Kiiremini kui brauser!
230 suhted: Abimäärsõna, Adjunkt (keeleteadus), Ahelverb, Ainu keel, Ajamäärus, Aktant, Aktantne atribuut, Alus, Alus (keeleteadus), Aluseta lause, Aristoteles, Arnold von Harff, Arutlus, Arvutilingvistika, Asesõna, Aspekt (keeleteadus), Aspektverb, Assonants, Üldlaiend, Öeldis, Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral, Öeldistäide, Bertrand Russell, Beyond Rigidity, Brendan Balcerak Jackson, Brentano tees, Burušaski keel, Da-tegevusnimi, David Chalmers, Dünaamiline situatsioon, Definitsioon, Des-vorm, Eelteema, Eeslisand, Eestäiend, Eesti Vabariigi põhiseadus, Ei-päev, Eksemplar, Eksemplar-lause, Eksotsentriline fraas, Ekstensionaalne kontekst, Ekvivalentsus, Elementaarlause, Ellips (lausekujund), Evangelium Longum, Fact, Fiction, and Forecast, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Finiitfraas, Fokuseerimine, Formaalloogika, ..., Fraas, Fraasi laiendosa, Fraasi peasõna, Gilbert Ryle, Grammatilised seosed, Grammatilised vahendid, Havai keel, Hädavajalikkusargument, Hüüdlause, Hüüdsõna, Hüüumärk, Hulgafraas, Hulgamäärus, Imperfektiivne aspekt, Incomplete Nature, Intensionaalne kontekst, Intentsionaalsus, Is Semantics Possible?, Isikuline asesõna, Isikuline tegumood, Jaatav kõneliik, Järeldav rinnastus, Järellisand, Järeltäiend, Kaassõnafraas, Kaksikverb, Kantseliit, Kategooriad, Kausatiiv, Kausatiivtarind, Kääne, Käsklause, Kõrvallause, Keelemäng, Keelenorm, Keeletüpoloogia, Keeleteaduse mõisteid, Keemiline element, Kesksõna, Kestust näitav määrus, Kiil (lauseliige), Kiilung, Kindel kõneviis, Kirjavahemärgid, Kogeja-omajalause, Kohamäärus, Koma, Kommunikatiivsed lausetüübid, Komplekslause, Konnektor (keeleteadus), Konstruktsioonigrammatika, Korduvust näitav määrus, Laiend, Latiivne määrus, Laurence Goldstein, Lause (muusika), Lause moodustajad, Lause põhitüübid, Lause suhtluseesmärk, Lauseeitus, Lauselühend, Lauseliige, Lauseloogika, Lünklause, Lõik (keeleteadus), Lekseem, Life's Irreducible Structure, Lihtlause, Liina Lindström, Liitlause, Lingua ignota, Logos, Loogika, Loogika mõisteid, Maksiim, Määratlus, Määrus, Määrustäiend, Mõtestatud lause, Meaning and Knowledge, Mental Files, Michael Halliday, Mineviku kesksõna, Mizo keel, Modaalsus, Moore'i paradoks, Motoorne afaasia, Muutumine, Myles Burnyeat, Nama keel, Nimisõnafraas, Nominalisatsioon, Omadussõna, Omadussõnafraas, Omadussõnaline täiend, Omastavaline täiend, Osalause, Parallelism, Parool, Parsimine, Partitiivverb, Passiivilause, Põimlause, Pealause, Perifrastiline verb, Pierre Abélard, Piiri väljendav kohamäärus, Pilditeooria, Pirahã keel, Poonpei keel, Predikatsioon, Prolog, Propositsioon, Prosoodia, Puudepank, Ramsey lause, Rõhumäärsõna, Rektsioon, Rindlause, Rinnastus, Süntaks, Sõnajärg, Sõnavorm, Seesütlev kääne, Seisundimäärus, Semantika, Semantiline väärtus, Seotud laiend, Separatiivne määrus, Sidend, Sihitis, Space and Time, Stilistika, Substantiivifraas, Supiinitarindid, SVO, Tšekeholo keel, Tähendus, Tähendusteooria, Tähestik, Täiend, Täislause, Täpsustuslisand, Tüüp-lause, Tühik, Tõde ja tähendus, Tõenäosushinnang, Tõepredikaat, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõeväärtus, Tõlkemälu, Teema ja reema, Tegevusobjekt, Tegevussubjekt, Tegijamäärus, Tegu, Tegumood, Tegusõna, Tegusõna käändelised vormid, Tegusõna pöördelised vormid, Tegusõnafraas, The Language of Morals, The Symbolic Species, Tim Crane, Toimumisaega näitav määrus, Tsiteerimine, Tulevik (keeleteadus), Tunnuslause, Umbisikuline tegumood, Vaeglause, Vaegomadussõna, Vahhi keel, Valetaja lause, Valetaja paradoks, Vanasõna, Vat-tegevusnimi, Väärus, Väitlause, Viisimäärus. Laienda indeks (180 rohkem) »
Abimäärsõna
Abimäärsõna ehk afiksaaladverb on lauses tegusõna juurde kuuluv muutumatu sõna, mis annab tegusõnale uue tähendusvarjundi või konkretiseerib selle tähendust.
Uus!!: Lause ja Abimäärsõna · Näe rohkem »
Adjunkt (keeleteadus)
Adjunkt on keeleteaduses vastupidi argumendile lause või osalause mittekohustuslik element.
Uus!!: Lause ja Adjunkt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ahelverb
Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit.
Uus!!: Lause ja Ahelverb · Näe rohkem »
Ainu keel
Ainu keel (ainu keeles アイヌ イタㇰ aynu itak) on isolaatkeel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō prefektuuri lõunaosas Kuriili ja Tsishima saartel.
Uus!!: Lause ja Ainu keel · Näe rohkem »
Ajamäärus
Ajamäärus ehk temporaaladverbiaal on määrus, mis väljendab sündmuse ajalisi parameetreid: toimumisaega, kestust, korduvust jms.
Uus!!: Lause ja Ajamäärus · Näe rohkem »
Aktant
Aktant on moodustaja, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Lause ja Aktant · Näe rohkem »
Aktantne atribuut
Aktantne atribuut on nimisõnafraasi laiend ehk täiend, mis märgib lauses situatsiooni osalist.
Uus!!: Lause ja Aktantne atribuut · Näe rohkem »
Alus
Sõnal alus on mitu tähendust.
Uus!!: Lause ja Alus · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Lause ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aluseta lause
Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.
Uus!!: Lause ja Aluseta lause · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Lause ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arnold von Harff
Rüütel Arnold von Harff (1471 Harffi linnus – jaanuar 1505 Harffi linnus) oli Saksa rändur ja reisikirjanik, kes käis 1496–1499 palverännakul Roomas, Jeruusalemmas ja Santiago de Compostelas.
Uus!!: Lause ja Arnold von Harff · Näe rohkem »
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Uus!!: Lause ja Arutlus · Näe rohkem »
Arvutilingvistika
Arvutilingvistika ehk arvutuslingvistika on teadusharu, mis ühendab keeleteaduse ja arvutiteaduse.
Uus!!: Lause ja Arvutilingvistika · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Lause ja Asesõna · Näe rohkem »
Aspekt (keeleteadus)
Aspekt on lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel.
Uus!!: Lause ja Aspekt (keeleteadus) · Näe rohkem »
Aspektverb
Aspektverb ehk aspektiline verb on sihiline tegusõna, mis väljendab tegevust, millele on omane sisemine piirivõimalus.
Uus!!: Lause ja Aspektverb · Näe rohkem »
Assonants
Assonants on keeleteaduses sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses, nt: "Ostsin Otilt ma hobuse" (rahvalaul).
Uus!!: Lause ja Assonants · Näe rohkem »
Üldlaiend
Üldlaienditeks nimetatakse selliseid sõnu või fraase, mis kuuluvad kas ühe lauseliikme või kogu lause juurde ning annavad lausele mingi lisatähenduse.
Uus!!: Lause ja Üldlaiend · Näe rohkem »
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Uus!!: Lause ja Öeldis · Näe rohkem »
Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral
Lause jaatavat sisu tavaliselt eriliste vormivahenditega ei märgita.
Uus!!: Lause ja Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral · Näe rohkem »
Öeldistäide
Öeldistäide ehk predikatiiv on verbi olema laiend, mis näitab, kes, mis või missugune on alusega tähistatu.
Uus!!: Lause ja Öeldistäide · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Lause ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Beyond Rigidity
"Beyond Rigidity" on Scott Soamesi filosoofiline raamat.
Uus!!: Lause ja Beyond Rigidity · Näe rohkem »
Brendan Balcerak Jackson
Brendan Balcerak Jackson on Ameerika Ühendriikide filosoof, Miami Ülikooli dotsent.
Uus!!: Lause ja Brendan Balcerak Jackson · Näe rohkem »
Brentano tees
Brentano tees on Franz Brentano raamatus "Psychologie vom empirischen Standpunkte" ("Psühholoogia empiirilisest vaatepunktist", 1874) esitatud tees: "...
Uus!!: Lause ja Brentano tees · Näe rohkem »
Burušaski keel
Burušaski keel on teadaolevate sugulaskeelteta ehk isoleeritud keel Pakistanis ja Indias.
Uus!!: Lause ja Burušaski keel · Näe rohkem »
Da-tegevusnimi
da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tegevust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.
Uus!!: Lause ja Da-tegevusnimi · Näe rohkem »
David Chalmers
David Chalmers David John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.
Uus!!: Lause ja David Chalmers · Näe rohkem »
Dünaamiline situatsioon
Dünaamiline situatsioon on teatud aja jooksul toimuv, muutlik olukord, mida lauses tähistab dünaamiline verb ja mis näitab tegevuslaadi tunnust.
Uus!!: Lause ja Dünaamiline situatsioon · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Lause ja Definitsioon · Näe rohkem »
Des-vorm
des-vorm (ka gerundiiv) on eesti grammatikas tegusõna käändeline vorm, mis esineb lauses määrusena.
Uus!!: Lause ja Des-vorm · Näe rohkem »
Eelteema
Eelteema on sõna või fraas, millega sõnastatakse ennetavalt lause teema.
Uus!!: Lause ja Eelteema · Näe rohkem »
Eeslisand
Eeslisand on nimisõnafraasi põhja ees paiknev lisand.
Uus!!: Lause ja Eeslisand · Näe rohkem »
Eestäiend
Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass.
Uus!!: Lause ja Eestäiend · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Uus!!: Lause ja Eesti Vabariigi põhiseadus · Näe rohkem »
Ei-päev
Kreeka lippudega ehitud 8. jalaväediviisi vapp, millel on esimesena vaenlase vastu lahingusse läinud Kreeka sõdurite moto: ''Όχι'' Ei-päev (uuskreeka keeles Επέτειος τουΌχι Epéteios tou Óchi; eesti keeles kreekapäraselt ka Ochi-päev) on rahvuspüha Kreekas ja Lõuna-Küprosel, mida tähistatakse 28. oktoobril.
Uus!!: Lause ja Ei-päev · Näe rohkem »
Eksemplar
Eksemplar (ladina sõnast exemplar ('ärakiri', 'koopia', 'kujutis', 'eeskuju, originaal') on mingisse liiki või komplekti kuuluv üksikese. Seda sõna kasutatakse tavaliselt trükitoote, näiteks raamatu puhul (trükitoote tiraaž on selle eksemplaride kogum või eksemplaride arv). Eksemplaridest räägitakse ka kollektsioneerimisobjektide puhul. Loogikas, filosoofias ja keeleteaduses nimetatakse eksemplariks (inglise keeles token) sõna, väljendi või lause esinemisjuhtu kõnes (ja üldisemalt tekstis). Lause eksemplari nimetatakse lause lausungiks ehk eksemplar-lauseks ehk lauseeksemplariks. Sõna (sõnavormi) eksemplari nimetatakse sõneks. Kategooria:Trükindus Kategooria:Loogika Kategooria:Filosoofia Kategooria:Keeleteadus.
Uus!!: Lause ja Eksemplar · Näe rohkem »
Eksemplar-lause
Eksemplar-lause ehk lauseeksemplar on lause selles mõttes, nagu me ütleme: "Esimese lause keskel jäi ta toppama" või: "Tahvli peal olev lause on halvasti kirjutatud".
Uus!!: Lause ja Eksemplar-lause · Näe rohkem »
Eksotsentriline fraas
Eksotsentriline fraas on fraas, mille '''peasõna''' ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna.
Uus!!: Lause ja Eksotsentriline fraas · Näe rohkem »
Ekstensionaalne kontekst
Ekstensionaalne kontekst (inglise extensional context) on lause, milles sama osutusega sõnu või väljendeid võib teineteise vastu välja vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata.
Uus!!: Lause ja Ekstensionaalne kontekst · Näe rohkem »
Ekvivalentsus
Ekvivalentsus on võrdväärsus, samaväärsus, samaväärtuselisus.
Uus!!: Lause ja Ekvivalentsus · Näe rohkem »
Elementaarlause
Lause moodustajate ehituse põhjal liigitatakse laused elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.
Uus!!: Lause ja Elementaarlause · Näe rohkem »
Ellips (lausekujund)
Ellips on lausekujund, kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks või tekstist oleks raske aru saada.
Uus!!: Lause ja Ellips (lausekujund) · Näe rohkem »
Evangelium Longum
Evangelium Longum on ladinakeelne illumineeritud perikoopide raamat, mis loodi umbes 894.
Uus!!: Lause ja Evangelium Longum · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Lause ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Lause ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Finiitfraas
Finiitfraas on tegusõna- ehk verbifraas, mille peasõna on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm.
Uus!!: Lause ja Finiitfraas · Näe rohkem »
Fokuseerimine
Fokuseerimine on millegi esiletõstmine lauses, lause teatestruktuuri element.
Uus!!: Lause ja Fokuseerimine · Näe rohkem »
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Uus!!: Lause ja Formaalloogika · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Lause ja Fraas · Näe rohkem »
Fraasi laiendosa
Fraasi laiendosa on sõna või fraas, mis laiendab fraasi peasõna.
Uus!!: Lause ja Fraasi laiendosa · Näe rohkem »
Fraasi peasõna
Fraasi peasõna ehk fraasi põhisõna on see sõna lauses, mida fraasi laiendid lauses sisuliselt täpsustavad.
Uus!!: Lause ja Fraasi peasõna · Näe rohkem »
Gilbert Ryle
Gilbert Ryle. Rex Whistleri loodud portree. Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Uus!!: Lause ja Gilbert Ryle · Näe rohkem »
Grammatilised seosed
Grammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed.
Uus!!: Lause ja Grammatilised seosed · Näe rohkem »
Grammatilised vahendid
Grammatilised vahendid on keelelised vahendid, mis seovad leksikaalsed vahendid üheks funktsionaalseks tervikuks - lauseks või lause moodustajaks.
Uus!!: Lause ja Grammatilised vahendid · Näe rohkem »
Havai keel
Havai keel on Austroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad Hawaii saarte polüneeslastest põliselanikud.
Uus!!: Lause ja Havai keel · Näe rohkem »
Hädavajalikkusargument
Hädavajalikkusargument (inglise keeles indispensability argument) on argument, mis esitab seda, et matemaatika on loodusteaduse teooriate formuleerimiseks ja ennustuste tegemiseks hädavajalik, tõendina platonismi kasuks (või mõne muu metafüüsilise väite) kasuks.
Uus!!: Lause ja Hädavajalikkusargument · Näe rohkem »
Hüüdlause
Hüüdlause ehk eksklamatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab kõneleja emotsionaalset suhtumist lauses esitatu kohta.
Uus!!: Lause ja Hüüdlause · Näe rohkem »
Hüüdsõna
Hüüdsõna ehk interjektsioon on sõnaliik, mis väljendab tundeid, emotsioone, loodushääli, jms.
Uus!!: Lause ja Hüüdsõna · Näe rohkem »
Hüüumärk
Hüüumärk Hüüumärk (!) on kirjavahemärk, mida kasutatakse tavaliselt lause lõpus lause rõhutamiseks.
Uus!!: Lause ja Hüüumärk · Näe rohkem »
Hulgafraas
Hulgasõnafraas ehk hulgafraas ehk kvantorifraas on fraas, mille peasõna on hulgasõna.
Uus!!: Lause ja Hulgafraas · Näe rohkem »
Hulgamäärus
Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.
Uus!!: Lause ja Hulgamäärus · Näe rohkem »
Imperfektiivne aspekt
Imperfektiivne aspekt on keeles aspekt, mis tähistab piiritlemata situatsiooni.
Uus!!: Lause ja Imperfektiivne aspekt · Näe rohkem »
Incomplete Nature
"Incomplete Nature: How Mind Emerged from Matter" ("Mittetäielik loodus: kuidas vaim emergeerus mateeriast") on Terrence Deaconi raamat.
Uus!!: Lause ja Incomplete Nature · Näe rohkem »
Intensionaalne kontekst
Intensionaalne kontekst ehk intensionaalne lause on lause, milles mingi väljendi asendamine samaosutusliku väljendiga võib lause tõeväärtust võib muuta.
Uus!!: Lause ja Intensionaalne kontekst · Näe rohkem »
Intentsionaalsus
Intentsionaalsus (ladina keele sõnast intentio 'pinguldus, suunatus, taotlus, tähelepanu') on teadvuse või psüühika või vaimu (vaimuseisundite ja vaimusündmuste) või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
Uus!!: Lause ja Intentsionaalsus · Näe rohkem »
Is Semantics Possible?
"Is Semantics Possible?" ("Kas semantika on võimalik?") on Hilary Putnami filosoofiline artikkel 1970.
Uus!!: Lause ja Is Semantics Possible? · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Lause ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Isikuline tegumood
Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooria liige, mis avaldub kogu lause ehituses ja näitab seda, et tegevuse sooritaja, protsessis või olukorras olija on lauses ka väljendatud.
Uus!!: Lause ja Isikuline tegumood · Näe rohkem »
Jaatav kõneliik
Jaatav kõneliik ehk afirmatiiv on kõneliik, mis väljendab öeldisega kirjeldatava tegevuse jaatust.
Uus!!: Lause ja Jaatav kõneliik · Näe rohkem »
Järeldav rinnastus
Järeldav rinnastus on järeldav grammatiline seos, mis ühendab rinnastatud osalauseid.
Uus!!: Lause ja Järeldav rinnastus · Näe rohkem »
Järellisand
Järellisand on lisand, mis asub nimisõnafraasis nimisõna järel ja täpsustab või seletab seda: Kohtusin Heleniga, oma kursusekaaslasega.
Uus!!: Lause ja Järellisand · Näe rohkem »
Järeltäiend
Järeltäiend on täiend, mis asub nimisõnafraasis põhisõna järel.
Uus!!: Lause ja Järeltäiend · Näe rohkem »
Kaassõnafraas
Kaassõnafraas ehk adpositsioonifraas on fraas, mis koosneb kaassõnast ja nimisõnast.
Uus!!: Lause ja Kaassõnafraas · Näe rohkem »
Kaksikverb
Kaksikverb ehk rindverb ehk sariverb ehk seriaalverb koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist.
Uus!!: Lause ja Kaksikverb · Näe rohkem »
Kantseliit
Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.
Uus!!: Lause ja Kantseliit · Näe rohkem »
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Uus!!: Lause ja Kategooriad · Näe rohkem »
Kausatiiv
Kausatiiv on keeleteaduses valentsi suurendav konstruktsioon, kus lause alus paneb kedagi või midagi tegema või põhjustab kellegi või millegi seisundi muutust.
Uus!!: Lause ja Kausatiiv · Näe rohkem »
Kausatiivtarind
Kausatiivtarind on lausekonstruktsioon, mille liht- või liitöeldis väljendab ühtaegu nii põhjustamist kui ka selle tulemust.
Uus!!: Lause ja Kausatiivtarind · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Lause ja Kääne · Näe rohkem »
Käsklause
Käsklause ehk imperatiivlause on kommunikatiivne lausetüüp, mis väljendab käsku, palvet, üleskutset või nõuet lausega märgitud sündmuse teostamiseks.
Uus!!: Lause ja Käsklause · Näe rohkem »
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Uus!!: Lause ja Kõrvallause · Näe rohkem »
Keelemäng
Keelemäng (saksa Sprachspiel; inglise language-game) on Ludwig Wittgensteini filosoofiline mudel, mis viitab lihtsatele näidetele keelekasutustest ja tegevustest, millesse keel on põimitud.
Uus!!: Lause ja Keelemäng · Näe rohkem »
Keelenorm
Keelenorm (lühikujul norm) on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid.
Uus!!: Lause ja Keelenorm · Näe rohkem »
Keeletüpoloogia
Keeletüpoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb keelte liigitamisega nende ehituse alusel.
Uus!!: Lause ja Keeletüpoloogia · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Lause ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Lause ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Uus!!: Lause ja Kesksõna · Näe rohkem »
Kestust näitav määrus
Kestust näitav määrus on ajamäärus, mis näitab tegevusele kuluvat aega.
Uus!!: Lause ja Kestust näitav määrus · Näe rohkem »
Kiil (lauseliige)
Kiil on lauses esinev sõna või fraas, mis on lausega seotud üksnes sisulisel tasandil ega mõjuta seda grammatiliselt.
Uus!!: Lause ja Kiil (lauseliige) · Näe rohkem »
Kiilung
Kiilung on sõnajärje viga, mis tekib tihti teonime (tegevust tähistav mine-tuletis) sisaldavates lausetes.
Uus!!: Lause ja Kiilung · Näe rohkem »
Kindel kõneviis
Kindel kõneviis ehk indikatiiv on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige.
Uus!!: Lause ja Kindel kõneviis · Näe rohkem »
Kirjavahemärgid
Kirjavahemärgid ehk vahemärgid on kirja märgid, mida kasutatakse lause kirjapildi struktureerimiseks.
Uus!!: Lause ja Kirjavahemärgid · Näe rohkem »
Kogeja-omajalause
Kogeja-omajalause on üks eesti lause põhitüüp, kus alus ei ole lause algul või puudub lausest ja teemasse kuulub kogeja või omaja, mis on ühtlasi tegevussubjekt ja toimib lauses määruse või sihitisena.
Uus!!: Lause ja Kogeja-omajalause · Näe rohkem »
Kohamäärus
Kohamäärus ehk lokaaladverbiaal on määrus, mis väljendab tegevuse kohta ja vastab küsimusele kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?.
Uus!!: Lause ja Kohamäärus · Näe rohkem »
Koma
koma Koma on kirjavahemärk, mis sarnaneb kujult ülakoma ja ühekordse ülemise jutumärgiga, kuid asetseb neist erinevalt teksti alumisel joonel.
Uus!!: Lause ja Koma · Näe rohkem »
Kommunikatiivsed lausetüübid
Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi.
Uus!!: Lause ja Kommunikatiivsed lausetüübid · Näe rohkem »
Komplekslause
Laused liigituvad moodustajate struktuuri järgi elementaarlauseteks ja komplekslauseteks.
Uus!!: Lause ja Komplekslause · Näe rohkem »
Konnektor (keeleteadus)
Konnektoriks ehk konnektiiviks nimetatakse formaalse keele või loomuliku keele loogilisi konstante, mille abil lausetest moodustatakse liitlauseid.
Uus!!: Lause ja Konnektor (keeleteadus) · Näe rohkem »
Konstruktsioonigrammatika
Konstruktsioonigrammatika ehk tarindigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru.
Uus!!: Lause ja Konstruktsioonigrammatika · Näe rohkem »
Korduvust näitav määrus
Korduvust näitav määrus ehk korduvusmäärus on ajamäärus, mis väljendab lauses situatsiooni korduvust.
Uus!!: Lause ja Korduvust näitav määrus · Näe rohkem »
Laiend
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Uus!!: Lause ja Laiend · Näe rohkem »
Latiivne määrus
Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.
Uus!!: Lause ja Latiivne määrus · Näe rohkem »
Laurence Goldstein
Laurence Goldstein (1947 – 19. mai 2014) oli Briti filosoof.
Uus!!: Lause ja Laurence Goldstein · Näe rohkem »
Lause (muusika)
Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga.
Uus!!: Lause ja Lause (muusika) · Näe rohkem »
Lause moodustajad
Lause moodustajad on sõnavormid, fraasid, lauselühendid ehk sekundaartarindid ja osalaused.
Uus!!: Lause ja Lause moodustajad · Näe rohkem »
Lause põhitüübid
Eesti lause põhitüübid on normaallause, kogeja-omajalause, olemasolulause.
Uus!!: Lause ja Lause põhitüübid · Näe rohkem »
Lause suhtluseesmärk
Lause suhtluseesmärk on üks osa lause semantilisest funktsioonist.
Uus!!: Lause ja Lause suhtluseesmärk · Näe rohkem »
Lauseeitus
Lauseeitus on üks kahest kõneliigist (jaatav ja eitav kõneliik), mida laiemalt mõistetakse ühe tegusõna grammatilise kategooriana.
Uus!!: Lause ja Lauseeitus · Näe rohkem »
Lauselühend
Lauselühend on aluse ja öeldiseta lause moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Lause ja Lauselühend · Näe rohkem »
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Uus!!: Lause ja Lauseliige · Näe rohkem »
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Uus!!: Lause ja Lauseloogika · Näe rohkem »
Lünklause
Lünklause ehk elliptiline lause ehk väljajätteline lause on selline lause, milles mingi süntaktiliselt kohustuslik element on sõnastamata, kuid sisuliselt olemas (juurdemõeldav).
Uus!!: Lause ja Lünklause · Näe rohkem »
Lõik (keeleteadus)
Lõik on kirjutatud proosateksti osa, mis on ümbritsevast tekstist eraldatud taandridade ja/või tühjade ridadega.
Uus!!: Lause ja Lõik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Lekseem
Lekseem tuleb kreeka sõnast lexis 'sõna' ja on keeleteaduses mitmetähenduslik termin.
Uus!!: Lause ja Lekseem · Näe rohkem »
Life's Irreducible Structure
"Life's Irreducible Structure" ("Elu taandumatu struktuur") on Michael Polanyi artikkel.
Uus!!: Lause ja Life's Irreducible Structure · Näe rohkem »
Lihtlause
Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid.
Uus!!: Lause ja Lihtlause · Näe rohkem »
Liina Lindström
pisi Liina Lindström (sündinud 24. juulil 1973) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Lause ja Liina Lindström · Näe rohkem »
Liitlause
Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.
Uus!!: Lause ja Liitlause · Näe rohkem »
Lingua ignota
''Litterae ignotae'' Lingua ignota (ladina keeles 'tundmatu keel') on tehiskeel, mille lõi ja kirjeldas 12. sajandil Rupertsbergi abtiss Hildegard Bingenist.
Uus!!: Lause ja Lingua ignota · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Lause ja Logos · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Lause ja Loogika · Näe rohkem »
Loogika mõisteid
Siin on loetletud loogika mõisteid.
Uus!!: Lause ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »
Maksiim
Maksiim (prantsuse maxime) on lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel.
Uus!!: Lause ja Maksiim · Näe rohkem »
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Uus!!: Lause ja Määratlus · Näe rohkem »
Määrus
Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.
Uus!!: Lause ja Määrus · Näe rohkem »
Määrustäiend
Määrustäiend on nimisõna täiend, mis eesti keeles.
Uus!!: Lause ja Määrustäiend · Näe rohkem »
Mõtestatud lause
Mõtestatud lause mingis kindlas keeles on selle keele sõnade lõplik jada, mis on kooskõlas selle keele grammatikaga ja mida saab kasutada millegi teatamiseks, oletamiseks, küsimiseks või käskimiseks.
Uus!!: Lause ja Mõtestatud lause · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Lause ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Mental Files
"Mental Files" on François Recanati filosoofiline raamat.
Uus!!: Lause ja Mental Files · Näe rohkem »
Michael Halliday
Michael Alexander Kirkwood Halliday (13. aprill 1925 Leeds, Suurbritannia – 15. aprill 2018 Uus-Lõuna-Wales, Austraalia) oli inglise päritoluga Austraalia lingvist.
Uus!!: Lause ja Michael Halliday · Näe rohkem »
Mineviku kesksõna
Mineviku kesksõna ehk mineviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Lause ja Mineviku kesksõna · Näe rohkem »
Mizo keel
Mizo keelt kõneleb emakeelena mizo rahvas Mizorami osariigis Indias, osariigis Myanmaris ja Bangladeshis, Chittagongi mäe piirkonnas.
Uus!!: Lause ja Mizo keel · Näe rohkem »
Modaalsus
Modaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.
Uus!!: Lause ja Modaalsus · Näe rohkem »
Moore'i paradoks
Ühes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: "Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab." Seevastu "Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab" on täiesti korrektne väide.
Uus!!: Lause ja Moore'i paradoks · Näe rohkem »
Motoorne afaasia
Broca keskus on ekspressiivse kõnehäire põhiline substraat Motoorne afaasia ehk Broca afaasia on ekspressiivne kõnehäire, mida kutsub esile kahjustus või arenguhäire inimese aju eesosas põhiliselt vasakpoolses alumises otsmikupiirkonnas (Broca keskuses (Brodmanni ala 44 ja Brodmanni ala 45)).
Uus!!: Lause ja Motoorne afaasia · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Lause ja Muutumine · Näe rohkem »
Myles Burnyeat
Myles Fredric Burnyeat (1. jaanuar 1939 – 20. september 2019) oli inglise filosoofiaajaloolane, kes tegeles antiikfilosoofiaga.
Uus!!: Lause ja Myles Burnyeat · Näe rohkem »
Nama keel
Nama keel, Khoekhoegowab (endise nimetusega hotentoti või damara keel, mõnedes allikates khoekhoe keel) kuulub khoisani keelkonda keskkhoisani keelte hulka.
Uus!!: Lause ja Nama keel · Näe rohkem »
Nimisõnafraas
Nimisõnafraas ehk substantiivifraas on fraas, mille peasõna on nimisõna: ema põll, maale minek.
Uus!!: Lause ja Nimisõnafraas · Näe rohkem »
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Uus!!: Lause ja Nominalisatsioon · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Lause ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omadussõnafraas
Omadussõnafraas ehk adjektiivifraas on moodustatud põhisõna, s.o omadussõna või omadussõnalise asesõna ümber.
Uus!!: Lause ja Omadussõnafraas · Näe rohkem »
Omadussõnaline täiend
Omadussõnaline täiend ehk adjektiivatribuut on täiend, mis toimib semantilise predikaadina ja määrab ära nimisõnafraasi peasõna tähendusklassi.
Uus!!: Lause ja Omadussõnaline täiend · Näe rohkem »
Omastavaline täiend
Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto.
Uus!!: Lause ja Omastavaline täiend · Näe rohkem »
Osalause
Osalause on liitlause moodustaja, millel on lausele iseloomulik ehitus.
Uus!!: Lause ja Osalause · Näe rohkem »
Parallelism
Parallelism ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine.
Uus!!: Lause ja Parallelism · Näe rohkem »
Parool
Parool on salaja kokkulepitud sõna või lause, mille järgi tuntakse läbi- või juurdepääsuõigusega isikuid valvatava objekti juures või kontaktisikut salajase ülesande täitmisel või mis on märguandeks kokkulepetud tegevuse alustamiseks.
Uus!!: Lause ja Parool · Näe rohkem »
Parsimine
Parsimine ehk süntaksianalüüs (ka süntaktiline analüüs; inglise parsing) on protsess, milles arvutikeeles või andmestruktuurides esinevaid sõnesid analüüsitakse vastavalt loomuliku keele formaalse grammatika reeglitele.
Uus!!: Lause ja Parsimine · Näe rohkem »
Partitiivverb
Partitiivverb on piirivõimaluseta tegevust väljendav sihiline tegusõna, mis võimaldab lauses kasutada ainult osasihitist.
Uus!!: Lause ja Partitiivverb · Näe rohkem »
Passiivilause
Passiivilause on lause, kus mingitel põhjustel tegevussubjekt ei esine grammatilise subjektina, näiteks See pilt on valmis joonistatud; Mängija visati võistkonnast välja.
Uus!!: Lause ja Passiivilause · Näe rohkem »
Põimlause
Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses, näiteks: Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Põimlause ei ole näiteks lause Peenral kasvasid ilusad lilled - see on lihtlause.
Uus!!: Lause ja Põimlause · Näe rohkem »
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Uus!!: Lause ja Pealause · Näe rohkem »
Perifrastiline verb
Perifrastiline verb on tegusõna, mis koosneb tegusõna pöördelisest vormist ja.
Uus!!: Lause ja Perifrastiline verb · Näe rohkem »
Pierre Abélard
Jean Vignaud. Abélard ja Héloïse Fulberti poolt üllatatuna. Õli lõuendil, 1819 Abélard ja Héloïse ühes "Roosiromaani" käsikirjas, Chantilly, musée Condé (14. sajand) Pierre Abélard (ladinapäraselt Petrus Abaelardus; umbes 1079 Le Pallet Nantes'i lähedal – 21. aprill 1142 Saint-Marceli klooster Chalon-sur-Saône'i lähedal) oli prantsuse skolastiline filosoof ja teoloog.
Uus!!: Lause ja Pierre Abélard · Näe rohkem »
Piiri väljendav kohamäärus
Piiri väljendav kohamäärus ehk piiri märkiv määrus ehk terminatiivne määrus on latiivse ehk sihti väljendava kohamääruse erijuhtum.
Uus!!: Lause ja Piiri väljendav kohamäärus · Näe rohkem »
Pilditeooria
Pilditeooria on mitme teooria või vaate nimetus.
Uus!!: Lause ja Pilditeooria · Näe rohkem »
Pirahã keel
Pirahã keel (ehk pirahani keel) on mura keele ainus säilinud dialekt.
Uus!!: Lause ja Pirahã keel · Näe rohkem »
Poonpei keel
Poonpei keel (pohnpei keel) kuulub Austroneesia hõimkonna Kesk-Ida-Austroneesia keelkonna Mikroneesia keelte hulka.
Uus!!: Lause ja Poonpei keel · Näe rohkem »
Predikatsioon
Predikatsiooniseos on üks moodustajate vahelisi grammatilise seose liike.
Uus!!: Lause ja Predikatsioon · Näe rohkem »
Prolog
Prolog on loogika programmeerimiseks mõeldud deklaratiivne programmeerimiskeel, mis põhineb predikaatloogikal.
Uus!!: Lause ja Prolog · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Lause ja Propositsioon · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Lause ja Prosoodia · Näe rohkem »
Puudepank
Lause süntaks fraasipuuna (vasakul) ja sõltuvuspuuna (paremal). Puudepank on keelekorpus, mis koosneb süntaktiliselt märgendatud lausetest.
Uus!!: Lause ja Puudepank · Näe rohkem »
Ramsey lause
Mingi teooria Ramsey lause on lause, mis saadakse, kui teooria kogu sisu kirjeldavas lauses asendatakse iga teoreetiline termin eri muutujaga, iga muutuja ulatuseks võetakse kogu lause ning lisatakse iga muutuja puhul olemasolukvantor.
Uus!!: Lause ja Ramsey lause · Näe rohkem »
Rõhumäärsõna
Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt.
Uus!!: Lause ja Rõhumäärsõna · Näe rohkem »
Rektsioon
Rektsioon ehk sõltumine on alistuse eriliik.
Uus!!: Lause ja Rektsioon · Näe rohkem »
Rindlause
Rindlause ehk parataks on.
Uus!!: Lause ja Rindlause · Näe rohkem »
Rinnastus
Rinnastus ehk rinnastusseos ehk koordinatsioon on üks moodustajate grammatilise seose liike.
Uus!!: Lause ja Rinnastus · Näe rohkem »
Süntaks
Süntaks ehk lauseõpetus on grammatika osa, mis käsitleb sõnade ühendamist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Uus!!: Lause ja Süntaks · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Lause ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sõnavorm
Sõnavormideks nimetatakse ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab.
Uus!!: Lause ja Sõnavorm · Näe rohkem »
Seesütlev kääne
Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.
Uus!!: Lause ja Seesütlev kääne · Näe rohkem »
Seisundimäärus
Seisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit.
Uus!!: Lause ja Seisundimäärus · Näe rohkem »
Semantika
Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse haru, mis uurib.
Uus!!: Lause ja Semantika · Näe rohkem »
Semantiline väärtus
Väljendi semantiliseks väärtuseks nimetatakse keelefilosoofias tema tunnust, millest oleneb teda sisaldavate lausete tõeväärtus.
Uus!!: Lause ja Semantiline väärtus · Näe rohkem »
Seotud laiend
Tegusõna seotud laiend on laiend, mis sõltub lauses nii sisuliselt kui vormiliselt tegusõnast.
Uus!!: Lause ja Seotud laiend · Näe rohkem »
Separatiivne määrus
Separatiivne määrus on lauses lähtekohta väljendav määrus.
Uus!!: Lause ja Separatiivne määrus · Näe rohkem »
Sidend
Sidend on lause ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate grammatilise seose.
Uus!!: Lause ja Sidend · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Lause ja Sihitis · Näe rohkem »
Space and Time
"Space and Time" on Richard Swinburne'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Lause ja Space and Time · Näe rohkem »
Stilistika
Stilistika on rakenduslingvistika üks haru, mis uurib ja tõlgendab eri liiki tekste ja/või kõnekeelt ja nende keelelist eripära, mis võib varieeruda kasutus- või kasutajakeskselt.
Uus!!: Lause ja Stilistika · Näe rohkem »
Substantiivifraas
Substantiivifraasiks nimetatakse nimisõnafraasi, mille peasõnaks on nimisõna ja laiendiks on täiend.
Uus!!: Lause ja Substantiivifraas · Näe rohkem »
Supiinitarindid
Supiin on ma-tegevusnimi.
Uus!!: Lause ja Supiinitarindid · Näe rohkem »
SVO
SVO on selline lause sõnajärg, milles esimesena tuleb subjekt (S), seejärel verb (V) ja objekt (O).
Uus!!: Lause ja SVO · Näe rohkem »
Tšekeholo keel
Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel.
Uus!!: Lause ja Tšekeholo keel · Näe rohkem »
Tähendus
Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi (sõna, lause, kõne, teksti või muu nähtuse) poolt esile kutsutud teadmine.
Uus!!: Lause ja Tähendus · Näe rohkem »
Tähendusteooria
Tähendusteooria hõlmab tähenduse ja keele üksikuid seoseid.
Uus!!: Lause ja Tähendusteooria · Näe rohkem »
Tähestik
pisi Tähestik ehk alfabeet (ka: aapestik, aabestik) on tähtede (kirja elementaarsümbolite) standardne komplekt.
Uus!!: Lause ja Tähestik · Näe rohkem »
Täiend
Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.
Uus!!: Lause ja Täiend · Näe rohkem »
Täislause
Tüüpiline lause on täislause, s.o ehituselt täielik lause, mis väljendab terviklikku mõtet.
Uus!!: Lause ja Täislause · Näe rohkem »
Täpsustuslisand
Täpsustuslisand on lisand, mis.
Uus!!: Lause ja Täpsustuslisand · Näe rohkem »
Tüüp-lause
Tüüp-lause ehk lausetüüp (inglise type-sentence) on lause selles mõttes, milles võib öelda, et üks ja sama lause esineb mitu korda.
Uus!!: Lause ja Tüüp-lause · Näe rohkem »
Tühik
Tühik on trükitud teksti liigendamise vahend.
Uus!!: Lause ja Tühik · Näe rohkem »
Tõde ja tähendus
"Tõde ja tähendus" (Truth and Meaning) on filosoof Donald Davidsoni klassikaline artikkel.
