Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Linnusepiirkond

Index Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

31 suhted: Autine, Ümera (ajalooline piirkond), Cesvaine piiskopilinnus, Dzērbene piiskopilinnus, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti esiajalugu, Eesti haldusjaotus, Jersika vürstiriik, Koiva liivlased, Latgalid, Läänemaa, Lembitu, Liivimaa ristisõda, Linnus, Lokstiņi vasallilinnus, Muinaskihelkond, Muinasmaakond, Pärnumaa, Sakala, Seelid, Skujene ordulinnus, Sotecle, Sotecle linnus, Suntaži piiskopilinnus, Tālava, Trikāta (ajalooline piirkond), Ugandi, Vakus, Vana-Pebalgi piiskopilinnus, Venemaa ajalugu.

Autine

Läti kivilinnused ja piirkonnad 1185-1230 Autine oli 13.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Autine · Näe rohkem »

Ümera (ajalooline piirkond)

Ümera oli 13.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Ümera (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Cesvaine piiskopilinnus

jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »

Dzērbene piiskopilinnus

Dzērbene piiskopilinnus (eesti keeles varem ka Serbeni, saksa Serben) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke- ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Dzērbene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Eesti haldusjaotus · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »

Koiva liivlased

Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Koiva liivlased · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Latgalid · Näe rohkem »

Läänemaa

Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Läänemaa · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Lembitu · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Linnus · Näe rohkem »

Lokstiņi vasallilinnus

Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Lokstiņi vasallilinnus · Näe rohkem »

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »

Muinasmaakond

Maakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Muinasmaakond · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Sakala

Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Sakala · Näe rohkem »

Seelid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Seelid · Näe rohkem »

Skujene ordulinnus

Skujene ordulinnus (eesti Skujeni, saksa Schujen an der Ammat) oli Liivi ordu lätlaste Autine linnusepiirkonna aladel asunud majanduslinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 82 km kaugusel Riiast (38 km Siguldani ja 28 km Võndu), tänapäeva Amata piirkonnas (Amatas novads), Skujene vallas (Skujenes pagasts), Skujene asulas, Skujene luteri kiriku lähedal järsuveerulise künka otsas.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Skujene ordulinnus · Näe rohkem »

Sotecle

Sotecle oli 13.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Sotecle · Näe rohkem »

Sotecle linnus

Sotecle linnus oli 13.–14.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Sotecle linnus · Näe rohkem »

Suntaži piiskopilinnus

Suntaži piiskopilinnus (eesti Suntseli, saksa Sunzel) oli Riia peapiiskopkonna Väina liivlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel Riiast, Ogre piirkonnas (Ogres novads), Ogre linnas, Mazā Jugla (Väike-Jugla, Klein Jegel) jõe põhjapoolsel e. paremkaldal, Maza Jugla vasakpoolse lisajõe Abze (Die Abse) suudmekoha lähedal.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Suntaži piiskopilinnus · Näe rohkem »

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Tālava · Näe rohkem »

Trikāta (ajalooline piirkond)

Trikāta (Tricatua) oli 13.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Ugandi · Näe rohkem »

Vakus

Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Vakus · Näe rohkem »

Vana-Pebalgi piiskopilinnus

Vana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Vana-Pebalgi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Linnusepiirkond ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »