Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Liustikusete

Index Liustikusete

Liustikusete ehk glatsiaalne sete on liustiku ja tema sulavete poolt kokkukuhjatud purdosakeste settimisel tekkinud sete.

15 suhted: Gattšina, Harilik ebatsuuga, Kanada kuusk, Kanada tsuuga, Läänemänd, Löss, Maateaduste mõisteid (L), Minnesota, Otsamoreen, Proterosoikum, Sedimentoloogia mõisteid, Teemant, Tore nulg, Valga maakond, Volli Kalm.

Gattšina

Gattšina sõjaväekaardil (1913) Gattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus.

Uus!!: Liustikusete ja Gattšina · Näe rohkem »

Harilik ebatsuuga

Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.

Uus!!: Liustikusete ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »

Kanada kuusk

Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.

Uus!!: Liustikusete ja Kanada kuusk · Näe rohkem »

Kanada tsuuga

Kanada tsuuga (Tsuga canadensis) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.

Uus!!: Liustikusete ja Kanada tsuuga · Näe rohkem »

Läänemänd

Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Uus!!: Liustikusete ja Läänemänd · Näe rohkem »

Löss

Lössiplatoo Hiinas Hunyuani lähedal Shanxi provintsis Löss Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete, mis koosneb peamiselt aleuriidist ning vähemal määral saviosakestest ja peeneteralisest liivast.

Uus!!: Liustikusete ja Löss · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (L)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.

Uus!!: Liustikusete ja Maateaduste mõisteid (L) · Näe rohkem »

Minnesota

Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.

Uus!!: Liustikusete ja Minnesota · Näe rohkem »

Otsamoreen

Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne.

Uus!!: Liustikusete ja Otsamoreen · Näe rohkem »

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.

Uus!!: Liustikusete ja Proterosoikum · Näe rohkem »

Sedimentoloogia mõisteid

Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.

Uus!!: Liustikusete ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Liustikusete ja Teemant · Näe rohkem »

Tore nulg

Tore nulg (Abies magnifica) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Uus!!: Liustikusete ja Tore nulg · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Liustikusete ja Valga maakond · Näe rohkem »

Volli Kalm

Volli Kalm 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril. Paremal Kersti KaljulaidVolli Kalm 2017. aastal Tartu ülikooli aulas pärast rektoriks tagasivalimist kõnet pidamas Tartu ülikooli aula enne Volli Kalmu ärasaatmistseremooniat Volli Kalm (10. veebruar 1953 Aluste, Vändra rajoon – 23. detsember 2017 Kääriku) oli eesti geoloog, 1.

Uus!!: Liustikusete ja Volli Kalm · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Glatsiaalne sete, Glatsiaalsed setted, Liustikusetted.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »