Sisukord
67 suhted: Šeloni viiendik, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Baltisakslased, Christoffer vоn Kochen, Eesti haldusjaotus, Eesti kohtusüsteem, Eesti rahvaloenduste loend, Eestimaa hertsogkond, Eestimaa kubermang, Eestimaa kubermangu korrakaitse, Eestimaa Maapäev, Eestimaa rüütelkond, Elise von der Howeni tütarlastekool, Fideikomiss, Georg von Bradke, Harjumägi, Henrik Klasson Horn, Hiiumaa ajalugu, Ingerimaa kubermang, Jaanilinna linnus, Kroon (institutsioon), Kuressaare oblast, Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend, Läti ajalugu, Läti Vabadussõda, Lehola mõis, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Lindamägi, Linnusekohus, Linnusekrahv, Linnuselään, Narva ajalugu, Ohtu mõis, Pärnumaa, Põhjasõda Eesti alal, Politseivalitsus (Venemaa), Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia kubermang, Rootsi aeg, Rootsi ajalugu, Rootsi asehaldur Tallinnas, Rootsi Ingeri, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), ... Laienda indeks (17 rohkem) »
Šeloni viiendik
Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.
Vaata Läänemereprovintsid ja Šeloni viiendik
Balti Hertsogiriik
Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.
Vaata Läänemereprovintsid ja Balti Hertsogiriik
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Läänemereprovintsid ja Balti kubermangud
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata Läänemereprovintsid ja Baltisakslased
Christoffer vоn Kochen
Christofer von Kochen (30. mai 1637 Reval – 1711) oli Rootsi diplomaat ja müügiesindaja Moskvas, Narva linna linnusekrahv.
Vaata Läänemereprovintsid ja Christoffer vоn Kochen
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eesti haldusjaotus
Eesti kohtusüsteem
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on riigikohus.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eesti kohtusüsteem
Eesti rahvaloenduste loend
Eestimaa rahvaloenduste loend on loetelu Eesti aladel läbi viidud elanikkonnauuringutest.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eesti rahvaloenduste loend
Eestimaa hertsogkond
Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland, ladina keeles Ducatus Estonie) oli Taani kuninga valdus (ladina keeles dominium directum), mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis).
Vaata Läänemereprovintsid ja Eestimaa hertsogkond
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermangu korrakaitse
Eestimaa kubermangu korrakaitse on ülevaade korrakaitsekorraldusest Eestimaa kubermangus selle loomise algusest kuni Eesti Vabariigi kehtestamiseni.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eestimaa kubermangu korrakaitse
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eestimaa Maapäev
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Läänemereprovintsid ja Eestimaa rüütelkond
Elise von der Howeni tütarlastekool
Elise von der Howeni tütarlastekool (saksa keeles Howensche Schule või Elisenschule) oli Tallinnas, Laial tänav 15 tegutsenud saksakeelne erakool tüdrukutele.
Vaata Läänemereprovintsid ja Elise von der Howeni tütarlastekool
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Läänemereprovintsid ja Fideikomiss
Georg von Bradke
Georg Friedrich von Bradke (Venemaal tuntud kui Jegor Fjodorovitš Bradke, vene keeles Егор Фёдорович Брадке) (16. (ukj 27. mai) 1796 Kuressaare – 3. (ukj 15. aprill) 1862 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik) ja riigitegelane.
Vaata Läänemereprovintsid ja Georg von Bradke
Harjumägi
Jaani kirikule Harjumägi on Ingeri bastionile kujundatud haljasala (park), mis asub Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Toompea tänava, Komandandi tee, Kaarli puiestee ja Vabaduse väljaku vahel, Toompeast kagus.
Vaata Läänemereprovintsid ja Harjumägi
Henrik Klasson Horn
Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512 – 21. juuni 1595) oli soome päritolu Rootsi riigitegelane ja väejuht.
Vaata Läänemereprovintsid ja Henrik Klasson Horn
Hiiumaa ajalugu
Hiiumaa ajalugu on ülevaade Hiiumaa ajaloost.
Vaata Läänemereprovintsid ja Hiiumaa ajalugu
Ingerimaa kubermang
Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.
Vaata Läänemereprovintsid ja Ingerimaa kubermang
Jaanilinna linnus
Jaanilinna vapp 17. sajandist Jaanilinna linnus (soome keeles Iivananlinna, vene keeles Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas.
Vaata Läänemereprovintsid ja Jaanilinna linnus
Kroon (institutsioon)
Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.
Vaata Läänemereprovintsid ja Kroon (institutsioon)
Kuressaare oblast
Kuressaare oblast oli vahetult enne asehalduskorra kehtestamist, 3/14. märtsil 1783, asutatud haldusüksus Läänemereprovintsidesse kuulunud Läänemere saartest.
Vaata Läänemereprovintsid ja Kuressaare oblast
Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend
See on Läänemereprovintside ja Balti kubermangude (Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa) immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend.
Vaata Läänemereprovintsid ja Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend
Läti ajalugu
Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.
Vaata Läänemereprovintsid ja Läti ajalugu
Läti Vabadussõda
Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.
Vaata Läänemereprovintsid ja Läti Vabadussõda
Lehola mõis
Lehola mõis, ka Kulna mõis (vaadatud 17.05.2020) (saksa keeles Lehhola) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 17.05.2020), tänapäeva Lehola küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Vaata Läänemereprovintsid ja Lehola mõis
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Läänemereprovintsid ja Liivimaa
Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.
Vaata Läänemereprovintsid ja Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
Vaata Läänemereprovintsid ja Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Vaata Läänemereprovintsid ja Liivimaa hertsogkond
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Läänemereprovintsid ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Läänemereprovintsid ja Liivimaa kubermang
Lindamägi
Lindamägi on haljasala (park) Tallinna Kesklinnas Vanalinna asumis Falgi tee ja Hirvepargi vahelisel alal, Toompeast edelasuunal.
Vaata Läänemereprovintsid ja Lindamägi
Linnusekohus
Linnusekohus (saksa keeles Burggericht) oli Rootsi ajal (vt Läänemereprovintsid) tegutsenud kohus, mis asus asehalduri linnuses või lossis.
Vaata Läänemereprovintsid ja Linnusekohus
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Vaata Läänemereprovintsid ja Linnusekrahv
Linnuselään
Linnuselään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond.
Vaata Läänemereprovintsid ja Linnuselään
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Läänemereprovintsid ja Narva ajalugu
Ohtu mõis
Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Läänemereprovintsid ja Ohtu mõis
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata Läänemereprovintsid ja Pärnumaa
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal
Politseivalitsus (Venemaa)
Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782.
Vaata Läänemereprovintsid ja Politseivalitsus (Venemaa)
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Vaata Läänemereprovintsid ja Riia ajalugu
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Vaata Läänemereprovintsid ja Riia asehaldurkond
Riia kubermang
Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.
Vaata Läänemereprovintsid ja Riia kubermang
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Vaata Läänemereprovintsid ja Rootsi ajalugu
Rootsi asehaldur Tallinnas
Rootsi asehaldur Tallinnas oli Rootsi kuninga asemik ja valitseja Tallinnas Rootsi valitsusperioodil.
Vaata Läänemereprovintsid ja Rootsi asehaldur Tallinnas
Rootsi Ingeri
Rootsi Ingeri oli aastatel 1580–1595 ja 1617–1721 Rootsi dominioonidesse kuulunud maa-alad Ingerimaal.
Vaata Läänemereprovintsid ja Rootsi Ingeri
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Vaata Läänemereprovintsid ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Läänemereprovintsid ja Saaremaa
Saaremaa ajalugu
Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.
Vaata Läänemereprovintsid ja Saaremaa ajalugu
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Läänemereprovintsid ja Saksa-Rooma riik
Soome keskaeg
Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.
Vaata Läänemereprovintsid ja Soome keskaeg
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tallinn
Tallinna ajalugu
Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tallinna ajalugu
Tallinna asehaldurkond
Tallinna asehaldurkond Tallinna asehaldurkond (vene keeles Ревельское наместничество, saksa keeles Revalschen Statthalterschaft) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tallinna asehaldurkond
Tallinna bastionid
Vaade Skoone bastionile ja Toompeale 19. sajandi lõpukümnendil taastatud Väikese Rannavärava bastion Tallinna bastionid on Tallinna muldkindlustusvööndisse kuulunud bastionid.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tallinna bastionid
Tallinna Linna Politseivalitsus
Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tallinna Linna Politseivalitsus
Tallinna linnaosad
Tallinna linnaosad Tallinna linnaosad on Tallinna kaheksa halduslinnaosa, mis jaotuvad 84 asumiks.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tallinna linnaosad
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Läänemereprovintsid ja Tartumaa
Vadja viiendik
Vadja viiendik (vene keeles Во́дская пяти́на, soome keeles Vatjan viidennes) oli Vadjamaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.
Vaata Läänemereprovintsid ja Vadja viiendik
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Läänemereprovintsid ja Vana-Liivimaa
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Läänemereprovintsid ja Võrumaa
16. sajand Eestis
16.
Vaata Läänemereprovintsid ja 16. sajand Eestis
17. sajand Eestis
17.
Vaata Läänemereprovintsid ja 17. sajand Eestis
18. sajand Eestis
18.
Vaata Läänemereprovintsid ja 18. sajand Eestis
Tuntud ka kui Idamereprovintsid, Rootsi kuningriigi Idaprovintsid.