Kiiremini kui brauser!
113 suhted: Aatom, Aberratsioon, Aberratsioon (astronoomia), Achilleus ja kilpkonn, Aeg, Alajäse, Allveelaev, Animatsioon, Aquino Thomas, Astromeetria, Ühtlane ringjooneline liikumine, Ühtlane sirgjooneline liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine, Basaalstimulatsioon, Biomeditsiinilised mõõtmised, Dihhotoomia (apooria), Edgar Degas, Eesjäse, Elastsusteooria, Elektronmuusika mõisteid, Entelehhia, Fašism Venemaal, Füüsika, Füüsika (Aristoteles), Füüsika mõisteid, Füüsiline teater, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, G-valguga seotud retseptorid, G. E. M. Anscombe, Gaasidünaamika, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Gottfried Wilhelm Leibniz, Harilik kärnkonn, Hüpotermia, Hingamispuudulikkus, Induktsioon, Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem, Jälg, Jäsemed, Jõud, Kahe keha probleem, Käekell, Kõverjooneline liikumine, Kehaline aktiivsus, Kiirus, Kinemaatika, Klassikaline füüsika, Kontaktimprovisatsioon, Koolivalmidus, Kulgemine, ..., Kulgliikumine, Lewy kehakeste haigus, Libisemine, Liikumine (täpsustus), Loovtants, Lumekoristus, Maailmajoon, Maolised, Masin, Mass, Mõhhailo Ostrohradskõi, Mehaaniline töö, Merematkamine, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Mitteühtlane liikumine, Mobiilsuse paradigma, Molekulaardünaamika, Motoorsed neuronid, Muundur, Newtoni seadused, Nikomachose eetika, Nool (apooria), Parallaks, Pärimustants, Pöörlemine, Pehmerobootika, Philosophy of Mathematics: An Introduction, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Puri, Purilennuk, Purjetamine, Ratas, Relatiivsusteooria, Richard Sorabji, Rohe-kärnkonn, Silm, Skelett, Skeptitsism, Solenoid, Stellaardünaamika, Tagajäse, Tantsumeditatsioon, Taustkeha, Tšerenkovi kiirgus, Täitur, Tühjus, Teadmiseargument, Teadusrevolutsioonide struktuur, Teepikkus, Tegelikkus, Teine meditatsioon, Teoloogia summa Ia q. 2, Teoloogia summa Ia q. 23, Terve mõistus, Thales, Trajektoor, Trapetskeere, Võnkesüsteem, Võrkkest, Veeremine, William Paley, Xenokrates, Zenon Eleast. Laienda indeks (63 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Liikumine ja Aatom · Näe rohkem »
Aberratsioon
Aberratsioon on hälve, kõrvalekalle.
Uus!!: Liikumine ja Aberratsioon · Näe rohkem »
Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.
Uus!!: Liikumine ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »
Achilleus ja kilpkonn
"Achilleus ja kilpkonn" on üks Zenoni apooriatest.
Uus!!: Liikumine ja Achilleus ja kilpkonn · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Liikumine ja Aeg · Näe rohkem »
Alajäse
Alajäse ehk jalg (ladina keeles membrum inferius) on inimeste tugi- ja liikumisaparaadi paariline keha põhiosa, mis on ühendatud kerega.
Uus!!: Liikumine ja Alajäse · Näe rohkem »
Allveelaev
Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.
Uus!!: Liikumine ja Allveelaev · Näe rohkem »
Animatsioon
Selles animatsioonis on kuus kaadrit ning see liigub kiirusega 10 kaadrit sekundis See animatsioon liigub kiirusega 2 kaadrit sekundis, mistõttu iga kaader on eristatav 1887. aastal fotode reastamisega loodud animatsioon Animatsioon on liikumisillusioon, mis on loodud staatiliste piltide järjest esitamisega.
Uus!!: Liikumine ja Animatsioon · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Liikumine ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Astromeetria
Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.
Uus!!: Liikumine ja Astromeetria · Näe rohkem »
Ühtlane ringjooneline liikumine
Ühtlane ringjooneline liikumine ehk ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont.
Uus!!: Liikumine ja Ühtlane ringjooneline liikumine · Näe rohkem »
Ühtlane sirgjooneline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.
Uus!!: Liikumine ja Ühtlane sirgjooneline liikumine · Näe rohkem »
Ühtlaselt kiirenev liikumine
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega.
Uus!!: Liikumine ja Ühtlaselt kiirenev liikumine · Näe rohkem »
Basaalstimulatsioon
Basaalstimulatsioon on 1970. aastatel Saksamaalt alguse saanud raske ja sügava vaimse alaarenguga laste ja täiskasvanute arenduskontseptsioon.
Uus!!: Liikumine ja Basaalstimulatsioon · Näe rohkem »
Biomeditsiinilised mõõtmised
Biomeditsiinilised mõõtmised on bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute eesmärgil tehtavad mõõtmised.
Uus!!: Liikumine ja Biomeditsiinilised mõõtmised · Näe rohkem »
Dihhotoomia (apooria)
"Dihhotoomia" on üks Zenoni apooriatest.
Uus!!: Liikumine ja Dihhotoomia (apooria) · Näe rohkem »
Edgar Degas
Edgar Degas (sünninimi Hilaire-Germain-Edgar de Gas; 19. juuli 1834 Pariis – 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor.
Uus!!: Liikumine ja Edgar Degas · Näe rohkem »
Eesjäse
Eesjäse (membrum thoracicum, tavakeeles ka esijäse) on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu.
Uus!!: Liikumine ja Eesjäse · Näe rohkem »
Elastsusteooria
Elastsusteooria (teisiti ka elastsusõpetus) on mehaanika osa, mis uurib elastsete kehade ja keskkondade deformatsioone ja liikumist.
Uus!!: Liikumine ja Elastsusteooria · Näe rohkem »
Elektronmuusika mõisteid
Siin on loetletud elektronmuusika mõisteid. Loendi täiendamine ja täpsustamine on osa vikiprojektist "Nüüdismuusika oskuskeel".
Uus!!: Liikumine ja Elektronmuusika mõisteid · Näe rohkem »
Entelehhia
Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.
Uus!!: Liikumine ja Entelehhia · Näe rohkem »
Fašism Venemaal
Fašism Venemaal (vene keeles русский фашизм) on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub vene rahvuse rassilisele ülimuslikkusele.
Uus!!: Liikumine ja Fašism Venemaal · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Liikumine ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsika (Aristoteles)
Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.
Uus!!: Liikumine ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »
Füüsika mõisteid
Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.
Uus!!: Liikumine ja Füüsika mõisteid · Näe rohkem »
Füüsiline teater
412x412px Füüsiline teater on kunstivorm, mis rõhutab liikumise ja kehakeele tähtsust etenduskunstis.
Uus!!: Liikumine ja Füüsiline teater · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Liikumine ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.). GPCR-id on membraanisisesed valgud, millel on seitse membraani läbivat domeeni (transmembraanset heeliksit).
Uus!!: Liikumine ja G-valguga seotud retseptorid · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Liikumine ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Gaasidünaamika
Gaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust (tiheduse sõltuvust rõhust).
Uus!!: Liikumine ja Gaasidünaamika · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Liikumine ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Liikumine ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Harilik kärnkonn
Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv konn.
Uus!!: Liikumine ja Harilik kärnkonn · Näe rohkem »
Hüpotermia
Hüpotermia (inglise keeles hypothermia), alatemperatuur, vaegsoojumus, allajahtumisseisund ehk alajahtumine on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale.
Uus!!: Liikumine ja Hüpotermia · Näe rohkem »
Hingamispuudulikkus
Hingamispuudulikkus (lüh HP, ka pulmonaalpuudulikkus) (insufficientia respirationis, ingl pulmonary inufficiency, respiratory insufficiency) on elundkonnapuudulikkust tähistav termin, mida iseloomustab hingamiselundkonna elundite (näiteks kopsude) võimetus (insufients) tagada organismi piisav hapnikuga varustatus ja süsinikdioksiidi eemaldus.
Uus!!: Liikumine ja Hingamispuudulikkus · Näe rohkem »
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Uus!!: Liikumine ja Induktsioon · Näe rohkem »
Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem
Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem (IJRM) on süsteem, mida kasutatakse eelkõige jalatalla ja pinna kokkupuutel tekkinud igapäevase rõhu uurimiseks.
Uus!!: Liikumine ja Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem · Näe rohkem »
Jälg
Jälg on millestki või kellestki järele jäänud märk.
Uus!!: Liikumine ja Jälg · Näe rohkem »
Jäsemed
Jäsemete kasutamine liikumisel Jäsemed (membra, ainsuses membrum) on loomade tugi-liikumisaparaadi paarilised jätketaolised osad, inimesel käed ja jalad.
Uus!!: Liikumine ja Jäsemed · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Liikumine ja Jõud · Näe rohkem »
Kahe keha probleem
pisi Kahe keha probleem (inglise two-body problem) tähendab klassikalises mehaanikas ülesannet, kus tuleb määrata kahe vastastikmõjus oleva punktobjekti liikumine; n keha probleemi erijuht.
