Kiiremini kui brauser!
22 suhted: Aasta puu, Armeenia, Atapuerca mäestik, Aukštadvarise regionaalpark, Džinn, Eesti pärismaised puud, Harilik ploomipuu, Kokapõõsas, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Malaaria, Panemunė regionaalpark, Pähklinäpp, Ploom, Ploomipuu (alamperekond), Puriliblikas, Puuvili, Puuviljade loend, Skorpion (märk), Taimede loend, Toompuu, Võrgendikoi, 2018.
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Laukapuu ja Aasta puu · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Laukapuu ja Armeenia · Näe rohkem »
Atapuerca mäestik
Atapuerca mäestik (hispaania keeles Sierra de Atapuerca) on Castilla-Leóni autonoomses piirkonnas Burgose linna lähedal asuv mäestik Hispaanias.
Uus!!: Laukapuu ja Atapuerca mäestik · Näe rohkem »
Aukštadvarise regionaalpark
Mošia järv Aukštadvarise regionaalpark (leedu keeles Aukštadvario regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Trakai rajoonis, vähesel määral ka Prienai rajoonis ning Kaišiadoryse rajoonis.
Uus!!: Laukapuu ja Aukštadvarise regionaalpark · Näe rohkem »
Džinn
Eestis toodetud džinne Džinn (inglise keeles gin) on teraviljapiiritusest, veest ja kadakamarjadest valmistatud destilleeritud alkohoolne jook.
Uus!!: Laukapuu ja Džinn · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Laukapuu ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Harilik ploomipuu
Õitsev ploomipuu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu.
Uus!!: Laukapuu ja Harilik ploomipuu · Näe rohkem »
Kokapõõsas
Kokapõõsas ehk koka-punapuu ehk koka (Erythroxylum coca) on punapuuliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis pärineb Lõuna-Ameerika loodeosast.
Uus!!: Laukapuu ja Kokapõõsas · Näe rohkem »
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Uus!!: Laukapuu ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Näe rohkem »
Malaaria
Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.
Uus!!: Laukapuu ja Malaaria · Näe rohkem »
Panemunė regionaalpark
Regionaalpargi administratiivhoone Panemunė regionaalpark (leedu keeles Panemunių regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Jurbarkase, Kaunase ja Šakiai rajoonis.
Uus!!: Laukapuu ja Panemunė regionaalpark · Näe rohkem »
Pähklinäpp
Pähklinäpp (Muscardinus avellanarius L.) on näriliste (Rodentia) seltsi unilaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Uus!!: Laukapuu ja Pähklinäpp · Näe rohkem »
Ploom
Anne Vallayer-Coster, "Ploomikorv" (1769) Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili.
Uus!!: Laukapuu ja Ploom · Näe rohkem »
Ploomipuu (alamperekond)
Ploomid 'African Rose' Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond.
Uus!!: Laukapuu ja Ploomipuu (alamperekond) · Näe rohkem »
Puriliblikas
Puriliblikas (Iphiclides podalirius) on ratsulibliklaste sugukonda puriliblika perekonda kuuluv liblikas.
Uus!!: Laukapuu ja Puriliblikas · Näe rohkem »
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Uus!!: Laukapuu ja Puuvili · Näe rohkem »
Puuviljade loend
Puuviljade loendis on enamlevinud puuviljad ja neid puuvilju kandvad taimed - puud või põõsad, mille vilju kasutatakse söögiks.
Uus!!: Laukapuu ja Puuviljade loend · Näe rohkem »
Skorpion (märk)
Ogaline sümbol vihjab Skorpioni saba otsas olevale astlale Skorpion (ladina keeles Scorpio) (♏) on kaheksas sodiaagimärk.
Uus!!: Laukapuu ja Skorpion (märk) · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Laukapuu ja Taimede loend · Näe rohkem »
Toompuu
Toompuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond.
Uus!!: Laukapuu ja Toompuu · Näe rohkem »
Võrgendikoi
Paju-võrgendikoi. Võrgendikoi (Yponomeuta) on võrgendikoilaste (Yponomeutidae) sugukonda kuuluv perekond pisiliblikaid.
Uus!!: Laukapuu ja Võrgendikoi · Näe rohkem »
2018
2018.
Uus!!: Laukapuu ja 2018 · Näe rohkem »
