Kiiremini kui brauser!
117 suhted: A Model of the Universe, A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful, Aatom, Adiafoorid, Aeg, Ajafilosoofia, Ajalugu ja loodusteadus, Ajategurimajandus, Aksioom, Alfred Ayer, Alusepanek kommete metafüüsikale, An Essay on Free Will, Anomaalne monism, Archimedese seadus, Artefakt, Artiklid kultuuritüpoloogiast, Ateism, Üleloomulikkus, Berkeley interpretatsioon, Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Bruno Mölder, Carl Hempel, David Lewis, Deism, Determinism, Diferentsiaalvõrrand, Dimensionaalanalüüs, Dogmadeta teadus, Donald Davidson, E. O. Wilson, Emergentsus, Enn Kasak, Entiteedirealism, Epifenomenalism, Esa Saarinen, Esmasus, teisasus, kolmasus, Evald Iljenkov, Explanation and Reference, F-teadus, Fact, Fiction, and Forecast, Füüsik, Füüsikaseadus, Fenomenalism, Filosoofia mõisteid, G. E. M. Anscombe, Gay-Lussaci seadus, Ian Hacking, Imed Uues Testamendis, Immanuel Kant, ..., Induktsionism, Intelligentne disain, Ivan Orlov, James Watson, Johannes Hint, Jumalakogemus, Kalevi Kull, Karl Popper, Katse-eksituse meetod, Keemiaseadused, Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal, Koperniku printsiip, Kosmoloogia, Kreatsionism, La Philosophie du non, Lagunemine, Laskuv põhjuslikkus, Leo Näpinen, Life's Irreducible Structure, Logik der Forschung, Loodus, Looduse ühetaolisus, Loodusteadused, Loogiline võimalikkus, Love, Friendship, and the Self, Maailm kui tahe ja kujutlus, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (U), Meaning and Knowledge, Metaphysics, Michael Tooley, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Moore'i seadus, Moraalne vastutus, Muinasjutt, Must auk, Natural Theology, Ned Markosian, Newtoni seadused, Norra erakondade loend, Paul Grice, Paul Thagard, Peter Achinstein, Peter van Inwagen, Philosophy of Science: A Contemporary Approach, Platonism, Realism (teadus), Roy Holland, Sümmeetriline Universum, Seadus (täpsustus), Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic, Stokesi seadus, Suur Pauk, Tõde ja meetod, Tõestus, Teadusfilosoofia, Teadusfilosoofia mõisteid, Teaduslik meetod, Tegevusfilosoofia, The Significance of Philosophical Scepticism, The Structure of Biological Science, Tihkaine füüsika, Uniformism, Vaba tahe, Vaba tahte probleem, Vabadus, Wilhelm Windelband. Laienda indeks (67 rohkem) »
A Model of the Universe
"A Model of the Universe: Space-Time, Probability, and Decision" on Storrs McCalli filosoofiline raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja A Model of the Universe · Näe rohkem »
A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful
"A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful" ("Filosoofiline uurimus meie üleva- ja kauniideest") ehk lühendatult "A Philosophical Enquiry" on Edmund Burke'i filosoofiline teos.
Uus!!: Loodusseadus ja A Philosophical Enquiry into the Origin of our Ideas of the Sublime and Beautiful · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Loodusseadus ja Aatom · Näe rohkem »
Adiafoorid
Adiafoorid (vanakreeka ja ladina adiaphora) on filosoofias ja teoloogias eetika seisukohast neutraalsed, hea ja halva vahepealsed asjad.
Uus!!: Loodusseadus ja Adiafoorid · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Loodusseadus ja Aeg · Näe rohkem »
Ajafilosoofia
Ajafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaga seotud metafüüsiliste ja epistemoloogiliste probleemidega.
Uus!!: Loodusseadus ja Ajafilosoofia · Näe rohkem »
Ajalugu ja loodusteadus
"Ajalugu ja loodusteadus" ("Geschichte und Naturwissenschaft") oli Wilhelm Windelbandi kõne Straßburgi ülikooli rektori ametisse astumise puhul 1. mail 1894.
Uus!!: Loodusseadus ja Ajalugu ja loodusteadus · Näe rohkem »
Ajategurimajandus
Ajategurimajanduses on niihästi maksud kui ka palgad proportsioonis tööajaga.
Uus!!: Loodusseadus ja Ajategurimajandus · Näe rohkem »
Aksioom
Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.
Uus!!: Loodusseadus ja Aksioom · Näe rohkem »
Alfred Ayer
Alfred Ayer Alfred Jules Ayer (hüüdnimi Freddie; 29. oktoober 1910 London – 27. juuni 1989) oli inglise filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Alfred Ayer · Näe rohkem »
Alusepanek kommete metafüüsikale
"Alusepanek kommete metafüüsikale" (Grundlegung zur Metaphysik der Sitten) on Immanuel Kanti esimene raamat eetikast.
Uus!!: Loodusseadus ja Alusepanek kommete metafüüsikale · Näe rohkem »
An Essay on Free Will
"An Essay on Free Will" ("Essee vabast tahtest") on Peter van Inwageni filosoofiline raamat, mis ilmus Oxfordis Clarendon Pressi väljaandel 1983.
Uus!!: Loodusseadus ja An Essay on Free Will · Näe rohkem »
Anomaalne monism
Anomaalne monism on vaimufilosoofias keha ja vaimu probleemile pakutud lahendus, mille kohaselt iga vaimusündmus on identne mõne füüsilise sündmusega, kuid vaimusündmustena kirjeldatuna ei allu nad rangetele füüsilistele loodusseadustele.
Uus!!: Loodusseadus ja Anomaalne monism · Näe rohkem »
Archimedese seadus
Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
Uus!!: Loodusseadus ja Archimedese seadus · Näe rohkem »
Artefakt
Artefakt ehk tehis on inimeste tehtud või ümber kujundatud ese.
Uus!!: Loodusseadus ja Artefakt · Näe rohkem »
Artiklid kultuuritüpoloogiast
"Artiklid kultuuritüpoloogiast" ("Статьи по типологии культуры: Материалы к курсу теории литературы") on kaks Juri Lotmani artiklite valimikku, mis ilmusid 1970 ja 1973.
Uus!!: Loodusseadus ja Artiklid kultuuritüpoloogiast · Näe rohkem »
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Uus!!: Loodusseadus ja Ateism · Näe rohkem »
Üleloomulikkus
Jeesus Kristus kõnnib läbi vee (Ivan Aivazovski (1817–1900) maali järgi) Üleloomulikkus on omadus, mis tähistab millegi jäämist väljapoole tavalisele inimesele tavapäraste meeleelundite abil kättesaadavat maailma.
Uus!!: Loodusseadus ja Üleloomulikkus · Näe rohkem »
Berkeley interpretatsioon
Berkeley interpretatsioon (ka Berkeley-Kopenhaageni interpretatsioon) kvantmehaanikas on kvantmehaanika interpretatsioon, mis viitab immaterialistlikule filosoofiakontseptsioonile, mille autor oli 17.–18.
Uus!!: Loodusseadus ja Berkeley interpretatsioon · Näe rohkem »
Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust
"Biosemotik: En afhandling om livets tegn og tegnenes liv" ("Biosemiotics: An Examination into the Signs of Life and the Life of Signs"; "Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust") on Jesper Hoffmeyeri raamat biosemiootikast.
Uus!!: Loodusseadus ja Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust · Näe rohkem »
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Uus!!: Loodusseadus ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »
Bruno Mölder
Bruno Mölder 2014. aasta 2. detsembril seminaril "Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" Bruno Mölder (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Bruno Mölder · Näe rohkem »
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Loodusseadus ja Carl Hempel · Näe rohkem »
David Lewis
David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio – 14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja David Lewis · Näe rohkem »
Deism
Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse olevikus.
Uus!!: Loodusseadus ja Deism · Näe rohkem »
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Uus!!: Loodusseadus ja Determinism · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Loodusseadus ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Dimensionaalanalüüs
Dimensionaalanalüüs ehk ühikanalüüs on füüsikaliste suuruste vaheliste seoste leidmise meetod, mis põhineb nende suuruste dimensioonidel.
Uus!!: Loodusseadus ja Dimensionaalanalüüs · Näe rohkem »
Dogmadeta teadus
"Dogmadeta teadus: Uuriva vaimu vabastamine" on Rupert Sheldrake'i raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja Dogmadeta teadus · Näe rohkem »
Donald Davidson
Donald Herbert Davidson (6. märts 1917 Springfield, Massachusetts – 30. august 2003 Berkeley, California) oli ameerika filosoof, analüütilise filosoofia suurkujusid.
Uus!!: Loodusseadus ja Donald Davidson · Näe rohkem »
E. O. Wilson
Edward Osborne Wilson (2003) Edward Osborne Wilson (2007) Edward Osborne Wilson (10. juuni 1929 Birmingham, Alabama – 26. detsember 2021) oli ameerika entomoloog (mürmekoloog), sotsiobioloog, teoreetik ja loodusteadlane.
Uus!!: Loodusseadus ja E. O. Wilson · Näe rohkem »
Emergentsus
mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.
Uus!!: Loodusseadus ja Emergentsus · Näe rohkem »
Enn Kasak
Enn Kasak (2002) Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008) Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.
Uus!!: Loodusseadus ja Enn Kasak · Näe rohkem »
Entiteedirealism
Entiteedirealism on teadusfilosoofias realismi poolik variant, mis peab reaalseteks ainult entiteete, mitte teooriaid (teaduse seadusi).
Uus!!: Loodusseadus ja Entiteedirealism · Näe rohkem »
Epifenomenalism
Epifenomenalism on filosoofias seisukoht, mille kohaselt on olemas epifenomenid – entiteedid, mis on küll põhjustatud, kuid millel pole tagajärgi (või pole füüsilisi tagajärgi).
Uus!!: Loodusseadus ja Epifenomenalism · Näe rohkem »
Esa Saarinen
Esa Saarinen Esa Jouni Olavi Saarinen (sündinud 27. juulil 1953 Hyvinkääs) on soome filosoof, Helsingi Ülikooli ja Helsingi Tehnikaülikooli õppejõud.
Uus!!: Loodusseadus ja Esa Saarinen · Näe rohkem »
Esmasus, teisasus, kolmasus
Esmasus, teisasus ja kolmasus on Charles Sanders Peirce’i fenomenoloogilised kategooriad, mida ta kasutab kõikide asjade, nähtuste ja tunnetuslike kogemuste kirjeldamiseks.
Uus!!: Loodusseadus ja Esmasus, teisasus, kolmasus · Näe rohkem »
Evald Iljenkov
Evald Vassiljevitš Iljenkov (Эвальд Васильевич Ильенков; 18. veebruar 1924 Smolensk – 21. märts 1979 Moskva) oli vene filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Evald Iljenkov · Näe rohkem »
Explanation and Reference
"Explanation and Reference" ("Seletus ja osutamine") on Hilary Putnami artikkel.
Uus!!: Loodusseadus ja Explanation and Reference · Näe rohkem »
F-teadus
F-teadus (inglise keeles φ-science) on osa teadusest, mille eesmärk on maailma formaalne kirjeldamine.
Uus!!: Loodusseadus ja F-teadus · Näe rohkem »
Fact, Fiction, and Forecast
"Fact, Fiction, and Forecast" on Nelson Goodmani filosoofiline raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja Fact, Fiction, and Forecast · Näe rohkem »
Füüsik
Füüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.
Uus!!: Loodusseadus ja Füüsik · Näe rohkem »
Füüsikaseadus
Füüsikaseadus on füüsikalise loodusseaduse üldistatud formuleering enamasti matemaatilisel kujul.
Uus!!: Loodusseadus ja Füüsikaseadus · Näe rohkem »
Fenomenalism
Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.
Uus!!: Loodusseadus ja Fenomenalism · Näe rohkem »
Filosoofia mõisteid
Siin on loetletud filosoofia mõisteid.
Uus!!: Loodusseadus ja Filosoofia mõisteid · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Gay-Lussaci seadus
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.
Uus!!: Loodusseadus ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »
Ian Hacking
Ian Hacking (2009) Ian MacDougall Hacking (18. veebruar 1936 Vancouver – 10. mai 2023) oli Kanada filosoof ja teadusajaloolane, Balzani auhinna laureaat.
Uus!!: Loodusseadus ja Ian Hacking · Näe rohkem »
Imed Uues Testamendis
Galilea mere peal. Ivan Aivazovski õlimaal ''Kõnnib vee peal,'' 1888. Imed Uues Testamendis on evangeeliumides (neli esimest Uue Testamendi raamatut) kirjeldatud Jeesusele ja tema jüngritele omistatud imeteod.
Uus!!: Loodusseadus ja Imed Uues Testamendis · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Induktsionism
Induktsionism (inglise keeles inductivism) on teadusfilosoofias seisukoht, mille kohaselt teaduse põhimeetod on induktsioon.
Uus!!: Loodusseadus ja Induktsionism · Näe rohkem »
Intelligentne disain
Intelligentne disain ehk arukas disain ehk arukas konstruktsioon ehk mõistuslik kujundamine ehk arukas kujundamine ehk arukas kujundus ehk intelligentne loome (inglise keeles intelligent design) on arvatav Universumi ja elu teatud omaduste seletuseks olev arukas põhjus alternatiivina looduslikule valikule ja muudele suunata protsessidele.
Uus!!: Loodusseadus ja Intelligentne disain · Näe rohkem »
Ivan Orlov
Ivan Jefimovitš Orlov (1886 – hiljemalt 1936) oli vene filosoof, loogik ja tööstuskeemik.
Uus!!: Loodusseadus ja Ivan Orlov · Näe rohkem »
James Watson
DNA kaksikheeliksikujuline struktuur James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928 Chicagos) on USA molekulaarbioloog ja geneetik, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest.
Uus!!: Loodusseadus ja James Watson · Näe rohkem »
Johannes Hint
Johannes Hint (ka Johannes Rudolph Hint; 20. september 1914 Kuusnõmme küla, Saaremaa – 5. september 1985 Patarei vangla, Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor (1963).
Uus!!: Loodusseadus ja Johannes Hint · Näe rohkem »
Jumalakogemus
"Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus" ("The Experience of God: Being, Consciousness, Bliss") on David Bentley Harti raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja Jumalakogemus · Näe rohkem »
Kalevi Kull
Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus 28. veebruaril 2012 Silvi Salupere ja Kalevi Kull eestikeelse õpiku "Semiootika" esitlusel Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, 20. veebruar 2018 Kalevi Kull (paremal) 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal (temast vasemal Rainis Haller ja Oliver Laas) Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik.
Uus!!: Loodusseadus ja Kalevi Kull · Näe rohkem »
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Karl Popper · Näe rohkem »
Katse-eksituse meetod
Katse-eksituse meetod on statistiline meetod, mida kasutatakse peamiselt loodusseaduste uurimisel.
Uus!!: Loodusseadus ja Katse-eksituse meetod · Näe rohkem »
Keemiaseadused
Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.
Uus!!: Loodusseadus ja Keemiaseadused · Näe rohkem »
Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal
Klasik ve klasik olmayan rasyonellik ideali "Klasik ve Klasik Olmayan Akılcılık İdeali" ("Классический и неклассический идеалы рациональности") Merab Mamardashvili'nin felsefi bir eseridir.
Uus!!: Loodusseadus ja Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal · Näe rohkem »
Koperniku printsiip
Koperniku printsiip on filosoofiline printsiip, mille kohaselt inimesel ei ole Universumis erilist, väljavalitud kohta.
Uus!!: Loodusseadus ja Koperniku printsiip · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Loodusseadus ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kreatsionism
Kreatsionism (ladina keeles creatio loomine, omastavas käändes creationis) on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala (või kõrgema olevuse) loodud.
Uus!!: Loodusseadus ja Kreatsionism · Näe rohkem »
La Philosophie du non
"La Philosophie du non: essai d'une philosophie du nouvel esprit scientifique" ("Ei filosoofia: uue teadusliku vaimu filosoofia katse") on Gaston Bachelardi filosoofiline raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja La Philosophie du non · Näe rohkem »
Lagunemine
Männikjärve raba vana laudtee, mis on lagunenud Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks.
Uus!!: Loodusseadus ja Lagunemine · Näe rohkem »
Laskuv põhjuslikkus
Laskuv põhjuslikkus (inglise downward causation) on süsteemi põhjuslik toime oma elementidele.
Uus!!: Loodusseadus ja Laskuv põhjuslikkus · Näe rohkem »
Leo Näpinen
Leo Näpinen (sündinud 17. aprillil 1948) on ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Leo Näpinen · Näe rohkem »
Life's Irreducible Structure
"Life's Irreducible Structure" ("Elu taandumatu struktuur") on Michael Polanyi artikkel.
Uus!!: Loodusseadus ja Life's Irreducible Structure · Näe rohkem »
Logik der Forschung
"Logik der Forschung" ("Uurimistöö loogika") on Karl Popperi filosoofiline raamat, mis ilmus esmaväljaandes 1934.
Uus!!: Loodusseadus ja Logik der Forschung · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Loodusseadus ja Loodus · Näe rohkem »
Looduse ühetaolisus
Looduse ühetaolisus (inglise keeles uniformity of nature) on hüpoteetiline olukord, mis seisneb selles, et mis tahes sündmus mis tahes ajal toimub mõne universaalse, eranditeta loodusseaduse avaldusena.
Uus!!: Loodusseadus ja Looduse ühetaolisus · Näe rohkem »
Loodusteadused
Loodusteadused (inglise natural sciences; ka reaalteadused) on teadusharud, mis uurivad ja selgitavad teaduslikku meetodit kasutades seaduspärasusi, millel põhineb looduse (nii elus- kui eluta loodus) toimimine.
Uus!!: Loodusseadus ja Loodusteadused · Näe rohkem »
Loogiline võimalikkus
Loogiline võimalikkus on kõige lõdvem võimalikkuse tüüp (sealhulgas modaalloogikas).
Uus!!: Loodusseadus ja Loogiline võimalikkus · Näe rohkem »
Love, Friendship, and the Self
"Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons" on Bennett Helmi filosoofiline teos.
Uus!!: Loodusseadus ja Love, Friendship, and the Self · Näe rohkem »
Maailm kui tahe ja kujutlus
"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.
Uus!!: Loodusseadus ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Loodusseadus ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (U)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad U-tähega. ubamaak – settelise või eluviaalse päritoluga rauamaak, mangaanimaak või alumiiniumimaak (boksiit), mis esineb väikeste ümmarguste või oakujuliste moodustistena Uddeni-Wentworthi skaala – udu – uduvihm – uduvine – Ugandi jääaeg – Uhaku lade – uhtaine – uhtekuhik – uhtorg – uhtsavi – uhtsete – uinunud vulkaan – vulkaan, mis hetkel ei tegutse, kuid teeb seda tõenäoliselt tulevikus Ukraina kilp – u-kujuline org – ultraaluseline kivim – tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% umboja – Undulatus asperatus – ungariit – uniformism – printsiip, mille kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud universaallauake – upwelling – uraniniit – uurak – uurdejärv – uuristus – uuristusbaas – uuristusterrass – Uusaegkond – uusjäätumine – U.
Uus!!: Loodusseadus ja Maateaduste mõisteid (U) · Näe rohkem »
Meaning and Knowledge
"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.
Uus!!: Loodusseadus ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »
Metaphysics
"Metaphysics" on Richard Taylori filosoofiline raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja Metaphysics · Näe rohkem »
Michael Tooley
Michael Tooley (sündinud 1941 Kanadas) on USA filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Michael Tooley · Näe rohkem »
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.
Uus!!: Loodusseadus ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »
Moore'i seadus
Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.
Uus!!: Loodusseadus ja Moore'i seadus · Näe rohkem »
Moraalne vastutus
Moraalseks vastutuseks millegi, näiteks teo või tegematajätmise eest peetakse tavaliselt kiituse, laituse või mõne muu moraalse reaktsiooni väärimist selle eest.
Uus!!: Loodusseadus ja Moraalne vastutus · Näe rohkem »
Muinasjutt
Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid.
Uus!!: Loodusseadus ja Muinasjutt · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Loodusseadus ja Must auk · Näe rohkem »
Natural Theology
Esimese Ameerika trüki tiitelleht "Natural Theology: or, Evidences of the Existence and Attributes of the Deity; Collected from the Appearances of Nature" ("Loomulik teoloogia ehk Jumaluse olemasolu ja atribuutide tõendid, kogutud loodusnähtustest") (1802) on William Paley apologeetiline ja religioonifilosoofiline teos.
Uus!!: Loodusseadus ja Natural Theology · Näe rohkem »
Ned Markosian
Ned Markosian on USA filosoof, kes tegeleb metafüüsikaga.
Uus!!: Loodusseadus ja Ned Markosian · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Loodusseadus ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Norra erakondade loend
See artikkel loendab Norra erakondi.
Uus!!: Loodusseadus ja Norra erakondade loend · Näe rohkem »
Paul Grice
Herbert Paul Grice (ta kasutas põhiliselt autorinime Paul Grice, mõne korra ka nimekuju H. P. Grice; 13. märts 1913 Birmingham – 28. august 1988 Berkeley, California) oli Briti filosoof, kes töötas pikka aega USA-s. Ta on tuntud eelkõige uudsete ideede poolest keelefilosoofias (tähenduse loomus, Grice'i maksiimid, implikatuurid).
Uus!!: Loodusseadus ja Paul Grice · Näe rohkem »
Paul Thagard
Paul Richard Thagard (sündinud 28. septembril 1950 Saskatchewani provintsis Yorktonis) on Kanada filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Paul Thagard · Näe rohkem »
Peter Achinstein
Peter Achinstein (sündinud 30. juunil 1935) on USA filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Peter Achinstein · Näe rohkem »
Peter van Inwagen
Peter van Inwagen (sündinud 21. septembril 1942) on USA filosoof, kes on tuntud töödega metafüüsika, religioonifilosoofia ja tegevusfilosoofia vallas.
Uus!!: Loodusseadus ja Peter van Inwagen · Näe rohkem »
Philosophy of Science: A Contemporary Approach
"Philosophy of Science: A Contemporary Approach" ("Teadusfilosoofia: tänapäevane lähenemine") on Alex Rosenbergi raamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse.
Uus!!: Loodusseadus ja Philosophy of Science: A Contemporary Approach · Näe rohkem »
Platonism
Platoni Akadeemia kunagine asupaik Ateenas, 2008. Platonism on mõni filosoofia suund, mis lähtub antiikfilosoof Platoni filosoofia tõlgendustest.
Uus!!: Loodusseadus ja Platonism · Näe rohkem »
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Uus!!: Loodusseadus ja Realism (teadus) · Näe rohkem »
Roy Holland
Roy Fraser Holland (1923 Manchester – 5. märts 2013) oli inglise filosoof, Swansea koolkonna liige.
Uus!!: Loodusseadus ja Roy Holland · Näe rohkem »
Sümmeetriline Universum
"Sümmeetriline Universum" ("Симметричная Вселенная") on Gustav Naani artikkel, mis ilmus 1964.
Uus!!: Loodusseadus ja Sümmeetriline Universum · Näe rohkem »
Seadus (täpsustus)
*Õigusteaduses ja politoloogias nimetatakse seaduseks seadusandliku tegevuse ehk seadusloome produkti.
Uus!!: Loodusseadus ja Seadus (täpsustus) · Näe rohkem »
Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic
"Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic" on Roger Scrutoni filosoofiline teos, mis käsitleb seksifilosoofiat.
Uus!!: Loodusseadus ja Sexual Desire: A Moral Philosophy of the Erotic · Näe rohkem »
Stokesi seadus
Keha vertikaalne liikumine vedelikus. Kujutatud on kehale mõjuvad raskusjõud (allapoole) ja üleslükkejõud (ülespoole) Stokesi seadus on loodusseadus, mis käsitleb vedelikus liikuvale kerale mõjuvat hõõrdetakistust.
Uus!!: Loodusseadus ja Stokesi seadus · Näe rohkem »
Suur Pauk
kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.
Uus!!: Loodusseadus ja Suur Pauk · Näe rohkem »
Tõde ja meetod
"Tõde ja meetod" ("Wahrheit und Methode") on filosoof Hans-Georg Gadameri peateos.
Uus!!: Loodusseadus ja Tõde ja meetod · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Loodusseadus ja Tõestus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Loodusseadus ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia mõisteid
Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.
Uus!!: Loodusseadus ja Teadusfilosoofia mõisteid · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Loodusseadus ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Tegevusfilosoofia
Tegevusfilosoofia ehk teofilosoofia on filosoofia valdkond, mis uurib peamiselt inimeste tahtlikke liigutusi.
Uus!!: Loodusseadus ja Tegevusfilosoofia · Näe rohkem »
The Significance of Philosophical Scepticism
"The Significance of Philosophical Scepticism" ("Filosoofilise skeptitsismi tähtsus/tähenduslikkus/tähendus") on Barry Stroudi filosoofiline raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja The Significance of Philosophical Scepticism · Näe rohkem »
The Structure of Biological Science
"The Structure of Biological Science" on Alex Rosenbergi filosoofiline raamat.
Uus!!: Loodusseadus ja The Structure of Biological Science · Näe rohkem »
Tihkaine füüsika
Tihkaine füüsika ehk kondensaine füüsika on füüsika valdkond, mis uurib aine mikro- ja makroskoopilisi omadusi.
Uus!!: Loodusseadus ja Tihkaine füüsika · Näe rohkem »
Uniformism
Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.
Uus!!: Loodusseadus ja Uniformism · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Loodusseadus ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Vaba tahte probleem
Vaba tahte probleem filosoofias seisneb küsimuses, kas ja kuidas on ühitatavad väide, et inimesel on vaba tahe, ja deterministlik väide, et inimese valikud ja teod on determineeritud või ära määratud füüsikaliste loodusseadustega, inimese bioloogilise loomusega, psühholoogiliste teguritega, Jumalaga või millegi muuga.
Uus!!: Loodusseadus ja Vaba tahte probleem · Näe rohkem »
Vabadus
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.
Uus!!: Loodusseadus ja Vabadus · Näe rohkem »
Wilhelm Windelband
Wilhelm Windelband (enne 1905. aastat) Wilhelm Windelband (11. mai 1848 Potsdam – 22. oktoober 1915 Heidelberg) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa filosoofiaajaloolasi, uuskantiaanluse Badeni koolkonna rajaja.
Uus!!: Loodusseadus ja Wilhelm Windelband · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kausaalne seadus, Loodusseadused, Teaduslik seadus.