Uus!!: Liikumine ja Kahe keha probleem · Näe rohkem »
Käekell
Käekell Waltham, mida kandsid sõdurid I maailmasõjas (Deutsches Uhrenmuseum, Inv. 47-3352) Käekell on randmel kantav kell.
Uus!!: Liikumine ja Käekell · Näe rohkem »
Kõverjooneline liikumine
Kõverjooneline liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub.
Uus!!: Liikumine ja Kõverjooneline liikumine · Näe rohkem »
Kehaline aktiivsus
Rahvamaraton Kehaline aktiivsus (ka füüsiline aktiivsus) on igasugune keha skeletilihaste abil sooritatud liigutus, liikumine või tegevus, millega kaasneb energiakulu.
Uus!!: Liikumine ja Kehaline aktiivsus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Liikumine ja Kiirus · Näe rohkem »
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Uus!!: Liikumine ja Kinemaatika · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Liikumine ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Kontaktimprovisatsioon
Kontaktimprovisatsioon Kontaktimprovisatsioon on liikumisvorm ühe või mitme partneriga, mis põhineb kontaktis olevate kehade liikumisel, kus kehade liikumist reguleerivad füüsikaseadused (impulss, gravitatsioon, inerts, kesktõukejõud, hõõrdumine).
Uus!!: Liikumine ja Kontaktimprovisatsioon · Näe rohkem »
Koolivalmidus
Koolivalmidus on kooliküpsus koos koolis õppimise alustamiseks vajalike oskuste ja teadmistega.
Uus!!: Liikumine ja Koolivalmidus · Näe rohkem »
Kulgemine
Kulgemine ehk lokomotsioon (ka liikumine) on loomade (sealhulgas inimese) liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas.
Uus!!: Liikumine ja Kulgemine · Näe rohkem »
Kulgliikumine
Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on absoluutselt jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
Uus!!: Liikumine ja Kulgliikumine · Näe rohkem »
Lewy kehakeste haigus
Lewy kehakeste haigus ehk dementsus Lewy kehakeste haigusest on neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt üle 50-aastastel inimestel.
Uus!!: Liikumine ja Lewy kehakeste haigus · Näe rohkem »
Libisemine
Libisemine ehk liugumine on kahe kontaktis oleva pinna omavaheline kontaktpunktide pinnanormaalide suhtes risti toimuv liikumine.
Uus!!: Liikumine ja Libisemine · Näe rohkem »
Liikumine (täpsustus)
Liikumine on mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Liikumine ja Liikumine (täpsustus) · Näe rohkem »
Loovtants
Loovtants on tants, mille eesmärk on õppida tantsuelementide kaudu tundma oma keha liikumisvõimalusi ja seda, kuidas neid kasutada.
Uus!!: Liikumine ja Loovtants · Näe rohkem »
Lumekoristus
Lumekoristus raudteel Tapa raudteejaamas 2021. aastal Norras 2022. aasta kevadel Käsitsi lumekoristus Kõrvemaal 2022. aasta jaanuaris Lumekoristus on aktiivne lumetõrjeviis, mis seisneb lume eemaldamises sealt, kus see takistab liikumist või ohustab hooneid oma raskusega.
Uus!!: Liikumine ja Lumekoristus · Näe rohkem »
Maailmajoon
Maailmajoon (inglise keeles world line) on relatiivsusteoorias kõverjoon neljamõõtmelises aegruumis (objekti tee), mis kirjeldab materiaalse punktina käsitatava keha liikumist, st keha eksisteerimise ajal kõigi sündmuste geomeetrilist asukohta.
Uus!!: Liikumine ja Maailmajoon · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Liikumine ja Maolised · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Liikumine ja Masin · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Liikumine ja Mass · Näe rohkem »
Mõhhailo Ostrohradskõi
Mõhhailo Vassõljovõtš Ostrohradskõi (ukraina keeles Михайло Васильович Остроградський; 24. september 1801 – 1. jaanuar 1862) oli Ukraina kasakate päritolu Ukraina matemaatik, mehaanik ja füüsik.
Uus!!: Liikumine ja Mõhhailo Ostrohradskõi · Näe rohkem »
Mehaaniline töö
Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha siirdevektori skalaarkorrutisega.
Uus!!: Liikumine ja Mehaaniline töö · Näe rohkem »
Merematkamine
Merematkamiseks kasutatakse ka vanu tööpurjekaid Merematkamine on veeteedel liikumine ehk matkamine harrastuslikul ehk rekreatiivsel eesmärgil.
Uus!!: Liikumine ja Merematkamine · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Liikumine ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Mitteühtlane liikumine
Mitteühtlane liikumine on punktmassi või absoluutselt jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub.
Uus!!: Liikumine ja Mitteühtlane liikumine · Näe rohkem »
Mobiilsuse paradigma
Mobiilsuse paradigma on sotsiaalteaduste kaasaegne paradigma, mis uurib inimeste, ideede, informatsiooni ja asjade liikuvusi ning nende suhteid omavahel, aga ka laiemalt sotsiaalsete struktuuride ja ruumiliste arengutega.
Uus!!: Liikumine ja Mobiilsuse paradigma · Näe rohkem »
Molekulaardünaamika
Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.
Uus!!: Liikumine ja Molekulaardünaamika · Näe rohkem »
Motoorsed neuronid
Motoorsed neuronid ehk motoneuronid ehk eferentsed neuronid ehk efektoorsed neuronid (ladina keeles motoneuron, neuron motorium) on paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp – need rakud paiknevad peamiselt suuraju koore otsmikusagara motoorses korteksis või ajutüves (kraniaalnärvide vastavates tuumades) ja innerveerivad mitmeid lihaseid.
Uus!!: Liikumine ja Motoorsed neuronid · Näe rohkem »
Muundur
Muundur on seade, mis muundab ühte liiki energia teist liiki energiaks.
Uus!!: Liikumine ja Muundur · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Liikumine ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Nikomachose eetika
1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.
Uus!!: Liikumine ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »
Nool (apooria)
"Nool" on üks Zenoni apooriatest.
Uus!!: Liikumine ja Nool (apooria) · Näe rohkem »
Parallaks
Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.
Uus!!: Liikumine ja Parallaks · Näe rohkem »
Pärimustants
Pärimustants on folkloorižanr, mida võib määratleda kui mis tahes kohalikku tantsutraditsiooni, tantsimisviisi või tantsuvormi, mis eksisteerib variantidena ja millel puudub üks kindel fikseeritud kuju.
Uus!!: Liikumine ja Pärimustants · Näe rohkem »
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Uus!!: Liikumine ja Pöörlemine · Näe rohkem »
Pehmerobootika
Pehmerobootika on uus robootikavaldkond, mille eesmärk on tavapäraste kõva kerega robotite asemel teha roboteid pehmest ja painduvast materjalist, mis lubab suuremat liikumisvabadust.
Uus!!: Liikumine ja Pehmerobootika · Näe rohkem »
Philosophy of Mathematics: An Introduction
"Philosophy of Mathematics: An Introduction" on David Bostocki filosoofiline raamat, mis ilmus 2009.
Uus!!: Liikumine ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Liikumine ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Puri
Leipuri Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus) Puri ehk seil on tavaliselt tugevast tihedast riidest, tänapäeval ka kilematerjalist valmistatud ja masti külge kinnitatud tuulepüüdur-pind, mis muundab tuule energia veepinnal (või maapinnal) oleva purjega varustatud aluse taglase abil liikumiseks.
Uus!!: Liikumine ja Puri · Näe rohkem »
Purilennuk
FAI vabaklassi purilennuk Nimbus 4 Purilennuk on õhust raskem, mootorita lauglendamiseks konstrueeritud lennuk, mis püsib õhus jäiga tiiva liikumisel tekitatud tõstejõu toimel ning mis võimaldab kestvaks lennuks väikese vajumise tõttu kasutada tõusvaid õhuvoole (termika, mäeveeru tuul, seisevlaine).
Uus!!: Liikumine ja Purilennuk · Näe rohkem »
Purjetamine
Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.
Uus!!: Liikumine ja Purjetamine · Näe rohkem »
Ratas
Puust ratas 2. aastatuhandest eKr Ratas on kettakujuline, ideaalse ringkontuuriga osa (ese), mis serviti püstasendis pöörleb ümber oma telje.
Uus!!: Liikumine ja Ratas · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Liikumine ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Richard Sorabji
Sir Richard Rustom Kharsedji Sorabji (sündinud 8. novembril 1934 Oxfordis) on Briti filosoofiaajaloolane.
Uus!!: Liikumine ja Richard Sorabji · Näe rohkem »
Rohe-kärnkonn
Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Liikumine ja Rohe-kärnkonn · Näe rohkem »
Silm
Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.
Uus!!: Liikumine ja Silm · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Liikumine ja Skelett · Näe rohkem »
Skeptitsism
Skeptitsism on filosoofiline hoiak, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas.
Uus!!: Liikumine ja Skeptitsism · Näe rohkem »
Solenoid
Solenoidi näide Solenoid (prantsuse solénoïde) on silinderpinnale ühekihiliselt keritud traatpool, mille pikkus on läbimõõdust palju suurem.
Uus!!: Liikumine ja Solenoid · Näe rohkem »
Stellaardünaamika
Stellaardünaamika on astronoomia haru, mis rakendab tähesüsteemide ruumilise ehituse, nende sees toimuva liikumise (sh süsteemide pöörlemise) ja evolutsiooni kirjeldamisel statistilise mehaanika meetodeid.
Uus!!: Liikumine ja Stellaardünaamika · Näe rohkem »
Tagajäse
Põhja-nahkhiire tagajäsemed. Tagajäse (ladina membrum pelvinum, mitm membra pelvina) on paljude selgroogsete tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega.
Uus!!: Liikumine ja Tagajäse · Näe rohkem »
Tantsumeditatsioon
Tantsumeditatsioon on meditatsiooni tüüp, mis hõlmab tantsu, somaatikat, kunsti ja sufismi müstikat.
Uus!!: Liikumine ja Tantsumeditatsioon · Näe rohkem »
Taustkeha
Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist (täpsemalt, suhtelist liikumist).
Uus!!: Liikumine ja Taustkeha · Näe rohkem »
Tšerenkovi kiirgus
Tšerenkovi kiirgus tuumareaktori Centro Atómico Bariloche tuumas Tšerenkovi kiirgus ehk Tšerenkovi efekt ehk Tšerenkovi-Vavilovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi kiirgus ehk Vavilovi-Tšerenkovi efekt on elektromagnetkiirgus, mis lähtub laetud osakestelt (näiteks elektronidelt), mis läbivad dielektriku keskkonda konstantse kiirusega, mis on suurem kui valguse faasikiirus (valguslainete levimise kiirus) selles keskkonnas.
Uus!!: Liikumine ja Tšerenkovi kiirgus · Näe rohkem »
Täitur
Jäiga ketiga täitur Täitur ehk aktuaator (inglise keeles actuator) on automaatjuhtimissüsteemi osa, mis regulaatorist saadava signaali järgi mõjutab juhitavat protsessi.
Uus!!: Liikumine ja Täitur · Näe rohkem »
Tühjus
Tühjus, tähistab seisundit milles ei ole mitte midagi ning mis tühistab millegi või miski olemasolu võimaluse.
Uus!!: Liikumine ja Tühjus · Näe rohkem »
Teadmiseargument
Teadmiseargument ehk teadmise argument (knowledge argument) on vaimufilosoofias füsikalismivastane argument, mis ütleb, et teadmine kvaalide kohta ei ole füüsikaline teadmine, ning järelikult on maailmas midagi niisugust, mis ei ole füüsikaline.
Uus!!: Liikumine ja Teadmiseargument · Näe rohkem »
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Uus!!: Liikumine ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »
Teepikkus
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Uus!!: Liikumine ja Teepikkus · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Liikumine ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Teine meditatsioon
Teine meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" teine peatükk.
Uus!!: Liikumine ja Teine meditatsioon · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Liikumine ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 23
Teoloogia summa esimese osa küsimus 23 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 23 (Ia q. 23).
Uus!!: Liikumine ja Teoloogia summa Ia q. 23 · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Liikumine ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Thales
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Uus!!: Liikumine ja Thales · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Liikumine ja Trajektoor · Näe rohkem »
Trapetskeere
Trapetskeere on keere, mille puhul keerme profiil on trapetsikujuline.
Uus!!: Liikumine ja Trapetskeere · Näe rohkem »
Võnkesüsteem
Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine.
Uus!!: Liikumine ja Võnkesüsteem · Näe rohkem »
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Uus!!: Liikumine ja Võrkkest · Näe rohkem »
Veeremine
Veeremine on mehaanikas liikumise tüüp, kus keha pöörleb olles kontaktis mingi pinnaga ja samas liigub keha pöörlemistelg kulgevalt antud pinna suhtes.
Uus!!: Liikumine ja Veeremine · Näe rohkem »
William Paley
William Paley William Paley (juuli 1743 Peterborough Northamptoni lähedal – 25. mai 1805) oli inglise vaimulik, teoloog (apologeet) ja filosoof (utilitarist).
Uus!!: Liikumine ja William Paley · Näe rohkem »
Xenokrates
Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.
Uus!!: Liikumine ja Xenokrates · Näe rohkem »
Zenon Eleast
Zenon Eleast (umbes 490 eKr – umbes 430 eKr) oli vanakreeka filosoof Elea koolkonnast.
Uus!!: Liikumine ja Zenon Eleast · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mehaaniline liikumine, Mehhaaniline liikumine.