Uus!!: Lause ja Tõde ja tähendus · Näe rohkem »
Tõenäosushinnang
Tõenäosushinnang ehk episteemiline modaalsus avaldub lauses tõenäosus- või usutavusastme määranguna.
Uus!!: Lause ja Tõenäosushinnang · Näe rohkem »
Tõepredikaat
Tõepredikaat ehk tõesuspredikaat on loomuliku keele öeldistäide koos koopulaga või formaalse keele predikaat, mida vähemalt näiliselt kasutatakse mainitavale tõekandjale (loogikas mugavuse pärast tavaliselt lausele) tõesuse omistamiseks.
Uus!!: Lause ja Tõepredikaat · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Lause ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Lause ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Lause ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Tõlkemälu
Tõlkemäluks (TM) nimetatakse andmebaasi, mis talletab varem tõlgitud segmente: lauseid, tekstilõike või lausesarnaseid ühikuid, näiteks pealkirjade või muude elementide loetelu. Tõlkemälu talletab lähteteksti ja sellele vastava tõlke vastepaarides, mida nimetatakse tõlkeühikuteks.
Uus!!: Lause ja Tõlkemälu · Näe rohkem »
Teema ja reema
Teema ja reema tähistavad keeleteaduses lause teatestruktuuri elemente.
Uus!!: Lause ja Teema ja reema · Näe rohkem »
Tegevusobjekt
Tegevusobjekt on tegusõna seotud laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus või protsess suunatud: Isa loeb ajalehte.
Uus!!: Lause ja Tegevusobjekt · Näe rohkem »
Tegevussubjekt
Tegevussubjekt on lauses tegusõna seotud laiend, mis väljendab sündmuse keskset osalist – tegevuse sooritajat, seisundis või protsessis olijat.
Uus!!: Lause ja Tegevussubjekt · Näe rohkem »
Tegijamäärus
Tegijamäärus ehk agentadverbiaal on määruse liik, mis väljendab lauses tegijat tegevuse osalisena.
Uus!!: Lause ja Tegijamäärus · Näe rohkem »
Tegu
Tegu on inimese tahtest kantud käitumine, mis avaldub välismaailmas.
Uus!!: Lause ja Tegu · Näe rohkem »
Tegumood
Tegumood ehk geenus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega).
Uus!!: Lause ja Tegumood · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Lause ja Tegusõna · Näe rohkem »
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Uus!!: Lause ja Tegusõna käändelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Uus!!: Lause ja Tegusõna pöördelised vormid · Näe rohkem »
Tegusõnafraas
Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna.
Uus!!: Lause ja Tegusõnafraas · Näe rohkem »
The Language of Morals
"The Language of Morals" on Richard Hare'i filosoofiline raamat.
Uus!!: Lause ja The Language of Morals · Näe rohkem »
The Symbolic Species
"The Symbolic Species: The co-evolution of language and the human brain" on Terrence Deaconi raamat 1997.
Uus!!: Lause ja The Symbolic Species · Näe rohkem »
Tim Crane
Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.
Uus!!: Lause ja Tim Crane · Näe rohkem »
Toimumisaega näitav määrus
Toimumisaega näitav määrus on määrus, mis märgib lauses situatsiooni toimumise aega.
Uus!!: Lause ja Toimumisaega näitav määrus · Näe rohkem »
Tsiteerimine
Tsiteerimine ehk tsiteering on teisest kirjalikust või suulisest tekstist või sama teksti teisest osast pärineva tekstilõigu paigutamine kirjalikku või suulisse teksti koos selle toimingu märgatavaks tegemisega, tavaliselt koos selle tekstilõigu autori, allika või mõlema äranäitamisega.
Uus!!: Lause ja Tsiteerimine · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Lause ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Tunnuslause
Tunnuslause on lause või fraas, millest tuntakse organisatsiooni, ettevõtet, toodet, kampaaniat vm.
Uus!!: Lause ja Tunnuslause · Näe rohkem »
Umbisikuline tegumood
Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.
Uus!!: Lause ja Umbisikuline tegumood · Näe rohkem »
Vaeglause
Vaeglause on sisuliselt mõistetav lause, kus puudub mõni süntaktiline komponent (mittetäieliku struktuuriga lause), kuid puuduvat komponenti ei saa sisulistel põhjustel juurde mõelda.
Uus!!: Lause ja Vaeglause · Näe rohkem »
Vaegomadussõna
Vaegomadussõna väljendab omadust ja esineb lauses täiendina.
Uus!!: Lause ja Vaegomadussõna · Näe rohkem »
Vahhi keel
Vahhi keel on pamiiri keelerühma vahhi rahva keel, mida kõneleb umbes 9100 inimest Pakistanis, 9566 Afganistanis (2000. a), 6000 Hiinas ja 7000 Tadžikistanis.
Uus!!: Lause ja Vahhi keel · Näe rohkem »
Valetaja lause
Valetaja lause on lause, mis ütleb, et ta on väär, või ütleb, et ta ei ole tõene.
Uus!!: Lause ja Valetaja lause · Näe rohkem »
Valetaja paradoks
Valetaja paradoks on paradoks, mis tekib, kui mingi propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene.
Uus!!: Lause ja Valetaja paradoks · Näe rohkem »
Vanasõna
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus.
Uus!!: Lause ja Vanasõna · Näe rohkem »
Vat-tegevusnimi
'vat-tegevusnimi ehk vat-infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm.
Uus!!: Lause ja Vat-tegevusnimi · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Lause ja Väärus · Näe rohkem »
Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp.
Uus!!: Lause ja Väitlause · Näe rohkem »
Viisimäärus
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Uus!!: Lause ja Viisimäärus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lause pragmaatiline funktsioon, Lause semantiline funktsioon, Lause semantilise funktsiooni, Lause suhtlusülesanne.
