Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Aakre, Aamse, Aandu, Banja Luka, Eesti lipp, Enn Koit, Filosoofia, Friik, Hardapi ringkond, Hiina keel, Himaalaja, India keeled, Kaashäälikuühend, Kantseliit, Keeleteaduse mõisteid, Kivi, Laensõna, Maakrahv, Ngambai keel, Nimetav kääne, Nimisõna, Nuubia keel, Omadussõna, Omastav kääne, Oskuskeel, Philosophia, Pikk s, Post-, Rõhk (keeleteadus), Roomassaare, Roosa, Saksa keel, Sõnaühend, Sõnamoodustus, Sumeri keel, Taani keel, Tharapita, Vald (Soome).
Aakre
Aakre (kohakääne Aakresse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Uus!!: Liitsõna ja Aakre · Näe rohkem »
Aamse
Aamse (kohakääne Aamsesse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Uus!!: Liitsõna ja Aamse · Näe rohkem »
Aandu
Aandu (kohakääne Aandusse)Eesti kohanimeraamat, lk.
Uus!!: Liitsõna ja Aandu · Näe rohkem »
Banja Luka
Vaade linnale ümbritsevatelt mägedelt Banja Luka on Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt teine linn, Serblaste Vabariigi pealinn ja Banja Luka valla keskus.
Uus!!: Liitsõna ja Banja Luka · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Liitsõna ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Enn Koit
Enn Koit (9. juuli 1914 Kalju küla, Valjala kihelkond, Saaremaa – 5. august 1969 Viljandi) oli Eesti keeleteadlane, murdeuurija.
Uus!!: Liitsõna ja Enn Koit · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Liitsõna ja Filosoofia · Näe rohkem »
Friik
Friik (inglise keeles freak 'hull, veidrik'; 'millegi liialdatud pooldaja või millestki eriti süvendatult huvitatud isik') on eesti keelde jõudnud anglitsism.
Uus!!: Liitsõna ja Friik · Näe rohkem »
Hardapi ringkond
Düünid Sossusvleis Hardapi ringkond on Namiibia 1. järgu haldusüksus (ringkond).
Uus!!: Liitsõna ja Hardapi ringkond · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Liitsõna ja Hiina keel · Näe rohkem »
Himaalaja
Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.
Uus!!: Liitsõna ja Himaalaja · Näe rohkem »
India keeled
India keeled ehk indo-aaria keeled on indoeuroopa keelkonna indoiraani harru hulka kuuluv keelerühm, mille keeli kõneleb umbes miljard inimest Põhja- ja Kesk-Indias, Bangladeshis, Nepalis, Pakistanis, Sri Lankal, Malediividel ja mujal.
Uus!!: Liitsõna ja India keeled · Näe rohkem »
Kaashäälikuühend
Kaashäälikuühend ehk konsonantühend on häälikuühend, mis koosneb kahest või enamast eri kaashäälikust.
Uus!!: Liitsõna ja Kaashäälikuühend · Näe rohkem »
Kantseliit
Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse.
Uus!!: Liitsõna ja Kantseliit · Näe rohkem »
Keeleteaduse mõisteid
Siin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.
Uus!!: Liitsõna ja Keeleteaduse mõisteid · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Liitsõna ja Kivi · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Liitsõna ja Laensõna · Näe rohkem »
Maakrahv
Heraldiline maakrahvi kroon Maakrahv (saksa: Landgraf, hollandi: landgraaf, rootsi: lantgreve, prantsuse: landgrave; ladina: comes magnus, comes patriae, comes provinciae, comes terrae, comes principalis, lantgravius) oli aadlitiitel, mida kasutati Saksa-Rooma riigis ja hiljem selle endistel territooriumitel.
Uus!!: Liitsõna ja Maakrahv · Näe rohkem »
Ngambai keel
Ngambai keel on Niiluse-Sahara hõimkonda Kesk-Sudaani keelkonda kuuluv keel.
Uus!!: Liitsõna ja Ngambai keel · Näe rohkem »
Nimetav kääne
Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.
Uus!!: Liitsõna ja Nimetav kääne · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Liitsõna ja Nimisõna · Näe rohkem »
Nuubia keel
Nuubia keel on Niiluse-Sahara keelkonda Ida-Sudaani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Liitsõna ja Nuubia keel · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Liitsõna ja Omadussõna · Näe rohkem »
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Uus!!: Liitsõna ja Omastav kääne · Näe rohkem »
Oskuskeel
Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mida kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel.
Uus!!: Liitsõna ja Oskuskeel · Näe rohkem »
Philosophia
Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).
Uus!!: Liitsõna ja Philosophia · Näe rohkem »
Pikk s
ſ Pikk s (ſ) on s-tähe variant, mida kasutatakse peamiselt gooti kirjas.
Uus!!: Liitsõna ja Pikk s · Näe rohkem »
Post-
Post- on eesliide, mis tähistab millegi järel, pärast, hiljem olemist.
Uus!!: Liitsõna ja Post- · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Liitsõna ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Roomassaare
Roomassaare (lühend RO) on Kuressaare linnajagu, mis asub Kuressaare vanalinna kaguservas.
Uus!!: Liitsõna ja Roomassaare · Näe rohkem »
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Uus!!: Liitsõna ja Roosa · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Liitsõna ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõnaühend
Sõnaühend on grammatiliselt seostuvate täistähenduslike ehk iseseisvate sõnade ühendus.
Uus!!: Liitsõna ja Sõnaühend · Näe rohkem »
Sõnamoodustus
Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab sõnade morfeemkoosseisu.
Uus!!: Liitsõna ja Sõnamoodustus · Näe rohkem »
Sumeri keel
Sumeri keel oli sumerite keel, mida kõneldi Sumeris (Lõuna-Mesopotaamias).
Uus!!: Liitsõna ja Sumeri keel · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Liitsõna ja Taani keel · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Liitsõna ja Tharapita · Näe rohkem »
Vald (Soome)
Soome haldusjaotuses on vald (soome keeles kunta) kohaliku omavalitsuse üksus, millel on oma kindlaks määratud territoorium kokkulepitud piiridega ja kindel elanikkond.
Uus!!: Liitsõna ja Vald (Soome) · Näe rohkem »
