Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

508 suhted: Aa, Aa mõis, Abja-Vanamõisa, Aimla mõis, Alanta, Alanta mõis, Albrecht von Hohenzollern, Albu, Albu mõis, Aleksei Basmanov, Alev, Altene ordulinnus, Alutaguse vald, Ambla kirik, Andrei Kurbski, Angerja vasallilinnus, Anti Selart, Antonio Possevino, Arhangelsk, Arlava piiskopilinnus, Aseri mõis, Asverus von Brandt, Šarašova, Škłoŭ, Ļaudona piiskopilinnus, Čašniki, Üksküla kirik, Ülemiste järve äärne mets, Ülemistejärve, Ērberģe mõis, Āraiši kihelkond, Āraiši kirik, Āraiši ordulinnus, Baltava piiskopilinnus, Balthasar Russow, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Balti küsimus, Carl Schirren, Cēsis, Christian Agricola, Christian III, Christoph von Münchhausen, Christoph von Mecklenburg, Claes Åkesson Tott, Claus von Ungern, Daugavgrīva, Dietrich Behr, Dietrich von der Steinkuhl, Dokšycy, Dubena vasallilinnus, ..., Durbe ordulinnus, Edgar V. Saks, Edise mõis, Eduard Bornhöhe, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti šotlased, Eesti keskaeg, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti kloostrid, Eesti lugu, Eesti metsad, Eestimaa, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa rüütliõigus, Elert Kruse, Elistvere mõis, Embūte piiskopilinnus, Engelhardt, Engelhardtide sugupuu, Erik XIV, Evangeelne luterlik kirik Eestis, Franz von Siegenhoven, Frederik II, Göran Boije, Gerhard Huyn van Amstenrade, Gotthard Kettler, Gotthard von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend), Gustav II Adolf, Haapsalu ajalugu, Haapsalu piiskopilinnus, Haljala, Haljala kirik, Hans Björnsson Lejon, Hans Kruus, Hans Schlitte, Hansa Liit, Harju-Viru rüütelkond, Härgmäe lahing, Hüüru, Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Helme Issanda Ihu kabel, Helme ordulinnus, Hermen thor Mölen, Hiiumaa ajalugu, Hoftenberga mõis, Ingeri, Ingeri ajalugu, Ingerimaa rüütelkond, Islam, Islam Eestis, Ivan Julm, Ivo Schenkenberg, Jam-Zapolski vaherahu, Jamburgi kindlus, Jälgimäe mõis, Järva foogtkond, Järva-Madise kihelkond, Järvakandi vasallilinnus, Järvamaa, Järve mõis, Jürgen Fahrensbach, Jõhvi, Jõhvi kihelkond, Jõhvi kirik, Jõhvi vald, Jeruusalemma mäe lahing, Jesuiidid, Jeziaryšča, Jobst von Walrave, Johan Kõpp, Johann Printz, Johann Renner, Johann Stael von Holstein, Johann von Eickel (rüütelvend), Johannes Koler, Juzefova mõis, Kahekümneviieaastane sõda, Kalamaja, Kambja, Karksi ordulinnus, Kasti vasallilinnus, Kavilda vasallilinnus, Kädva, Kärkna klooster, Kärkna mõis, Külmoja, Kõrge Rondeel, Kõrgessaare mõis, Keeled Eestis, Keila, Keila ajalugu, Keila kirik, Keila mõis, Keskaeg, Keskvere mõis, Kiek in de Kök, Kihnu, Kiiu vasallilinnus, Kiltsi mõis, Kiltsi mõis (Ridala), Kiltsi vasallilinnus, Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa), Kingissepp, Kirchholmi leping, Kirumpää piiskopilinnus, Kitsetorn, Kivi-Vigala mõis, Kiviloo piiskopilinnus, Klas Horn (1517–1566), Klaus Kursell, Kloostri mõis, Koadjuutorivaenus, Koivaliina, Koknese, Kolga mõis, Koluvere lahing, Koluvere piiskopilinnus, Konguta vasallilinnus, Koonga piiskopilinnus, Koporje, Koporje linnus, Kornelius Petserist, Kose ajalugu, Kose kirik, Kose-Uuemõisa mõis, Kostivere, Krāslava, Krustpils, Krzysztof Mikołaj Radziwiłł, Kuimetsa, Kuimetsa linnus, Kuimetsa mõis, Kuldīga komtuurkond, Kulna piiskopilinnus, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, Kuremaa, Kuremaa mõis, Kuressaare piiskopilinnus, Kursi komtuurkond, Kuusalu kirik, Laiuse kihelkond, Laiuse kirik, Laiuse ordulinnus, Laiuse Püha Jüri kogudus, Laokohaõigus, Läänemereprovintsid, Lääneranna vald, Läti, Läti ajalugu, Lätlased, Lüganuse kirik, Lühikese jala värav, Leedu suurvürstiriik, Lemsalu piiskopilinnus, Lepiel, Lielvārde, Lielvārde piiskopilinnus, Lihula, Lihula linnus, Liivi (täpsustus), Liivi sõja mälestusmärk, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kuningriik, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa-Pihkva sõda, Liivlased, Linnamõis, Linnus, Lipkond, Lubāna, Ludza, Luke mõis, Luke vasallilinnus, Lurenburgi torn, Lutsi ordulinnus, Maakri, Maameeste lipkond, Maarja-Magdaleena kihelkond, Maarjamäe suvemõis, Magnus, Maikrahv, Marta tänav (Tallinn), Müürivahe tänav, Mõisamehed, Mihhail Beznin, Mihkli kihelkond, Moskva tsaaririik, Moskva-Leedu sõda, Muhu, Mustvee vald, Muuga (Vinni), Nabala-Paekna matkarada, Narva, Narva ajalugu, Narva foogtkond, Narva lahing, Narva piiramine (1581), Nasackin, Nausküla mõis, Nõo vald, Neeruti mõis (Kadrina), Neitsitorn, Noarootsi kihelkond, Noarootsi kirik, Novałukoml, Nurmuiža vasallilinnus, Nurste, Ohtra Jürgen, Olaf von Stackelberg, Opritšnina, Orava, Oru tänav (Viljandi), Ostsiedlung, Otepää püss, Padise klooster, Padise mõis, Paide, Paide ajalugu, Paide komtuur, Paide ordulinnus, Paide Püha Katariina kirik, Paide piiramine (1558), Paide piiramine (1560), Paide piiramine (1572–1573), Paide piiramine (1581), Paide Vallimäe mündileid, Pakktee, Palmse mõis, Partsi (Põlva), Pavel Petrovitš Zabolotski, Pärisorjus, Pärnu komtuurkond, Pärnu ordulinnus, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Pärnumaa, Pühalepa kirik, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Perila mõis, Peterburi, Petseri klooster, Philipp Schall von Bell, Piiskopilinnus, Piltene, Piltene piiskopilinnus, Pirita klooster, Pjotr Šuiski, Plettenberg (aadlisuguvõsa), Pljussa vaherahu, Poluvernikud, Pontus De la Gardie, Poola aeg, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola-Rootsi sõda, Porkuni mõis, Porkuni piiskopilinnus, Posvoli leping, Pragi, Prandi, Preedi, Preiļi loss, Raadi mõis, Raasiku vald, Radamla, Raikküla vasallilinnus, Rakvere, Rakvere ajalugu, Rakvere foogtkond, Rakvere kirikuaed, Rakvere Kolmainu kirik, Rakvere ordulinnus, Rakvere Püha Mihkli klooster, Rannu vasallilinnus, Rasony, Rägavere vald, Rüütelkond, Rõngu kirik, Rõngu mõis, Rõngu vasallilinnus, Rõuge, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Reformatsioon Liivimaal, Ridala kihelkond, Riia ajalugu, Riia loss, Riia peapiiskopkond, Riigimõis, Ripuka Punamägi, Risti kabel, Roosiaed, Rootsi aeg, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi Ingeri, Ropaži ordulinnus, Rozbeķi vasallilinnus, Ruhja, Ruhja kihelkond, Ruhja komtuurkond, Ruila mõis, Ruunavere, Ruunavere lahing, Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Sabile ordulinnus, Salomon Henning, Sõdade loend, Sõmerpalu mõis, Sõmerpalu vasallilinnus, Schlüsselburg, Setomaa, Sillamäe, Simeon Bekbulatovitš, Soome ajalugu, Soome keskaeg, Stabegi vasallilinnus, Stür den Kerl, Suure-Jaani kirik, Taani kuninga aed, Taani valdused Eestis, Tahkuranna mõis, Tallinna all-linn, Tallinna hobuveski, Tallinna Jaani seegi kirik, Tallinna Kaarli kirik, Tallinna piiramine (1570–1571), Tallinna piiskopkond, Tallinna sadam, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Jaani kirik, Tartu maks, Tartu Püha Maarja kirikaed, Tartu piiramine (1558), Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu rahuleping (1564), Tartu toomkapiitel, Tartu toomkirik, Tartu vana Maarja kirik, Tartumaa, Tarvastu ordulinnus, Tarvastu vald, Tatari asum, Tšeremissi sõjad, Täyssinä rahu, Tönnes Maydell (täpsustus), Tõdu mõis, Tõnismäe Antoniuse kabel, Tõravere, Tõstamaa mõis, Tillmann Bredenbach, Tirza, Toolse ordulinnus, Toomemägi, Toomkool, Tsistertslaste ordu, Uła, Uexküll, Urvaste kirik, Uue-Kastre piiskopilinnus, Uuemõisa mõis (Pöide), Uusaeg, Vaabina, Vaabina vasallilinnus, Vaiste mõis, Vaivara kihelkond, Valgevene ajalugu, Valipe, Vana-Kastre piiskopilinnus, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, Vanamõisa (Viljandi), Vao mõis, Vasknarva, Vasknarva foogtkond, Vastseliina piiskopilinnus, Vastseliina vald, Vatla mõis, Vürstlik piiskop, Võnnu kreis, Võnnu lahing, Võnnu lahing (1578), Võnnu ordulinnus, Võrumaa, Vecdaugava, Velikije Luki, Velise vasallilinnus, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Vene-Rootsi sõda, Venemaa, Venemaa ajalugu, Ventspilsi ordulinnus, Viļaka, Vigala vasallilinnus, Viimne reliikvia, Viimsi Kuradikoobas, Viljandi, Viljandi ajalugu, Viljandi Jaani kirik, Viljandi lahing, Viljandi linnakirik, Viljandi linnamüür, Viljandi ordulinnus, Viljandi piiramine (1560), Viljandimaa, Vilno leping, Vilno leping (1559), Vilno leping (1561), Virtsu, Virtsu vasallilinnus, Viru värava bastion, Viru-Nigula kihelkond, Virumaa, Vitsebsk, Volmari ordulinnus, Vormsi, Wilhelm von Hohenzollern, Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop), Wolfgang Schutzbar, Wolter von Plettenberg (ordunõunik), Yadigar Muhammad, 1. aprill, 1. veebruar, 10. august, 13. veebruar, 15. september, 1558, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1567, 1583, 16. sajand, 16. sajand Eestis, 17. sajand Eestis, 20. august, 21. august, 22. jaanuar, 22. veebruar, 23. jaanuar, 23. veebruar, 24. august, 4. veebruar, 9. august. Laienda indeks (458 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aa

Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganusest.

