Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lämmastikhape

Index Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

55 suhted: Achema, Aine, Alfred Nobel, Alkeenid, Anhüdriidid, Ascanio Sobrero, Christmas cracker, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektrolüüt, Estrid, Geen, Hafnium, Hape, Hapnikhapped, Happesademed, Hõbe, Imidasool, Keemia ajalugu, Keemiliste ainete loend, Keevitamine, Kloor, Kuld, Kuningvesi, Lämmastik, Lämmastikoksiid, Lämmastiku oksiidid, Lämmastikushape, Litograafia, Litokivi, Mayeri vabrik, Molotovi kokteil, Nedelini katastroof, Nikkel, Nitraadid, Nitreerimine, Nitroglütseriin, Nitrotselluloosid, Nudistamine, Ofort, Oktoober 2008, Pallaadium, Püha Elmo tuli, Pindpinevustegur, Polaarsed stratosfääripilved, Prootonhapped, Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon, Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained, Teadusrevolutsioonide struktuur, Tselluloos, Tsirkoonium, ..., Tugev hape, Ultramariinpunane, Vedelkütusrakett, Vesinikperoksiid, Vivianiit. Laienda indeks (5 rohkem) »

Achema

pisi Achema on Leedus Jonava rajooni Rukla vallas Jonalaukise külas asuv Achemos grupė kontsernile kuuluv tehas.

Uus!!: Lämmastikhape ja Achema · Näe rohkem »

Aine

*Aine on füüsikas mateeria, millest koosnevad kõik kehad.

Uus!!: Lämmastikhape ja Aine · Näe rohkem »

Alfred Nobel

Alfred Bernhard Nobel (21. oktoober 1833 Stockholm – 10. detsember 1896 Sanremo) oli rootsi keemik ja tööstur, dünamiidi leiutaja.

Uus!!: Lämmastikhape ja Alfred Nobel · Näe rohkem »

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Uus!!: Lämmastikhape ja Alkeenid · Näe rohkem »

Anhüdriidid

Anhüdriid äädikhappest pisi Anhüdriid on keemiline aine, mis tekib vee formaalsel eraldumisel happest või alusest.

Uus!!: Lämmastikhape ja Anhüdriidid · Näe rohkem »

Ascanio Sobrero

Ascanio Sobrero (12. oktoober 1812 Casale Monferrato – 26. mai 1888 Torino) oli itaalia keemik.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ascanio Sobrero · Näe rohkem »

Christmas cracker

''Christmas cracker'''id jõululaual ''Christmas cracker'''id Eestis müügilolevad ''Christmas cracker'''id Christmas cracker on väliselt kompvekki meenutav silindrikujuline jõuluüllatus, mis on pakitud dekoreeritud paberisse ja kahest otsast kokku keeratud.

Uus!!: Lämmastikhape ja Christmas cracker · Näe rohkem »

Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon

Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.

Uus!!: Lämmastikhape ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon · Näe rohkem »

Elektrolüüt

Elektrolüüt on aine, mis sisaldab ioone ning on seetõttu hea elektrijuht.

Uus!!: Lämmastikhape ja Elektrolüüt · Näe rohkem »

Estrid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.

Uus!!: Lämmastikhape ja Estrid · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Lämmastikhape ja Geen · Näe rohkem »

Hafnium

Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hafnium · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hape · Näe rohkem »

Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hapnikhapped · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Uus!!: Lämmastikhape ja Happesademed · Näe rohkem »

Hõbe

Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hõbe · Näe rohkem »

Imidasool

Imidasooli molekul Imidasool (tuntud ka kui 1,3-diasool ehk 1,3-diasatsüklopenta-2,4-dieen) on orgaaniline ühend, mille keemiline valem on C3H4N2.

Uus!!: Lämmastikhape ja Imidasool · Näe rohkem »

Keemia ajalugu

Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.

Uus!!: Lämmastikhape ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »

Keemiliste ainete loend

Siin on loetletud keemilisi aineid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Keemiliste ainete loend · Näe rohkem »

Keevitamine

Metallkehade keevitamine Keevitamine Kadrina EPTs 1987. aastal Keevitamine ehk keevitus (inglise welding) on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine.

Uus!!: Lämmastikhape ja Keevitamine · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kloor · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kuld · Näe rohkem »

Kuningvesi

Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kuningvesi · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lämmastiku oksiidid

Lämmastiku oksiidid on lämmastiku binaarsed ühendid hapnikuga.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastiku oksiidid · Näe rohkem »

Lämmastikushape

Lämmastikushape on keskmise tugevusega üheprootoniline hapnikhape.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastikushape · Näe rohkem »

Litograafia

Litograafiatehnikas trükitud maakaart 1902. aastast, originaalsuurus 33 × 24 cm Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graphō 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati.

Uus!!: Lämmastikhape ja Litograafia · Näe rohkem »

Litokivi

Litokivi Litokivi Viljandi ettevõtete toodangu ettikettidega 20. sajandi algusest. Viljandi muuseum Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias.

Uus!!: Lämmastikhape ja Litokivi · Näe rohkem »

Mayeri vabrik

Mayeri vabrik (ka Mayeri keemiavabrik) oli aastatel 1887–1927 Tallinnas, Falkpargi 31 töötanud keemiavabrik.

Uus!!: Lämmastikhape ja Mayeri vabrik · Näe rohkem »

Molotovi kokteil

Teise maailmasõja aegseid Molotovi kokteile Molotovi kokteili rünnak tänapäeval Katapult Molotovi kokteilide heitmiseks Molotovi kokteil ehk süütepudel on süüteseguga (põletisvedelikuga) täidetud pudel, mida kasutatakse käsitsi heidetava relvana vaenlase tankide ja liikurite põlema süütamiseks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Molotovi kokteil · Näe rohkem »

Nedelini katastroof

Auvalve õnnetuse ohvrite mälestussamba juures Nedelini katastroof oli 24. oktoobril 1960 Nõukogude Liidus Kasahstanis Bajkongõri kosmodroomi raketistardiplatvormil aset leidnud kontinentidevahelise ballistilise raketi R-16 plahvatus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nedelini katastroof · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nikkel · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitreerimine

Nitreerimine on keemiline protsess nitrorühma (-NO2) sisseviimiseks orgaanilise ühendi molekuli.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nitreerimine · Näe rohkem »

Nitroglütseriin

Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nitroglütseriin · Näe rohkem »

Nitrotselluloosid

Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nitrotselluloosid · Näe rohkem »

Nudistamine

Nudistamine (inglise keeles disbudding) on kariloomadelt sarvede eemaldamise protsess.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nudistamine · Näe rohkem »

Ofort

"Sandaalid klassikaliste ornamentidega" (1547). Augustin Hirschvogel Ofort (prantsuse keeles eau-forte) on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happe abil metalli.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ofort · Näe rohkem »

Oktoober 2008

Oktoober 2008, kroonika.

Uus!!: Lämmastikhape ja Oktoober 2008 · Näe rohkem »

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Uus!!: Lämmastikhape ja Pallaadium · Näe rohkem »

Püha Elmo tuli

Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.

Uus!!: Lämmastikhape ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »

Pindpinevustegur

Pindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).

Uus!!: Lämmastikhape ja Pindpinevustegur · Näe rohkem »

Polaarsed stratosfääripilved

Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.

Uus!!: Lämmastikhape ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »

Prootonhapped

Prootonhapped on sellised happed, mis dissotsiatsioonil (ionisatsioonil) annavad prootoni H+ (hüdroksooniumiooni H3O+) ja happe aniooni A−: Prootonhapped on mineraalhapetest näiteks väävelhape H2SO4, soolhape HCl ja lämmastikhape HNO3 ning orgaanilistest hapetest on tuntuimad sipelghape HCOOH, äädikhape CH3COOH ja bensoehape.

Uus!!: Lämmastikhape ja Prootonhapped · Näe rohkem »

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon

Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon on süsiniknanotorude modifitseerimine mitmesuguste meetoditega, millega muudetakse nanotorude keemilisi ja füüsikalisi omadusi.

Uus!!: Lämmastikhape ja Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon · Näe rohkem »

Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained

Selles artiklis on toodud ära hariliku sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained.

Uus!!: Lämmastikhape ja Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained · Näe rohkem »

Teadusrevolutsioonide struktuur

"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.

Uus!!: Lämmastikhape ja Teadusrevolutsioonide struktuur · Näe rohkem »

Tselluloos

Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tselluloos · Näe rohkem »

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tsirkoonium · Näe rohkem »

Tugev hape

Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tugev hape · Näe rohkem »

Ultramariinpunane

Ultramariinpunane ehk ultramariinroosa on tehislik anorgaaniline värvipigment Na6Al6Si6O24S4, värvuselt keskmisest heledast sinakasroosast kuni tumeda lillakasroosani, mis on võrreldav kanarbikulilla või vanaroosaga.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ultramariinpunane · Näe rohkem »

Vedelkütusrakett

Vedelkütusrakett on rakett, mis kasutab vedelat kütust erinevalt palju varem leiutatud tahkekütusrakettidest.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vedelkütusrakett · Näe rohkem »

Vesinikperoksiid

Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »

Vivianiit

Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vivianiit · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Salpeeterhape.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »