Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Liikumisvõrrand

Index Liikumisvõrrand

Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.

Sisukord

  1. 14 suhted: Braan, Füüsika mõisteid, Heino Relvik, Kinemaatika, Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering, Lagrange'i funktsioon, Liikumine, Magnetiline monopoolus, Max Planck, Molekulaardünaamika, Noetheri teoreem, Normaalvõnkumine, Teleparalleelne gravitatsiooniteooria, Tuletis (matemaatika).

Braan

Braan ehk p-braan (sõnast "membraan") on stringiteoorias (M-teoorias) ja sellega seotud teooriates (näiteks supergravitatsiooniteoorias) hüpoteetiline füüsikaline objekt, mille mõõde p on väiksem kui selle ruumi mõõde, kus ta paikneb.

Vaata Liikumisvõrrand ja Braan

Füüsika mõisteid

Siin on loetletud füüsikaga seotud üldmõisteid, välja arvatud mõõtühikud, mis on loetletud mõõtühikute loendis.

Vaata Liikumisvõrrand ja Füüsika mõisteid

Heino Relvik

Heino Relvik (aastani 1938 Brenner; 9. jaanuar 1922 Paide – 8. august 2015) oli eesti tehnikateadlane.

Vaata Liikumisvõrrand ja Heino Relvik

Kinemaatika

Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).

Vaata Liikumisvõrrand ja Kinemaatika

Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering

Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering on klassikalise elektromagnetismi esitamine kovariantsel kujul erirelatiivsusteooria formalismi abil.

Vaata Liikumisvõrrand ja Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering

Lagrange'i funktsioon

Dünaamilise süsteemi Lagrange'i funktsioon ehk lagranžiaan L on skalaarne funktsioon, millega määratakse süsteemi dünaamika.

Vaata Liikumisvõrrand ja Lagrange'i funktsioon

Liikumine

Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).

Vaata Liikumisvõrrand ja Liikumine

Magnetiline monopoolus

Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).

Vaata Liikumisvõrrand ja Magnetiline monopoolus

Max Planck

Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.

Vaata Liikumisvõrrand ja Max Planck

Molekulaardünaamika

Molekulaardünaamika (MD) on aatomite ja molekulide füüsikalisi liikumisi kirjeldav arvutisimulatsioon.

Vaata Liikumisvõrrand ja Molekulaardünaamika

Noetheri teoreem

Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.

Vaata Liikumisvõrrand ja Noetheri teoreem

Normaalvõnkumine

Normaalvõnkumine ehk normaalmood on võnkuva süsteemi võnkevorm, mille puhul kõik süsteemi osad võnguvad lihtharmooniliselt ehk samal sagedusel.

Vaata Liikumisvõrrand ja Normaalvõnkumine

Teleparalleelne gravitatsiooniteooria

Teleparalleelne gravitatsioon (TPG) on üldine gravitatsiooniteooria, mille lõi Albert Einstein 1920.

Vaata Liikumisvõrrand ja Teleparalleelne gravitatsiooniteooria

Tuletis (matemaatika)

Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.

Vaata Liikumisvõrrand ja Tuletis (matemaatika)

Tuntud ka kui Liikumisvõrrandid.