Kiiremini kui brauser!
111 suhted: Airi Vaga, Aktiiv, Alamsaksa keel, Algkeel, Alutaguse murre, Astmevaheldus, Ārlava, Balti keeled, Baltoskandia, Christopher Moseley, Diftong, Eduard Vääri, Eesti esiajalugu, Eesti keel, Eesti keele ajalugu, Eesti keele grammatika, Eesti kiviaeg, Eestlased, Elna Adler, Elva, Emajõgi, Emakeele Selts, Ersa keele päev, Fanny de Sivers, Gooti teooria, Heikki Ojansuu, Helmi Neetar, Hiis, Hing, Idamurre, Isuri keel, Julius Mark, Julius Mägiste, Kaleva, Kalevi Wiik, Karjala keel, Karl Kont, Kõuelind, Keelkondade loend, Kirderannikumurde idarühm, Kollane, Kristiina Ross, Kukkusi, Kunst, Kveeni keel, Kveenid, Laensõna, Lammekin, Lauri Kettunen, Lauri Posti, ..., Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Läänemeresoomlased, Läti keel, Lüüdi keel, Leivu keel, Lepalind (folkloor), Liivi keel, Liivimaa ristisõda, Liivlased, Livviko keel, Lokatiiv, Maarahvas, Maarja-Liisa Pilvik, Meä keel, Merle Leppik, Mihkel Toomse, Muinaskihelkond, Onomatopöa, Paul Alvre, Paula Palmeos, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Pelgupaik, Petar Kehayov, Raimo Raag, Renāte Blumberga, Riho Grünthal, Rogier Blokland, Saami algkeel, Saamid, Setu keel, Soome keel, Soome keeled, Soome mütoloogia, Soome-ugri keeled, Suur tamm, Tartu, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tharapita, Tiit-Rein Viitso, Tohtkiri, Tohtkiri nr 292, Tulema-tarind, Tveri karjala keel, Usma, Uurali algkeel, Uurali kaja, Uurali keeled, Vadja keel, Vadjalased, Vaivara murrakud, Vanapagan, Vanema, Väljasurnud keel, Võndlased, Võru keel, Veljo Tormis, Ventava, Vepsa keel, Vepslased. Laienda indeks (61 rohkem) »
Airi Vaga
Airi Vaga (aastani 1965 Airi Suomela; sündinud 22. septembril 1940 Helsingis) on soome rahvusest Eesti ajakirjanik ja keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Airi Vaga · Näe rohkem »
Aktiiv
Aktiiv on passiivi kõrval '''öeldise''' tegumoe süntaktiline grammatiline kategooria, mida iseloomustab see, et tegevussubjekt on lauses alus.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Aktiiv · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Algkeel · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Astmevaheldus
Astmevaheldus on häälikuvaheldus, mis on iseloomulik läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltele.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Astmevaheldus · Näe rohkem »
Ārlava
Ārlava (ka Ārlavas) on küla (mazciems) Kuramaal Lätis Talsi piirkonnas Ārlava valla loodeosas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Ārlava · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Balti keeled · Näe rohkem »
Baltoskandia
Balti keeli kõnelevad riigid Baltoskandia on käsitlus, mis oli välja kasvanud Sten de Geeri teisest regiooniteooriast Fennoscandiast.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Baltoskandia · Näe rohkem »
Christopher Moseley
Christopher Moseley (sündinud 1950) on Suurbritannia keeleteadlane, fennougrist, läänemeresoome keelte uurija ja tõlkija.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Christopher Moseley · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Diftong · Näe rohkem »
Eduard Vääri
Vasakult Eduard Vääri, Helju Rajando ja Ellen Uuspõld 1960. aastal. Eduard Vääri (26. juuni 1926 Lapetukme küla, Tartumaa – 17. mai 2005) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor (1975).
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eduard Vääri · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keele grammatika
Esimene eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Eestlased · Näe rohkem »
Elna Adler
Elna Adler (sündinud Elna Valter, eestistatult Valdre; 24. juuli 1929 Savala küla, Maidla vald – 22. märts 2007 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, filoloogiakandinaat (1958).