Uus!!: Liivi sõda ja Aa · Näe rohkem »

Aa mõis

Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Aa mõis · Näe rohkem »

Abja-Vanamõisa

Abja-Vanamõisa ehk Tümpsi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Abja-Vanamõisa · Näe rohkem »

Aimla mõis

Aimla mõis oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Aimla mõis · Näe rohkem »

Alanta

pisi Alanta (ka Alunta) on alev (endine linn) Leedus Molėtai rajoonis, Alanta valla halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Alanta · Näe rohkem »

Alanta mõis

Alanta mõisa häärber Alanta mõis (leedu Alantos dvaras) on endine mõis Leedus Molėtai rajoonis Alanta vallas Alantas.

Uus!!: Liivi sõda ja Alanta mõis · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Liivi sõda ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Albu

Albu on küla Järva maakonnas Järva vallas Ambla jõe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Albu · Näe rohkem »

Albu mõis

Kunagise Albu mõisa peahoone Albu ja mõis 2021. aasta juulis Albu mõis, 01.02.2021 Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Albu mõis · Näe rohkem »

Aleksei Basmanov

Aleksei Danilovitš Basmanov (suri 1571) oli Moskva tsaaririigi väejuht 16. sajandi teisel poolel.

Uus!!: Liivi sõda ja Aleksei Basmanov · Näe rohkem »

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Uus!!: Liivi sõda ja Alev · Näe rohkem »

Altene ordulinnus

Jaunjelgava piirkonna vapp Alteni ordulinnus (läti Altene, saksa Altona) oli Liivi ordu abilinnus Lätis Jaunjelgava piirkonnas (Jaunjelgavas novads, saksa Friedrichstadt) Sece vallas (Seces pagasts), Väina (Daugava) jõe vasakul kaldal umbes 3 km Koknese linnast ning linnusest ülesvoolu Brencēni ja Bruņenieki talude lähedal.

Uus!!: Liivi sõda ja Altene ordulinnus · Näe rohkem »

Alutaguse vald

Alutaguse vald on omavalitsusüksus Eestis Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 2017.

Uus!!: Liivi sõda ja Alutaguse vald · Näe rohkem »

Ambla kirik

Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus.

Uus!!: Liivi sõda ja Ambla kirik · Näe rohkem »

Andrei Kurbski

Andrei Kurbski (vene Андрей Михайлович Курбский, poola Andrzej Kurbski; 1528–1583) oli Venemaa vürst ja Ivan IV lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.

Uus!!: Liivi sõda ja Andrei Kurbski · Näe rohkem »

Angerja vasallilinnus

Vaade tee pealt. Juuli 2006 Kevad 2013 Angerja vasallilinnus oli vasallilinnus Tallinna komtuurkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Angerja vasallilinnus · Näe rohkem »

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Uus!!: Liivi sõda ja Anti Selart · Näe rohkem »

Antonio Possevino

:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Uus!!: Liivi sõda ja Antonio Possevino · Näe rohkem »

Arhangelsk

Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Arhangelsk · Näe rohkem »

Arlava piiskopilinnus

Arlava piiskopilinnus (läti keeles Ārlava, saksa keeles Erwahlen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonna linnus Lätis, Talsi piirkonnas (Talsu novads), Arlava vallas (Ārlavas pagasts).

Uus!!: Liivi sõda ja Arlava piiskopilinnus · Näe rohkem »

Aseri mõis

Aseri mõis (saksa keeles Asserien) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Aseri mõis · Näe rohkem »

Asverus von Brandt

Asverus von Brandt (ka Ahasverus või Ahasver von Brandt; tõenäoliselt 16. sajandi algus – enne 1563) oli Preisimaa diplomaat, hertsog Albrecht von Hohenzollerni lähikondlane.

Uus!!: Liivi sõda ja Asverus von Brandt · Näe rohkem »

Šarašova

Šarašova on alev Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis.

Uus!!: Liivi sõda ja Šarašova · Näe rohkem »

Škłoŭ

Škłoŭ (transkribeerituna Šklov, poola keeles Szkłów, leedu keeles Šklovas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Škłoŭ rajooni ja Ryžkavičy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Škłoŭ · Näe rohkem »

Ļaudona piiskopilinnus

Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.

Uus!!: Liivi sõda ja Ļaudona piiskopilinnus · Näe rohkem »

Čašniki

Čašniki (transkribeerituna Tšašniki) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Čašniki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Čašniki · Näe rohkem »

Üksküla kirik

Üksküla Maarja kirik oli kirik Lätis Ükskülas.

Uus!!: Liivi sõda ja Üksküla kirik · Näe rohkem »

Ülemiste järve äärne mets

Ülemiste järve äärne mets on mets Tallinnas Ülemiste järve juures.

Uus!!: Liivi sõda ja Ülemiste järve äärne mets · Näe rohkem »

Ülemistejärve

Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Ülemistejärve · Näe rohkem »

Ērberģe mõis

Ērberģe mõisa peahoone Ērberģe mõis (Ērberģes muiža) on mõis Lätis Nereta piirkonnas Mazzalve vallas Ērberģes.

Uus!!: Liivi sõda ja Ērberģe mõis · Näe rohkem »

Āraiši kihelkond

Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Uus!!: Liivi sõda ja Āraiši kihelkond · Näe rohkem »

Āraiši kirik

Āraiši kirik 2014. aastal Āraiši kirik on luteriusu kirik Lätis Amata piirkonnas Āraiši külas.

Uus!!: Liivi sõda ja Āraiši kirik · Näe rohkem »

Āraiši ordulinnus

Āraiši ordulinnus (eesti Arraske, saksa Arrasch) oli Liivimaa ordu võndlaste asualadel paiknenud majanduslinnus, mis asub Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 7 km kaugusel Võnnust (Cesis) ja 80 km Riiast, tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Drabeši vallas (Drabešu pagasts), Āraiši asulas, Arraske järve (Āraišu ezers) läänepoolsel küljel asuval poolsaarel.

Uus!!: Liivi sõda ja Āraiši ordulinnus · Näe rohkem »

Baltava piiskopilinnus

Baltava piiskopilinnus (saksa keeles Baltow, Baltow an der Oger) oli Riia peapiiskopkonna linnus lätlaste aladel.

Uus!!: Liivi sõda ja Baltava piiskopilinnus · Näe rohkem »

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Uus!!: Liivi sõda ja Balthasar Russow · Näe rohkem »

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583.

Uus!!: Liivi sõda ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Balti küsimus

Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940.

Uus!!: Liivi sõda ja Balti küsimus · Näe rohkem »

Carl Schirren

Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vkj 8. november) 1826 – 11. detsember (vkj 28. november) 1910) oli baltisaksa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Carl Schirren · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Liivi sõda ja Cēsis · Näe rohkem »

Christian Agricola

Christian (Kristian) Agricola (Christianus Michaelis Agricola; 11. detsember 1550 – 19. veebruar 1586) oli Tallinna piiskop (Eestimaa piiskop) 1583–1586.

Uus!!: Liivi sõda ja Christian Agricola · Näe rohkem »

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Uus!!: Liivi sõda ja Christian III · Näe rohkem »

Christoph von Münchhausen

Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.

Uus!!: Liivi sõda ja Christoph von Münchhausen · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Liivi sõda ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Claes Åkesson Tott

Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530 – 1596) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Claes Åkesson Tott · Näe rohkem »

Claus von Ungern

Claus von Ungern (surnud 7. oktoobril 1577 Danzigis) oli Taani teenistuses olnud Saaremaa aadlik ja sõjaväelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Claus von Ungern · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Liivi sõda ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Dietrich Behr

Dietrich Behr (u.1505–1575) oli Verdeni piiskopkonnast pärit Taani riigitegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Dietrich Behr · Näe rohkem »

Dietrich von der Steinkuhl

Dietrich von der Steinkuhl (tõenäoliselt 15. sajandi lõpp – 1570) oli viimane Vasknarva foogt.

Uus!!: Liivi sõda ja Dietrich von der Steinkuhl · Näe rohkem »

Dokšycy

Dokšycy (transkribeerituna Dokšõtsõ) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Dokšycy rajooni ja Dokšycy külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Dokšycy · Näe rohkem »

Dubena vasallilinnus

Dubena vasallilinnus oli väikelinnus Kagu-Lätis.

Uus!!: Liivi sõda ja Dubena vasallilinnus · Näe rohkem »

Durbe ordulinnus

Durbe ordulinnus (saksa Durben) oli keskajal Liivi orduriigi Kuramaa valdustes asunud teetõkkelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse, Kuramaale (Kurzeme), Durbe piirkonda (Durbes novads), Durbe linna, Durbe järve ürgoru idapoolsele kaldale.

Uus!!: Liivi sõda ja Durbe ordulinnus · Näe rohkem »

Edgar V. Saks

Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.

Uus!!: Liivi sõda ja Edgar V. Saks · Näe rohkem »

Edise mõis

Edise mõis (saksa keeles Schloss Etz) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).

Uus!!: Liivi sõda ja Edise mõis · Näe rohkem »

Eduard Bornhöhe

Eduard BornhöheEduard Bornhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg; 17. veebruar (vkj 5. veebruar) 1862 Kullaaru – 17. november 1923 Tallinn) oli eesti proosakirjanik.

Uus!!: Liivi sõda ja Eduard Bornhöhe · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Eesti šotlased

Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti šotlased · Näe rohkem »

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti keskaeg · Näe rohkem »

Eesti keskaegsed kivilinnused

See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti keskaegsed kivilinnused · Näe rohkem »

Eesti kloostrid

Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti kloostrid · Näe rohkem »

Eesti lugu

„Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti lugu · Näe rohkem »

Eesti metsad

Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.

Uus!!: Liivi sõda ja Eesti metsad · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Liivi sõda ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa hertsogkond

Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).

Uus!!: Liivi sõda ja Eestimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Eestimaa kindralkuberneride loend

Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).

Uus!!: Liivi sõda ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »

Eestimaa rüütliõigus

Eestimaa rüütliõigus (sks Des Herzogthums Ehsten Ritter- und Land-Recht) oli kuuest raamatust koosnev õigustekst, mille kodifitseeris 1650.

Uus!!: Liivi sõda ja Eestimaa rüütliõigus · Näe rohkem »

Elert Kruse

Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.

Uus!!: Liivi sõda ja Elert Kruse · Näe rohkem »

Elistvere mõis

Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Elistvere mõis · Näe rohkem »

Embūte piiskopilinnus

Embūte piiskopilinnus (saksa keeles Bischofsburg Amboten) oli Kuramaa piiskopkonna piiskopi linnus, mis tänapäeval jääb Vaiņode piirkonda (Wainoden) Embūte valda ja Embute külasse ja asus Lanka jõe vasakul kaldal, maanteede P106 ja P116 teeristis.

Uus!!: Liivi sõda ja Embūte piiskopilinnus · Näe rohkem »

Engelhardt

Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivi sõda ja Engelhardt · Näe rohkem »

Engelhardtide sugupuu

Engelhardtide sugupuu on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa Engelhardtide järglastabel.

Uus!!: Liivi sõda ja Engelhardtide sugupuu · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: Liivi sõda ja Erik XIV · Näe rohkem »

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Uus!!: Liivi sõda ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »

Franz von Siegenhoven

Franz von Siegenhoven, teise nimega Anstel (ka Segenhaven-Anstell) oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur aastatel 1553–1558.

Uus!!: Liivi sõda ja Franz von Siegenhoven · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Uus!!: Liivi sõda ja Frederik II · Näe rohkem »

Göran Boije

Göran Nilsson Boije (Göran Boye, Georg Boije, Yrjö Boije u. 1540 – 7. detsember 1617) oli soome päritolu Rootsi väepealik.

Uus!!: Liivi sõda ja Göran Boije · Näe rohkem »

Gerhard Huyn van Amstenrade

Gerhard Huyn van Amstenrade (ka Gert Huyn von Amstenrad; Gerdt (Gerd, Gert) Huyn (Huin, Hüin, Huen, Hune, Hüne) van (von) Anstenraedt (Anstenraidt, Anstenradt, Anstenrade, Amstenraedt, Amstenraide); surnud enne 1564 Tallinnas) oli Liivi ordu liige ja viimane Rakvere foogt.

Uus!!: Liivi sõda ja Gerhard Huyn van Amstenrade · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Liivi sõda ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gotthard von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)

Gotthard von Fürstenberg (ka Goddert; surnud 1566) oli Liivi ordu rüütelvend 16. sajandi keskel.

Uus!!: Liivi sõda ja Gotthard von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend) · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Liivi sõda ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Haapsalu ajalugu

Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »

Haapsalu piiskopilinnus

Vaade linnusevaremetele idast Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade läänest 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Haapsalu piiskopilinnuse varemed. 1889 konvendihoone läänetiiva Vahitorn Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandini.

Uus!!: Liivi sõda ja Haapsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Haljala

Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Haljala · Näe rohkem »

Haljala kirik

Haljala Püha Mauritiuse kirik on kihelkonnakirik Lääne-Virumaal Haljala alevikus.

Uus!!: Liivi sõda ja Haljala kirik · Näe rohkem »

Hans Björnsson Lejon

Hans Björnsson Lejon (rootsi Hans Björnsson till Lepas-släkten; soome Hannu Björninpoika Lejon) (umbes 1530 Lepaa, Tyrväntö, Häme – 1572 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Hans Björnsson Lejon · Näe rohkem »

Hans Kruus

Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Hans Kruus · Näe rohkem »

Hans Schlitte

Hans Schlitte (surnud umbes 1557 arvatavasti Itaalias) oli Goslarist pärinev kaupmees, kes 1540. aastate lõpus ja 1550. aastatel tegutses Saksamaal Vene tsaari Ivan IV agendina, püüdes talle värvata lääne eksperte sõjanduse, arhitektuuri ja kunstide alal.

Uus!!: Liivi sõda ja Hans Schlitte · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Liivi sõda ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harju-Viru rüütelkond

Harju-Viru rüütelkond oli Põhja-Eesti (Eestimaa) vasallide korporatsioon 13., 14., 15., 16. sajandil, Eestimaa rüütelkonna eelkäija.

Uus!!: Liivi sõda ja Harju-Viru rüütelkond · Näe rohkem »

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Liivi sõda ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »

Hüüru

Hüüru on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Hüüru · Näe rohkem »

Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.

Uus!!: Liivi sõda ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff · Näe rohkem »

Helme Issanda Ihu kabel

Kabeli varemed, detsember 2023. Helme Issanda Ihu kabel, ka Püha Ihu kabel või Püha Risti kabel, oli hiliskeskaegne kabel, mis hävis välgulöögist 1740.

Uus!!: Liivi sõda ja Helme Issanda Ihu kabel · Näe rohkem »

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.

Uus!!: Liivi sõda ja Helme ordulinnus · Näe rohkem »

Hermen thor Mölen

Hermen thor Mölen (ka Hermen Thor Möhlen või Hermann zur Mühlen; umbes 1505 – 18. juuli 1559) oli Narva kaupmees ja bürgermeister.

Uus!!: Liivi sõda ja Hermen thor Mölen · Näe rohkem »

Hiiumaa ajalugu

Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Hiiumaa ajalugu · Näe rohkem »

Hoftenberga mõis

Hoftenberga mõis (Hoftenbergas muiža) oli mõis Lätis.

Uus!!: Liivi sõda ja Hoftenberga mõis · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »

Ingerimaa rüütelkond

Ingerimaa rüütelkond (saksa Ingermannländische Ritterschaft, vene Ингерманландское дворянство) oli Ingerimaa aadelkonna seisuslik omavalitsusorganisatsioon (rüütelkond) 17.

Uus!!: Liivi sõda ja Ingerimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Uus!!: Liivi sõda ja Islam · Näe rohkem »

Islam Eestis

Moslemid Matkamajas 2005. aastal Islam on Eestis vähe levinud, islamiusuliste arv riigis on üks väiksemaid Euroopas.

Uus!!: Liivi sõda ja Islam Eestis · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Uus!!: Liivi sõda ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Uus!!: Liivi sõda ja Ivo Schenkenberg · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jamburgi kindlus

Jaama kindlus ehk Jamburgi kindlus (vene keeles крепость Ям) oli keskaegne kindlus Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Kingissepa linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal.

Uus!!: Liivi sõda ja Jamburgi kindlus · Näe rohkem »

Jälgimäe mõis

Jälgimäe mõisa peahoone 2009. aastal Jälgimäe mõis (saksa keeles Jelgimeggi) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Jälgimäe mõis · Näe rohkem »

Järva foogtkond

Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Järva foogtkond · Näe rohkem »

Järva-Madise kihelkond

Järva-Madise kirik Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Liivi sõda ja Järva-Madise kihelkond · Näe rohkem »

Järvakandi vasallilinnus

Vittinghoffide aadliperekonna vapp. Vapil on 3 kollast merekarpi - palveränduri tunnusmärk Järvakandi vasallilinnus oli väikelinnus hilisema Järvakandi mõisa südames Rapla kihelkonnas (praeguses Valli külas).

Uus!!: Liivi sõda ja Järvakandi vasallilinnus · Näe rohkem »

Järvamaa

Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.

Uus!!: Liivi sõda ja Järvamaa · Näe rohkem »

Järve mõis

Vaade Järve mõisa peahoonele – Järve vasallilinnusele Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Järve mõis · Näe rohkem »

Jürgen Fahrensbach

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Uus!!: Liivi sõda ja Jürgen Fahrensbach · Näe rohkem »

Jõhvi

Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Jõhvi · Näe rohkem »

Jõhvi kihelkond

Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.

Uus!!: Liivi sõda ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »

Jõhvi kirik

Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Ida-Virumaal Jõhvis.

Uus!!: Liivi sõda ja Jõhvi kirik · Näe rohkem »

Jõhvi vald

Jõhvi vald on vald Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Jõhvi vald · Näe rohkem »

Jeruusalemma mäe lahing

Jeruusalemma mäe lahing toimus Liivi sõja ajal 11. septembril 1560 Tallinna linnakaitse ning Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Liivi sõda ja Jeruusalemma mäe lahing · Näe rohkem »

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Uus!!: Liivi sõda ja Jesuiidid · Näe rohkem »

Jeziaryšča

Jeziaryšča, ka Aziaryšča (poola keeles Jezieryszcze või Ozieryszcze) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Haradoki rajoonis, samanimelise järve edelakaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Jeziaryšča · Näe rohkem »

Jobst von Walrave

Jobst von Walrave (ka Jost, Justus; surnud tõenäoliselt 1566) oli Liivi ordu liige ja Bauska foogt.

Uus!!: Liivi sõda ja Jobst von Walrave · Näe rohkem »

Johan Kõpp

Johan Kõpp Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Johan Kõpp · Näe rohkem »

Johann Printz

Johann Printz (suri 1657) oli Eesti vaimulik.

Uus!!: Liivi sõda ja Johann Printz · Näe rohkem »

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Uus!!: Liivi sõda ja Johann Renner · Näe rohkem »

Johann Stael von Holstein

Johann Stael von Holstein (surnud 1512) oli Liivi ordu liige ja Järva foogt aastatel 1492–1511.

Uus!!: Liivi sõda ja Johann Stael von Holstein · Näe rohkem »

Johann von Eickel (rüütelvend)

Johann von Eickel oli Liivi ordu rüütelvend 16. sajandi keskel.

Uus!!: Liivi sõda ja Johann von Eickel (rüütelvend) · Näe rohkem »

Johannes Koler

Johannes Koler (ka Köler, Colerius, Coler) oli Vana-Liivimaa ametnik ja vaimulik, viimane Riia toomkapiitli sekretär.

Uus!!: Liivi sõda ja Johannes Koler · Näe rohkem »

Juzefova mõis

Juzefova mõis (Juzefovas muiža, ka Jezupavas muiža) oli mõis Lätis.

Uus!!: Liivi sõda ja Juzefova mõis · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Liivi sõda ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kalamaja

Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kalamaja · Näe rohkem »

Kambja

Kambja on alevik Tartumaal Kambja vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kambja · Näe rohkem »

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Karksi ordulinnus · Näe rohkem »

Kasti vasallilinnus

Kasti mõisa praegune peasissekäik lääneküljel. Kunagise oletatava peatorni asukoht Kasti vasallilinnus (saksa keeles Schloẞ Alt-Kasty) oli keskaegne linnus Märjamaa kihelkonnas Kasti külas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kasti vasallilinnus · Näe rohkem »

Kavilda vasallilinnus

Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Kavilda vasallilinnus · Näe rohkem »

Kädva

Kädva on küla Järva maakonnas Türi vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kädva · Näe rohkem »

Kärkna klooster

Osa Kärkna kloostri alusmüürist Kärkna klooster ehk Valkena klooster (saksa keeles Zisterzienserkloster zu Falkenau) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kärkna klooster · Näe rohkem »

Kärkna mõis

Kärkna mõis, varem Vanamõisa mõis (saksa keeles Falkenau, varem Wannamoisa) oli riigimõis Tartumaal Äksi kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kärkna mõis · Näe rohkem »

Külmoja

Külmoja (ka Saare peakraav) on oja Põltsamaa vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Külmoja · Näe rohkem »

Kõrge Rondeel

Kõrge Rondeel oli 16. sajandil, aastatel 1532–1535 Liivi sõja eel Tallinna linnamüüri edelanurga ja Kiek in de Köki torni kaitseks ehitatud kindlustis.

Uus!!: Liivi sõda ja Kõrge Rondeel · Näe rohkem »

Kõrgessaare mõis

Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohenholm) oli rüütlimõis Hiiumaal Reigi kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kõrgessaare mõis · Näe rohkem »

Keeled Eestis

Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.

Uus!!: Liivi sõda ja Keeled Eestis · Näe rohkem »

Keila

Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.

Uus!!: Liivi sõda ja Keila · Näe rohkem »

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Keila ajalugu · Näe rohkem »

Keila kirik

Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.

Uus!!: Liivi sõda ja Keila kirik · Näe rohkem »

Keila mõis

Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Keila mõis · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Liivi sõda ja Keskaeg · Näe rohkem »

Keskvere mõis

Keskvere mõisa peahoone Keskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli mõis Läänemaal Martna kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Keskvere mõis · Näe rohkem »

Kiek in de Kök

Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne pool.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiek in de Kök · Näe rohkem »

Kihnu

Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.

Uus!!: Liivi sõda ja Kihnu · Näe rohkem »

Kiiu vasallilinnus

Kiiu vasallilinnus Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiiu vasallilinnus · Näe rohkem »

Kiltsi mõis

Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiltsi mõis · Näe rohkem »

Kiltsi mõis (Ridala)

Kiltsi mõisa peaportaal Kiltsi mõisa varemed Kiltsi mõisa varemed Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa keeles Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiltsi mõis (Ridala) · Näe rohkem »

Kiltsi vasallilinnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaated 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Vaade mõisahoonele ja linnuse tornile Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Schloß Aß) oli vasallilinnus Virumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiltsi vasallilinnus · Näe rohkem »

Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)

Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Weissenfeld, varem ka Alba Curia) oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa) · Näe rohkem »

Kingissepp

Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Kingissepp · Näe rohkem »

Kirchholmi leping

Kirchholmi leping oli 1452.

Uus!!: Liivi sõda ja Kirchholmi leping · Näe rohkem »

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää linnus. Linnuse üksikud müürid. Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.

Uus!!: Liivi sõda ja Kirumpää piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kitsetorn

Kitsetorn on torn Harjuvärava ja Kiek in de Köki vahelisel Tallinna linnamüüri lõigul.

Uus!!: Liivi sõda ja Kitsetorn · Näe rohkem »

Kivi-Vigala mõis

Kivi-Vigala mõis (saksa keeles Stein-Fickel) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kivi-Vigala mõis · Näe rohkem »

Kiviloo piiskopilinnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade idast 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Droonivideo Kiviloo piiskopilinnusest 2021. aasta kevadel Kiviloo piiskopilinnus (saksa keeles Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Kiviloo piiskopilinnus · Näe rohkem »

Klas Horn (1517–1566)

Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.

Uus!!: Liivi sõda ja Klas Horn (1517–1566) · Näe rohkem »

Klaus Kursell

Klaus Kursell (hukatud 3. juunil 1570 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane (väliooberst).

Uus!!: Liivi sõda ja Klaus Kursell · Näe rohkem »

Kloostri mõis

Kloostri mõis (saksa keeles Klosterhof, Löwenberg, vene keeles Мз. Клостергофъ; Им. Клостергофъ) oli rüütlimõis Läänemaal Kirbla kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kloostri mõis · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Liivi sõda ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Koivaliina

Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Koivaliina · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Koknese · Näe rohkem »

Kolga mõis

Kolga mõis Kolga mõis (saksa keeles Kolk, Kolck) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kolga mõis · Näe rohkem »

Koluvere lahing

Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573.

Uus!!: Liivi sõda ja Koluvere lahing · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraavid Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere linnuse kivisild Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: Liivi sõda ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Konguta vasallilinnus

Konguta vasallilinnus (saksa keeles Kongota, ka Gross-Kongota) oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas (endine Suure-Konguta).

Uus!!: Liivi sõda ja Konguta vasallilinnus · Näe rohkem »

Koonga piiskopilinnus

Vaade loodeküljelt Koonga mõisahäärberile, märts 2019 Koonga piiskopilinnus (saksa keeles Kokenkau) oli Saare-Lääne piiskopile kuulunud majandusmõis muinasaegse Läänemaa lõunaosas Mihkli kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Koonga piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koporje

Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Koporje · Näe rohkem »

Koporje linnus

Koporje kindluse sissepääs (mai, 2006) Koporje linnus (ka Koporje kindlus, vene Копорская крепость) on keskaegne linnus Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Koporjes.

Uus!!: Liivi sõda ja Koporje linnus · Näe rohkem »

Kornelius Petserist

Kornelius Petserist (skulptuur asub Petseris) Kornelius (ka Kornili Petserist, 1501 Pihkva – 1570 Petseri klooster) oli Petseri kloostri ülem, kanoniseeritud 1690.

Uus!!: Liivi sõda ja Kornelius Petserist · Näe rohkem »

Kose ajalugu

Kose alevik See artikkel räägib Kose valla Kose aleviku ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Kose ajalugu · Näe rohkem »

Kose kirik

Kose kirik ja kabelid Droonivideo Kose kirikust ja Pirita jõest 2021. aasta septembris Kose Püha Nikolause kirik on kindluskirik Harju maakonnas Kose vallas aadressil Jõe 2 Kosel.

Uus!!: Liivi sõda ja Kose kirik · Näe rohkem »

Kose-Uuemõisa mõis

Graniitobeliskid Kose-Uuemõisa mõisa peahoone Kose-Uuemõisa mõis (saksa keeles Nova Curia, hiljem Neuenhof) oli rüütlimõis Harjumaal Kose kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kose-Uuemõisa mõis · Näe rohkem »

Kostivere

Kostivere on alevik Jõelähtme vallas Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kostivere · Näe rohkem »

Krāslava

Krāslava Krāslava (latgali keeles Kruoslova, saksa keeles Kreslau, poola keeles Krasław) on linn Lätis Latgales, Krāslava piirkonna keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Krāslava · Näe rohkem »

Krustpils

Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.

Uus!!: Liivi sõda ja Krustpils · Näe rohkem »

Krzysztof Mikołaj Radziwiłł

Krzysztof Mikołaj Radziwiłł (leedupäraselt Kristupas Radvila; ka Piorun või Perkūnas (vastavalt poola ja leedu keeles 'piksenool'); u 1547 – 20. november 1603 Łosośna) oli Rzeczpospolita väejuht ja riigitegelane.

Uus!!: Liivi sõda ja Krzysztof Mikołaj Radziwiłł · Näe rohkem »

Kuimetsa

Kuimetsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuimetsa · Näe rohkem »

Kuimetsa linnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa tornlinnus 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa tornlinnuse esimese korruse varemed Linnuse esimese korruse võlvlagi Kuimetsa linnus ehk Kuimetsa tornlinnus oli tornlinnus Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuimetsa linnus · Näe rohkem »

Kuimetsa mõis

19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuimetsa mõis · Näe rohkem »

Kuldīga komtuurkond

Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Kuldīga komtuurkond · Näe rohkem »

Kulna piiskopilinnus

Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.

Uus!!: Liivi sõda ja Kulna piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuremaa

Kuremaa on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuremaa · Näe rohkem »

Kuremaa mõis

Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuremaa mõis · Näe rohkem »

Kuressaare piiskopilinnus

Kuressaare linnus 2019. aasta talvelFoto: Stefan Hiienurm Kuressaare linnus 2014. aasta talvel Kuressaare linnus 2010. aasta talvel Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuressaare piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kursi komtuurkond

Kursi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Kursi komtuurkond · Näe rohkem »

Kuusalu kirik

Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik Kuusalu kiriku raamihoone Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik on 13. sajandi lõpus tsistertslaste ehitatud kirik Kuusalus Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Kuusalu kirik · Näe rohkem »

Laiuse kihelkond

Laiuse Püha Jüri kirik Laiuse kihelkond (lühend Lai; saksa keeles Kirchspiel Lais, St. Jürgens Kirchspiel) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas ja Tartu kreisis (asehalduskorra ajal 1783–1796 Viljandi kreisis) Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivi sõda ja Laiuse kihelkond · Näe rohkem »

Laiuse kirik

Pastoraadi peahoone Laiuse Püha Jüri kirik on kirik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Laiuse külas.

Uus!!: Liivi sõda ja Laiuse kirik · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Laiuse Püha Jüri kogudus

Laiuse koguduse pitser 1833. aastast EELK Laiuse Püha Jüri kogudus on luterlik kogudus Jõgeva maakonnas Laiusel.

Uus!!: Liivi sõda ja Laiuse Püha Jüri kogudus · Näe rohkem »

Laokohaõigus

Laokohaõigus on keskajal mõnel linnal olnud õigus nõuda mingis kindlas suunas sõitvatelt kaupmeestelt, et need oma kaupu selles linnas müügiks pakuksid või linna veovahenditele ümber laadiksid.

Uus!!: Liivi sõda ja Laokohaõigus · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Liivi sõda ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Lääneranna vald

Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Lääneranna vald · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Liivi sõda ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Liivi sõda ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Liivi sõda ja Lätlased · Näe rohkem »

Lüganuse kirik

Lüganuse kirik (ka Lüganuse Ristija Johannese kirik) on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Lüganusel Lüganuse vallas Ida-Virumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Lüganuse kirik · Näe rohkem »

Lühikese jala värav

Taani kuninga aia väravast, suvi 2011 Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri edelalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale.

Uus!!: Liivi sõda ja Lühikese jala värav · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Liivi sõda ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lemsalu piiskopilinnus

Vapp Vaade konvendihoonesse viivale peaväravale. Väravaava kohal nišis võis seista kas peapiiskopi kaitsepühaku Püha Bertholdi või siis Jumalaema Maarja kuju Lemsalu piiskopilinnus (eesti keeles ka Lemsi, liivi Lämmist nīn, läti Limbaži, saksa Lemsal) on endine piiskopilinnus Lätis Limbaži piirkonnas (Limbažu novads), praeguses Lemsalu (Limbaži) vanalinnas asuval künkal Dūņezersi järve idakalda lähedal.

