Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Loomus

Index Loomus

Loomuse all mõistetakse filosoofias millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("looduslikku") olemasolu, mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist.

33 suhted: Absoluutsus, Alus (filosoofia), Archelaos (filosoof), De fide orthodoxa, Eetika, Eksistentsialism, Enchiridion (Augustinus), Eugenius I, Felix I, Filosoofia, Filosoofia ajalugu, Hing, Induktsioon, Inimloomus, Johannes Damaskusest, Küünikud, Keskkonnadeterminism, Loodus, Loomuõigus, Love and Moral Emotion, Meaning and Knowledge, Olemus, Ousia, Parmenides, Philosophia, Sõltuvus (metafüüsika), Teadus, Teoloogia summa Ia q. 2, Teoloogia summa Ia q. 23, Teoloogia summa Ia q. 3, Thales, Vaatlus, Zenon Kitionist.

Absoluutsus

Absoluutsus (ladina sõnast absolutus) on filosoofias omadus, mida 18. sajandist vastandakse relatiivsusele.

Uus!!: Loomus ja Absoluutsus · Näe rohkem »

Alus (filosoofia)

Aluse all mõteldakse filosoofias seda, mis püsivana kõigele muule aluseks või põhjaks on või seda kannab.

Uus!!: Loomus ja Alus (filosoofia) · Näe rohkem »

Archelaos (filosoof)

Archelaos (Ἀρχέλαος) Ateenast või Mileetosest (akme 450 eKr) oli vanakreeka filosoof.

Uus!!: Loomus ja Archelaos (filosoof) · Näe rohkem »

De fide orthodoxa

"De fide orthodoxa" (ladina keeles 'ortodokssest usust') ehk "Ortodoksse usu täpne esitus" (kreekakeelse originaali pealkiri "Ekdōsis akribēs tēs orthodoxu pisteōs") on teos, mille autor on Johannes Damaskusest.

Uus!!: Loomus ja De fide orthodoxa · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Loomus ja Eetika · Näe rohkem »

Eksistentsialism

Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.

Uus!!: Loomus ja Eksistentsialism · Näe rohkem »

Enchiridion (Augustinus)

Enchiridion ad Laurentium (Käsiraamat Laurentiusele) ehk De fide, spe et caritate (Usust, lootusest ja armastusest) on Augustinuse teos.

Uus!!: Loomus ja Enchiridion (Augustinus) · Näe rohkem »

Eugenius I

Eugenius I oli paavst 654–657.

Uus!!: Loomus ja Eugenius I · Näe rohkem »

Felix I

Felix I oli paavst 269–274.

Uus!!: Loomus ja Felix I · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Loomus ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia ajalugu

Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.

Uus!!: Loomus ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Loomus ja Hing · Näe rohkem »

Induktsioon

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Uus!!: Loomus ja Induktsioon · Näe rohkem »

Inimloomus

Inimloomuse all mõistetakse inimestele loomupäraselt („looduslikult“) omaste tunnuste (sh mõtte-, tunde-, ja teguviiside) kogumit.

Uus!!: Loomus ja Inimloomus · Näe rohkem »

Johannes Damaskusest

Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.

Uus!!: Loomus ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »

Küünikud

Küünikud (vanakreeka keeles kynikoi, sõnast kynikos 'koeralik') on antiikfilosoofia koolkond.

Uus!!: Loomus ja Küünikud · Näe rohkem »

Keskkonnadeterminism

Keskkonnadeterminism (ka klimaatiline determinism, geograafiline determinism) on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise.

Uus!!: Loomus ja Keskkonnadeterminism · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Loomus ja Loodus · Näe rohkem »

Loomuõigus

Loomuõiguse all mõistetakse õigusfilosoofias õigust, mis eelneb sotsiaalsete normidega reguleeritavale positiivsele õigusele ning seisab viimasest kõrgemal.

Uus!!: Loomus ja Loomuõigus · Näe rohkem »

Love and Moral Emotion

"Love and Moral Emotion" on David Vellemani artikkel.

Uus!!: Loomus ja Love and Moral Emotion · Näe rohkem »

Meaning and Knowledge

"Meaning and Knowledge" ("Tähendus ja teadmine") on Hilary Putnami 1976.

Uus!!: Loomus ja Meaning and Knowledge · Näe rohkem »

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Uus!!: Loomus ja Olemus · Näe rohkem »

Ousia

Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.

Uus!!: Loomus ja Ousia · Näe rohkem »

Parmenides

Pildi autor Raffaello Sanzio Parmenides (umbes 540 – 480 eKr) oli vanakreeka filosoof, kelle kodulinnaks oli Elea linn Suur-Kreekas (praegune Velia linn Lõuna-Itaalias) ja keda loetakse vastavalt oma kodukohale eleaatide koolkonda kuuluvaks ning klassifitseeritakse eelsokraatikuks, nagu kõiki Sokratesele ajalooliselt eelnevaid filosoofe.

Uus!!: Loomus ja Parmenides · Näe rohkem »

Philosophia

Eesti sõna "filosoofia" ja selle vasted paljudes teistes keeltes pärinevad vanakreeka sõnast "philosophia" (φιλοσοφία).

Uus!!: Loomus ja Philosophia · Näe rohkem »

Sõltuvus (metafüüsika)

Sõltuvus (ladina keeles dependentia) ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on entiteetide vaheline suhe, mille puhul ühe entiteedi olemasolu või omadusi määrab ja tingib teine entiteet.

Uus!!: Loomus ja Sõltuvus (metafüüsika) · Näe rohkem »

Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Loomus ja Teadus · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 2

Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).

Uus!!: Loomus ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 23

Teoloogia summa esimese osa küsimus 23 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 23 (Ia q. 23).

Uus!!: Loomus ja Teoloogia summa Ia q. 23 · Näe rohkem »

Teoloogia summa Ia q. 3

Teoloogia summa esimese osa küsimus 3 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 3 (Ia q. 3).

Uus!!: Loomus ja Teoloogia summa Ia q. 3 · Näe rohkem »

Thales

Thales Mileetosest Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast.

Uus!!: Loomus ja Thales · Näe rohkem »

Vaatlus

Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.

Uus!!: Loomus ja Vaatlus · Näe rohkem »

Zenon Kitionist

Zenon Kitionist (kreeka Ζήνων ὁ Κιτιεύς; u 334 – u 262 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes oli pärit Kitioni linnast Küprose saarel.

Uus!!: Loomus ja Zenon Kitionist · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »