Sisukord
227 suhted: Abielukott, Ader, Adramaa, Ahjukartulid, Ahjukumm, Aino Valmet, Ajumehed, Aleksander Tõnisson, Alpi võipätakas, Ants Laikmaa, Aun, Üheksavägine, Üksjalg, Õilis nulg, Õun, Ebamõrsja, Eesti esiajalugu, Eesti järved, Eesti keraamika, Eesti keskaeg, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti loomastik, Eesti maalammas, Eesti rahvarõivad, Eesti rahvausund, Eesti rauaaeg, Eesti talupojapulm, Eesti viikingiaeg, Eestimaa hertsogkond, Eestirootsi keel, ENTRUM, Eurüpteriidid, Hahkkaruslane, Hallhani, Hanerahu, Hanila Laulu- ja Mänguselts, Harilik sarapuu, Harilik särasamblik, Harilik silenastik, Harkader, Hüüp, Hea sadam, Heinakäru, Herilasämblik, Hiigelnulg, Hobumadar, Ida-Eesti, Idakuusk, Ike (härjaike), ... Laienda indeks (177 rohkem) »
Abielukott
Abielukott oli eesti talupojapulmas noorpaari jaoks mõeldud kott.
Vaata Lääne-Eesti ja Abielukott
Ader
Adraga põllu kündmine Ader on tööriist põllu kündmiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Ader
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Lääne-Eesti ja Adramaa
Ahjukartulid
Ahjukartulid on praeahjus või ahjus rasva või toiduõliga pannil või ahjuvormis küpsetatud kartulid.
Vaata Lääne-Eesti ja Ahjukartulid
Ahjukumm
Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Ahjukumm
Aino Valmet
Aino Valmet (5. aprill 1928 Pärnu – 22. märts 1993 Tallinn) oli eesti filoloog ja Tartu Ülikooli õppejõud.
Vaata Lääne-Eesti ja Aino Valmet
Ajumehed
Ajumehed olid pulmategelased Lääne-Eestis, pulmarongi saatjad-sõidutajad.
Vaata Lääne-Eesti ja Ajumehed
Aleksander Tõnisson
Aleksander Tõnisson VR I/1 (17. aprill 1875 Pööra küla, Härjanurme vald, Tartumaa – 30. juuni 1941, arvatavasti Tallinna lähistel) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1918), 1934–1939 Tartu linnapea ja 1939–1940 Tallinna ülemlinnapea.
Vaata Lääne-Eesti ja Aleksander Tõnisson
Alpi võipätakas
Alpi võipätakas (Pinguicula alpina) on vesiherneliste sugukonda võipätaka perekonda kuuluv putuktoiduline mitmeaastane rohttaim.
Vaata Lääne-Eesti ja Alpi võipätakas
Ants Laikmaa
"Vaade Caprilt", 1911–1912, pastell, Enn Kunila kunstikollektsioon "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus "Itaalia poisike", 1912, pastell, Tartu Kunstimuuseum Ants Laikmaa (kuni 24. aprillini 1935 Hans Laipmann; 5. mai 1866 Araste – 19.
Vaata Lääne-Eesti ja Ants Laikmaa
Aun
Aun (põhjaeesti murretes ka rõuk, Saaremaal ja läänemurdes mügam) on kaarjas või piklik maale paigaldatud kuhik" Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.
Vaata Lääne-Eesti ja Aun
Üheksavägine
Üheksavägine (Verbascum thapsus) on Sealõuarohuliste sugukonda vägiheina perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaime liik.
Vaata Lääne-Eesti ja Üheksavägine
Üksjalg
Üksjalad (ka: ainasjalad, saksa keeles Einfüsslinge) oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal.
Vaata Lääne-Eesti ja Üksjalg
Õilis nulg
Õilis nulg (Abies amabilis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Lääne-Eesti ja Õilis nulg
Õun
Erinevaid õunu Mets-õunapuu viljad 'Rubin' 'Red Delicious' 'Golden Delicious' 'Granny Smith' 'Royal Gala' 'Braeburn' Kanzi ehk 'Nicoter' 'Fuji' Õun on õunapuu vili, botaanilises mõttes õunvili.
Vaata Lääne-Eesti ja Õun
Ebamõrsja
Ebamõrsja oli pulmakommetes valepruut.
Vaata Lääne-Eesti ja Ebamõrsja
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti esiajalugu
Eesti järved
Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti järved
Eesti keraamika
Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti keraamika
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti keskaeg
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti kiviaeg
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti loodus
Eesti loomastik
Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti loomastik
Eesti maalammas
Eesti maalammas on Eesti põline lambatõug, mis on hästi kohanenud kohaliku ilmastikuga.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti maalammas
Eesti rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti rahvarõivad
Eesti rahvausund
Piksepapilt Vihtla Jürgenilt üles kirjutatud "Pikse palve" Johann Gutslaffi 1644. aastal Tartus ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti rahvausund
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti rauaaeg
Eesti talupojapulm
Eesti talupojapulm oli rituaali ja meelelahutust ühendav pärimuslik abielusõlmimispidustus.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti talupojapulm
Eesti viikingiaeg
Eesti viikingiaeg on Eesti ajalooperiood aastatel –1050.
Vaata Lääne-Eesti ja Eesti viikingiaeg
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Lääne-Eesti ja Eestimaa hertsogkond
Eestirootsi keel
1930. aastatel välja antud rootsikeelne Eesti loode- ja lääneranniku kaart Maria Murman (9. märts 1911 Broas-gården, Sviby, Vormsi – 3. veebruar 2004 Hullo hooldekodu, Vormsi), neiupõlvenimega Appelblom, mängib laupäeval, 14. augustil 1993 oma kodusaarel Vormsil kannelt ja laulab oma väikest klassikalist meloodiat "''Du hemmets jord''" ("''Mu kodupaik''").
Vaata Lääne-Eesti ja Eestirootsi keel
ENTRUM
ENTRUM on koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm, mis on kutsutud ellu Eesti Energia poolt 2010.
Vaata Lääne-Eesti ja ENTRUM
Eurüpteriidid
Eurüpteriidid ehk meriskorpionilised ehk meriskorpionid on nüüdseks välja surnud selts lülijalgsete ehk antropoodide (Arthropoda) hõimkonnast lõugtundlaste (Chelicerata) alamhõimkonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Eurüpteriidid
Hahkkaruslane
Hahkkaruslane Hahkkaruslane (Phragmatobia luctifera, varem ka Arctinia caesarea) on karuslaste sugukonda kuuluv liblikas.
Vaata Lääne-Eesti ja Hahkkaruslane
Hallhani
Hallhani ehk roohani (Anser anser) on suur haneline.
Vaata Lääne-Eesti ja Hallhani
Hanerahu
Hanerahu idarannik suvel Hanerahu ehk Anerahu on asustamata laid Väinameres Hiiumaast kagus.
Vaata Lääne-Eesti ja Hanerahu
Hanila Laulu- ja Mänguselts
Hanila Laulu- ja Mänguselts 15. aastapäeval Salevere Loovkojas Folkloorifestivalil Baltica Hanila Laulu- ja Mänguselts Vatla EV 100 juubeliüritusel Hanila Laulu- ja Mänguselts on Pärnumaal Lääneranna vallas Kõmsi külas tegutsev rahvakunstiansambel ja selts, mis tegeleb peamiselt vanade rahvalike ja folkloorsete tantsude ja laulude uurimise, otsimise ja esitamisega.
Vaata Lääne-Eesti ja Hanila Laulu- ja Mänguselts
Harilik sarapuu
Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Vaata Lääne-Eesti ja Harilik sarapuu
Harilik särasamblik
Harilik särasamblik (Fulgensia bracteata) on samblik.
Vaata Lääne-Eesti ja Harilik särasamblik
Harilik silenastik
Harilik silenastik ehk silenastik (Coronella austriaca) on maoliste alamseltsi kuuluv maoliik.
Vaata Lääne-Eesti ja Harilik silenastik
Harkader
Harkader on künnitööriist, millel on suur kaheharuline künnipuu koos mulda pöörava lusikaga.
Vaata Lääne-Eesti ja Harkader
Hüüp
Hüüp (Botaurus stellaris) on haigurlaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Hüüp
Hea sadam
"Hea sadam" on August Mälgu 1942.
Vaata Lääne-Eesti ja Hea sadam
Heinakäru
Heinakäru (ka: sookäru) on kahest laiast vitsrattast ja neljakandilisest varbkorvist koosnev kerge käru, mille kõrgus oli kuni 1,5 meetrit.
Vaata Lääne-Eesti ja Heinakäru
Herilasämblik
Herilasämblik (Argiope bruennichi) on ämblikuliik, mida leidub Kesk- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja paiguti Aasias.
Vaata Lääne-Eesti ja Herilasämblik
Hiigelnulg
Hiigelnulg (Abies grandis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Hiigelnulg
Hobumadar
Hobumadar (Galium verum) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Vaata Lääne-Eesti ja Hobumadar
Ida-Eesti
Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Lääne-Eesti ja Ida-Eesti
Idakuusk
Idakuusk (Picea orientalis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Lääne-Eesti ja Idakuusk
Ike (härjaike)
Ike on põline vahend veohärgade rakendamiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Ike (härjaike)
Jaanituli
"Jaanituli". Amandus Adamsoni maal, 1906 Jaanituli (Lõuna-Eestis jaanik, Lääne-Eestis ja Harjumaal jaanis(te)tuli) on jaanilaupäeva õhtul süüdatav suurem tuli; pidu selle ümber.
Vaata Lääne-Eesti ja Jaanituli
Järelpulmad
Järelpulmad (ka pärapulmad) olid pulmadele järgnevad kokkusaamised.
Vaata Lääne-Eesti ja Järelpulmad
Jõgi-ritsiklind
Jõgi-ritsikind (Locustella fluviatilis) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Jõgi-ritsiklind
Jõgivästrik
Jõgivästrik (Motacilla cinerea) on linnuliik västriklaste sugukonnast västriku perekonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Jõgivästrik
Jõulusandid
Jõulusandid olid Eesti rahvakultuuris jõuluaja tähtpäevadel peresid külastanud käijad (enamasti noormehed), kes soovisid pererahvale õnne ja edu.
Vaata Lääne-Eesti ja Jõulusandid
Jenissei (laev, 1906)
Jenissei oli Vene Keisririigi miiniveeskaja, mille Saksa allveelaev U-26 uputas Esimese maailmasõja ajal Pakri saare lähedal.
Vaata Lääne-Eesti ja Jenissei (laev, 1906)
Joachim Winter
Joachim Winter oli 17.
Vaata Lääne-Eesti ja Joachim Winter
Joodud
Joodud olid perekondlik või kogukondlik üritus.
Vaata Lääne-Eesti ja Joodud
Kaapotkleit
Kaapotkleit on kleit, millel on pikad varrukad, liibuv pihaosa ja kroogete või voltidega seelikuosa.
Vaata Lääne-Eesti ja Kaapotkleit
Kabimüts
Kabimüts on kabjakujuline kõval pappalusel siidkattega müts, mida kandsid Saaremaa ja Lääne-Eesti naisedEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Lääne-Eesti ja Kabimüts
Kadastik
Kadastik Saksamaal Kadastik ehk kadarik on ulatuslik kadakapõõsastik.
Vaata Lääne-Eesti ja Kadastik
Kagu-Eesti
Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.
Vaata Lääne-Eesti ja Kagu-Eesti
Kahelehine käokeel
Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Vaata Lääne-Eesti ja Kahelehine käokeel
Kalmumäe kivikalme
Kalmumäe kivikalme (ka Ahli kivikalme või Kolu kivikalme; kultuurimälestiste riiklikus registris kivikalme "Kalmumägi") on muinasaegne kivikalme Lääne maakonnas Haapsalu linnas Kivikülas Kopli talu lähedal ja osaliselt Kolu külas.
Vaata Lääne-Eesti ja Kalmumäe kivikalme
Kandpuud
Kandpuud olid varem lühikese ree taha kinnitatud 2–4 kaigast, mis olid ree põhja pikenduseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Kandpuud
Kannuraha kogumine
Kannuraha kogumine oli üks rahakorjamise tavadest Eesti talupojapulmas pruutpaari jaoks.
Vaata Lääne-Eesti ja Kannuraha kogumine
Karjaaed
Karjaaed (Harjumaal tara, taraaed, lõunaeesti murretes tahr, tahraid) oli vanasti veiselauda ees olnud aiaga piiratud ala.
Vaata Lääne-Eesti ja Karjaaed
Karpsõlg
Karpsõlg (inglise keeles box brooch, saksa keeles Gotlandfibel, Dosenfibel) on skandinaaviapärane, peamiselt Gotlandil kantud sõletüüp, mis on ühtaegu rõivakinnitusvahend ja pisiesemete mahutamiseks mõeldud paksu ketta kujuline karbike.
Vaata Lääne-Eesti ja Karpsõlg
Karuäke
Karuäke Rootsis Karuäke on mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.
Vaata Lääne-Eesti ja Karuäke
Karvasjalg-viu
Karvasjalg-viu Karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Karvasjalg-viu
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Vaata Lääne-Eesti ja Kasari jõgi
Kastna maastikukaitseala
Kastna maastikukaitseala on maastikukaitseala Pärnu maakonnas Kastna ja Ranniku külas.
Vaata Lääne-Eesti ja Kastna maastikukaitseala
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Vaata Lääne-Eesti ja Kärdla kraater
Köis
3-keeline keerutatud köis rullil Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode.
Vaata Lääne-Eesti ja Köis
Küüp
Haavast valmistatud küüp avatud ja suletud asendis Küüp on piklik künataoline lükandkaanega karp, kus hoiti küünlaid, habemenuge, prille ja muid väikseid tarbeesemeid (nt ehteid, raha) nii igapäevaselt kui ka reisile kaasavõtmiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Küüp
Küla
Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.
Vaata Lääne-Eesti ja Küla
Külvikonks
Külvikonks oli tööriist külvatavale põllule külvikriipsude tõmbamiseks, et määrata külvirinnet.
Vaata Lääne-Eesti ja Külvikonks
Kõpu tuletorn
Kõpu tuletorn 2012 Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel Mägipe külas.
Vaata Lääne-Eesti ja Kõpu tuletorn
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Vaata Lääne-Eesti ja Keeled Eestis
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Vaata Lääne-Eesti ja Keraamika
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.
Vaata Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti
Kirbla kirik
Kirbla kirik (aprill 2011) Kiriku uks Kirbla Püha Nikolause kirik on kirik Kirblas Lääneranna vallas.
Vaata Lääne-Eesti ja Kirbla kirik
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Vaata Lääne-Eesti ja Kirde-Eesti
Kivikirstkalme
Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Vaata Lääne-Eesti ja Kivikirstkalme
Kodar (ree osa)
Kodar (Saaremaal ja Muhus ka sugar) on ree jalasesse tapitud püstpuu.
Vaata Lääne-Eesti ja Kodar (ree osa)
Konksader
Konksader, (ka juurpuuader) on vanim adratüüp Eestis, mis oli Loode-Eestis kasutusel II maailmasõjani.
Vaata Lääne-Eesti ja Konksader
Koot
Koot Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist.
Vaata Lääne-Eesti ja Koot
Koroonapandeemia Eestis
Koroonapandeemia Eestis on osa 2019.
Vaata Lääne-Eesti ja Koroonapandeemia Eestis
Kortsleht
Kortslehe levila Kortslehe õisik Läänemaal Kortsleht (Alchemilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Lääne-Eesti ja Kortsleht
Kosjajutt
Kosjajutt oli kosjades isamehe poolt räägitav jutt mõrsja juures.
Vaata Lääne-Eesti ja Kosjajutt
Kress
Kress (Lepidium L.) on taimeperekond ristõieliste sugukonnas.
Vaata Lääne-Eesti ja Kress
Kuslapuu-sõrmiktiib
Kuslapuu-sõrmiktiiva valmik. Kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla) on sõrmiktiiblaste sugukonda kuuluv liik liblikalisi.
Vaata Lääne-Eesti ja Kuslapuu-sõrmiktiib
Laanepüü
Laanepüü munad Laanepüü (Tetrastes bonasia) on metsislaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Laanepüü
Laelatu puisniit
Laelatu puisniit septembris Laelatu puisniit oktoobris Laelatu puisniit on puisniit Virtsu lähedal Laelatul.
Vaata Lääne-Eesti ja Laelatu puisniit
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Vaata Lääne-Eesti ja Lambakasvatus
Langujoot
Langujoot ehk langujoodud, nii nimetati paljudes kohtades Eestis järelpulma, eriti Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis.
Vaata Lääne-Eesti ja Langujoot
Lauskrand
Lauskrand on madal, enamasti liivane rand.
Vaata Lääne-Eesti ja Lauskrand
Lavats
Lavats on (magamis)lava või nari, mis endisaegadel oli tavaliselt hoone seina külge ehitatudEesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Lääne-Eesti ja Lavats
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Lääne-Eesti ja Lääne kreis
Lääne-Eesti paekallas
Kesselaiul Lääne-Eesti paekallas (ka Siluri paekallas) on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Ojamaani kulgev pankade ahelik.
Vaata Lääne-Eesti ja Lääne-Eesti paekallas
Lääne-Eesti sademetehari
Lääne-Eesti sademetehari on rannikujoonega enam-vähem paralleelne suuremate sademetega vöönd (sademetehari) Mandri-Eesti lääneosas.
Vaata Lääne-Eesti ja Lääne-Eesti sademetehari
Läänemurre
Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.
Vaata Lääne-Eesti ja Läänemurre
Lühter
Elektrilampidega lühter Kärstna mõisas Lühter (alamsaksa sõnast luchter 'küünlajalg, lühter') ehk laelühter ehk ripplühter ehk kroonlühter on lakke riputatav valgusti, millel on palju küünlaaluseid või pesasid elektri- või gaasilampide jaoks.
Vaata Lääne-Eesti ja Lühter
Lõugas
Lõugas on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Lääne-Eesti ja Lõugas
Lõugas (iste)
Lõugas oli endisaegsetes elamutes istemüür või istekivi kolde eesserval või ka kõrval.
Vaata Lääne-Eesti ja Lõugas (iste)
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Lääne-Eesti ja Lõuna-Eesti
Leeder
Leeder (Sambucus L.) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Lääne-Eesti ja Leeder
Lina harimine
Lina harimine oli toorlina töötlemine puhta linakiu eraldamiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Lina harimine
Linnurada
Linnurada on Eesti ornitoloogiaalane ajakiri, mille keskmes on Lääne-Eesti linnustik.
Vaata Lääne-Eesti ja Linnurada
Lusikanuga
Halust lusikaks. Pildil on näha lusika valmimise järke. Viimastes tööjärkudes on kasutatud lusikanuga Lusikanuga (Lääne- ja Kirde-Eestis kõveldi, Hiiumaal koostanuga, lõunaeesti murdes luitsaväitsEesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk.
Vaata Lääne-Eesti ja Lusikanuga
Maalihe
Arvutisimulatsioon USA-s California osariigis 1997. aasta jaanuaris toimunud maalihkest Toomemäel 2016. aasta juulis. Lihe tekkis pärast vihmasadu, mistõttu pinnas oli vett täis ja vajus all olevale tenniseväljakulehttps://www.delfi.ee/artikkel/74975133/delfi-fotod-geoloog-toomemael-toimunud-maalihkest-varingu-taga-oli-halb-planeerimine-varisemisi-voib-seal-jalle-ette-tulla? "DELFI FOTOD: Geoloog Toomemäel toimunud maalihkest: varingu taga oli halb planeerimine, varisemisi võib seal jälle ette tulla" Delfi, 04.07.2016 Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine.
Vaata Lääne-Eesti ja Maalihe
Mardus
Mardus (ka marras, mardajus, marrasEesti murrete sõnaraamat) tähendas Eesti rahvausundis algselt surnut, siis surnu kehast eraldunud hinge või surmahaldjat, hiljem kindlat surmaennet Eesti etnograafia sõnaraamat.
Vaata Lääne-Eesti ja Mardus
Marja Kallasmaa
Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.
Vaata Lääne-Eesti ja Marja Kallasmaa
Matsalu rahvuspark
Luiged Matsalu lahel Kasari jõe suudme poole Matsalu roostik Kasari vanalt sillalt Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Matsalu rahvuspark
Matsalu turismipiirkond
Matsalu turismipiirkond on 2005.
Vaata Lääne-Eesti ja Matsalu turismipiirkond
Mägi-seahernes
Mägi-seahernes (Lathyrus linifolius) on liblikõieliste sugukonna seaherne perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Vaata Lääne-Eesti ja Mägi-seahernes
Mõru kivipuravik
Mõru kivipuravik (Caloboletus radicans, endine nimi Boletus radicans), on puravikuliste sugukonda perekonda Caloboletus kuuluv seen.
Vaata Lääne-Eesti ja Mõru kivipuravik
Merisk
Merisk (Haematopus ostralegus) on harakasuurune mererannikuid asustav lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Merisk
Mets-pirnipuu
Mets-pirnipuu (Pyrus pyraster) on roosõieliste sugukonda pirnipuu perekonda kuuluv heitlehiste puude liik.
Vaata Lääne-Eesti ja Mets-pirnipuu
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Vaata Lääne-Eesti ja Metsatüüp
Metsik
Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna.
Vaata Lääne-Eesti ja Metsik
Muinaslinnus
Muinaslinnus oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
Vaata Lääne-Eesti ja Muinaslinnus
Murakas
Põldmurakas Murakas (Rubus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Lääne-Eesti ja Murakas
Murulauk
Murulaugu õisik Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Murulauk
Must mänd
Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Vaata Lääne-Eesti ja Must mänd
Musträhn
Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Lääne-Eesti ja Musträhn
Musträstas
Musträstas (Turdus merula) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Musträstas
Mustsaba-vigle
Mustsaba-vigle Mustsaba-vigle muna Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on kurvitslaste sugukonda vigle perekonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Mustsaba-vigle
Muulukas
Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Lääne-Eesti ja Muulukas
Naber
Naber on kooniline kuivatatud viljavihkude kuhil pikemaks säilitamiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Naber
Narva keraamika
Narva keraamika näide Narva keraamika on kõige vanem keraamikaliik Eestis, mis oli levinud Narva kultuuri ajal (umbes 5000–4200 e.m.a).
Vaata Lääne-Eesti ja Narva keraamika
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Vaata Lääne-Eesti ja Nastik
Nätsi-Võlla looduskaitseala
Nätsi-Võlla looduskaitseala on kaitseala Pärnu linna ja Lääneranna valla territooriumil Pärnu maakonnas.
Vaata Lääne-Eesti ja Nätsi-Võlla looduskaitseala
Niidurüdi
Niidurüdi ehk niidurisla (Calidris alpina schinzii) on kurvitslaste sugukonda rüdi perekonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Niidurüdi
Nikko nulg
Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg (Abies homolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Nikko nulg
Noarootsi poolsaar
Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.
Vaata Lääne-Eesti ja Noarootsi poolsaar
Noorik
Noorik on noor naine alates abiellumisest, varem tanutamisest, kuni esimese tütre sünnini (sest poeg ei tee veel naiseks).
Vaata Lääne-Eesti ja Noorik
NUTS:EE
NUTS:EE on Eesti territoriaalne liigendussüsteem statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) järgi.
Vaata Lääne-Eesti ja NUTS:EE
Olavipäev
Olavipäev on 29. juuli, kirikukalendris on see Norra kuninga Olav II Püha surmapäev.
Vaata Lääne-Eesti ja Olavipäev
Paater
Paater on etnograafias mitmest helme ja kannaga hõberahade reast koosnev kaelaehe eesti rahvarõivastel; kaelaraha.
Vaata Lääne-Eesti ja Paater
Painard
Painard (kirderanniku murdes pakk; Pärnumaal sugar või künnap; Võru murdes põigus) on painutatud ristpuu, mis ühendab ree kodarapaare.
Vaata Lääne-Eesti ja Painard
Parred
Parred ehk reheparred olid peened latid (palgid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele (lõsnadele) vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu.
Vaata Lääne-Eesti ja Parred
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Lääne-Eesti ja Pärnu jõgi
Pärnu komtuurkond
Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Lääne-Eesti ja Pärnu komtuurkond
Pärtlipäev
Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.
Vaata Lääne-Eesti ja Pärtlipäev
Pöide kirik
Pöide kirik uue katusega Pöide kirik udusel koidikul Pöide Maarja kirik on Saaremaal Saaremaa vallas Pöide külas asuv kindluskirik, mida kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pöide Maarja kogudus.
Vaata Lääne-Eesti ja Pöide kirik
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti
Põldmurakas
Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv liik.
Vaata Lääne-Eesti ja Põldmurakas
Põranda pühkimine (pulm)
Põranda pühkimine oli üks rahakorjamise tavadest eesti pulmas.
Vaata Lääne-Eesti ja Põranda pühkimine (pulm)
Peapael
Peapael on kitsas peakate, mida kantakse lahtiste juuste kinnihoidmiseks või ehtena.
Vaata Lääne-Eesti ja Peapael
Peiupoisid
Peiupoisid olid Eesti talupojapulmas vallalised noormehed, peigmehe saatjad ja isamehe abilised.
Vaata Lääne-Eesti ja Peiupoisid
Peru (kalandus)
Peru oli vitstest punutud ilma pujuseta mõrd.
Vaata Lääne-Eesti ja Peru (kalandus)
Piirkond
Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.
Vaata Lääne-Eesti ja Piirkond
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Vaata Lääne-Eesti ja Pinnakate
Pirnipuu (perekond)
Pirnipuu (Pyrus L.) on puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Pirnipuu (perekond)
Pohemold
Pohemold on endisaegne ovaalne puuliud, otstes asuvate käepidemetega, valmistatud kase- või saarepuust.
Vaata Lääne-Eesti ja Pohemold
Pooppuu
Pooppuu (Sorbus intermedia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Vaata Lääne-Eesti ja Pooppuu
Priilased
Priilased oli 19.
Vaata Lääne-Eesti ja Priilased
Puise nina
Asendikaart Puise nina on neem Lääne-Eestis Puise poolsaarel; halduslikult asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas.
Vaata Lääne-Eesti ja Puise nina
Pulmarong
Pulmarong on pulmaliste pidulik sõit ühest pulmaga seotud kohast teise.
Vaata Lääne-Eesti ja Pulmarong
Punakõht-kiitsaksikk
Punakõht-kiitsaksikk (Stenurella nigra) on siklaste sugukonda kuuluv mardikas.
Vaata Lääne-Eesti ja Punakõht-kiitsaksikk
Rabamispink
Rabamispink on spetsiaalne pink, mida vanasti kasutati rehepeksul rabamisalusena.
Vaata Lääne-Eesti ja Rabamispink
Rahu (saar)
Rukkirahu Rahu on laiust väiksema saarekese kohalik nimetus Lääne-Eestis.
Vaata Lääne-Eesti ja Rahu (saar)
Rahvapill
Rahvapill on mingi rahva (nt eesti talurahva) enda loodud põline muusikariist.
Vaata Lääne-Eesti ja Rahvapill
Rahvarõivad
Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Rahvarõivad (ka: rahvariided) on laiemas tähenduses seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti.
Vaata Lääne-Eesti ja Rahvarõivad
Rahvuspark
Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Vaata Lääne-Eesti ja Rahvuspark
Rannametsa luitestik
Rannametsa luitestik (ka: Rannametsa mäed, Häädemeeste luitestik, Rannametsa-Soometsa luited) on Lääne-Eestis Pärnu maakonnas asuvad luited, mis jäävad Liivi lahe ja Tolkuse raba vahele.
Vaata Lääne-Eesti ja Rannametsa luitestik
Rüsa
Rüsa on kindla tugiraamita kalapüünis, millel on suulook, vitsrõngastele tõmmatud võrk ja sees 1-3 pujust.
Vaata Lääne-Eesti ja Rüsa
Reheahi
Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.
Vaata Lääne-Eesti ja Reheahi
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Vaata Lääne-Eesti ja Rehealune
Ringvall-linnus
Ringvall-linnus on IV linnustetüüpi kuuluvate linnustega.
Vaata Lääne-Eesti ja Ringvall-linnus
Ristpart
Ristpart Muhu põhjarannikul adruvallil Ristpart (Tadorna tadorna) on partlaste sugukonda ristpardi perekonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Ristpart
Rohulauk
Rohulauk (Allium oleraceum) on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Vaata Lääne-Eesti ja Rohulauk
Roog-aruhein
Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Vaata Lääne-Eesti ja Roog-aruhein
Rooruik
Rooruik Rooruik (Rallus aquaticus; ka ruik) on ruiklaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Rooruik
Rossvärk
Rossvärk (Saaremaal ka loosvärk) oli hobusega käitatav rehepeksumasina ajam.
Vaata Lääne-Eesti ja Rossvärk
Saaremaa Laevakompanii
Saaremaa Laevakompanii (SLK) oli 1992–2018 tegutsenud Eesti laevandusettevõte, mille põhitegevusala oli laevadega reisijate ja sõidukite vedu Lääne-Eesti vetes.
Vaata Lääne-Eesti ja Saaremaa Laevakompanii
Särjesilm
Särjesilm (Batrachium) on tulikaliste sugukonda tulika perekonda arvatud alamperekond.
Vaata Lääne-Eesti ja Särjesilm
Sööt (põld)
Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.
Vaata Lääne-Eesti ja Sööt (põld)
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Vaata Lääne-Eesti ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Vaata Lääne-Eesti ja Sepp
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Sirp
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Lääne-Eesti ja Sitka kuusk
Soo-neiuvaip
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Lääne-Eesti ja Soo-neiuvaip
Sun FM
Sun FM oli Eesti regionaalne raadiojaam, mis tegutses alates 2004.
Vaata Lääne-Eesti ja Sun FM
Suur Tõll
Suur Tõll on Saaremaa vägilane.
Vaata Lääne-Eesti ja Suur Tõll
Suurrätt
Suurrätt on naiste õlakate – ruudukujuline villane rätik serva pikkusega 150–200 cm.
Vaata Lääne-Eesti ja Suurrätt
Taar
Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.
Vaata Lääne-Eesti ja Taar
Taebla staadion
Taebla staadion on staadion Taebla alevikus Staadioni tänaval.
Vaata Lääne-Eesti ja Taebla staadion
Tahma-Toomas
Tahma-Toomas on vanadest riietest valmistatud inimkuju, mis toomapäeva või uusaasta hommikuks viidi salaja teise pere ukse taha.
Vaata Lääne-Eesti ja Tahma-Toomas
Tanu näitamine
Tanu näitamine või tanu vaatamine oli üks rahakorjamise tavadest Eesti talupojapulmas pruutpaari jaoks.
Vaata Lääne-Eesti ja Tanu näitamine
Tari
Tari on endisaegne ristkülikukujuline punutis, mille põhiosa moodustas puuraamistik, mis oli läbi põimitud enamasti puuvitste või -varbadegaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Vaata Lääne-Eesti ja Tari
Tõstamaa poolsaar
Tõstamaa poolsaar asub Lääne-Eestis, paiknedes Pärnu lahe, Kihnu väina ja Paadrema jõe suudme vahel.
Vaata Lääne-Eesti ja Tõstamaa poolsaar
Theodor Saar
Theodor Saar ehk Kaerametsa Veeda (20. märts 1906 – 26. märts 1984) oli Kihnu õpetaja, koduloolane, Kihnu Meremuuseumi asutaja ja muusik.
Vaata Lääne-Eesti ja Theodor Saar
Tiigi-roolind
Tiigi-roolind pisi Tiigi-roolind (Acrocephalus scirpaceus) on põõsalindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Vaata Lääne-Eesti ja Tiigi-roolind
Tjuka saar
Tjuka saar (ka Suur-Tjuka saar) on 39,9 hektari suurune saar Lääne-Eestis Lääne maakonnas Vormsi vallas Diby küla alal.
Vaata Lääne-Eesti ja Tjuka saar
Torkav kuusk
Torkav kuusk ehk hõbekuusk ehk ilukuusk ehk sinikuusk (Picea pungens) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Lääne-Eesti ja Torkav kuusk
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Vaata Lääne-Eesti ja Torm
Tulikas
Tulikas (Ranunculus) on tulikalaadsete seltsi tulikaliste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Lääne-Eesti ja Tulikas
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Vaata Lääne-Eesti ja Turism
Tuttvart
Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.
Vaata Lääne-Eesti ja Tuttvart
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Vaata Lääne-Eesti ja Tuuleenergia
Tuuleveski
Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.
Vaata Lääne-Eesti ja Tuuleveski
Uig
Uig on eesti etnograafias valge pruudilinik, mis valmistati peenlinasest riidest (suurus umbes 70x200 cm) ning mille servad olid kaunistatud pitsi, pilu või tikandiga.
Vaata Lääne-Eesti ja Uig
Umbaed
Umbaed oli ajalooliselt Eesti aladel üksik eraldiseisev aiaga piiratud põllulapp.
Vaata Lääne-Eesti ja Umbaed
Vahe-Eesti
Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele.
Vaata Lääne-Eesti ja Vahe-Eesti
Vahelmine huulhein
Vahelmine huulhein (Drosera intermedia) on huulheinaliste sugukonda kuuluv putuktoiduline õistaim.
Vaata Lääne-Eesti ja Vahelmine huulhein
Vaivara kihelkond
Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Lääne-Eesti ja Vaivara kihelkond
Valge-toonekurg
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.
Vaata Lääne-Eesti ja Valge-toonekurg
Valgepõsk-lagle
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.
Vaata Lääne-Eesti ja Valgepõsk-lagle
Vannas
Vannas oli Eestis saarte murdes ja läänemurdes vanapärase puuadra kiilukujulise künnipuu nimetus.
Vaata Lääne-Eesti ja Vannas
Vannasader
Vannasader, ka seanina, on vanapärane puust ader, mille kiilukujuline künnipuu ehk vannas lükkab mulda ühtlaselt kahele poole.
Vaata Lääne-Eesti ja Vannasader
Vart (etnograafia)
Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.
Vaata Lääne-Eesti ja Vart (etnograafia)
Vatt (riietus)
Vatt (läänemurdes ja Mulgi murdes pelts, lõunaeesti murretes pihtsärk) oli etnograafias villane mõnes kohas kuni poole reieni ulatuv hõlmadega meeste pihtkuub.
Vaata Lääne-Eesti ja Vatt (riietus)
Väike-kärbsenäpp
Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) on kärbsenäplaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Lääne-Eesti ja Väike-kärbsenäpp
Väikepütt
Väikepütt ehk punakael-pütt (Tachybaptus ruficollis) on pütlaste sugukonda kuuluv veelind.
Vaata Lääne-Eesti ja Väikepütt
Vööt-kirpvähk
Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.
Vaata Lääne-Eesti ja Vööt-kirpvähk
Vest
pisi Kootud vest Vest on ülakeha kattev ilma varrukateta riietusese.
Vaata Lääne-Eesti ja Vest
Viidikas
Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Lääne-Eesti ja Viidikas
Viirsavi
Pleistotseeni viirsavi Kanadas Viirsavi (inglise k varved clay) on liustikuesistes jääjärvedes tekkinud kihiline sete.
Vaata Lääne-Eesti ja Viirsavi
Viljar Ansko
Eesti Huumoriliidu suveüritusel Purkus augustis 2016 tutvustamas kunagise karikaturistide ühenduse NAKS ajalugu ja tegemisi Viljar Ansko (luuletajanimega Viljar Kaarna; 17. mai 1948 Tartu – 20. detsember 2016) oli eesti arst, luuletaja, karikaturist ja bibliofiil.
Vaata Lääne-Eesti ja Viljar Ansko
Villu Kadakas
Villu Kadakas (sündinud 9. novembril 1972) on eesti arheoloog (ehitusarheoloog), Villem Raami preemia laureaat.
Vaata Lääne-Eesti ja Villu Kadakas
Virtsu poolsaar
Virtsu sadam on mänginud olulist rolli poolsaare asustusloo kujunemisel. Virtsu poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis Lääneranna vallas Suure väina ääres.
Vaata Lääne-Eesti ja Virtsu poolsaar
Voolmed
Voolmed on endisaegne kumera teraga nuga, mida kasutati laiemate nõguspindade, eeskätt puunõude sisekülje voolimiseks.
Vaata Lääne-Eesti ja Voolmed
16. sajand Eestis
16.
Vaata Lääne-Eesti ja 16. sajand Eestis
2005
2005.
Vaata Lääne-Eesti ja 2005
2005. aasta jaanuaritorm
Jaanuaritorm Lätis Liepupe valla rannas 2005.
Vaata Lääne-Eesti ja 2005. aasta jaanuaritorm
, Jaanituli, Järelpulmad, Jõgi-ritsiklind, Jõgivästrik, Jõulusandid, Jenissei (laev, 1906), Joachim Winter, Joodud, Kaapotkleit, Kabimüts, Kadastik, Kagu-Eesti, Kahelehine käokeel, Kalmumäe kivikalme, Kandpuud, Kannuraha kogumine, Karjaaed, Karpsõlg, Karuäke, Karvasjalg-viu, Kasari jõgi, Kastna maastikukaitseala, Kärdla kraater, Köis, Küüp, Küla, Külvikonks, Kõpu tuletorn, Keeled Eestis, Keraamika, Kesk-Eesti, Kirbla kirik, Kirde-Eesti, Kivikirstkalme, Kodar (ree osa), Konksader, Koot, Koroonapandeemia Eestis, Kortsleht, Kosjajutt, Kress, Kuslapuu-sõrmiktiib, Laanepüü, Laelatu puisniit, Lambakasvatus, Langujoot, Lauskrand, Lavats, Lääne kreis, Lääne-Eesti paekallas, Lääne-Eesti sademetehari, Läänemurre, Lühter, Lõugas, Lõugas (iste), Lõuna-Eesti, Leeder, Lina harimine, Linnurada, Lusikanuga, Maalihe, Mardus, Marja Kallasmaa, Matsalu rahvuspark, Matsalu turismipiirkond, Mägi-seahernes, Mõru kivipuravik, Merisk, Mets-pirnipuu, Metsatüüp, Metsik, Muinaslinnus, Murakas, Murulauk, Must mänd, Musträhn, Musträstas, Mustsaba-vigle, Muulukas, Naber, Narva keraamika, Nastik, Nätsi-Võlla looduskaitseala, Niidurüdi, Nikko nulg, Noarootsi poolsaar, Noorik, NUTS:EE, Olavipäev, Paater, Painard, Parred, Pärnu jõgi, Pärnu komtuurkond, Pärtlipäev, Pöide kirik, Põhja-Eesti, Põldmurakas, Põranda pühkimine (pulm), Peapael, Peiupoisid, Peru (kalandus), Piirkond, Pinnakate, Pirnipuu (perekond), Pohemold, Pooppuu, Priilased, Puise nina, Pulmarong, Punakõht-kiitsaksikk, Rabamispink, Rahu (saar), Rahvapill, Rahvarõivad, Rahvuspark, Rannametsa luitestik, Rüsa, Reheahi, Rehealune, Ringvall-linnus, Ristpart, Rohulauk, Roog-aruhein, Rooruik, Rossvärk, Saaremaa Laevakompanii, Särjesilm, Sööt (põld), Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sepp, Sirp, Sitka kuusk, Soo-neiuvaip, Sun FM, Suur Tõll, Suurrätt, Taar, Taebla staadion, Tahma-Toomas, Tanu näitamine, Tari, Tõstamaa poolsaar, Theodor Saar, Tiigi-roolind, Tjuka saar, Torkav kuusk, Torm, Tulikas, Turism, Tuttvart, Tuuleenergia, Tuuleveski, Uig, Umbaed, Vahe-Eesti, Vahelmine huulhein, Vaivara kihelkond, Valge-toonekurg, Valgepõsk-lagle, Vannas, Vannasader, Vart (etnograafia), Vatt (riietus), Väike-kärbsenäpp, Väikepütt, Vööt-kirpvähk, Vest, Viidikas, Viirsavi, Viljar Ansko, Villu Kadakas, Virtsu poolsaar, Voolmed, 16. sajand Eestis, 2005, 2005. aasta jaanuaritorm.