Uus!!: Liivi sõda ja Lemsalu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Lepiel

Lepiel (transkribeerituna Lepel, poola keeles Lepel, leedu keeles Lepelis) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Lepieli rajooni ja Lepieli külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Lepiel · Näe rohkem »

Lielvārde

Andrejs Pumpursi majamuuseum Lielvārde (saksa Lennewarden) on linn Lätis Daugava paremal kaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Lielvārde · Näe rohkem »

Lielvārde piiskopilinnus

Piiskopilinnuse varemed aastal 2011 Lielvārde piiskopilinnus (endine nimi Schloß Lennewarden või castrum Lennewarde) oli Riia piiskopkonna linnus tänapäeva Lielvārde linna territooriumil Daugava jõe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Lielvārde piiskopilinnus · Näe rohkem »

Lihula

Droonivideo Lihula linnuse varemetest, mõisast ja linnast 2021. aasta augustis Lihula peatänava algus Lihula on linn Lääne-Eestis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Lihula · Näe rohkem »

Lihula linnus

Lihula linnuse varemed Linnuse lõunamüür Linnuse väravamüürid 8. augustil 1220. aastal peetud Lihula lahingu mälestusmärk Lihula piiskopilinnus(saksa keeles Bischofsburg Leal) oli linnus ajaloolisel Läänemaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Lihula linnus · Näe rohkem »

Liivi (täpsustus)

*Liivi on küla Läänemaal Kullamaa vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivi (täpsustus) · Näe rohkem »

Liivi sõja mälestusmärk

Liivi sõja mälestusmärk on Liivi sõjas Paide linna vallutamisel 1573.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivi sõja mälestusmärk · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kuningriik

Liivimaa kuningriik oli Eestis aastatel 1570–1577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivimaa kuningriik · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa-Pihkva sõda

Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivimaa-Pihkva sõda · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Liivi sõda ja Liivlased · Näe rohkem »

Linnamõis

Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.

Uus!!: Liivi sõda ja Linnamõis · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Liivi sõda ja Linnus · Näe rohkem »

Lipkond

Lipkond võib tähendada.

Uus!!: Liivi sõda ja Lipkond · Näe rohkem »

Lubāna

Lubāna on linn Lätis Madona piirkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Lubāna · Näe rohkem »

Ludza

Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Ludza · Näe rohkem »

Luke mõis

Luke mõisa valitsejamaja 2018. aastal Naise skulptuur Luke mõisapargis 2018. aastal Luke mõis (saksa keeles Lugden) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Luke mõis · Näe rohkem »

Luke vasallilinnus

Mõisatiik ja linnusevalli läänekülg, 2014 juuli Luke vasallilinnus (saksa Lude, Schloss Luhde, läti Lugaži) oli Liivi ordu vasallile ehk rüütlile läänistatud väikelinnus, mis asub Lätis Valka vallas (Valkas pagasts) Luke (Lugaži) külas, Luke mõisa alal, umbes 5 km kaugusel Valka keskusest ja Eesti piirist läänes.

Uus!!: Liivi sõda ja Luke vasallilinnus · Näe rohkem »

Lurenburgi torn

Lurenburgi torn oli aastatel 1538–1554 ehitatud Tallinna linnamüüri kaitsetorn.

Uus!!: Liivi sõda ja Lurenburgi torn · Näe rohkem »

Lutsi ordulinnus

Vaade pealinnusele läänest, Väikese Lutsi järve poolt Vapp Lutsi ordulinnus (võru murdes Ludsiliin, läti Ludza, saksa Schloß Ludzen, Lutzen, poola Lucyn, vene Люцин, Лугин, Люцынъ) oli Liivimaa ordu idapoolseim piirikaitselinnus vastu Venemaad ja see asus Lätis, Ida-Latgales Ludza piirkonnas (Lutsi piirkonnas) (Ludzas novads), Lutsi linnas Väikese Lutsi järve (Mazais Ludzais ezers) ja Suure Lutsi järve (Lielais Ludzais ezers) vahel Tālavijas iela tänava ääres asuval mäel.

Uus!!: Liivi sõda ja Lutsi ordulinnus · Näe rohkem »

Maakri

Maakri ärikeskus Maakri on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Maakri · Näe rohkem »

Maameeste lipkond

Maameeste lipkond oli 1576.

Uus!!: Liivi sõda ja Maameeste lipkond · Näe rohkem »

Maarja-Magdaleena kihelkond

Maarja-Magdaleena kirik Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Uus!!: Liivi sõda ja Maarja-Magdaleena kihelkond · Näe rohkem »

Maarjamäe suvemõis

Maarjamäe loss mererannaga, postkaardil Maarjamäe suvemõis oli suvemõis praeguse Tallinna Tallinna Kadrioru asumi territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Maarjamäe suvemõis · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Liivi sõda ja Magnus · Näe rohkem »

Maikrahv

Maikrahvi valimine 1997. aastal Maikrahv on tiitel, mille kandja valiti keskaegses Tallinnas peetud nädalapikkustel kevadistel pidustustel, millega ülistati kevadet, noorust ja õnne.

Uus!!: Liivi sõda ja Maikrahv · Näe rohkem »

Marta tänav (Tallinn)

Marta tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kitseküla asumis.

Uus!!: Liivi sõda ja Marta tänav (Tallinn) · Näe rohkem »

Müürivahe tänav

Müürivahe tänava vaade Harju tänava ristmikult Assauwe torni suunas, suvi 2011 Müürivahe tänava vaade Viru väravate poolt Hellemani torni suunas, suvi 2011 Vaade Müürivahe tänavale Suur-Karja tänava ristmikultMüürivahe tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Uus!!: Liivi sõda ja Müürivahe tänav · Näe rohkem »

Mõisamehed

Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Mõisamehed · Näe rohkem »

Mihhail Beznin

Mihhail Andrejevitš Beznin-Naštšokin oli Vene riigiteenistuja ja opritšnik 16. sajandil, kes pärines Naštšokinite aadlisuguvõsast.

Uus!!: Liivi sõda ja Mihhail Beznin · Näe rohkem »

Mihkli kihelkond

Mihkli kirik Mihkli kihelkond (lühend Mih; Kirchspiel St. Michaelis) oli kihelkond Lääne-Eestis, ajaloolisel Läänemaal ja Pärnumaal – Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis ja Liivimaa kubermangu Pärnu kreisis.

Uus!!: Liivi sõda ja Mihkli kihelkond · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Liivi sõda ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Moskva-Leedu sõda

Moskva-Leedu sõja all võidakse silmas pidada mitut erinevat sõda.

Uus!!: Liivi sõda ja Moskva-Leedu sõda · Näe rohkem »

Muhu

Muhu on saar Saare maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Muhu · Näe rohkem »

Mustvee vald

Mustvee vald on omavalitsusüksus Eestis Jõgeva maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Mustvee vald · Näe rohkem »

Muuga (Vinni)

Muuga on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Muuga (Vinni) · Näe rohkem »

Nabala-Paekna matkarada

Nabala-Paekna matkarada (NPK) on 10 km pikkune matkarada Eestis Kiili vallas, mis koosneb 15 vaatamisväärsusest.

Uus!!: Liivi sõda ja Nabala-Paekna matkarada · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Narva · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: Liivi sõda ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Narva foogtkond

Narva foogtkonna asend Põhja-Eestis Narva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Narva foogtkond · Näe rohkem »

Narva lahing

Narva lahinguks või Narva piiramiseks kutsutakse mitut lahingut.

Uus!!: Liivi sõda ja Narva lahing · Näe rohkem »

Narva piiramine (1581)

Narva piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.

Uus!!: Liivi sõda ja Narva piiramine (1581) · Näe rohkem »

Nasackin

Nasackin, ka Nasacken, Nassokin ja Nassakin (vene keeles Нассакин) on tatari päritolu aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivi sõda ja Nasackin · Näe rohkem »

Nausküla mõis

Nausküla ehk Naukšēni mõis (saksa keeles Naukschen, varem Schwarzenbrunn, läti keeles Naukšēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Nausküla mõis · Näe rohkem »

Nõo vald

Nõo vald on 2.

Uus!!: Liivi sõda ja Nõo vald · Näe rohkem »

Neeruti mõis (Kadrina)

Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Neeruti mõis (Kadrina) · Näe rohkem »

Neitsitorn

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.

Uus!!: Liivi sõda ja Neitsitorn · Näe rohkem »

Noarootsi kihelkond

Noarootsi kirik Noarootsi kihelkond (lühend Noa; rootsi keeles Nuckö socken, saksa keeles Kirchspiel Nukkö) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Liivi sõda ja Noarootsi kihelkond · Näe rohkem »

Noarootsi kirik

Noarootsi Püha Katariina kirik Tornijalamile ehitatud matusekabel Noarootsi Vabadussõja mälestussammas Noarootsi Püha Katariina kirik; ka Noarootsi kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Hosby külas Lääne-Nigula vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Noarootsi kirik · Näe rohkem »

Novałukoml

Novałukoml (transkribeerituna Novalukoml) on linn Valgevenes Viciebski oblastis Čašniki rajoonis.

Uus!!: Liivi sõda ja Novałukoml · Näe rohkem »

Nurmuiža vasallilinnus

Nurmuiža vasallilinnus (saksa Nurmhusen, ladina Normis, eesti ja liivi Nurme) oli Liivi ordu maadel asunud kindlustatud mõisahoone, mis tänapäeval asub Lätis Talsi piirkonnas (Talsu novads) Lauciene vallas (Laucienes pagasts) Lauciene asula idaservas, 10 km kaugusel Talsist idas, Talsi-Sloka (Jurmala) maantee P128 ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Nurmuiža vasallilinnus · Näe rohkem »

Nurste

Nurste baptistikoguduse palvela Nurste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lääneosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Nurste · Näe rohkem »

Ohtra Jürgen

Ohtra Jürgen (? – ?) oli 16. ja 17. sajandil Liivimaal tegutsenud eesti talupoeg, kes juhtis Liivi ja Rootsi-Poola sõjas Rootsi-meelseid eesti talupoegadest koosnevaid väesalkuSulev Vahtre, 1997.

Uus!!: Liivi sõda ja Ohtra Jürgen · Näe rohkem »

Olaf von Stackelberg

Olaf von Stackelberg Olaf von Stackelbergi haud Reopalu kalmistul Ferdinand Olaf von Stackelberg (vene keeles Олаф Романович фон Штакельберг) (7. august (vkj)/ 19. august 1818 Tallinn – 12. veebruar (vkj)/ 25. veebruar 1903 Mäo mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa mereväelane, viitseadmiral, vabahärra.

Uus!!: Liivi sõda ja Olaf von Stackelberg · Näe rohkem »

Opritšnina

Opritšnina (venekeelsest sõnast опричь, 'lisaks, peale') oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Julma sisseviidud riigi haldusvorm, ka tsaari politsei- ja ihukaitsevägi.

Uus!!: Liivi sõda ja Opritšnina · Näe rohkem »

Orava

Orava on küla Võru maakonnas Võru vallas Vastseliina–Värska maantee ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Orava · Näe rohkem »

Oru tänav (Viljandi)

Oru tänav on tänav Viljandis Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Oru tänav (Viljandi) · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Liivi sõda ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Otepää püss

Ain Mäesalu Otepää püssi koopiaga, 2006 Otepää püss on Otepää linnuse ühest ruumist 1955.

Uus!!: Liivi sõda ja Otepää püss · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed Padise klooster oli 14. sajandil Padisele ehitatud tsistertslaste klooster, mille rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: Liivi sõda ja Padise klooster · Näe rohkem »

Padise mõis

Kunagise Padise mõisa härrastemaja Padise mõis (saksa keeles Padis; ka Kloostri mõis) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Padise mõis · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide · Näe rohkem »

Paide ajalugu

Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti linna Paide ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide ajalugu · Näe rohkem »

Paide komtuur

Paide komtuur (saksa keeles Komtur von Weissenstein) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Paide komtuurkonda.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide komtuur · Näe rohkem »

Paide ordulinnus

Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide ordulinnus · Näe rohkem »

Paide Püha Katariina kirik

Paide Püha Katariina kirik oli Aleksandria Katariinale pühitsetud kirik keskaegses Paides, mis hävis tõenäoliselt Liivi sõjas.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide Püha Katariina kirik · Näe rohkem »

Paide piiramine (1558)

Paide piiramine toimus 1558.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide piiramine (1558) · Näe rohkem »

Paide piiramine (1560)

Paide piiramine toimus 1560.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide piiramine (1560) · Näe rohkem »

Paide piiramine (1572–1573)

Paide piiramine leidis aset 1572.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide piiramine (1572–1573) · Näe rohkem »

Paide piiramine (1581)

Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide piiramine (1581) · Näe rohkem »

Paide Vallimäe mündileid

Paide Vallimäe mündileid on 1989.

Uus!!: Liivi sõda ja Paide Vallimäe mündileid · Näe rohkem »

Pakktee

Saksamaal Campemooris 2006. aastal välja kaevatud pakktee rajati 4600 eKr Pakkteedeks nimetatakse vanimaid säilinud inimkätega rajatud teid, mis on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad.

Uus!!: Liivi sõda ja Pakktee · Näe rohkem »

Palmse mõis

Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.

Uus!!: Liivi sõda ja Palmse mõis · Näe rohkem »

Partsi (Põlva)

Partsi on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Partsi (Põlva) · Näe rohkem »

Pavel Petrovitš Zabolotski

Pavel Petrovitš Zabolotski oli vene aadlik ja ametnik, hiljem tõenäoliselt munk 16. sajandil.

Uus!!: Liivi sõda ja Pavel Petrovitš Zabolotski · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Liivi sõda ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu komtuurkond

Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Pärnu komtuurkond · Näe rohkem »

Pärnu ordulinnus

Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Pärnu ordulinnus · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.

Uus!!: Liivi sõda ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Liivi sõda ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Pühalepa kirik

260x260px 258x258px 382x382px Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk lühidalt Pühalepa kirik on kirik Hiiumaal Hiiumaa vallas Pühalepa külas.

Uus!!: Liivi sõda ja Pühalepa kirik · Näe rohkem »

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Uus!!: Liivi sõda ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Liivi sõda ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Uus!!: Liivi sõda ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Perila mõis

Perila mõis (saksa keeles Pergel) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 27.01.2016) Praeguse haldusjaotuse järgi jääb mõis Harju maakonda Raasiku valda.

Uus!!: Liivi sõda ja Perila mõis · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Liivi sõda ja Peterburi · Näe rohkem »

Petseri klooster

Petseri klooster Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Petseri klooster · Näe rohkem »

Philipp Schall von Bell

Philipp Schall von Bell (surnud detsembris 1560 Moskvas) oli Liivi ordu viimane maamarssal.

Uus!!: Liivi sõda ja Philipp Schall von Bell · Näe rohkem »

Piiskopilinnus

Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.

Uus!!: Liivi sõda ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Piltene · Näe rohkem »

Piltene piiskopilinnus

Piltene linna vapp, millel on kujutatud linnust ja piiskopi ametisauasid Piltene piiskopilinnus (eesti Pilteni, saksa Pilten, poola Piltyń) oli Lätis Kuramaal asunud Kuramaa piiskopkonna pealinnus, mis nüüdisajal jääb Ventspilsi piirkonda (Ventspils novads) Piltene linnas Venta jõe paremal kaldal vana jõelooke ja Piltene luteri kiriku vahel.

Uus!!: Liivi sõda ja Piltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Pirita klooster

Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.

Uus!!: Liivi sõda ja Pirita klooster · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Uus!!: Liivi sõda ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Plettenberg (aadlisuguvõsa)

Plettenbergi aadlisuguvõsa on Vestfaalist pärineva aadlisuguvõsa nimi, mille pärusvaldused asusid tänase Plettenbergi linna kandis.

Uus!!: Liivi sõda ja Plettenberg (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Liivi sõda ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Poluvernikud

Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.

Uus!!: Liivi sõda ja Poluvernikud · Näe rohkem »

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Uus!!: Liivi sõda ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Uus!!: Liivi sõda ja Poola aeg · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal

Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.

Uus!!: Liivi sõda ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda

Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.

Uus!!: Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda · Näe rohkem »

Porkuni mõis

Kunagise Porkuni mõisa peahoone Peahoone Porkuni mõis (saksa keeles Borkholm) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Porkuni mõis · Näe rohkem »

Porkuni piiskopilinnus

Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Porkuni piiskopilinnus · Näe rohkem »

Posvoli leping

Posvoli leping ehk Pozwoli leping (ka Pozvoli, Poswoli või Pasvalysi leping), ka Posvoli rahu sõlmiti Vana-Liivimaa (eestkätt Liivi ordu) ja Poola-Leedu vahel 14. septembril 1557.

Uus!!: Liivi sõda ja Posvoli leping · Näe rohkem »

Pragi

Pragi (ka: Koiola) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas Orajõe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Pragi · Näe rohkem »

Prandi

Prandi (ajalooliselt ka Kardina) on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Prandi · Näe rohkem »

Preedi

Preedi on küla Järva maakonnas Järva vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Preedi · Näe rohkem »

Preiļi loss

Preiļi lossi peahoone Preiļi loss (Preiļu pilsmuiža) on loss Lätis Preiļi piirkonnas Preiļi linnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Preiļi loss · Näe rohkem »

Raadi mõis

Raadi mõisa härrastemaja 1927. aastal Raadi mõisakompleks tänapäeval Droonivideo Raadi mõisast ja selle ümbrusest 2021. aasta septembris Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Raadi mõis · Näe rohkem »

Raasiku vald

Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.

Uus!!: Liivi sõda ja Raasiku vald · Näe rohkem »

Radamla

Radmala linnamägi Radamla, transkribeerituna Radamlja) on agrolinnake ja endine alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis Čavusy rajoonis, Radamla külanõukogu halduskeskus. Asula asub Čavusy linnast 20 kilomeetri kaugusel. Asulas on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Asulas on varase rauaaaja asulakoht ja mõisakompleks, millest on säilinud veski. on nime saanud Aleksander Chodkiewiczi järgi, kes oli XVI sajandil selle omanikuks.

Uus!!: Liivi sõda ja Radamla · Näe rohkem »

Raikküla vasallilinnus

Raikküla vasallilinnus (saksa keeles Rayküll) asetses vana haldusjaotuse järgi Harjumaa Rapla kihelkonnas Raikküla mõisas.

Uus!!: Liivi sõda ja Raikküla vasallilinnus · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere · Näe rohkem »

Rakvere ajalugu

Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere ajalugu · Näe rohkem »

Rakvere foogtkond

Rakvere foogtkond Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere foogtkond · Näe rohkem »

Rakvere kirikuaed

Rakvere kirikaed on endine kalmistu (kirikaed) Rakvere kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rakvere linnas Lääne-Viru maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere kirikuaed · Näe rohkem »

Rakvere Kolmainu kirik

Rakvere Kolmainu kirik Rakvere Kolmainu kirik ehk Rakvere Mihkli kirik on kirik Rakveres Pika tänava ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere Kolmainu kirik · Näe rohkem »

Rakvere ordulinnus

Rakvere linnus Rakvere linnus, vaade lõunast Konvendi sisehoov Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel.

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere ordulinnus · Näe rohkem »

Rakvere Püha Mihkli klooster

Rakvere Püha Mihkli klooster oli frantsisklaste klooster keskaegses Rakveres.

Uus!!: Liivi sõda ja Rakvere Püha Mihkli klooster · Näe rohkem »

Rannu vasallilinnus

Rannu vasallilinnus (saksa keeles Randen) oli Tartu piiskopkonnas asunud vasallilinnus, mis tänapäeval on hävinud.

Uus!!: Liivi sõda ja Rannu vasallilinnus · Näe rohkem »

Rasony

Rasony Taevassemineku kirik Rasony (poola keeles Rossony) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Rasony rajooni halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Rasony · Näe rohkem »

Rägavere vald

Rägavere vald oli vald Lääne-Virumaa idaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Rägavere vald · Näe rohkem »

Rüütelkond

Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.

Uus!!: Liivi sõda ja Rüütelkond · Näe rohkem »

Rõngu kirik

Rõngu kirik Rõngu kirik Rõngu Mihkli kirik on kirik Tartu maakonnas Elva vallas Rõngu alevikus.

Uus!!: Liivi sõda ja Rõngu kirik · Näe rohkem »

Rõngu mõis

Rõngu vasallilinnuse varemed Kunagise Rõngu mõisa park Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis (saksa keeles Schloß Ringen) oli rüütlimõis Tartumaal Rõngu kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Rõngu mõis · Näe rohkem »

Rõngu vasallilinnus

Säilinud linnusemüürid 2010. aastal Rõngu vasallilinnus (saksa keeles Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Uus!!: Liivi sõda ja Rõngu vasallilinnus · Näe rohkem »

Rõuge

Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Rõuge · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Rēzekne ordulinnus

Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.

Uus!!: Liivi sõda ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »

Ridala kihelkond

Ridala kirik Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Uus!!: Liivi sõda ja Ridala kihelkond · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Liivi sõda ja Riia loss · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Liivi sõda ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Liivi sõda ja Riigimõis · Näe rohkem »

Ripuka Punamägi

Ripuka Punamägi ehk Ripuka Linnamägi on linnamägi Kärde külas Jõgeva vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Ripuka Punamägi · Näe rohkem »

Risti kabel

Risti kabeli varemed (aprill 2012) Risti kabel (rahvasuus on seda nimetatud Risti kirikuks) oli keskaegne kabel Viljandi maakonnas Viljandi vallas Vanamõisa külas Risti Kabelimäel (Vaadatud 06.05.2015).

Uus!!: Liivi sõda ja Risti kabel · Näe rohkem »

Roosiaed

Roosiaed (Rosengarten) oli Tallinna linna üks vanemaid avalikke aedu, mis asus 13.–16.

Uus!!: Liivi sõda ja Roosiaed · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Liivi sõda ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Liivi sõda ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi Ingeri

Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Rootsi Ingeri · Näe rohkem »

Ropaži ordulinnus

Ropaži ordulinnus (liivi keeles Roudōpois, saksa Rodenpois) oli Liivi ordu Väina liivlaste aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 30 km kaugusel Riiast, Ropaži piirkonnas (Ropažu novads), Ropaži asulas, Lielā Jugla (Suure-Jugla, Die Grosse Jägel) jõe põhjapoolsel eehk paremkaldal, 40 meetrit jõest ja linnuseplatoo asetseb u 38–40 meetrit üle merepinna.

Uus!!: Liivi sõda ja Ropaži ordulinnus · Näe rohkem »

Rozbeķi vasallilinnus

Rozbeķi vasallilinnus (eesti Rosula, saksa keeles Rosenbeck) oli Riia peapiiskopkonna liivlaste asualal paiknenud vasallilinnus, mis asub Lätis Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, linnulennult 19 km kaugusel Lemsalust (läti keeles Limbaži) kagus, 30 km Volmarist (Valmiera) edelas ja 21 km kaugusel Võnnust (Cesis) loodes, Kaņepju ja Divupe oja ühinemiskohas, sellest 180 m põhja pool väikesel künkal.

Uus!!: Liivi sõda ja Rozbeķi vasallilinnus · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhja kihelkond

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.

Uus!!: Liivi sõda ja Ruhja kihelkond · Näe rohkem »

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Uus!!: Liivi sõda ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »

Ruila mõis

Ruila mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Ruila mõis · Näe rohkem »

Ruunavere

Ruunavere on paikkond (varem küla) Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka küla alal.

Uus!!: Liivi sõda ja Ruunavere · Näe rohkem »

Ruunavere lahing

Ruunavere lahing oli Liivi sõja raames 13. veebruaril (vkj 3. veebruaril) 1567 Harjumaa piiril Ruunavere veski juures toimunud lahing Poola ja Rootsi vägede vahelhttp://www.ruunawere.ee/ajalugu/ (vaadatud 26.10.2015).

Uus!!: Liivi sõda ja Ruunavere lahing · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Liivi sõda ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Uus!!: Liivi sõda ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Liivi sõda ja Saaremaa · Näe rohkem »

Sabile ordulinnus

Sabile linna vapp, millel on kuulsa viinamarjakobara kujutis Sabile ordulinnus (saksa keeles Zabeln an der Abau, ladina keeles Zabele, Sabele) oli Liivi ordu kivist kastell-linnus Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas (Talsu novads) Sabile linnas Abava jõe põhjakaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Sabile ordulinnus · Näe rohkem »

Salomon Henning

Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.

Uus!!: Liivi sõda ja Salomon Henning · Näe rohkem »

Sõdade loend

Siin on loetletud sõdu kronoloogilises järjekorras.

Uus!!: Liivi sõda ja Sõdade loend · Näe rohkem »

Sõmerpalu mõis

Sõmerpalu mõis (saksa keeles Sommerpahlen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).

Uus!!: Liivi sõda ja Sõmerpalu mõis · Näe rohkem »

Sõmerpalu vasallilinnus

Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Sõmerpalu vasallilinnus · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Liivi sõda ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Setomaa · Näe rohkem »

Sillamäe

Vaade Mere puiesteele ja Sillamäe rannapromenaadile Sillamäe on linn Ida-Viru maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Sillamäe · Näe rohkem »

Simeon Bekbulatovitš

Simeon Bekbulatovitš (aastani 1573 Sain-Bulat; vene Симеон Бекбулатович; tatari Sain Bulat xan; surnud 5. jaanuar 1616) oli Kassimovi khaan 1568–1573, väepealik Liivi sõjas ja opritšnina järel 1575–1576 kogu Venemaa suurvürst ja tsaar.

Uus!!: Liivi sõda ja Simeon Bekbulatovitš · Näe rohkem »

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Soome ajalugu · Näe rohkem »

Soome keskaeg

Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.

Uus!!: Liivi sõda ja Soome keskaeg · Näe rohkem »

Stabegi vasallilinnus

Stabegi vasallilinnus (Stābeġi, läti keeles ka Stakenbergi, saksa Eichenangern) asetses Aloja piirkonnas 1 km Alojast kirde pool endise Stackelbergide valduses olnud mõisasüdame asukohas.

Uus!!: Liivi sõda ja Stabegi vasallilinnus · Näe rohkem »

Stür den Kerl

Stür den Kerl (alamsaksa 'tõrju vaenlast') oli torn Toompea linnuse kagunurgal.

Uus!!: Liivi sõda ja Stür den Kerl · Näe rohkem »

Suure-Jaani kirik

Suure-Jaani Johannese kirik on kindluskirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas aadressil Järve tänav 4.

Uus!!: Liivi sõda ja Suure-Jaani kirik · Näe rohkem »

Taani kuninga aed

Taani Kuninga aed ja Tallitorn Taani kuninga aed ja Neitsitorn Värav, vaade Taani kuninga aiast Taani kuninga aed on haljasala Tallinna vanalinnas Rüütli tänavast läänes.

Uus!!: Liivi sõda ja Taani kuninga aed · Näe rohkem »

Taani valdused Eestis

Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.

Uus!!: Liivi sõda ja Taani valdused Eestis · Näe rohkem »

Tahkuranna mõis

Mõisa peahoone loodest Peahoone edelast Tahkuranna mõis (saksa keeles Tackerort) oli riigimõis Häädemeeste kihelkonnas Pärnumaal, Pärnu lahe idakaldal u 20 km Pärnust lõunas.

Uus!!: Liivi sõda ja Tahkuranna mõis · Näe rohkem »

Tallinna all-linn

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna all-linn · Näe rohkem »

Tallinna hobuveski

Tallinna Hobuveski on Tallinna vanalinnas Renteni torni ja Oleviste kiriku juures Laboratooriumi ja Laia tänava ühinemiskohal, aadressil Lai tänav 47 asuv ümara põhiplaaniga paekivist hoone, mis ehitati asuv 14. sajandil.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna hobuveski · Näe rohkem »

Tallinna Jaani seegi kirik

Jaani seegi kirik 2004. aastal Tallinna Jaani seegi kirik on kirik Tallinna kesklinnas Tartu maantee alguses.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna Jaani seegi kirik · Näe rohkem »

Tallinna Kaarli kirik

Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna Kaarli kirik · Näe rohkem »

Tallinna piiramine (1570–1571)

Tallinna piiramine oli 7 kuu jooksul (1570–1571) Moskva tsaaririigi vasalli, Liivimaa kuninga Magnuse ja teda toetanud Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna piiramine (1570–1571) · Näe rohkem »

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.

Uus!!: Liivi sõda ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli muuseum

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus Tartu Ülikooli muuseum on 1803.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu Ülikooli muuseum · Näe rohkem »

Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu Jaani kirik · Näe rohkem »

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu maks · Näe rohkem »

Tartu Püha Maarja kirikaed

MUSTAND: Tänapäeval asub Tartu Maarja kirik Pepleri tänaval, kuid vana Maarja kirik ja kirikaed asusid praeguse Tartu Ülikooli peahoone kohal (Ülikooli 18b) ja vahetus läheduses.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu Püha Maarja kirikaed · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1558)

Pihkva vürstiriigi valdused Tartu piiramine leidis aset Liivi sõja ajal 1558.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu piiramine (1558) · Näe rohkem »

Tartu piiskopilinnus

Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu rahuleping (1564)

Tartu rahuleping oli Liivi sõja ajal septembris 1564 Venemaa ja Rootsi vahel Tartus sõlmitud vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu rahuleping (1564) · Näe rohkem »

Tartu toomkapiitel

Tartu toomkapiitel oli Tartus 13. sajandist 1558.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu toomkapiitel · Näe rohkem »

Tartu toomkirik

Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »

Tartu vana Maarja kirik

Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartu vana Maarja kirik · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Tartumaa · Näe rohkem »

Tarvastu ordulinnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist.Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Tarvastu kabel Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal.

Uus!!: Liivi sõda ja Tarvastu ordulinnus · Näe rohkem »

Tarvastu vald

Tarvastu vald oli vald Viljandi maakonnas Võrtsjärve läänekaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Tarvastu vald · Näe rohkem »

Tatari asum

Tatari asum on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Tatari asum · Näe rohkem »

Tšeremissi sõjad

Tšeremissi sõjad (vene keeles Черемисские войны, mari keeles марий-влак сарышт või Черемис-влакын сарышт) olid rida sõjalisi konflikte maride (tšeremisside) ja Venemaa vahel alates Kaasani langemisest 1552.

Uus!!: Liivi sõda ja Tšeremissi sõjad · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: Liivi sõda ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Tönnes Maydell (täpsustus)

Tönnes Maydell on olnud mitme Maydellide perekonda kuulunud inimese nimi.

Uus!!: Liivi sõda ja Tönnes Maydell (täpsustus) · Näe rohkem »

Tõdu mõis

Tõdu mõis (saksa keeles Tödwenshof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 26.01.2016).

Uus!!: Liivi sõda ja Tõdu mõis · Näe rohkem »

Tõnismäe Antoniuse kabel

Antoniuse kabel asus Tallinnas, arvatavasti nüüdse Hariduse tänava lääneküljel, Pärnu maantee ristmiku lähedal Antoniuse kalmistul.

Uus!!: Liivi sõda ja Tõnismäe Antoniuse kabel · Näe rohkem »

Tõravere

Tõravere on alevik Tartu maakonnas Nõo vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Tõravere · Näe rohkem »

Tõstamaa mõis

Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Tõstamaa mõis · Näe rohkem »

Tillmann Bredenbach

Tillmann Bredenbach (1526–1587) oli saksa katoliiklik vaimulik ja kirjamees.

Uus!!: Liivi sõda ja Tillmann Bredenbach · Näe rohkem »

Tirza

left Tirza on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Tirza valla halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Tirza · Näe rohkem »

Toolse ordulinnus

Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.

Uus!!: Liivi sõda ja Toolse ordulinnus · Näe rohkem »

Toomemägi

Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Toomemägi · Näe rohkem »

Toomkool

Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.

Uus!!: Liivi sõda ja Toomkool · Näe rohkem »

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Uus!!: Liivi sõda ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »

Uła

Uła, ka Vuła, valgevene keeles У́ла või Ву́ла, poola keeles Ułła, on agrolinnake (varem linn, alev ja küla) Valgevenes Viciebski oblasti Biešankovičy rajoonis, Uła külanõukogu halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Uła · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Liivi sõda ja Uexküll · Näe rohkem »

Urvaste kirik

Urvaste kirik mais 2009 pisi Urvaste Püha Urbanuse kirik on kirik Võru maakonnas Antsla vallas Kirikukülas.

Uus!!: Liivi sõda ja Urvaste kirik · Näe rohkem »

Uue-Kastre piiskopilinnus

Uue-Kastre linnuse territoorium Uue-Kastre piiskopilinnus (saksa keeles Warbecke, Bischofsburg Warbeck) oli arvatavasti 14. sajandil ehitatud Tartu piiskopkonna linnus.

Uus!!: Liivi sõda ja Uue-Kastre piiskopilinnus · Näe rohkem »

Uuemõisa mõis (Pöide)

Uuemõisa mõis (saksa keeles Neuenhof) oli riigimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Liivi sõda ja Uuemõisa mõis (Pöide) · Näe rohkem »

Uusaeg

Uusaeg, ka modernsus (inglise keeles modernity, modern times) on ajalooperiood umbes 1500 kuni umbes 1914/1918, seega suurtest maadeavastustest ja renessansist Esimese maailmasõjani.

Uus!!: Liivi sõda ja Uusaeg · Näe rohkem »

Vaabina

Vaabina on küla Võru maakonnas Antsla vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Vaabina · Näe rohkem »

Vaabina vasallilinnus

Vaabina linnuse territoorium 2014. aastal. Vaade idast linnuseala lääneplatoole Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Vaabina vasallilinnus · Näe rohkem »

Vaiste mõis

Vaiste mõis (saksa keeles Waist) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Vaiste mõis · Näe rohkem »

Vaivara kihelkond

Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Liivi sõda ja Vaivara kihelkond · Näe rohkem »

Valgevene ajalugu

Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.

Uus!!: Liivi sõda ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »

Valipe

Valipe on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla idaosas Soonlepa lahe põhjakaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Valipe · Näe rohkem »

Vana-Kastre piiskopilinnus

Vana-Kastre piiskopilinnus (saksa keeles Oldentorne, Oldenturn) asub Tartu maakonnas Kastre vallas Vana-Kastre külas.

Uus!!: Liivi sõda ja Vana-Kastre piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Liivi sõda ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vana-Väina ordulinnus

Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.

Uus!!: Liivi sõda ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »

Vanamõisa (Viljandi)

Vanamõisa on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: Liivi sõda ja Vanamõisa (Viljandi) · Näe rohkem »

Vao mõis

Tornlinnus Vao mõis oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.

Uus!!: Liivi sõda ja Vao mõis · Näe rohkem »

Vasknarva

Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.

Uus!!: Liivi sõda ja Vasknarva · Näe rohkem »

Vasknarva foogtkond

Vasknarva foogtkonna asend Vasknarva foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Liivi sõda ja Vasknarva foogtkond · Näe rohkem »

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.

Uus!!: Liivi sõda ja Vastseliina piiskopilinnus · Näe rohkem »

Vastseliina vald

Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Vastseliina vald · Näe rohkem »

Vatla mõis

Vatla mõisa peahoones tegutses kuni 2017. aasta kevadeni Vatla Põhikool Vatla mõis (saksa keeles Wattel) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Vatla mõis · Näe rohkem »

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Uus!!: Liivi sõda ja Vürstlik piiskop · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivi sõda ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.

Uus!!: Liivi sõda ja Võnnu lahing · Näe rohkem »

Võnnu lahing (1578)

Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.

Uus!!: Liivi sõda ja Võnnu lahing (1578) · Näe rohkem »

Võnnu ordulinnus

Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).

Uus!!: Liivi sõda ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Liivi sõda ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vecdaugava

Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².

Uus!!: Liivi sõda ja Vecdaugava · Näe rohkem »

Velikije Luki

Velikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Velikije Luki · Näe rohkem »

Velise vasallilinnus

Velise vasallilinnus (saksa keeles Schloß Felx või Schloß Felks) oli keskaegne linnus Vigala kihelkonnas Velisel.

Uus!!: Liivi sõda ja Velise vasallilinnus · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Liivi sõda ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda

Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.

Uus!!: Liivi sõda ja Vene-Poola sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Liivi sõda ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda

Vene-Rootsi sõja all võidakse silmas pidada mitut erinevat sõda.

Uus!!: Liivi sõda ja Vene-Rootsi sõda · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Liivi sõda ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Liivi sõda ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Ventspilsi ordulinnus

Ventspilsi ordulinnus (ka Vindavi ordulinnus; läti Ventspils ordeņa pils; saksa Schloß Windau) on endine Liivimaa ordu Vindavi komtuuride linnus Lätis Ventspilsi piirkonnas Ventspilsis.

Uus!!: Liivi sõda ja Ventspilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Viļaka

Viļaka (latgali keeles Vileks, saksa keeles Marienhausen, poola keeles Maryenhauz) on linn Lätis Latgales Balvi piirkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Viļaka · Näe rohkem »

Vigala vasallilinnus

Vigala vasallilinnus oli keskaegne Uexküllide suguvõsale kuulunud linnus Lääne-Eestis Vigala kihelkonnas.

Uus!!: Liivi sõda ja Vigala vasallilinnus · Näe rohkem »

Viimne reliikvia

"Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969.

Uus!!: Liivi sõda ja Viimne reliikvia · Näe rohkem »

Viimsi Kuradikoobas

Viimsi Kuradikoobas Viimsi Kuradikoobas (ka Viimsi koobas) on inimese kaevatud koobas Harju maakonnas Viimsi vallas Lubja külas Viimsi Lubjamäe kirdetipus.

Uus!!: Liivi sõda ja Viimsi Kuradikoobas · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi · Näe rohkem »

Viljandi ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) linna ajaloost.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi ajalugu · Näe rohkem »

Viljandi Jaani kirik

pisi Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik, kus tegutseb EELK Viljandi Jaani kogudus.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi Jaani kirik · Näe rohkem »

Viljandi lahing

Viljandi lahingu all on tuntud mitu sõjalist konflikti.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi lahing · Näe rohkem »

Viljandi linnakirik

Viljandi linnakirik oli 14. sajandil ehitatud ning evangelist Johannesele ja pühale Klaarale pühitsetud kirik, mis paiknes turuväljaku ääres (praegune Johan Laidoneri plats).

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi linnakirik · Näe rohkem »

Viljandi linnamüür

Viljandi linnamüür oli põhiliselt 14. sajandil ehitatud ja 16. sajandil täiendatud Viljandi linnakindlustus, mille väikesi osi on säilinud tänapäevani ja need on eksponeeritud (Arkaadia aias ja Viljandi raekoja taga; Kauba tänava alguses on osa Riia väravast).

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi linnamüür · Näe rohkem »

Viljandi ordulinnus

Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »

Viljandi piiramine (1560)

Viljandi piiramine toimus 1560.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandi piiramine (1560) · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Liivi sõda ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Vilno leping

Vilno lepingu või Vilniuse lepingu all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest lepingutest.

Uus!!: Liivi sõda ja Vilno leping · Näe rohkem »

Vilno leping (1559)

Vilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559.

Uus!!: Liivi sõda ja Vilno leping (1559) · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Liivi sõda ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Uus!!: Liivi sõda ja Virtsu · Näe rohkem »

Virtsu vasallilinnus

Linnuse varemed suvel 2007 Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus.

Uus!!: Liivi sõda ja Virtsu vasallilinnus · Näe rohkem »

Viru värava bastion

Kõrge Viru värava bastion (saksa keeles Hoch-Lehmpforten-Bastion) oli 16. sajandi teisel poolel, pärast Vene-Liivimaa sõja puhkemist rajatud kaitserajatis Viru värava eesvärava ees.

Uus!!: Liivi sõda ja Viru värava bastion · Näe rohkem »

Viru-Nigula kihelkond

Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Uus!!: Liivi sõda ja Viru-Nigula kihelkond · Näe rohkem »

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Uus!!: Liivi sõda ja Virumaa · Näe rohkem »

Vitsebsk

Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.

Uus!!: Liivi sõda ja Vitsebsk · Näe rohkem »

Volmari ordulinnus

Volmari vana apteek linnusevaremetes, kus nüüd asub Volmari muuseum Linnusevaremed hilisõhtul Volmari ordulinnus (saksa Wolmar, läti Valmiera, ladina Woldemaria) oli Liivi ordule kuulunud suurlinnus, mis asub Lätis Volmari linnas Raatesi oja, (Piiskopi kraav, Rates upite, Ratsupe, Mühlbach, Rathe fluss, Bischof Graben) looke ja linnusest lõuna poolt mööda voolava Koiva jõe vahelisel kõrgel kaldaneemikul.

Uus!!: Liivi sõda ja Volmari ordulinnus · Näe rohkem »

Vormsi

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.

Uus!!: Liivi sõda ja Vormsi · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Liivi sõda ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)

Winrich von Kniprode (surnud ööl vastu 6. novembrit 1419) oli Saare-Lääne piiskop aastatel 1385–1419.

Uus!!: Liivi sõda ja Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Wolfgang Schutzbar

Wolfgang Schutzbar, teise nimega Milchling (1483–1566) oli Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (administraator) aastatel 1543–1566.

Uus!!: Liivi sõda ja Wolfgang Schutzbar · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg (ordunõunik)

Wolter von Plettenberg (enne 1518. aastat – pärast 1559. aastat) oli Liivimaa aadlik, ordunõunik.

Uus!!: Liivi sõda ja Wolter von Plettenberg (ordunõunik) · Näe rohkem »

Yadigar Muhammad

Kaasani khaani ristimine Yadigar Muhammad (vene Ядыгар-Мухаммед; tatari Yädegär Möxämmäd; 1522 – 1565) oli Kaasani khaan märtsist oktoobrini 1552.

Uus!!: Liivi sõda ja Yadigar Muhammad · Näe rohkem »

1. aprill

Uus!!: Liivi sõda ja 1. aprill · Näe rohkem »

1. veebruar

Uus!!: Liivi sõda ja 1. veebruar · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Liivi sõda ja 10. august · Näe rohkem »

13. veebruar

13.

Uus!!: Liivi sõda ja 13. veebruar · Näe rohkem »

15. september

15.

Uus!!: Liivi sõda ja 15. september · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Liivi sõda ja 1558 · Näe rohkem »

1560. aasta Läänemaa ülestõus

1560.

Uus!!: Liivi sõda ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus · Näe rohkem »

1567

1567.

Uus!!: Liivi sõda ja 1567 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Liivi sõda ja 1583 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Liivi sõda ja 16. sajand · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Liivi sõda ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Liivi sõda ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Liivi sõda ja 20. august · Näe rohkem »

21. august

21.

Uus!!: Liivi sõda ja 21. august · Näe rohkem »

22. jaanuar

22.

Uus!!: Liivi sõda ja 22. jaanuar · Näe rohkem »

22. veebruar

22.

Uus!!: Liivi sõda ja 22. veebruar · Näe rohkem »

23. jaanuar

23.

Uus!!: Liivi sõda ja 23. jaanuar · Näe rohkem »

23. veebruar

23.

Uus!!: Liivi sõda ja 23. veebruar · Näe rohkem »

24. august

24.

Uus!!: Liivi sõda ja 24. august · Näe rohkem »

4. veebruar

Uus!!: Liivi sõda ja 4. veebruar · Näe rohkem »

9. august

Uus!!: Liivi sõda ja 9. august · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Liivimaa sõda.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika