de Colongue
Frédéric Bazille
Jean Frédéric Bazille (6. detsember 1841 Montpellier, Prantsusmaa – 28. november 1870 Beaune-la-Rolande, Prantsusmaa) oli prantsuse impressionistlik maalikunstnik.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Frédéric Bazille
Gardi departemang
Gard on departemang Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Gardi departemang
Girard de Soucanton
Prangli kirikus. Valmistatud 19. sajandi III veerandil. Girard de Soucanton (vene: Жирар-де-Сукантон) on Prantsusmaalt Languedoc-Roussillon piirkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Girard de Soucanton
Ibeerid
Ibeerid 300. aasta paiku eKr (oranžiga) Ibeerideks nimetasid antiikautorid Pürenee poolsaare ida- ja lõunaosa rahvaid, et eristada neid sisemaa rahvastest, kelle kultuur ja kombed olid teistsugused.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Ibeerid
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Languedoc
Lioni laht
Lioni lahe asukoht Lioni laht (prantsuse keeles Golfe du Lion) on osa Vahemerest.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Lioni laht
Louis Aliot
Louis Aliot (4 september 1969) on Prantsusmaa poliitik.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Louis Aliot
Lozère'i departemang
Tarn Roci kuru Lozere'i departemangus Lozère on departemang Prantsusmaa Oksitaania piirkonnas.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Lozère'i departemang
Marcel Cerdan
Marcel Cerdan, 1948 Marcel Cerdan (22. juuli 1916 Sidi Bel Abbèsi linn (praegune Sidi Bel Abbèsi provints, Alžeeria) – 27. oktoober 1949; São Migueli saare lähedal, Assoorid) oli Prantsusmaa poksija.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Marcel Cerdan
Midi-Pyrénées
Midi-Pyrénées' piirkond oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa lõunaosas.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Midi-Pyrénées
Montpellier
Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Montpellier
Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Piirkond (Prantsusmaa)
Prantsusmaa haldusjaotus
Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, ringkondadeks, kantoniteks ja valdadeks.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Prantsusmaa haldusjaotus
Prantsusmaa veinid
Prantsusmaa veinid ehk prantsuse veinid on Prantsusmaal toodetud veinid.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Prantsusmaa veinid
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Provints (Prantsusmaa)
Pyrénées-Orientalesi departemang
Pyrénées-Orientales (ka Ida-Püreneed) on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Pyrénées-Orientalesi departemang
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Rhône
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Roussillon
Sakkfriis
Hix' Püha Martini kiriku apsiid, Pyrénées-Orientales, Oksitaania Sakkfriis ja kaarfriis kantkividest laotud romaani kellatornil, Püha Risti kirik, kunagine kloostrikirik Bergenis, Neuburg an der Donau, Baierimaa Eenduvale sakkfriisile toetuv karniis 20. sajandi algusest, Ottignies' kiriku käärkambri uks, Vallooni Brabant Sakkfriis (saksa keeles deutsches Band, Zackenfries, ka Stromschicht, prantsuse keeles frise de dents d'engrenage 'hammasrattahambafriis', itaalia keeles dente di sega 'saehammas', vene keeles поребрик) on friisina horisontaalselt ehitise seina liigendav, siksakina rütmiliselt eenduv ja taanduv ehisriba, mis laotakse seina pinna suhtes 45 kraadi all asetatud kividest või tellistest.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Sakkfriis
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Septimaania
Tarni jõgi
Tarn on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, Atlandi ookeani vesikonda kuuluva Garonne'i parempoolne lisajõgi.
Vaata Languedoc-Roussillon ja Tarni jõgi