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Elna Adler · Näe rohkem »
Elva
Elva on linn Tartu maakonnas Elva vallas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Elva · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Emajõgi · Näe rohkem »
Emakeele Selts
Emakeele Selts on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Emakeele Selts · Näe rohkem »
Ersa keele päev
Ersa keele päev (vene keeles:День эрзянского языка; ersa keeles: Эрзянь Келень Чи) on ersa riiklik tähtpäev.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Ersa keele päev · Näe rohkem »
Fanny de Sivers
Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Fanny Isak; 26. oktoober 1920 Pärnu – 22. juuni 2011 Eaubonne, Prantsusmaa) oli eesti keeleteadlane ja esseist.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Fanny de Sivers · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Heikki Ojansuu
Heikki August Ojansuu VR I/3 (26. juuli 1873 Tyrvää, Soome – 18. jaanuar 1923 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Heikki Ojansuu · Näe rohkem »
Helmi Neetar
Helmi Neetar (29. jaanuar 1934 Väinjärve vald, Järvamaa – 1. veebruar 2021) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Helmi Neetar · Näe rohkem »
Hiis
Tammealuse hiis Hiis on looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Hiis · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Hing · Näe rohkem »
Idamurre
Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Idamurre · Näe rohkem »
Isuri keel
Isuri keele leviala Isuri keel (ižoran keel(i), maakeel(i)) on läänemeresoome keel, mida räägivad ajalooliselt Soome lahe kagukaldal elanud isurid.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Isuri keel · Näe rohkem »
Julius Mark
Julius Mark (1930) Julius Mark (27. märts 1890Sven-Erik Soosaar (vaadatud 18. novembril 2011) Idavere, Haljala kihelkond – 2. märts 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Julius Mark · Näe rohkem »
Julius Mägiste
Julius Mägiste Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Julius Mägiste · Näe rohkem »
Kaleva
Kaleva on poolmüütiline maa, läänemeresoomlaste asuala.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kaleva · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Karjala keel
Karjala keel (karjala) on läänemeresoome keel, karjalaste emakeel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Karjala keel · Näe rohkem »
Karl Kont
Karl Kont (15. detsember 1923 Nepste küla, Laiksaare vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 8. mai 2005) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Karl Kont · Näe rohkem »
Kõuelind
Kõuelind Kõuelind ehk äikeselind on muistne taevane üliolend, linnu kujuga äikeseolend või -jumal, kus äikese nimetamine impersonaalselt võib olla seotud ürgsete väekujutlustega.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kõuelind · Näe rohkem »
Keelkondade loend
Järgnev loend aitab orienteeruda maailma keeltes nende suguluse alusel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Keelkondade loend · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kollane · Näe rohkem »
Kristiina Ross
Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kristiina Ross · Näe rohkem »
Kukkusi
Kukkusi (vadja Kukkuzi) on küla Venemaal Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Bolšoi Lutski külaasunduses.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kukkusi · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kunst · Näe rohkem »
Kveeni keel
Kveeni keel (kainun kieli, kveenin kieli, kväänin kieli ja meiðän kieli) on läänemeresoome keel, mida räägivad peamiselt Põhja-Norras elavad kveenid.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kveeni keel · Näe rohkem »
Kveenid
Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Kveenid · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Laensõna · Näe rohkem »
Lammekin
Lammekin oli valitseja Kuramaal, keda on mainitud 1230.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Lammekin · Näe rohkem »
Lauri Kettunen
Lauri Einari Kettunen (10. september 1885 Joroinen – 26. veebruar 1963 Helsingi) oli silmapaistev soome murrete ja läänemeresoome keelte uurija.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Lauri Kettunen · Näe rohkem »
Lauri Posti
Lauri Albert Posti (17. märts 1908 Lieto, Päris-Soome – 5. märts 1988 Helsingi) oli soome keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Lauri Posti · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Läti keel · Näe rohkem »
Lüüdi keel
Lüüdi keel on läänemeresoome keel või murre, mis kuulub soome-ugri keelte hulka.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Lüüdi keel · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Leivu keel · Näe rohkem »
Lepalind (folkloor)
Lepalind on eesti folklooris nii linnu- kui ka putukanimetus.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Lepalind (folkloor) · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Liivi keel · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Liivlased · Näe rohkem »
Livviko keel
Livviko keel ehk Aunuse karjala keel (livvin kieli, ka livvi keel) on eraldiseisev läänemeresoome keel, mida räägivad livvikod ehk livvilased, kes asustavad Laadoga kirderannikust kirdesse jäävat ala, mis on piirnenud karjala- ja lüüdikeelse alaga.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Livviko keel · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Maarahvas
Maarahvas on eestlaste varasem endanimetus, mille päritolu kohta on erinevaid hüpoteese.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Maarahvas · Näe rohkem »
Maarja-Liisa Pilvik
Maarja-Liisa Pilvik 2017. aastal Maarja-Liisa Pilvik (sündinud 26. veebruaril 1989 Kärdlas) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Maarja-Liisa Pilvik · Näe rohkem »
Meä keel
pisi Meä keel (meänkieli 'meie keel') on läänemeresoome keel, mida räägitakse Rootsi põhjaosas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Meä keel · Näe rohkem »
Merle Leppik
Merle Leppik (ka: Merle-Mall Leppik; sündinud 1936) on eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Merle Leppik · Näe rohkem »
Mihkel Toomse
Mihkel Toomse (ka Mihkel Tooms; 18. november 1905 Lümanda vald, Saaremaa – 21. veebruar 1986 Leicester, Suurbritannia) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Mihkel Toomse · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Onomatopöa
Onomatopöa ehk helijäljendus (vanakreekakeelsest sõnast ὀνοματοποιία; ὄνομα "nimi" ja ποιέω "ma teen") on kuuldud helide sõnadesse panemine ehk jäljendav väljendamine häälikute abil. Eesti keeles, nagu ka teistes läänemeresoome keeltes, kasutatakse onomatopöad rikkalikult.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Onomatopöa · Näe rohkem »
Paul Alvre
Paul Alvre autogramm Paul-Johannes Alvre (aastani 1937 Simenson; 3. jaanuar 1921 Tartu – 18. november 2008) oli eesti keeleteadlane.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Paul Alvre · Näe rohkem »
Paula Palmeos
Paula Palmeos (varem Pauline Palmeos; 18. november 1911Peeter Olesk EPL, 13. november 2006 (vaadatud 18. novembril 2011) Vastemõisa vald – 23. detsember 1990 Tartu) oli eesti keeleteadlane (täpsemalt fennougrist) ja tõlkija.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Paula Palmeos · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Pelgupaik
Pelgupaik oli koht, kuhu mindi muiste sõdade või muu hädaohu korral varjule.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Pelgupaik · Näe rohkem »
Petar Kehayov
pisi Petar Kehayov (sündinud 22. mail 1972) on Bulgaaria päritolu fennougrist, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Petar Kehayov · Näe rohkem »
Raimo Raag
Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on Rootsis elav eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Raimo Raag · Näe rohkem »
Renāte Blumberga
Renāte Blumberga Balti Assamblee preemia üleandmisel, 2013 Renāte Blumberga (sündinud 26. veebruaril 1971 saidil livones.net) on liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane, kes keskendub liivi keele, liivlaste ajaloo ja kultuuri uurimisele ja tutvustamisele.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Renāte Blumberga · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Rogier Blokland
Rogier Blokland (2014) Rogier Philip Charles Eduard Blokland (sündinud 16. veebruaril 1971 Dordrechtis) on hollandi keeleteadlane ja soome-ugri keelte professor Uppsala Ülikoolis.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Rogier Blokland · Näe rohkem »
Saami algkeel
Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Saami algkeel · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Saamid · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Setu keel · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome keeled
Soome keeled on Soomes kasutatavad keeled.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Soome keeled · Näe rohkem »
Soome mütoloogia
Soome mütoloogial on palju ühist teiste soome-ugri mütoloogiatega, näiteks eesti, kuid ka teiste naabruses olevate, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Soome mütoloogia · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Suur tamm
"Suur tamm" on eesti rahvalaul, mis jutustab suurest tammest ja selle raiumisest.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Suur tamm · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Jakobi 2 Tartus, kus praegu asub Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koosseisu kuuluv instituut.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut · Näe rohkem »
Tharapita
Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tharapita · Näe rohkem »
Tiit-Rein Viitso
pisi Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tiit-Rein Viitso · Näe rohkem »
Tohtkiri
Novgorodi tohtkiri nr 210 Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tohtkiri · Näe rohkem »
Tohtkiri nr 292
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel 1957.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tohtkiri nr 292 · Näe rohkem »
Tulema-tarind
Tulema-tarind on eesti keeles tarind, millel on järgmine ehitus: da-infinitiivi ees võivad olla laiendid.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tulema-tarind · Näe rohkem »
Tveri karjala keel
Tveri karjala keel (tiverin karielan kieli) on karjala keele murre, mis tänu kauasele isolatsioonile sugulaskeeltest säilis arhailisemas vormis kui teised karjala keele murded.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Tveri karjala keel · Näe rohkem »
Usma
Usma kirik Usma on küla (vidējciems) Lätis Ventspilsi piirkonnas, Usma valla halduskeskus.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Usma · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uurali kaja
pisi "Uurali kaja" on soome-ugri ja samojeedi rahvaste teemaline püsinäitus Eesti Rahva Muuseumis.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Uurali kaja · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vadja keel · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vaivara murrakud
Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vaivara murrakud · Näe rohkem »
Vanapagan
Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vanapagan · Näe rohkem »
Vanema
Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vanema · Näe rohkem »
Väljasurnud keel
Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Väljasurnud keel · Näe rohkem »
Võndlased
Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Võndlased · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Võru keel · Näe rohkem »
Veljo Tormis
Veljo Tormis (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Veljo Tormis · Näe rohkem »
Ventava
Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Ventava · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Läänemeresoome keeled ja Vepslased · Näe rohkem »
