Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Agrokliimavööde, Atsonaalsus, Biogeograafiline rajoneerimine, Bioom, Gavriil Tanfiljev, Geograafiline vööde, Intratsonaalsed mullad, Jäävöönd, Kõrbevöönd, Laialehised metsad, Laialehiste ja segametsade vöönd, Laialehiste metsade vöönd, Lehtmetsavöönd, Maastikusfäär, Maateaduste mõisteid (L), Metsastepivöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Poolkõrbevöönd, Rohe-kärnkonn, Rohtlavöönd, Taimkate, Tsonaalsus, Tundravöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd.
Agrokliimavööde
Agrokliimavööde on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks.
Uus!!: Loodusvöönd ja Agrokliimavööde · Näe rohkem »
Atsonaalsus
Atsonaalsus ehk mittevööndilisus on maastiku- ehk geograafilise sfääri seaduspärasus, mis seisneb selles, et mõni loodusnähtus ilmneb väljaspool vastavat loodus- või kliimavööndit.
Uus!!: Loodusvöönd ja Atsonaalsus · Näe rohkem »
Biogeograafiline rajoneerimine
Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Biogeograafiline rajoneerimine · Näe rohkem »
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Uus!!: Loodusvöönd ja Bioom · Näe rohkem »
Gavriil Tanfiljev
Gavriil Tanfiljev Gavriil Tanfiljev (6. märts 1857 Tallinn – 14. september 1928 Odessa) oli vene botaanik, mullateadlane ja geograaf.
Uus!!: Loodusvöönd ja Gavriil Tanfiljev · Näe rohkem »
Geograafiline vööde
Geograafiline vööde ehk maastikuvööde on geograafilise sfääri suurim tsonaalne jaotusüksus.
Uus!!: Loodusvöönd ja Geograafiline vööde · Näe rohkem »
Intratsonaalsed mullad
Intratsonaalse gleimulla profill Intratsonaalsed mullad on mullad, mille kujunemist ja arengut mõjutasid suuremal määral muud mullatekkekegurid – lähtekivim, pinnamood või taimestik.
Uus!!: Loodusvöönd ja Intratsonaalsed mullad · Näe rohkem »
Jäävöönd
Jäävööde on värvitud helesinise ja valge värvusega Jäävöönd ehk jää- ja külmakõrbed on loodusvöönd, arktilise ja antarktilise geograafilise vöötme osa.
Uus!!: Loodusvöönd ja Jäävöönd · Näe rohkem »
Kõrbevöönd
Kõrbed on märgitud kollasega Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab kõrbe ja paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Kõrbevöönd · Näe rohkem »
Laialehised metsad
Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.
Uus!!: Loodusvöönd ja Laialehised metsad · Näe rohkem »
Laialehiste ja segametsade vöönd
Laialehiste ja segametsade vöönd on loodusvöönd, mis moodustatakse laialehiste ja segametsade kokkuarvestamisel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Laialehiste ja segametsade vöönd · Näe rohkem »
Laialehiste metsade vöönd
Pöögimets Belgias Laialehiste metsade vöönd on põhja- ja lõunapoolkera parasvöötmes eristatav loodusvöönd, mis paikneb segametsavöötmest ekvaatorile lähemal.
Uus!!: Loodusvöönd ja Laialehiste metsade vöönd · Näe rohkem »
Lehtmetsavöönd
Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool.
Uus!!: Loodusvöönd ja Lehtmetsavöönd · Näe rohkem »
Maastikusfäär
Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.
Uus!!: Loodusvöönd ja Maastikusfäär · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (L)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad L-tähega. La Niña – laam – litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega laama sukeldumine – laamade lahknemine – laamtektoonika – laava – laavakate – laavavool – vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha labrador (mineraal) – lade – ladejärk – ladekond – ladestik – ladestu – ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks lagerstätte – laguahel – laguun – laguunifaatsies – laguunisete – laguunrannik – lahaar – laht – maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa lahvandus – laid – laidrannik – laidrannik – lainevire – lainjaskihiline tekstuur – lais – lakoliit – lamav kiht – kiht, mis on sellel lasuva kihi all lamell (geoloogia) – lamm – laminariitsavi – lamminiit – lammorg – lang (geoloogia) – lang (jõgi) – langatus – langatusala – langatuslehter – langatusnõgu – langatusvärin – langeallikas – langemisnurk – langus – lapill – püroklastiline osake, mille läbimõõt on 2...64 mm laskunud tiib – Lasnamäe lade – lasuliit – lasuriit – lasumus – lasumuselemendid – kivimkeha (enamasti kihi) ruumilist orientatsiooni iseloomustavad parameetrid lasumusvorm – lasund – maavara kogum lasuv kiht – kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal lasuv sete – lateraalorg – lateriit – lateriitmuld – Latorpi lade – vananenud kronostratigraafiline üksus (Ordoviitsiumi lade), mis on asendatud Hunnebergi ja Billingeni lademetega laugas – laugrannik – lauge reljeefiga rannik Lauraasia – Laurentia – lauskmaa – lauskrand – lauslumi – laussadu – lavamaa – laviin – laviinikoonus – lavsoniit – leedemuld – leelis – leeliseline kivim – leeliseline magma – leeliseline päevakivi – leeliselisus – leeliskivim – suure kaaliumi ja naatriumisisaldusega tardkivim leelismetall – leelispäevakivi – leetmuld – leetseljak – leetumine – lehvikkurd – Leivu alamlade – lennundusmeteoroloogia – leostumine – lepidoliit – leukokraatne kivim – leukokraatne mineraal – leutsiit – leviala (geoloogia) – levialakaart – Li-vilk – libleline agregaat – lihkepind – lihkumine – lihtvorm – Lihvini jäävaheaeg – liitdaik – liitvulkaan – liiv – liivakivi – liivakivipaljand – liivakõrb – liivarand – liivasete – liivatorm – liivik – liivsavi – likvatsioon – limaan – limaanrannik – Limneameri – limnoloogia – limnomõhn – limoniit – lintsilikaat – lintstruktuur – lipariit – lisajõgi – litogenees – geoloogiliste protsesside kogum, mis põhjustavad settekivimite teket ja muutumist.
Uus!!: Loodusvöönd ja Maateaduste mõisteid (L) · Näe rohkem »
Metsastepivöönd
Metsastepivöönd on ülemineku loodusvöönd põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.
Uus!!: Loodusvöönd ja Metsastepivöönd · Näe rohkem »
Metsatundravöönd
Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud Metsatundra Venemaal Metsatundra Kanadas Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Metsatundravöönd · Näe rohkem »
Okasmetsavöönd
Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
Uus!!: Loodusvöönd ja Okasmetsavöönd · Näe rohkem »
Poolkõrbevöönd
Poolkõrbed on märgitud pruuniga Poolkõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab poolkõrbe ja paikneb rohtla- ja kõrbevöötme vahel parasvöötmes ning savanni- ja kõrbevöötme troopikavöötmes.
Uus!!: Loodusvöönd ja Poolkõrbevöönd · Näe rohkem »
Rohe-kärnkonn
Rohe-kärnkonn ehk rohekärnkonn ehk rohekas kärnkonn (Bufo viridis või Pseudepidalea viridis) on kärnkonlaste sugukonda päriskonnaliste seltsi kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Loodusvöönd ja Rohe-kärnkonn · Näe rohkem »
Rohtlavöönd
Rohtlavöönd ei moodusta maakeral üht vöödet Rohtlavöönd on loodusvöönd, mis hõlmab nii parasvöötme rohtlaid kui ka lõunapoolkeral paiknevaid pampat, ljaanot ja kampot.
Uus!!: Loodusvöönd ja Rohtlavöönd · Näe rohkem »
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Uus!!: Loodusvöönd ja Taimkate · Näe rohkem »
Tsonaalsus
Tsonaalsus ehk vööndilisus on loodusnähtuste seaduspärane paiknemine tsoonidena ehk vöötmetena, vöönditena või vöödena.
Uus!!: Loodusvöönd ja Tsonaalsus · Näe rohkem »
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Uus!!: Loodusvöönd ja Tundravöönd · Näe rohkem »
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd
thumb Vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud Iisraelis Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd on põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas paiknev loodusvöönd lähistroopilise vahemerelise kliimaga piirkondades.
Uus!!: Loodusvöönd ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Geograafiline vöönd, Loodusvööndid, Maastikuvöönd.
