Side

1056 suhted: A-Rosa Bella, A-Rosa Brava, A-Rosa Donna, A-Rosa Mia, A-Rosa Riva, A-Rosa Silva, A-Rosa Viva, Aabenraa, Aare Purga, Aasovi sõjakäigud, Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda), Abakala, Absalon, Acta Historica Tallinnensia, Ada (purjelaev), Adam Bremenist, Adam von Gernet, Aestid, Afanassi Ordin-Naštšokin, Agarik, Ahrenshoop, Ahvenamaa maakond, Ahvenamaa saarestik, Ahvenameri, Ahvenlased, AIDAcara, Ainuõõssed, Aju-Dag (laev), Ajutee, Akademik Karpinski, Alar Rosentau, Albatros (laev, 1952), Alboráni meri, Albrecht Alkibiades, Albrecht II (Mecklenburg), Aleksander Ohu, Aleksander Rost, Aleksandr Koltšak, Aleksandr Manevski, Aleksei I Mihhailovitš, Alexander von Stieglitz, Algirdas, Alide Lumberg, Allure of the Seas, Allveeakustika, Almedalen, Als, Andrei Poljanski, Andrei Vilkitski, Angerjas, ..., Anglid, Anund Jakob, Aprill 2007, Aprill 2009, Aprill 2010, Aprill 2015, Araali meri, Arado Ar 95, Arhangelsk, Arnold Jürgenson, Ars Baltica, Artania, Artur Soomre, Arvi Järvekülg, AS Hiiu Kalur, Astor (laev), Atlandi heeringas, Atlandi merilest, Atlandi ookean, Atlandi tuur, August 2007, August 2009, August Amon, August Sõrra, Aul, Aurora (laev, 2000), Austerkarplased, Avaste mägi, Azamara Pursuit, Łeba, Šelfimeri, Štandart, Šventoji, Šventoji jõgi (Palanga), Ülendi, Ülepüük, Ülo Suursaar, Ümarmudil, Öland, Österåkeri vald, Östergötland, Äänisjärv, Ääremeri, Ærø, Åbenrå vald (1970–2006), Āraiši järvelinnus, Bad Doberan, Balti areaali keeled, Balti erikord, Balti jääpaisjärv, Balti keeled, Balti klint, Balti laevastik, Balti lehtsarv, Balti medal, Balti moreenikõrgustike vöönd, Balti Päästeselts, Balti psalteerium, Balti sünekliis, Balti tee (matemaatika võistlus), Baltia, Baltic Sea Basketball Cup, Baltimaad, Baltisakslased, Baltlased, Baltoskandia, BALTRON, Barnim VI (Pommeri), Būšnieki järv, Būtingė, Bengt Gottfried Forselius, Bernhard III (Saksi), Billingeni katastroof, Billungite mark, Bioinvasioon, Birka Cruises, Blekinge, Bomarsundi kindlus, Bonni konventsioon, Boriss Vilkitski, Bornholm, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Brest (Valgevene), Brest-Litovski rahuleping, Christiansø, Codor (laev, 1951), Color Line, Dalälven, Danderydi vald, Danelaw, Danevirke, Darłowo, Daugava, Delphin (1975), Detsember 2008, Detsember 2012, Dinoflagellaadid, Dominium maris baltici, Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september), Draakon (jahiklass), Drang nach Osten, Dziwnów, Edmund Arthur Walther Russow, Edwyn Alexander-Sinclair, Eeluurali keel, Eemi meri, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti šotlased, Eesti esiajalugu, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti geograafia, Eesti keraamika, Eesti kiviaeg, Eesti kliima, Eesti kliima aastani 2100, Eesti loodus, Eesti loomastik, Eesti majandus, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti NSV, Eesti rahvarõivad, Eesti rauaaeg, Eesti Roheline Rist, Eesti transport, Eesti Vabadussõja kronoloogia, Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend, Eesti venekeelsed kohanimed, Eesti-Läti piir, Eesti-Rootsi piir, Eesti-Soome piir, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Elvi Pirk, Emakala, Emden (laev, 1925), Enn Uuetoa, Enno Põllu, Erich Martens, Erik Püha, Ermanarich, Ernst Puusepp, Esimene Rootsi ristiretk, Estonia, Estonia katastroof, Eugen Gustav Dücker, Eugenius III, Eulitoraal, Eurodam, Euroopa, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Liidu Läänemere strateegia, Euroopa sookilpkonn, Euroopa tellisgootika tee, Evadne anonyx, Evald Ojaveer, Fajanss, Falster, Fütoplankton, Fehmarn, Fehmarni Belt, Finnlines, Fleckeby, Flensburg, Frederik II, Friedrich Akel, Friedrich I Barbarossa, Friisi saared, Furtsellaaria (perekond), Fyn, Göta kanal, Gdańsk, Gdański laht, Gdynia, Georg Faehlmann, Georg Sabler (astronoom), Gerd von Rundstedt, Germaanlased, Germania (raamat), Giruliai, Glatsioisostaatiline maakerge, Goodid, Gooti teooria, Gotska Sandön, Grööni hüljes, Greifswald, Greifswaldi ülikool, Gryfice maakond, Haapsalu, Haapsalu ajalugu, Haapsalu-Noarootsi märgala, Haffi tõbi, Hallhüljes, Hanila vald, Hanko poolsaar, Hanno Ohvril, Hansa Liit, Hansaparlament, Haplogrupp R1a, Harald-Adam Velner, Harilik mänd, Harilik tuulehaug, Harjasliimukas, Harku järv, Harku tasandik, Harri Asi, Håkan Loob, Hõbekajakas, Heino Mälk, Heinrich Borwin I (Mecklenburg), Heinrich Lõvi, Heistesoo, Hel (linn), HELCOM, Helen Orav-Kotta, Helmuth Sandström, Helsingi konventsioon, Henn Ojaveer, Henning Christoph Kramer, Hermann Billung, Hermann I (Saare-Lääne piiskop), Hermann von Salza (ordumeister), Hiidlased, Hiiessaare, Hiiu madal, Hiiukirn, Hiiumaa, Hiliskeskaeg, Hindu (Hiiumaa), Hohenzollern (laev), Hoia Eesti Merd, Hollandi Vabariik, Holotseen, Holstein, Holsteini hertsogkond, Holsteini meri, Homaar, Hortõtsja, Hugin (lennuk), Hundipea poolsaar, Huntahven, Hyazinth von Strachwitz, Ida kütid-korilased, Ida-lontmudil, Ida-Preisimaa, Idagoodid, Idarinne (Esimene maailmasõda), Idarinne (Teine maailmasõda), Idaslaavlased, Iganõmme Pakamäe paljand, Ille Molloka, Ilm, Ingerimaa kubermang, Innarahu, Itaalia, Ivan III, Ivan Julm, Jakob Kettler, Jason Dunham (laev), Jastarnia, Jastrzębia Góra, Jaunupe, Jääaeg, Jääklass, Jääpaisjärv, Jämaja oja, Järvekivi, Jūrkalne, Jürgen Wullenwever, Jüri Elken, Jõesilm, Jermak (laev 1898), Johan Månsson (kartograaf), Johann I (Brandenburg), Johannes Lauristin, Johannes Loots, Johannes Maide, Joldiameri, Jomsborg, Jomsviikingid, Jossif Stalin (reisilaev), Journal of Baltic Studies, Juist, Juodkrantė, Juss Pavelson, Juuli 2006, Juuli 2009, Juuli 2011, Juuli 2014, Juuni 2009, Juuni 2011, Kaarel Orviku, Kašuubid, Kai Piirsoo, Kaits, Kalana (Hiiumaa), Kalaranna fort, Kalev (mütoloogia), Kalevi Wiik, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kaliningradi oblasti lipp, Kaljas, Kalju Reesalu, Kaljuvoor, Kalmar, Kalmari lään, Kalmari sõda, Kalmari väin, Kalurikolhoos, Kamień Pomorski maakond, Kammkeraamika kultuur, Kammkeraamika teooria, Karirahu, Karklė, Karl Eduard Hefftler, Karlskrona, Karst, Kasaarid, Kassari (reisi-kaubalaev), Kaszuby, Katk Põhjasõja ajal, Kaubandus, Kauste, Kääbusspits, Käekook, Käkisalmi lään, Kölni konföderatsioon, Küürvaal, Kõlunõmme, Kõpu rannamoodustised, Kõpu tuletorn, Keeled Eestis, Keemiarelv, Keraamika, Keraskärssussid, Kesk-Euroopa, Kesk-Saksa kanal, Keskaegsed kivilinnused Lätis, Keskmine Vaigas, Kiel, Kieli kanal, Kihti, Kinksi vanad rannamoodustised, Kirju mudil, Kitsa, Kivikirstkalme, Klaipėda, Klaipėda mäss, Klaipėda rajoon, Klaus Störtebeker, Kołobrzeg, Kołobrzegi maakond, Kobras, Koha, Koivisto saarestik, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kolme Mere Algatus, Kolmekümneaastane sõda, Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66), Konstantin Kütt, Konstantin Possiet, Koporje laht, Korporatsioon Dzintra, Koszalini maakond, Kotermann, Krabilised, Kraini mark, Krasnaja Gorka operatsioon, Kretingalė vald, Krimmi sõda, Krokatstaindappen, Kronborgi loss, Kruiisiturism, Krusenstern (laev), Krynica Morska, Kudani järv, Kukka, Kunel, Kuninglik Preisimaa, Kuninglik Teaduste Akadeemia, Kura kurk, Kura laht, Kura poolsaar, Kura säär, Kuramaa, Kuramaa kubermang, Kuramaa lahingud, Kuri küla, Kusta Rumma, Kutter, Kuukala, Kyeema Spirit, Laadoga, Laasi, Laevapiletid.ee, Laevkalme, Laguun, Landsorti süvik, Langeland, Langobardid, Lääne kütid-korilased, Lääne-Eesti maastikuvaldkond, Lääne-Eesti madalik, Lääne-Eesti paekallas, Lääne-Eesti saarestik, Lääne-lontmudil, Lääne-Preisimaa, Lääne-Saaremaa kõrgendik, Läänemere Agenda 21, Läänemere Bioloogid, Läänemere kilu, Läänemere krevett, Läänemere maad, Läänemere mängud, Läänemere taimestik, Läänemere tursk, Läänemere virtuaalraamatukogu, Läänemereprovintsid, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoomlased, Lääneslaavlased, Läti, Läti ajalugu, Läti NSV vapp, Läti saksakeelsete kohanimede loend, Lübeck, Lübecki toomkirik, Lüneburg, Lõhe, Leeder-sõrmkäpp, Leedu, Leedu ajalugu, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Lehtersuue, Lehtma, Leibnizi Läänemere Uuringute Instituut, Leningradi oblasti lipp, Lennart Lennuk, Lest, Liepāja, Liepene, Lihlhamne, Liiva-uurikkarp, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa ristisõda, Lilla Värtan, Limneameri, Lindanisa, Lindesnes, Lindesnesi tuletorn, Liphart, Lipp, Litoraal, Lolland, Loo-rebasesamblik, Loode-Euroopa, Loodete energia, Loomastiil, Loopealne, Louhi (miiniveeskja, 1916), Luidja, Lukoil, Lusekofte, Lutš (laev, 1949), Maailmameri, Maasäär, Maateaduste mõisteid (B), Maavarade kaevandamine Eestis, Madis Nõu, Magdeburg (laev 1911), Magdeburgi õigus, Magister Wigbold, Magnus Gabriel De la Gardie, Magnus Hea, Magnus II (Mecklenburg), Mai 2006, Mai 2007, Mai 2009, Mandri-Euroopa, Mandrilava, Mangu, Marburg, Margrete Sambor, Mark (territoorium), Markianos Herakleast, Mart Saarso, Mastogloiameri, Matsalu laht, Mägipe, Mänspe, Märket, Märts 2009, Märts 2010, Märts 2011, Märts 2015, Møn, Müüameri, Mõõkkala, Mõntu (laev, 1951), Mecklenburg, Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Mecklenburg-Vorpommern, Mecklenburgi laht, Meduus, Meelste, Mein Schiff 2, Mereäärne regionaalpark, Merebioloogia, Merefüüsika, Mereimetajad, Meremuuseum, Meretase, Merevaigutee, Merevaik, Merevesi, Meri, Meriforell, Merikapsas, Meriroosilised, Merisiig, Meritähed, Merivarblane, Mesilaste org, Mesoliitikum, Mesoproterosoikum, Mestwin I, Międzyzdroje, Michael Peter Ancher, Mielno, Mieszko I, Mikk Otsmann, Mikromegas, Moero, Molotovi-Ribbentropi pakt, Monika (lumetorm), Moonsundi lahing, Moskva tsaaririik, Motala ström, MSC Magnifica, MSC Musica, Mudakrabi, Mudaste, Must meri, Must mudil, Muuga laht, Nacka vald, NAO indeks, Narva ajalugu, Narva sadam, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus, Nõukogude Partisan, Neeva, Neeva laht, NEFCO, Nemunas, Niidurüdi, Nikolai Judenitš, Nikolai Kolomeitsev, Nikolai von Essen (1860–1915), Nikolaus I (Mecklenburg), Nikopoli lahing, Noarootsi poolsaar, Nodularia, Nodularia spumigena, Nootamaa, Nord Stream 2, Nordalbingien, Nordmark, Nordregio, Norfolki saar, Norra vallutamine 1940, Norrtälje vald, Norwegian Sun, November 2008, Nuutri jõgi, Nyen, Nynäshamn, Nynäshamni vald, Ocean Endeavour, Odra, Ohessaare rand, Ojamaa, Oktoober 2007, Oktoober 2008, Oktoober 2010, Oktoober 2012, Oktoober 2016, Oktoober 2017, Olando kepurė, Olav II Haraldsson, Oldenburg in Holstein, Olev Kiirend, Ookeaniliinilaev, Open Spirit, Operatsioon Albion, Orient (festival), Ostsiedlung, Ott Roots, Otto III (Brandenburg), Oulu järv, Oviši, Paadrema looduskaitseala, Pagurus bernhardus, Pakri laht, Pakri poolsaar, Palanga, Palanga lennujaam, Palanga Merevaigumuuseum, Paldiski, Palli, Paope, Parvlaev, Pärnu, Pärnu ajalugu, Pärnumaa, Põhja-Euroopa, Põhja-konnarohi, Põhja-Saksa madalik, Põhja-Schleswig, Põhjaatlandi süsikas, Põhjakotkas (mütoloogia), Põhjalaht, Põhjamaad, Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava, Põhjameri, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põisadru (perekond), Põllumajanduse mõju keskkonnale, Peene, Peeter I, Peeter Suure merekindlus, Peeter Suure sadam, Peipsi tint, Peraküla Mustjärv, Perämeri, Peter Bredal, Peter von Sivers, Peterburi, Peterburi sõjaväeringkond, Piiranguvöönd, Piiritsoon, Pikk külgpilulane, Pirgu lade, Poel, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Pommeri vojevoodkond (1919–1939), Poola, Poola ajalugu, Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal, Poola gooti arhitektuur, Poola keskaeg, Poola koridor, Poola Kuningriik, Poola Piastide ajal, Poola Rahvavabariik, Poola vürstiriik, Poola–Türgi sõda (1620–1621), Popradi jõgi, Porkkala mereväebaas, Postilaev, Postomino, Prantsuse revolutsioonisõjad, Prähnu, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Priit Ligi, Pringel, Pringel (perekond), Probo Koala, Pronksspiraalkaunistus, Pruunvetikad, Pseudolitoraal, Puck (linn), Pucki maakond, Puhta Läänemere Ühendus, Puhtu-Laelatu looduskaitseala, Pullukala, Punabe jõgi, Pylaiella littoralis, Pytheas, Rabakivi, Radio Nord, Raekoja plats (Tallinn), Raimo Pullat, Raketa (laev, 1949), Ramsi neem, Randal, Randluga, Rangia cuneata, Rannaõigus, Rannaturism, Raudne eesriie, Rääbis, Räim, Rügen, Reidilahing, Rein Tamsalu, Reostus Läänemeres, Riddarfjärden, Riftiorg, Riguldi jõgi, Riia, Riia piiramine (1656), Riia sadam, Riigikohus, Riimvee-elustik, Riimvesi, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Ristna, Risto Pullat, Ro-pax-laev, Robert Livländer, Romeo Koitmäe, Rong (film, 1959), Rooma riik, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi Pommeri, Rootsi rahvuspargid, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi Wismar, Rootsi-Novgorodi sõjad, Rootsi-Poola sõda (1626–1629), Roskilde rahu, Rostock, Rotterdam (1997), Ruotsinsalmi, Rzeczpospolita, Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648), Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764), Saami algkeel, Saami keeled, Saaremaa, Saaristomeri, Saarlased, Sabile, Sadam, Sadama, Sadama villa, Saga Sapphire, Saimaa, Saka vasallilinnus, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa ultimaatum Leedule, Saksi vall, Saksimaa hertsogiriik, Sakslased, Salevere Salumägi, Salme jõgi, Salme laevmatused, Salme vald, Saltsjöbaden, Saltsjön, Sambija poolsaar, Samboriidid, Samsø, Saraiķi, Särg, Söödav rannakarp, Södermanland, Södertälje vald, Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sõrve tuletorn, Sõtkas, Sławno maakond, Słowiński rahvuspark, Schlawe ja Stolpi maad, Schlüsselburg, Schlei, Schlei maakond, Schleswig-Holstein, Selkämeri rahvuspark, September 2009, September 2011, Sibulasordid, Siemomysł (Pommeri), Sigtuna, Sigtuna hävitamine, Silja Europa, Sillamäe sadam, Silvia Pihu, Sinised koridorid, Sirmokas, Sisemeri, Sisu KB-112, Sjælland, Skagen, Skandinaavia, Skandinaavia poolsaar, Slava, Soela väin, Soome, Soome ajalugu, Soome laht, Soome Suurvürstiriik, Soome-Novgorodi sõjad, Soomuslest, Soorüdi, Sopot, Sopp, Spithami, St. Peter Line, Stadsholmen, Stõr, Stockholm, Stockholmi saarestik, Stockholmi vanalinn, Stolbovo rahu, Strömmen, Sund, Sundsvall, Suomenlinna, Superseacat Three, Suur slaavlaste ülestõus, Suur-Belt, Suur-konnakotkas, Suuresadama, Suvepealinn, Svetlogorsk, Svolderi merelahing, Syngnathinae, Szczecin, Szczecini laht, Sztutowo, Taani, Taani ajalugu, Taani sõjakäik Saaremaale, Tacitus, Tahkuna, Tallink, Tallinn, Tallinna ajalugu, Tallinna all-linn, Tallinna kõrgeimad ehitised, Tallinna Sadam, Tallinna sadam, Tallinna vanalinn, Tammistu (Hiiumaa), Tammuna rand, Tarmo Soomere, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu piiramine (1656), Tavaline rannakrabi, Tavaline sinikrabi, Tšernovi madal (Lääne maakond), Tšuudid, Täby vald, Täyssinä rahu, Tåsinge, Töönduskala, Tõnis Põder, Tõstamaa saar, Teine maailmasõda, Teise koalitsiooni sõda, TEN-võrgustikud, Terast mis hangund me hinge 10218, Territoriaalriik, Tiharu, Tiit Raid, Tilga (Hiiumaa), Toompea, Torbjörn Törnqvist, Torgu Kuningriik, Torgu vald, Torm, Travemünde, Trelleborg, Trossö (laev), Trzebiatów, Tsüanobakterid, Tsitadell (Tallinna merekindlustis), Tsushima lahing, Tuluskivi, Turjamaa, Turm, Tursk, Turu saarestik, Tutulus, Tuuleenergia Eestis, Tuumaelektrijaam, Tveri vürstiriik, Tyresö vald, Ukraina ajalugu, Ukraina geograafia, Ulmale, Uppland, Uputus (Poola), Urmas Alender, Urve Miller, Usedom, Ustka, Utö, Vabadussõda, Valdemar II, Valge laev, Valge mere – Läänemere kanal, Valge meri, Valgevaal, Valve (laev), Vanamõisa (Hiiumaa), Vandaalid, Vandenõuteooria, Vanema, Varauusaeg, Varjaagid, Varssavi, Vasemäe valitsejatar, Vaskuss, Vassili Golovnin, Vassili saar, Väddö, Väike jääaeg, Väike mudil, Väinameri, Välismaa merede ja lahtede loend, Väljasurnud keel, Vööt-kirpvähk, Võikala, Võru, Veeõitseng, Veebruar 2010, Veelinnurahvas, Veliki Novgorod, Vello Mäss, Vendi ristisõda, Vene, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venemaa, Venemaa ajalugu, Venta jõgi, Venta-Dubysa kanal, Ventava, Ventspils, Ventspilsi Rahvusvaheline Raadioastronoomiakeskus, Vesiloo maa, Vetelpääste, Viidikas, Viigerhüljes, Viikingiaeg, Viking Glory, Viking Line, Villa Sellgren, Vimb, Vinkovi madal, Vintaloosa, Vinträim, Virtsu Kalur, Viru rand, Visby toomkirik, Vitaalivennad, Vitt, Vladimir Botškarjov, Voldemar Horst, Volga, Volga-Balti veetee, Volga-Bulgaaria, Voosi kurk, Vormsi, Władysławowo, Wendland, Werner von Rosenfeldt, Wilhelm Ramsay, Wilsoni tsükkel, Wisła laht, Wisła maasäär, Wismar, Wolgast, Wolini saar, Wrocław, Ystadi vald, Zelenogradsk, 14. jaanuar, 15. jaanuar, 16. aprill, 16. jaanuar, 1688, 17. sajand, 17. sajand Eestis, 1739, 1740, 1916, 1970. aasta Poola protestid, 1994, 1995, 2005. aasta jaanuaritorm, 2016. aasta suveolümpiamängud, 2022. aasta droonirünnak Sevastopoli mereväebaasile, 26. veebruar, 27. veebruar, 29. tankikorpus, 6. aprill, 6. september, 9. mai. Laienda indeks (1006 rohkem) » « Kahaneb indeks

A-Rosa Bella

A-Rosa Bella (registreeritud nimi A'Rosa Bella) on neljatekiline Saksamaa jõereisilaev.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Bella · Näe rohkem »

A-Rosa Brava

A-Rosa Brava on Saksamaa jõereisilaev, mis on ehitatud Neptun Werfti laevatehases Rostockis 2011.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Brava · Näe rohkem »

A-Rosa Donna

A-Rosa Donna ja Bolero Budapestis A-Rosa Donna (registreeritud nimi A'Rosa Donna) on neljatekiline Saksamaa jõereisilaev.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Donna · Näe rohkem »

A-Rosa Mia

A-Rosa Mia Budapesti parlamendihoone ees A-Rosa Mia (registreeritud nimi A'Rosa Mia) on neljatekiline Saksamaa jõereisilaev.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Mia · Näe rohkem »

A-Rosa Riva

A-Rosa Riva Bratislavas A-Rosa Riva (registreeritud nimi A'Rosa Riva) on Saksamaa jõereisilaev.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Riva · Näe rohkem »

A-Rosa Silva

A-Rosa Silva on Saksamaa jõereisilaev, mis kuulub laevakompaniile A-ROSA Flussschiff GmbH.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Silva · Näe rohkem »

A-Rosa Viva

A-Rosa Viva on teine A-Rosa Aquaga samasse klassi kuuluv neljatekiline Saksamaa jõereisilaev, mis on ehitatud Neptun Werfti laevatehases Rostockis 2010.

Uus!!: Läänemeri ja A-Rosa Viva · Näe rohkem »

Aabenraa

Raekoda Sankt Nicolai kirke pisi Aabenraa (taanikeelne paralleelnimi Åbenrå, saksa keeles Apenrade) on linn Taanis Lõuna-Taani piirkonnas Põhja-Schleswigi idarannikul Väike-Belti avaneva kitsa Läänemere lahe Aabenraa lahe sopis, Aabenraa valla keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Aabenraa · Näe rohkem »

Aare Purga

Aare Purga (1. juuni 1937 Viljandi – 28. august 1993 Tallinn) oli Eesti füüsik ja riigitegelane.

Uus!!: Läänemeri ja Aare Purga · Näe rohkem »

Aasovi sõjakäigud

Aasovi sõjakäigud 1695 ja 1696 olid Vene tsaaririigi sõjakäigud Osmanite riigi vastu, mis Vene tsaar Peeter I võttis oma valitsemisaja algul ette Doni suudmes asunud ning Vene laevade pääsu Aasovi ja Mustale merele tõkestanud 700-mehelise garnisoniga Azovi kindluse vallutamiseks.

Uus!!: Läänemeri ja Aasovi sõjakäigud · Näe rohkem »

Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)

Aasta keskkonnategu on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) välja antav tunnustus.

Uus!!: Läänemeri ja Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) · Näe rohkem »

Abakala

Abakala (Abramis ballerus, sünonüüm Ballerus ballerus) on kalaliik karpkalalaste sugukonnast latika perekonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Abakala · Näe rohkem »

Absalon

Absaloni hauaplaat Absalon (1128 – 21. märts 1201) oli Taani vaimulik (peapiiskop) ja poliitik.

Uus!!: Läänemeri ja Absalon · Näe rohkem »

Acta Historica Tallinnensia

Acta Historica Tallinnensia on Eesti Teaduste Akadeemia ajakiri, mis ilmub koostöös Tallinna Ülikooliga.

Uus!!: Läänemeri ja Acta Historica Tallinnensia · Näe rohkem »

Ada (purjelaev)

Ada oli 20.

Uus!!: Läänemeri ja Ada (purjelaev) · Näe rohkem »

Adam Bremenist

Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.

Uus!!: Läänemeri ja Adam Bremenist · Näe rohkem »

Adam von Gernet

Richard Ernst Adam von Gernet (7/19. august 1878 Kiideva mõis, Läänemaa – 1. juuli 1944 Hamburg, Saksamaa) oli eestimaalasest geodeet, hüdrograaf ja sõjaväelane (kaptenleitnant, 1913).

Uus!!: Läänemeri ja Adam von Gernet · Näe rohkem »

Aestid

Rooma riik keiser Hadrianuse valitsemisajal. Tacituse piltidel põhinev kaart piirkonna hõimudest. Aestit on kaardil praeguse Kaliningradi ümbruses Willem ja Joan Blaeu, 1645 Euroopa Sarmatia (Leedus), Alain Manesson Mallet, 1685 Aestid oli Läänemere kagu- ja võib-olla ka idakaldal elanud rahvas või rahvad, keda on mainitud 1.–10.

Uus!!: Läänemeri ja Aestid · Näe rohkem »

Afanassi Ordin-Naštšokin

Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin (Афанасий Лаврентьевич Ордин-Нащокин; u 1605 – 1680 Pihkva) oli Venemaa diplomaat ja riigitegelane, kes suunas tsaar Aleksei Mihhailovitši ajal riigi välispoliitikat.

Uus!!: Läänemeri ja Afanassi Ordin-Naštšokin · Näe rohkem »

Agarik

Agarik ehk furtsellaaria (Furcellaria lumbricalis) on punavetikaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Agarik · Näe rohkem »

Ahrenshoop

Ahrenshoopi kalju Ahrenshoop on kommuun, mis asub Fischland-Darß-Zingsti poolsaarel Läänemere ääres Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa Ees-Pommeri-Rügeni kreisis.

Uus!!: Läänemeri ja Ahrenshoop · Näe rohkem »

Ahvenamaa maakond

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Ahvenamaa maakond · Näe rohkem »

Ahvenamaa saarestik

Ahvenamaa saarestiku kaart Ahvenamaa saarestik (soome keeles Ahvenanmaan saaristo, rootsi keeles Ålands skärgård) on rohkem kui 6700 saarest koosnev Läänemere saarestik, mis moodustab Soome omavalitsusliku ja rootsikeelse Ahvenamaa maakonna.

Uus!!: Läänemeri ja Ahvenamaa saarestik · Näe rohkem »

Ahvenameri

Ahvenameri (''Ålands hav'') Ahvenameri (rootsi Ålands hav, soome Ahvenanmeri) on Läänemere sügavam osa Ahvenamaast edelas.

Uus!!: Läänemeri ja Ahvenameri · Näe rohkem »

Ahvenlased

Ahvenlased (Percidae) on kalade sugukond, mis kuulub ahvenaliste seltsi.

Uus!!: Läänemeri ja Ahvenlased · Näe rohkem »

AIDAcara

AIDAcara on ettevõtte Costa Crociere S.p.A. esimene kruiisilaev.

Uus!!: Läänemeri ja AIDAcara · Näe rohkem »

Ainuõõssed

Meriroosiliste ja nahkkorallide hulka kuuluv õisloom Ainuõõssed ehk kõrveraksed (Cnidaria) on algeliste hulkraksete loomade hõimkond pärishulkraksete alamriigist.

Uus!!: Läänemeri ja Ainuõõssed · Näe rohkem »

Aju-Dag (laev)

Aju-Dag oli Eesti NSV uurimislaev.

Uus!!: Läänemeri ja Aju-Dag (laev) · Näe rohkem »

Ajutee

Pika ajuteega laine on suure energiaga Laine ajutee (inglise fetch) on teepikkus, mille laine läbib enne kaldale jõudmist.

Uus!!: Läänemeri ja Ajutee · Näe rohkem »

Akademik Karpinski

Akademik Karpinski oli Nõukogude Liidu kaubalaev.

Uus!!: Läänemeri ja Akademik Karpinski · Näe rohkem »

Alar Rosentau

Alar Rosentau (sündinud 22. jaanuaril 1975 Võrus) on eesti geoloog.

Uus!!: Läänemeri ja Alar Rosentau · Näe rohkem »

Albatros (laev, 1952)

Albatros (algselt Iskra vene keeles Искра, tõlkes 'säde'; alates 28. augustist 1952 ümbernimetatult Albatros, vene keeles Альбатрос, tõlkes 'albatross') oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.

Uus!!: Läänemeri ja Albatros (laev, 1952) · Näe rohkem »

Alboráni meri

Alboráni meri on Vahemere äärmine lääneosa, Gibraltari väinast vahetult idas.

Uus!!: Läänemeri ja Alboráni meri · Näe rohkem »

Albrecht Alkibiades

Albrecht Alkibiades Albrecht Alkibiades, ka Albrecht Alcibiades (28. märts 1522 Ansbach – 8. jaanuar 1557 Pforzheim) oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv (ametlikult Albrecht II) aastatel 1527–1553.

Uus!!: Läänemeri ja Albrecht Alkibiades · Näe rohkem »

Albrecht II (Mecklenburg)

Mecklenburgi hertsogi Albrecht II portree Albrecht II (u. 1318 – 18. veebruar 1379) oli Mecklenburgide dünastiast feodaalisand Põhja-Saksamaal Läänemere kallastel.

Uus!!: Läänemeri ja Albrecht II (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Aleksander Ohu

Aleksander Ohu (23. veebruar 1901 Ravila vald, Harjumaa – 18. veebruar 1972 Tartu) oli Eesti geofüüsik ja meteoroloog.

Uus!!: Läänemeri ja Aleksander Ohu · Näe rohkem »

Aleksander Rost

Aleksander Rost (11. aprill 1892 Talli vald, Pärnumaa – 22. september 1944 Läänemeri) oli Eesti riigikohtunik.

Uus!!: Läänemeri ja Aleksander Rost · Näe rohkem »

Aleksandr Koltšak

Aleksandr Vassiljevitš Koltšak (Александр Васильевич Колчак; 16. november (4. november vkj) 1874 – 7. veebruar 1920) oli Venemaa admiral, polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 1918–1920.

Uus!!: Läänemeri ja Aleksandr Koltšak · Näe rohkem »

Aleksandr Manevski

Aleksandr Manevski Aleksandr Stepanovitš Manevski (vene Александр Степанович Маневский; 1. august 1824 Tallinn – 3. juuli 1884 Peterburi) oli Venemaa mereväelane, kontradmiral (1880).

Uus!!: Läänemeri ja Aleksandr Manevski · Näe rohkem »

Aleksei I Mihhailovitš

Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.

Uus!!: Läänemeri ja Aleksei I Mihhailovitš · Näe rohkem »

Alexander von Stieglitz

Alexander von Stieglitz Parun Alexander Peter von Stieglitz (Venemaal tuntud kui Aleksandr Ljudvigovitš, vene keeles Александр Людвигович Штиглиц) (1. (ukj 13. september) 1814 Peterburi – 24. oktoober (ukj 5. november) 1884 Peterburi) oli Venemaa finantsist ja filantroop.

Uus!!: Läänemeri ja Alexander von Stieglitz · Näe rohkem »

Algirdas

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Uus!!: Läänemeri ja Algirdas · Näe rohkem »

Alide Lumberg

Alide Lumberg (10. detsember (vkj)/ 23. detsember 1915 Tallinn – 9. mai 2004 Tallinn) oli eesti zooloog.

Uus!!: Läänemeri ja Alide Lumberg · Näe rohkem »

Allure of the Seas

Allure of the Seas ja tema sõsarlaev Oasis of the Seas on maailma suurimad ristluslaevad, kusjuures Allure of the Seas on 5 cm sõsarlaevast pikem.

Uus!!: Läänemeri ja Allure of the Seas · Näe rohkem »

Allveeakustika

Allveeakustika on akustika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi vees.

Uus!!: Läänemeri ja Allveeakustika · Näe rohkem »

Almedalen

Almedalen on park Ojamaal Visbys.

Uus!!: Läänemeri ja Almedalen · Näe rohkem »

Als

pisi Sønderborgi sadam Als on Läänemere saar, mis kuulub Taanile.

Uus!!: Läänemeri ja Als · Näe rohkem »

Andrei Poljanski

Andrei Ivanovitš Poljanski (vene Андрей Иванович Полянский) (1698–1764) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (1764), Kroonlinna ja Tallinna sadama kõrgeim komandör ning Venemaa keisririigi Balti laevastiku komandör.

Uus!!: Läänemeri ja Andrei Poljanski · Näe rohkem »

Andrei Vilkitski

Andrei Vilkitski Andrei Vilkitski (vene keeles Андрей Ипполитович Вилькицкий; 1. juuli 1858 Minski kubermang – 26. veebruar 1913 Peterburi) oli vene hüdrograaf, kindralleitnant, hüdrograafia peavalitsuse ülem.

Uus!!: Läänemeri ja Andrei Vilkitski · Näe rohkem »

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Angerjas · Näe rohkem »

Anglid

Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.

Uus!!: Läänemeri ja Anglid · Näe rohkem »

Anund Jakob

Kuningas Anund Jakobi jaoks Sigtunas löödud münt "Kuningas Ane kivi" 1920. aastatel Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022.

Uus!!: Läänemeri ja Anund Jakob · Näe rohkem »

Aprill 2007

Aprill 2007, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja Aprill 2007 · Näe rohkem »

Aprill 2009

Aprill 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja Aprill 2009 · Näe rohkem »

Aprill 2010

Aprill 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Läänemeri ja Aprill 2010 · Näe rohkem »

Aprill 2015

Aprill 2015, kroonika 2015.

Uus!!: Läänemeri ja Aprill 2015 · Näe rohkem »

Araali meri

Araali meri ehk Araal on umbjärv Kesk-Aasias, mis jääb Kasahstani ja Usbekistani (Karakalpakkia) territooriumile.

Uus!!: Läänemeri ja Araali meri · Näe rohkem »

Arado Ar 95

Arado Ar 95 oli saksa ühemootoriline kahe- või kolmekohaline biplaan mereluure- ja torpeedolennuk, mis leidis kasutust Teises maailmasõjas.

Uus!!: Läänemeri ja Arado Ar 95 · Näe rohkem »

Arhangelsk

Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Arhangelsk · Näe rohkem »

Arnold Jürgenson

Arnold Jürgenson (22. veebruar 1908 Tartu – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Läänemeri ja Arnold Jürgenson · Näe rohkem »

Ars Baltica

Ars Baltica (stiliseeritult ARS BALTICA) on Läänemere-äärsete riikide kultuurialase koostöö foorum.

Uus!!: Läänemeri ja Ars Baltica · Näe rohkem »

Artania

Artania (aastail 2005–2011 Artemis) on ehitatud kui Royal Princess (1984–2005) Oy Wärtsilä Ab laevatehases Helsingis Soomes 1984.

Uus!!: Läänemeri ja Artania · Näe rohkem »

Artur Soomre

Artur Soomre. Kaarli koguduse arhiiv. Artur Soomre (kuni 26. oktoobrini 1936 Sommer; 21. mai (vkj)/ 2. juuni 1890 Jõgeveste vald, Helme kihelkond, Viljandimaa – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Läänemeri ja Artur Soomre · Näe rohkem »

Arvi Järvekülg

Arvi Järvekülg (27. detsember 1929 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 4. november 2002 Tartu) oli eesti hüdrobioloog ja zooloog.

Uus!!: Läänemeri ja Arvi Järvekülg · Näe rohkem »

AS Hiiu Kalur

AS Hiiu Kalur on aastal 1991.

Uus!!: Läänemeri ja AS Hiiu Kalur · Näe rohkem »

Astor (laev)

Astor (endine Fjodor Dostojevski ja Fedor Dostoevskiy) on kruiisilaev, mis kuulub ettevõttele Premicon Hochseekreuzfahrt GmbH & Co.

Uus!!: Läänemeri ja Astor (laev) · Näe rohkem »

Atlandi heeringas

Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »

Atlandi merilest

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) on lestlaste sugukonda merilesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Atlandi merilest · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Läänemeri ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Atlandi tuur

Atlandi tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Atlandi tuur · Näe rohkem »

August 2007

August 2007, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja August 2007 · Näe rohkem »

August 2009

August 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja August 2009 · Näe rohkem »

August Amon

August Amon (12. september 1896 Kodijärve vald, Tartumaa – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli Eesti kohtunik.

Uus!!: Läänemeri ja August Amon · Näe rohkem »

August Sõrra

August Sõrra (18. jaanuar 1903 Ropka vald, Tartumaa – 1. oktoober 1944 Läänemeri) oli eesti advokaat.

Uus!!: Läänemeri ja August Sõrra · Näe rohkem »

Aul

Aul (Clangula hyemalis) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Läänemeri ja Aul · Näe rohkem »

Aurora (laev, 2000)

Aurora on ristluslaev, mis kuulub ettevõttele Carnival Plc (Carnival UK) ja mida käitab laevakompanii P&O Cruises.

Uus!!: Läänemeri ja Aurora (laev, 2000) · Näe rohkem »

Austerkarplased

Austerkarplased (Ostreidae) on sugukond karpe.

Uus!!: Läänemeri ja Austerkarplased · Näe rohkem »

Avaste mägi

Avaste mägi on 23,9-meetrise absoluutkõrgusega seljandik Märjamaa valla edelaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Avaste mägi · Näe rohkem »

Azamara Pursuit

Azamara Pursuit (end Royal Princess, Minerva II, R Eight, Adonia) on ettevõttele Royal Caribbean Cruises kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud 2001.

Uus!!: Läänemeri ja Azamara Pursuit · Näe rohkem »

Łeba

Łeba (saksa Leba) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Lęborki maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Łeba · Näe rohkem »

Šelfimeri

Šelfimeri ehk epikontinentaalne meri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk šelf.

Uus!!: Läänemeri ja Šelfimeri · Näe rohkem »

Štandart

Štandart (vene keeles Штандартъ) oli Venemaa viimase keisri Nikolai II jahtlaev.

Uus!!: Läänemeri ja Štandart · Näe rohkem »

Šventoji

Šventoji (leedu keeles "püha") on asula Leedus Läänemere kaldal, mis alates 1973.

Uus!!: Läänemeri ja Šventoji · Näe rohkem »

Šventoji jõgi (Palanga)

Šventoji (leedu keeles) ehk Sventāja (läti keeles) on jõgi, mis saab alguse Leedu loodeosas Skuodase rajoonis ja voolab 30 kilomeetri ulatuses mööda Leedu-Läti piiri.

Uus!!: Läänemeri ja Šventoji jõgi (Palanga) · Näe rohkem »

Ülendi

Ülendi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.

Uus!!: Läänemeri ja Ülendi · Näe rohkem »

Ülepüük

Tursa ülepüük 1970. ja 1980. aastatel põhjustas püügimahu suure languse 1992. aastal Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad.

Uus!!: Läänemeri ja Ülepüük · Näe rohkem »

Ülo Suursaar

Ülo Suursaar 2014 Lõuna-Koreas Sihwa loodeteelektrijaamas Ülo Suursaar (sündinud 18. juulil 1962 Pärnus) on eesti geograaf ja okeanoloog.

Uus!!: Läänemeri ja Ülo Suursaar · Näe rohkem »

Ümarmudil

pisi Ümarmudil (Neogobius melanostomus) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Ümarmudil · Näe rohkem »

Öland

Öland on Rootsile kuuluv saar Läänemeres, Rootsi saartest suuruselt teine.

Uus!!: Läänemeri ja Öland · Näe rohkem »

Österåkeri vald

Österåkeri vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis.

Uus!!: Läänemeri ja Österåkeri vald · Näe rohkem »

Östergötland

Östergötland ("Östergötland" tähendab Ida-Götalandi) on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Östergötland · Näe rohkem »

Äänisjärv

thumb thumb Äänisjärv ehk Onega järv (varasemad eestikeelsed nimed Oneega järv, Onega; vene Онежское озеро, karjala Oniegu, vepsa Änine, soome Ääninen, Äänisjärvi) on mageveejärv Loode-Venemaal Karjala Vabariigi, Leningradi oblasti ja Vologda oblasti piiril.

Uus!!: Läänemeri ja Äänisjärv · Näe rohkem »

Ääremeri

Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega; teise tähenduse kohaselt on tegemist maailmamere osaga, mis külgneb mandriga.

Uus!!: Läänemeri ja Ääremeri · Näe rohkem »

Ærø

Tänav Ærøskøbingis Ærø on saar Läänemeres, mis kuulub Taanile.

Uus!!: Läänemeri ja Ærø · Näe rohkem »

Åbenrå vald (1970–2006)

Åbenrå vald ehk Aabenraa vald ehk Åbenrå kommuun ehk Aabenraa kommuun (taanikeelne ametlik nimi Aabenraa Kommune, teine keeleliselt korrektne nimekuju Åbenrå Kommune) oli aastatel 1970–2006 vald Taani lõunaosas Jüütimaa idarannikul Lõuna-Jüütimaa maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Åbenrå vald (1970–2006) · Näe rohkem »

Āraiši järvelinnus

Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.

Uus!!: Läänemeri ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »

Bad Doberan

Bad Doberan on kuurortlinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, Bad Doberani kreisi keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Bad Doberan · Näe rohkem »

Balti areaali keeled

Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.

Uus!!: Läänemeri ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Läänemeri ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti jääpaisjärv

Balti jääpaisjärv (ka Balti paisjärv, Balti jääjärv) oli Läänemere nõos asunud jääpaisjärv.

Uus!!: Läänemeri ja Balti jääpaisjärv · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Läänemeri ja Balti keeled · Näe rohkem »

Balti klint

Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.

Uus!!: Läänemeri ja Balti klint · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: Läänemeri ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti lehtsarv

Balti lehtsarv (Idotea balthica) on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne.

Uus!!: Läänemeri ja Balti lehtsarv · Näe rohkem »

Balti medal

pisipisi Balti medal on 23.

Uus!!: Läänemeri ja Balti medal · Näe rohkem »

Balti moreenikõrgustike vöönd

Asukoht kaardil Balti moreenikõrgustike vöönd ehk Balti seljandik on otsamoreense päritoluga kõrgustike vöönd, mis kulgeb piki Läänemere lõuna- ja idarannikut.

Uus!!: Läänemeri ja Balti moreenikõrgustike vöönd · Näe rohkem »

Balti Päästeselts

Eesti Meremuuseumi püsinäitus. (2020) Balti Päästeselts oli 1888– tegutsenud aktsiaselts, mis tegeles Läänemerel merepäästetööde ja rannasõiduga.

Uus!!: Läänemeri ja Balti Päästeselts · Näe rohkem »

Balti psalteerium

Balti psalteerium on Läänemere idapoolsetes piirkondades levinud näppekeelpillide perekond.

Uus!!: Läänemeri ja Balti psalteerium · Näe rohkem »

Balti sünekliis

Balti sünekliis on Ida-Euroopa kraatoni lääneossa jääv suur aluskorravagumus ehk sünekliis.

Uus!!: Läänemeri ja Balti sünekliis · Näe rohkem »

Balti tee (matemaatika võistlus)

Balti tee on matemaatikavõistlus, mida korraldatakse igal aastal alates 1990.

Uus!!: Läänemeri ja Balti tee (matemaatika võistlus) · Näe rohkem »

Baltia

Baltia (ladina Balcia) on Vanakreeka mütoloogia järgi Euroopa põhjaosas asunud suur saar, mis Plinius Vanema sõnul asunud laevaga sõites kolme päevateekonna kaugusel sküütide rannikust ja kus lähedal uhtvat meri igal kevadel rannale merevaiku.

Uus!!: Läänemeri ja Baltia · Näe rohkem »

Baltic Sea Basketball Cup

Baltic Sea Basketball Cup (Balti mere maade karikaturniir) on noorte korvpalliturniir, kus osalevad Läänemere-äärsete riikide noortekoondised (U18 ja U16).

Uus!!: Läänemeri ja Baltic Sea Basketball Cup · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Läänemeri ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Läänemeri ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Läänemeri ja Baltlased · Näe rohkem »

Baltoskandia

Balti keeli kõnelevad riigid Baltoskandia on käsitlus, mis oli välja kasvanud Sten de Geeri teisest regiooniteooriast Fennoscandiast.

Uus!!: Läänemeri ja Baltoskandia · Näe rohkem »

BALTRON

BALTRON (akronüüm sõnadest Baltic Naval Squadron; ka Balti Mereväeeskaader; Baltroni projekt) on aastal 1998 asutatud rahvusvaheline eskaader, mis peaasjalikult tegeleb Läänemerel miinitõrjeoperatsioonidegahttp://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/baltron-projekt (vaadatud 30.01.2013).

Uus!!: Läänemeri ja BALTRON · Näe rohkem »

Barnim VI (Pommeri)

Skulptuur epitaafilt Kenzis Barnim VI (u. 1365 - 22. september 1405) oli Pommeri-Wolgasti hertsog aastatel 1394-1405.

Uus!!: Läänemeri ja Barnim VI (Pommeri) · Näe rohkem »

Būšnieki järv

Būšnieki järv (läti keeles Būšnieku ezers, vanasti ka Loši järv) on järv Lätis Ventspilsi linnas.

Uus!!: Läänemeri ja Būšnieki järv · Näe rohkem »

Būtingė

Būtingė kirik. Būtingė on asula Leedus Läänemere kaldal, mis alates 1973.

Uus!!: Läänemeri ja Būtingė · Näe rohkem »

Bengt Gottfried Forselius

Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.

Uus!!: Läänemeri ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »

Bernhard III (Saksi)

Balthasar Menciuse (Menz) puulõige aastast 1596, Bernhard hoiab oma vappi. Pealiskiri: ''Churfürst Bernhard'' (s.o. Kuurvürst Bernhard) Bernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu.

Uus!!: Läänemeri ja Bernhard III (Saksi) · Näe rohkem »

Billingeni katastroof

thumb Billingeni katastroof oli Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos.

Uus!!: Läänemeri ja Billingeni katastroof · Näe rohkem »

Billungite mark

Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.

Uus!!: Läänemeri ja Billungite mark · Näe rohkem »

Bioinvasioon

Domineeriv taimeliik – harilik tõlkjas (''Bunias orientalis''). Harilik kukesaba (''Lythrum salicaria'') on Eestis pärismaine liik, kuid Ameerikas on ta ohtlik invasiivtaim Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide (sissetungivate liikide) levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades.

Uus!!: Läänemeri ja Bioinvasioon · Näe rohkem »

Birka Cruises

Birka Stockholm augustis 2015 Birka Cruises (varem Birka Line) oli Ahvenamaa laevandusettevõte, mis käitas Läänemerel kruiisilaeva Birka Stockholm, mille lähtepunktiks oli Stockholm.

Uus!!: Läänemeri ja Birka Cruises · Näe rohkem »

Blekinge

Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.

Uus!!: Läänemeri ja Blekinge · Näe rohkem »

Bomarsundi kindlus

Bomarsundi kindluse peafordi varemed Bomarsundi kindlus oli Venemaa kindlus Läänemere rannikul riigi tollasel läänepiiril Soome Suurvürstiriigis.

Uus!!: Läänemeri ja Bomarsundi kindlus · Näe rohkem »

Bonni konventsioon

Bonni konventsioon (inglise keeles Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals, lühend CMS; eesti keelde tõlgitud nt kui Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon) on 1979.

Uus!!: Läänemeri ja Bonni konventsioon · Näe rohkem »

Boriss Vilkitski

Boriss Vilkitski (vene Борис Андреевич Вилькицкий) (22. märts 1885 Pulkovo – 6. märts 1961 Brüssel) oli vene hüdrograaf, geodeet ja Arktika uurija, kontradmiral (Põhjaoblast, 1919).

Uus!!: Läänemeri ja Boriss Vilkitski · Näe rohkem »

Bornholm

Bornholm on saar Läänemere edelaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Bornholm · Näe rohkem »

Brandenburg-Preisimaa

Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.

Uus!!: Läänemeri ja Brandenburg-Preisimaa · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Läänemeri ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Brest (Valgevene)

Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Brest (Valgevene) · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Läänemeri ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Christiansø

Christiansø sadam Christiansø on Taanile kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Christiansø · Näe rohkem »

Codor (laev, 1951)

Codor (vene keeles Кодор, ametliku latinisatsiooni järgi Codor, tõlkes tõenäoliselt 'Kodori') oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud kolmemastiline puust purjelaev.

Uus!!: Läänemeri ja Codor (laev, 1951) · Näe rohkem »

Color Line

Color Line on Norra laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere lõunaosas Saksamaa ja Norra vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Color Line · Näe rohkem »

Dalälven

Dalälveni asend Dalälven Avesta ja Hedemora vahel Dalälven on jõgi Rootsi keskosas.

Uus!!: Läänemeri ja Dalälven · Näe rohkem »

Danderydi vald

Danderydi vald on vald Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Danderydi vald · Näe rohkem »

Danelaw

Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.

Uus!!: Läänemeri ja Danelaw · Näe rohkem »

Danevirke

Danevirke Olaus Magnuse kaardil (1539) Danevirke ehk Dannevirke on kaitsevallide süsteem, mis kaitses Taani ajaloolist lõunapiiri sakside, friislaste ja slaavlaste eest.

Uus!!: Läänemeri ja Danevirke · Näe rohkem »

Darłowo

Darłowo (saksa Rügenwalde) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Sławno maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Darłowo · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Daugava · Näe rohkem »

Delphin (1975)

Delphin (varem Belorussija, Kazahstan II) on ristluslaev, mis kuulub ettevõttele Vishal Cruises Pvt.

Uus!!: Läänemeri ja Delphin (1975) · Näe rohkem »

Detsember 2008

Detsember 2008, kroonika 2008.

Uus!!: Läänemeri ja Detsember 2008 · Näe rohkem »

Detsember 2012

Detsember 2012, kroonika 2012.

Uus!!: Läänemeri ja Detsember 2012 · Näe rohkem »

Dinoflagellaadid

Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.

Uus!!: Läänemeri ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »

Dominium maris baltici

Dominium maris baltici ('Läänemere dominioon') on hiliskeskajast pärit ladinakeelne fraas, millega peeti silmas Taani ja Rootsi kuningriigi eesmärki saavutada võim Läänemerel.

Uus!!: Läänemeri ja Dominium maris baltici · Näe rohkem »

Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)

Ukrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia.

Uus!!: Läänemeri ja Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september) · Näe rohkem »

Draakon (jahiklass)

Draakon on ühtsusklassi kiiljaht.

Uus!!: Läänemeri ja Draakon (jahiklass) · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Läänemeri ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Dziwnów

Dziwnów (saksa Dievenow) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Kamień Pomorski maakonnas, Dziwnówi valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Dziwnów · Näe rohkem »

Edmund Arthur Walther Russow

Edmund Arthur Walther Russow (20. veebruar 1914, Riia – 12. veebruar 1994, Tallinn) oli Eesti meresõitja ja merenduspedagoog.

Uus!!: Läänemeri ja Edmund Arthur Walther Russow · Näe rohkem »

Edwyn Alexander-Sinclair

Edwyn Alexander-Sinclair (12. detsembril 1865 Malta – 13. novembril 1945) oli Briti mereväelane (admiral).

Uus!!: Läänemeri ja Edwyn Alexander-Sinclair · Näe rohkem »

Eeluurali keel

Eeluurali keel on hüpoteetiline Uurali algkeele eellaskeel.

Uus!!: Läänemeri ja Eeluurali keel · Näe rohkem »

Eemi meri

Eemi meri oli veekogu, mis asus umbes praeguse Läänemere kohal Eemi jäävaheaja perioodil, umbes 130 000–115 000 aastat tagasi.

Uus!!: Läänemeri ja Eemi meri · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti šotlased

Eesti šotlased on üks rahvusvähemusi Eestis.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti šotlased · Näe rohkem »

Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti Esimeses maailmasõjas · Näe rohkem »

Eesti geograafia

Satelliidipilt Eesti kohalt, aprill 2004 Eesti asub Läänemere idakaldal.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti geograafia · Näe rohkem »

Eesti keraamika

Luule Kormašova "Põld" 1979, kõrgkuumuskeraamika. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti keraamika all mõistetakse Eestis loodud keraamikat.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti keraamika · Näe rohkem »

Eesti kiviaeg

Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »

Eesti kliima

satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti kliima · Näe rohkem »

Eesti kliima aastani 2100

ekvivalendist Eesti kliima aastani 2100 on prognoos, mis iseloomustab globaalsest soojenemisest tingitud võimalikke kliimamuutusi Eestis ja Läänemere regioonis aastani 2100.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti kliima aastani 2100 · Näe rohkem »

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti loodus · Näe rohkem »

Eesti loomastik

Sinitihane moodustab väärtusliku osa Eesti loomastikust Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti loomastik · Näe rohkem »

Eesti majandus

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti majandus · Näe rohkem »

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eesti rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti rahvarõivad · Näe rohkem »

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »

Eesti Roheline Rist

Eesti Roheline Rist (lühend ERR) on Eesti mittetulundusühing.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti Roheline Rist · Näe rohkem »

Eesti transport

Artiklis Eesti transport antakse ülevaade Eesti transpordiga seotust.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti transport · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõja kronoloogia

Eesti Vabadussõja kronoloogia on ülevaade Eesti Vabadussõja sündmustest kuupäevaliselt 1918, 1919.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti Vabadussõja kronoloogia · Näe rohkem »

Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend

Siin on loetletud aastatel 1918–1920 Eesti Vabadussõja lahingus osalenud väeüksused.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend · Näe rohkem »

Eesti venekeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti venekeelsed kohanimed · Näe rohkem »

Eesti-Läti piir

Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir Piiripost Heinaste (läti Ainaži) juures Eesti-Läti piir on Eesti ja Läti vaheline riigipiir, mille pikkus on 339 km.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti-Läti piir · Näe rohkem »

Eesti-Rootsi piir

Eesti-Rootsi piir on Eesti ja Rootsi vaheline riigipiir.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti-Rootsi piir · Näe rohkem »

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir.

Uus!!: Läänemeri ja Eesti-Soome piir · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Läänemeri ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Elvi Pirk

Elvi Pirk aastal 2001 Elvi Pirk (sünninimi Elvi Ormus-Akman; 28. september 1921 Nõmme – 22. juuli 2005 Tallinn) oli eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane.

Uus!!: Läänemeri ja Elvi Pirk · Näe rohkem »

Emakala

Emakala ehk euroopa emakala ehk kiviluts (Zoarces viviparus) on ahvenaliste seltsi emakalalaste sugukonda kuuluv kala, kes on Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne.

Uus!!: Läänemeri ja Emakala · Näe rohkem »

Emden (laev, 1925)

Kergeristleja Emden 1930. aastal Emden oli Saksa Mereväe kergeristleja, mille ehitust alustati 7.

Uus!!: Läänemeri ja Emden (laev, 1925) · Näe rohkem »

Enn Uuetoa

Haua mälestuskivi Kihnu saarel (2009)Foto: Jaan Künnap Enn Uuetoa (3. detsember 1848 Kihnu – 19. november 1913 Blåvandshuk, Taani) oli eesti laevakapten.

Uus!!: Läänemeri ja Enn Uuetoa · Näe rohkem »

Enno Põllu

Enno Põllu (8. juuni 1936 Väinjärve vald, Koeru kihelkond, Järvamaa – 28. september 1994 Läänemeri) oli Eesti insener ja sporditegelane.

Uus!!: Läänemeri ja Enno Põllu · Näe rohkem »

Erich Martens

Erich Martens (28. august 1911 Pärnu – ?. september 1944 Läänemeri) oli eesti karikaturist ja kunstnik.

Uus!!: Läänemeri ja Erich Martens · Näe rohkem »

Erik Püha

Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.

Uus!!: Läänemeri ja Erik Püha · Näe rohkem »

Ermanarich

Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.

Uus!!: Läänemeri ja Ermanarich · Näe rohkem »

Ernst Puusepp

Ernst Puusepp (ka Ernst Pusep; 1. aprill 1898 Lasva vald, Võrumaa – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Läänemeri ja Ernst Puusepp · Näe rohkem »

Esimene Rootsi ristiretk

Esimene Rootsi ristiretk oli 1150.

Uus!!: Läänemeri ja Esimene Rootsi ristiretk · Näe rohkem »

Estonia

Estonia on Eestimaa ja Eesti nimi ladina, poola, inglise ja paljudes teistes keeltes.

Uus!!: Läänemeri ja Estonia · Näe rohkem »

Estonia katastroof

Estonia katastroof oli parvlaev Estonia hukk Läänemerel 28.

Uus!!: Läänemeri ja Estonia katastroof · Näe rohkem »

Eugen Gustav Dücker

Eugen Gustav Dücker (Eugène Gustav Dücker, Eugen Dücker; 10. veebruar 1841 Kuressaare – 6. detsember 1916 Düsseldorf) oli baltisaksa kunstnik.

Uus!!: Läänemeri ja Eugen Gustav Dücker · Näe rohkem »

Eugenius III

Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.

Uus!!: Läänemeri ja Eugenius III · Näe rohkem »

Eulitoraal

Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).

Uus!!: Läänemeri ja Eulitoraal · Näe rohkem »

Eurodam

Eurodam on ettevõttele HAL Antillen NV kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud 2008.

Uus!!: Läänemeri ja Eurodam · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Läänemeri ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCEPA) on üks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni organitest.

Uus!!: Läänemeri ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee · Näe rohkem »

Euroopa Liidu Läänemere strateegia

Euroopa Liidu Läänemere strateegia on Euroopa Liidu sisene algatus, mille eesmärk on Läänemere piirkonna erisusi arvestades leida lahendusi peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad piirkonna arengut.

Uus!!: Läänemeri ja Euroopa Liidu Läänemere strateegia · Näe rohkem »

Euroopa sookilpkonn

Euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis) on lamekilpkonlaste sugukonda sookilpkonna perekonda kuuluv kilpkonn.

Uus!!: Läänemeri ja Euroopa sookilpkonn · Näe rohkem »

Euroopa tellisgootika tee

Tartu Jaani kirik Euroopa tellisgootika tee (inglise keeles European Route of Brick Gothic, lühendatult EuRoB) on turistide jaoks loodud kujuteldav tee, mis ühendab Läänemere-äärsete riikide tellisgootikas ehitisi.

Uus!!: Läänemeri ja Euroopa tellisgootika tee · Näe rohkem »

Evadne anonyx

Evadne anonyx (G.O. Sars, 1897) on planktilise eluviisiga loomaliik, kes kuulub seltsi vesikirbulised (Diplostraca) ja perekonda Evadne.

Uus!!: Läänemeri ja Evadne anonyx · Näe rohkem »

Evald Ojaveer

Evald Ojaveer (7. aprillil 1933 - 28. oktoober 2023) oli eesti merebioloog, ihtüoloog; bioloogiadoktor (1984, Moskva Riiklik Ülikool).

Uus!!: Läänemeri ja Evald Ojaveer · Näe rohkem »

Fajanss

Tulpvaas Delftist Fajanss (prantsuskeelsest sõnast faïence Itaalia linna Faenza järgi) on peen, heleda (kollaka või roosaka tooniga) urbse killuga savisegu ja keraamika liik: põletatud fajansist keraamikatooted (serviisid, vaasid, pisiplastika) on kaetud katva või läbipaistva glasuuriga ning meenutavad portselani.

Uus!!: Läänemeri ja Fajanss · Näe rohkem »

Falster

Falster on saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Falster · Näe rohkem »

Fütoplankton

Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.

Uus!!: Läänemeri ja Fütoplankton · Näe rohkem »

Fehmarn

Fehmarn (taani Femern) on Saksamaale kuuluv saar Läänemeres, osa Schleswig-Holsteini liidumaa Ostholsteini kreisist.

Uus!!: Läänemeri ja Fehmarn · Näe rohkem »

Fehmarni Belt

thumb Fehmarni Belt (ka Fehmarni väin; saksa Fehmarnbelt taani Femern Bælt) on väin Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Fehmarni Belt · Näe rohkem »

Finnlines

Finnlines Plc (soome keeles Finnlines Oyj, rootsi keeles Finnlines Abp) on ro-ro ja reisijateveo laevandusettevõte Läänemerel ja Põhjamerel.

Uus!!: Läänemeri ja Finnlines · Näe rohkem »

Fleckeby

Fleckeby (taani keeles Flækkeby) on vald ja asula Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Rendsburg-Eckernförde kreisis Schlei-Ostsee maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Fleckeby · Näe rohkem »

Flensburg

Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.

Uus!!: Läänemeri ja Flensburg · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Uus!!: Läänemeri ja Frederik II · Näe rohkem »

Friedrich Akel

Friedrich Karl Akel (5. september 1871 Hendrikmõisa karjamõis, Kaubi vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 3. juuli 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik ja diplomaat, elukutselt arst.

Uus!!: Läänemeri ja Friedrich Akel · Näe rohkem »

Friedrich I Barbarossa

Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.

Uus!!: Läänemeri ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »

Friisi saared

Friisi saarte asendikaart Friisi saared on saarestik Põhjameres Hollandi ja Saksamaa põhjarannikul ning Taani läänerannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Friisi saared · Näe rohkem »

Furtsellaaria (perekond)

Furtsellaaria (Furcellaria) on perekond punavetikaid.

Uus!!: Läänemeri ja Furtsellaaria (perekond) · Näe rohkem »

Fyn

thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Fyn · Näe rohkem »

Göta kanal

Göta kanali kaart Bergi lüüs Göta kanal on kanal Rootsis, mis ühendab Rootsi suurimaid järvi Vänernit ja Vätternit Läänemerega.

Uus!!: Läänemeri ja Göta kanal · Näe rohkem »

Gdańsk

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.

Uus!!: Läänemeri ja Gdańsk · Näe rohkem »

Gdański laht

thumb Gdański laht on laht Euroopa keskosas, Läänemere lõunarannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Gdański laht · Näe rohkem »

Gdynia

Gdynia mererand Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias Red Bull Air Race Gdynia - 2014 Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Gdynia · Näe rohkem »

Georg Faehlmann

Georg Faehlmann (17. september (5. september vkj) 1895, Vladivostok, Venemaa – 8. märts 1975 Lääne-Saksamaa) oli Eesti laevakapten ja purjetaja.

Uus!!: Läänemeri ja Georg Faehlmann · Näe rohkem »

Georg Sabler (astronoom)

Georg Thomas Sabler (Venemaal tuntud kui Jegor Jegorovitš, vene keeles Егор Егорович Саблер) (10. aprill (vkj) 1810 Haljala − 4. detsember (vkj) 1865 Vilno) oli Eesti astronoom.

Uus!!: Läänemeri ja Georg Sabler (astronoom) · Näe rohkem »

Gerd von Rundstedt

Foto 1932. aastast Foto 1940. aastast Karl Rudolf Gerd von Rundstedt (12. detsember 1875 Aschersleben – 24. veebruar 1953) oli Saksamaa sõjaväelane.

Uus!!: Läänemeri ja Gerd von Rundstedt · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Uus!!: Läänemeri ja Germaanlased · Näe rohkem »

Germania (raamat)

1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.

Uus!!: Läänemeri ja Germania (raamat) · Näe rohkem »

Giruliai

Üks Giruliai dottidest Giruliai rand Giruliai on Leedu linna Klaipėda osa.

Uus!!: Läänemeri ja Giruliai · Näe rohkem »

Glatsioisostaatiline maakerge

Glatsioisostaatiline maakerge on neotektooniline glatsioisostaasiast tingitud litosfääri vertikaalsihiline liikumine üles, tekitades maapinna kerkimise.

Uus!!: Läänemeri ja Glatsioisostaatiline maakerge · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Läänemeri ja Goodid · Näe rohkem »

Gooti teooria

Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.

Uus!!: Läänemeri ja Gooti teooria · Näe rohkem »

Gotska Sandön

Gotska Sandön ('Gotlandi liivasaar') on asustamata Rootsi saar Ojamaast põhja pool Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Gotska Sandön · Näe rohkem »

Grööni hüljes

Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus) on liik loivalisi.

Uus!!: Läänemeri ja Grööni hüljes · Näe rohkem »

Greifswald

Greifswald on linn (sadamalinn) Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.

Uus!!: Läänemeri ja Greifswald · Näe rohkem »

Greifswaldi ülikool

Rubenow' mälestustahvel Greifswaldi Ülikool (saksa Universität Greifswald, ladina Alma Mater Gryphiswaldensis, Universitas Gryphiswaldensis või Academia Gryphica) on 1456.

Uus!!: Läänemeri ja Greifswaldi ülikool · Näe rohkem »

Gryfice maakond

Gryfice maakond (poola powiat gryficki) on 2.

Uus!!: Läänemeri ja Gryfice maakond · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Haapsalu · Näe rohkem »

Haapsalu ajalugu

Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »

Haapsalu-Noarootsi märgala

Haapsalu-Noarootsi märgala on Ramsari märgalade nimekirja kuuluv rahvusvahelise tähtsusega märgala Loode-Eestis Lääne maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Haapsalu-Noarootsi märgala · Näe rohkem »

Haffi tõbi

Haffi tõbi on haigus, mis seisneb selles, et ööpäeva jooksul pärast kala söömist hakkavad skeletilihased kiiresti lagunema.

Uus!!: Läänemeri ja Haffi tõbi · Näe rohkem »

Hallhüljes

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on loivaliste (Pinnipedia) seltsi hülglaste (Phocidae) sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Läänemeri ja Hallhüljes · Näe rohkem »

Hanila vald

Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017.

Uus!!: Läänemeri ja Hanila vald · Näe rohkem »

Hanko poolsaar

Hanko poolsaar Kirdest pildistatud aerofoto poolsaare tipust Hanko poolsaar (soome keeles Hankoniemi; rootsi keeles Hangö udd) on Uusimaal edelasuunas Läänemerre ulatuv maismaariba, kus asub Soome mandriosa lõunapoolseim punkt Tulliniemi.

Uus!!: Läänemeri ja Hanko poolsaar · Näe rohkem »

Hanno Ohvril

Hanno Ohvril (sündinud 20. mail 1946 Tallinnas) on eesti atmosfäärifüüsik.

Uus!!: Läänemeri ja Hanno Ohvril · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Läänemeri ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Hansaparlament

Hansaparlament (sks k Hanse Parlament, ingl k Hanseatic Parliament) on Läänemere piirkonna linnade kaubandusorganisatsioonide ühendus, mis loodi 2004.

Uus!!: Läänemeri ja Hansaparlament · Näe rohkem »

Haplogrupp R1a

Haplogrupi R1a levik Haplogrupp R1a on inimese Y-kromosomaalne haplogrupp, mis on laialt levinud Euraasias.

Uus!!: Läänemeri ja Haplogrupp R1a · Näe rohkem »

Harald-Adam Velner

Harald-Adam Velner (15. detsember 1923 Narva – 25. detsember 2012 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja looduskaitsja.

Uus!!: Läänemeri ja Harald-Adam Velner · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik tuulehaug

Harilik tuulehaug Värsked tuulehaugid müügil Türgis Samsunis Harilik tuulehaug ehk atlandi tuulehaug (Belone belone) on tuulehauglaste sugukonda tuulehaugi perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Harilik tuulehaug · Näe rohkem »

Harjasliimukas

Harjasliimukas (Hediste diversicolor) on sugukonda Nereidae kuuluv hulkharjasussiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Harjasliimukas · Näe rohkem »

Harku järv

Harku järv (varem Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv) asub Tallinna lääneservas.

Uus!!: Läänemeri ja Harku järv · Näe rohkem »

Harku tasandik

Harku tasandik on Eesti meretasandik, mis asub Tiskre–Kadaka paekalda, Nõmme liiviku ja Veskimäe kõrgendiku vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Harku tasandik · Näe rohkem »

Harri Asi

Harri Asi (29. august 1922 Valga – 15. jaanuar 2009 Calgary) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Uus!!: Läänemeri ja Harri Asi · Näe rohkem »

Håkan Loob

Per Håkan Loob (sündinud 3. juulil 1960) on isa poolt eesti päritolu Rootsi jäähokimängija ja sporditegelane.

Uus!!: Läänemeri ja Håkan Loob · Näe rohkem »

Hõbekajakas

Hõbekajakas (Larus argentatus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Läänemeri ja Hõbekajakas · Näe rohkem »

Heino Mälk

Heino Mälk (21. detsember 1912 Tartumaa – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Läänemeri ja Heino Mälk · Näe rohkem »

Heinrich Borwin I (Mecklenburg)

Heinrich Borwin I pitser Heinrich Borwin I (suri 28. jaanuaril 1227) oli valitsev Mecklenburgi isand 1178.

Uus!!: Läänemeri ja Heinrich Borwin I (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Heinrich Lõvi

Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).

Uus!!: Läänemeri ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »

Heistesoo

Heistesoo on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Heistesoo · Näe rohkem »

Hel (linn)

Hel (saksa Hela, kašuubi Hél) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Pucki maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Hel (linn) · Näe rohkem »

HELCOM

HELCOM-i liikmesmaad HELCOM ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks.

Uus!!: Läänemeri ja HELCOM · Näe rohkem »

Helen Orav-Kotta

Helen Orav-Kotta (aastani 2001 Helen Orav, sündinud 17. augustil 1975 Tallinnas) on Eesti merebioloog.

Uus!!: Läänemeri ja Helen Orav-Kotta · Näe rohkem »

Helmuth Sandström

Helmuth Sandström (sündinud 3. märtsil 1931 Pärispea küla, Kuusalu kihelkond, Harjumaa) on eesti päritolu geofüüsik ja okeanograaf.

Uus!!: Läänemeri ja Helmuth Sandström · Näe rohkem »

Helsingi konventsioon

Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Majandusühenduse vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Helsingi konventsioon · Näe rohkem »

Henn Ojaveer

Henn Ojaveer (sündinud 10. juunil 1965 Tallinnas) on eesti bioloog.

Uus!!: Läänemeri ja Henn Ojaveer · Näe rohkem »

Henning Christoph Kramer

Henning Christoph Kramer Henning Christoph Kramer (sündinud 20. augustil 1940 Owschlagis Rendsburg-Eckernfördes) on saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja.

Uus!!: Läänemeri ja Henning Christoph Kramer · Näe rohkem »

Hermann Billung

Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.

Uus!!: Läänemeri ja Hermann Billung · Näe rohkem »

Hermann I (Saare-Lääne piiskop)

Hermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.

Uus!!: Läänemeri ja Hermann I (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Hermann von Salza (ordumeister)

Hermann von Salza ausammas Marienburgi kindluses Hermann von Salza (umbes 1162 Salza – 20. märts 1239 Salerno) oli Saksa ordu neljas kõrgmeister aastatel 1209–1239.

Uus!!: Läänemeri ja Hermann von Salza (ordumeister) · Näe rohkem »

Hiidlased

Hiidlased on Läänemere saare Hiiumaa põlisasukad.

Uus!!: Läänemeri ja Hiidlased · Näe rohkem »

Hiiessaare

Hiiessaare (vanemais allikas ka Hiiesaare) on küla Hiiumaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Hiiessaare · Näe rohkem »

Hiiu madal

Hiiu madal, tuntud ka kui Suurrahu ja rannarootsi tõlkelaenuna Näkimadalad (saksa keeles Neckmansgrund), on laiaulatuslik madal Hiiumaast loodes.

Uus!!: Läänemeri ja Hiiu madal · Näe rohkem »

Hiiukirn

Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.

Uus!!: Läänemeri ja Hiiukirn · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Läänemeri ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.

Uus!!: Läänemeri ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »

Hindu (Hiiumaa)

Hindu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Hindu (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Hohenzollern (laev)

SMY Hohenzollern (SMY saksa keeles Seiner Majestät Yacht) oli Saksa keisri ja Preisimaa kuninga Wilhelm II jahtlaev.

Uus!!: Läänemeri ja Hohenzollern (laev) · Näe rohkem »

Hoia Eesti Merd

Hoia Eesti Merd (HEM) on mittetulunduslik organisatsioon, mis asutati 9. mail 1993.

Uus!!: Läänemeri ja Hoia Eesti Merd · Näe rohkem »

Hollandi Vabariik

Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.

Uus!!: Läänemeri ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »

Holotseen

Holotseen ehk pärastjääaeg ehk jääajajärgne aeg on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik), mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab siiani.

Uus!!: Läänemeri ja Holotseen · Näe rohkem »

Holstein

Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Holstein · Näe rohkem »

Holsteini hertsogkond

Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Läänemeri ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »

Holsteini meri

Holsteini meri oli endine veekogu, mis hõlmas praeguse Lääne- ja Põhjamere basseini.

Uus!!: Läänemeri ja Holsteini meri · Näe rohkem »

Homaar

Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar.

Uus!!: Läänemeri ja Homaar · Näe rohkem »

Hortõtsja

Hortõtsja (ukraina keeles Хортиця) on Dnepri jõe suurim saar, mille pikkus on 12,5 km ja laius kuni 2,5 km.

Uus!!: Läänemeri ja Hortõtsja · Näe rohkem »

Hugin (lennuk)

Raadioluurelennuk Tp79 "Hugin" Douglas DC-3/C-47 oli Rootsi sõjaväe luureteenistusele KSI kuulunud raadioluurelennuk, mille NSV Liidu lennuväe hävituslennuk MiG-15 13. juunil 1952 neutraalvete kohal alla tulistas.

Uus!!: Läänemeri ja Hugin (lennuk) · Näe rohkem »

Hundipea poolsaar

Hundipea poolsaar on poolsaar Põhja-Tallinnas, Tallinna lahe ääres Karjamaa asumi Hundipea allasumis, Lahesuu sadama ja Miinisadama vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Hundipea poolsaar · Näe rohkem »

Huntahven

Huntahven (Dicentrarchus labrax) on ahvenaliste seltsi huntahvenlaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Huntahven · Näe rohkem »

Hyazinth von Strachwitz

Strachwitz paremal Hyazinth Strachwitz von Groß-Zauche und Camminetz ehk Hyazinth von Strachwitz (30. juuli 1893 – 25. aprill 1968) oli Saksa sõjaväelane.

Uus!!: Läänemeri ja Hyazinth von Strachwitz · Näe rohkem »

Ida kütid-korilased

Ida kütt-korilase rekonstruktsioon ja esemed Ida kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Ida-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Läänemeri ja Ida kütid-korilased · Näe rohkem »

Ida-lontmudil

Ida-lontmudil (Proterorhinus nasalis) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Ida-lontmudil · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Läänemeri ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Läänemeri ja Idagoodid · Näe rohkem »

Idarinne (Esimene maailmasõda)

Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.

Uus!!: Läänemeri ja Idarinne (Esimene maailmasõda) · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: Läänemeri ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Läänemeri ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Iganõmme Pakamäe paljand

Iganõmme Pakamäe paljand (ka: Laukna paljand) on paljand Iganõmme Pakamäel, halduslikult Rapla maakonna Märjamaa vallas (vaadatud 29.04.2013).

Uus!!: Läänemeri ja Iganõmme Pakamäe paljand · Näe rohkem »

Ille Molloka

Ille Molloka (24. august 1960 Tartu – 28. september 1994 Läänemeri) oli eesti sõudja.

Uus!!: Läänemeri ja Ille Molloka · Näe rohkem »

Ilm

Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.

Uus!!: Läänemeri ja Ilm · Näe rohkem »

Ingerimaa kubermang

Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.

Uus!!: Läänemeri ja Ingerimaa kubermang · Näe rohkem »

Innarahu

Innarahu on rahu Läänemeres Saaremaa Soegi ninast 1 kilomeeter läänes.

Uus!!: Läänemeri ja Innarahu · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Itaalia · Näe rohkem »

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Uus!!: Läänemeri ja Ivan III · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Uus!!: Läänemeri ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Jakob Kettler

Jakob Kettler Jakob Kettler (28. oktoober 1610 – 1. jaanuar 1682 Miitavi, Kuramaa) oli Kuramaa hertsog aastatel 1642–1682.

Uus!!: Läänemeri ja Jakob Kettler · Näe rohkem »

Jason Dunham (laev)

Jason Dunham (DDG-109) on Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku 59.

Uus!!: Läänemeri ja Jason Dunham (laev) · Näe rohkem »

Jastarnia

Jastarnia (saksa Heisternest, kašuubi Jastarniô) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Pucki maakonnas, Jastarnia valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Jastarnia · Näe rohkem »

Jastrzębia Góra

Jastrzębia Góra (kašuubi Pilëce, Jastrzãbiô Góra, saksa Habichtsberg) on küla Poolas Pomorze vojevoodkonnas Pucki maakonnas Władysławowo vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Jastrzębia Góra · Näe rohkem »

Jaunupe

Jaunupe on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Ventspilsi piirkonnas Tārgale valla põhjaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Jaunupe · Näe rohkem »

Jääaeg

Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.

Uus!!: Läänemeri ja Jääaeg · Näe rohkem »

Jääklass

Jääklass on lisamärk laeva klassitähises, mis iseloomustab laeva võimet töötada piiritletud jääoludes.

Uus!!: Läänemeri ja Jääklass · Näe rohkem »

Jääpaisjärv

Jääpaisjärv on jääjärv, mis on tekkinud liustiku ette.

Uus!!: Läänemeri ja Jääpaisjärv · Näe rohkem »

Jämaja oja

Jämaja oja (ka Siplase oja, Siplase jõgi) on oja Saaremaa vallas Sõrve poolsaarel.

Uus!!: Läänemeri ja Jämaja oja · Näe rohkem »

Järvekivi

Järvekivi on rändrahn Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kudani külas.

Uus!!: Läänemeri ja Järvekivi · Näe rohkem »

Jūrkalne

Endine koolimaja Jūrkalne (varem Feliksberga, saksa Felixberg) on küla (vidējciems) Lätis Ventspilsi piirkonnas, Jūrkalne valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Jūrkalne · Näe rohkem »

Jürgen Wullenwever

Jürgen Wullenweberi pilkeportree Jürgen Wullenweveri pitser, umbes 1533 Jürgen Wullenwever (ka Wullenweber; hiljemalt 1488 Hamburg – 24. september 1537 Wolfenbüttel) oli Lübecki raehärra ja Lübecki bürgermeister aastatel 1533–1535, samal perioodil ka linna tegelik juht.

Uus!!: Läänemeri ja Jürgen Wullenwever · Näe rohkem »

Jüri Elken

Jüri Elken (sündinud 22. juunil 1952 Pärnus) on eesti merefüüsik.

Uus!!: Läänemeri ja Jüri Elken · Näe rohkem »

Jõesilm

Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.

Uus!!: Läänemeri ja Jõesilm · Näe rohkem »

Jermak (laev 1898)

"Jermak" oli Venemaa ja Nõukogude Liidu jäämurdja, maailma esimene arktilise klassi jäämurdja.

Uus!!: Läänemeri ja Jermak (laev 1898) · Näe rohkem »

Johan Månsson (kartograaf)

Johan Månsson (surnud 1659) oli Rootsi admiraliteedi kapten ja 1643.

Uus!!: Läänemeri ja Johan Månsson (kartograaf) · Näe rohkem »

Johann I (Brandenburg)

Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.

Uus!!: Läänemeri ja Johann I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johannes Lauristin

Johannes Lauristin ja Olga Lauristin 24. juulil 1940 Johannes Lauristin (29. oktoober 1899 Tallinn –­ 28. august 1941) oli Eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP Keskkomitee sekretär).

Uus!!: Läänemeri ja Johannes Lauristin · Näe rohkem »

Johannes Loots

Johannes Loots (Joannes Loots; u. 1665–1726) oli hollandi kartograaf.

Uus!!: Läänemeri ja Johannes Loots · Näe rohkem »

Johannes Maide

Johannes Voldemar Maide VR II/3 (24. aprill 1893 Tartu – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti looduskaitsetegelane.

Uus!!: Läänemeri ja Johannes Maide · Näe rohkem »

Joldiameri

Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.

Uus!!: Läänemeri ja Joldiameri · Näe rohkem »

Jomsborg

Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.

Uus!!: Läänemeri ja Jomsborg · Näe rohkem »

Jomsviikingid

Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.

Uus!!: Läänemeri ja Jomsviikingid · Näe rohkem »

Jossif Stalin (reisilaev)

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Сталин), hiljem VT-512 (ВТ-521) oli Nõukogude Liidu turbo-elektrimootoriga reisilaev, mis oli nimetatud Jossif Stalini järgi.

Uus!!: Läänemeri ja Jossif Stalin (reisilaev) · Näe rohkem »

Journal of Baltic Studies

Journal of Baltic Studies on rahvusvaheline eelretsenseeritav multidistsiplinaarne teadusajakiri, kus avaldatakse poliitika-, sotsiaal-, majandus- ja kultuuri valdkonna teadusartikleid Balti riikide ja Läänemere regiooni kohta.

Uus!!: Läänemeri ja Journal of Baltic Studies · Näe rohkem »

Juist

Juist on saar ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Aurichi kreisis.

Uus!!: Läänemeri ja Juist · Näe rohkem »

Juodkrantė

Endine Juodkrantė vapp Vaade Juodkrantėle merelt Juodkrantė on endine küla Kura lahe kaldal, Leedu linna Neringa osa.

Uus!!: Läänemeri ja Juodkrantė · Näe rohkem »

Juss Pavelson

Juss Pavelson (sündinud 13. novembril 1948 Tallinnas) on eesti merefüüsik.

Uus!!: Läänemeri ja Juss Pavelson · Näe rohkem »

Juuli 2006

Juuli 2006, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja Juuli 2006 · Näe rohkem »

Juuli 2009

Juuli 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja Juuli 2009 · Näe rohkem »

Juuli 2011

Juuli 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Läänemeri ja Juuli 2011 · Näe rohkem »

Juuli 2014

Juuli 2014, kroonika 2014.

Uus!!: Läänemeri ja Juuli 2014 · Näe rohkem »

Juuni 2009

Juuni 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja Juuni 2009 · Näe rohkem »

Juuni 2011

Juuni 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Läänemeri ja Juuni 2011 · Näe rohkem »

Kaarel Orviku

Kaarel Orviku (15. juuli 1935 Tartu – 24. juuli 2021) oli eesti meregeoloog ja loodusfotograaf.

Uus!!: Läänemeri ja Kaarel Orviku · Näe rohkem »

Kašuubid

Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Kašuubid · Näe rohkem »

Kai Piirsoo

Kai Piirsoo (aastani 1972 Kai Allmere, sündinud 13. juulil 1949 Viljandis) on eesti hüdrobioloog.

Uus!!: Läänemeri ja Kai Piirsoo · Näe rohkem »

Kaits

Kaits ehk kadiska (ka käred) on lõkspüünis kalade püüdmiseks, mida kasutati juba kiviajalEesti etnograafia sõnaraamat 1995.

Uus!!: Läänemeri ja Kaits · Näe rohkem »

Kalana (Hiiumaa)

Kalana on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare lääneosas.

Uus!!: Läänemeri ja Kalana (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Kalaranna fort

Kalaranna fort. Makett kujutab hilisema vanglaaja vanglat koos lisaehitistega Patarei vangla Tallinna reidilt 1988. aastal Kalaranna fort on Tallinnas mere ääres asuv ehitisekompleks, mis algselt ehitati kindlusehitiseks (fort) ja mida hiljem kasutati vanglana.

Uus!!: Läänemeri ja Kalaranna fort · Näe rohkem »

Kalev (mütoloogia)

"Kalev kotka seljas". Oskar Kallise maal Kalev on tegelane eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg".

Uus!!: Läänemeri ja Kalev (mütoloogia) · Näe rohkem »

Kalevi Wiik

Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Läänemeri ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kaliningradi oblast

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »

Kaliningradi oblasti lipp

Kaliningradi oblasti lipp Kaliningradi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Kaliningradi oblasti lipp.

Uus!!: Läänemeri ja Kaliningradi oblasti lipp · Näe rohkem »

Kaljas

Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kaljas (hollandi galjoot, rootsi galeas) on kahveltaglasega vähemalt kahemastiline purjelaev (kuunar) ehk kahvelkuunar.

Uus!!: Läänemeri ja Kaljas · Näe rohkem »

Kalju Reesalu

Kalju Reesalu (20. veebruar 1924 Loksa – 22. mai 2015 Partille) oli soomepoiss, ettevõtja ja eesti aktivist Rootsis.

Uus!!: Läänemeri ja Kalju Reesalu · Näe rohkem »

Kaljuvoor

Kaljuvoor ehk paevoor, ka paekaljuvoor, on mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm.

Uus!!: Läänemeri ja Kaljuvoor · Näe rohkem »

Kalmar

Kalmari loss Kalmar on linn Rootsis, Kalmari lääni ja Kalmari valla keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Kalmar · Näe rohkem »

Kalmari lään

Kalmari lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Kalmari lään · Näe rohkem »

Kalmari sõda

Kalmari sõda oli sõda Taani ja Rootsi kuningriigi vahel Põhja-Norras asuva Finnmargi piirkonna kontrolli üle aastatel 1611–1613, mille tulemusel Rootsi oli sunnitud tunnistama Taani-Norra ülemvõimu selles piirkonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Kalmari sõda · Näe rohkem »

Kalmari väin

Kalmari väin on väin Läänemeres, mis eraldab Ölandit Rootsist.

Uus!!: Läänemeri ja Kalmari väin · Näe rohkem »

Kalurikolhoos

Kalurikolhoos oli aastatel 1948–1990 kalandusliku põhitootmisega kollektiivmajandi vorm NSV Liidus.

Uus!!: Läänemeri ja Kalurikolhoos · Näe rohkem »

Kamień Pomorski maakond

Kamień Pomorski maakond (poola Powiat kamieński) on 2.

Uus!!: Läänemeri ja Kamień Pomorski maakond · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Läänemeri ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Kammkeraamika teooria

Kammkeraamika teooria on ajaloo- ja keeleteaduse teooria, mille kohaselt rääkisid kammkeraamika kultuuri kandjad varast soome-ugri keelekuju ning tüüpilise kammkeraamika levik Läänemere äärde tähendab läänemeresoome algkeelt kõnelenud inimeste rännet.

Uus!!: Läänemeri ja Kammkeraamika teooria · Näe rohkem »

Karirahu

Karirahu on 0,65 hektari suurune saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist läänes, Vaika saarte põhjapoolseim saar.

Uus!!: Läänemeri ja Karirahu · Näe rohkem »

Karklė

Vaade Olando kepurėlt Karklė (saksa keeles läbi aegade Karkelbeck, Karkelbeek) on küla Leedus Klaipėda rajoonis Kretingalė vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Karklė · Näe rohkem »

Karl Eduard Hefftler

Karl (ka Carl) Eduard Hefftler (8. mai (vkj. 26. aprill) Reval 1853 – 5. november 1918 Petrograd) oli baltisaksa maalikunstnik ja arhitekt.

Uus!!: Läänemeri ja Karl Eduard Hefftler · Näe rohkem »

Karlskrona

Karlskrona on linn Rootsis, Blekinge lääni ja Karlskrona valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Karlskrona · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Läänemeri ja Karst · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Läänemeri ja Kasaarid · Näe rohkem »

Kassari (reisi-kaubalaev)

Kassari oli Eesti reisi-kaubalaev, mille uputas Nõukogude allveelaev Štš-323 10.

Uus!!: Läänemeri ja Kassari (reisi-kaubalaev) · Näe rohkem »

Kaszuby

Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubimaa (Kaszuby) on ajalooline piirkond Poolas.

Uus!!: Läänemeri ja Kaszuby · Näe rohkem »

Katk Põhjasõja ajal

Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.

Uus!!: Läänemeri ja Katk Põhjasõja ajal · Näe rohkem »

Kaubandus

Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.

Uus!!: Läänemeri ja Kaubandus · Näe rohkem »

Kauste

Kauste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Kauste · Näe rohkem »

Kääbusspits

Kääbusspits (inglise Pomeranian (dog)) on koeratõug, mis kuulub FCI liigituse järgi spitsilaadsete ja algupäraste tõugude rühma ning euroopa spitside alarühma.

Uus!!: Läänemeri ja Kääbusspits · Näe rohkem »

Käekook

Käekook (ka tursalüsi) oli tursapüügiõng, millel oli kaks konksu.

Uus!!: Läänemeri ja Käekook · Näe rohkem »

Käkisalmi lään

Käkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721.

Uus!!: Läänemeri ja Käkisalmi lään · Näe rohkem »

Kölni konföderatsioon

Kölni Konföderatsioon oli Taani-Hansa sõjas 1367.

Uus!!: Läänemeri ja Kölni konföderatsioon · Näe rohkem »

Küürvaal

Küürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.

Uus!!: Läänemeri ja Küürvaal · Näe rohkem »

Kõlunõmme

Kõlunõmme on küla Hiiumaa valla idaosas Läänemere rannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Kõlunõmme · Näe rohkem »

Kõpu rannamoodustised

Kõpu rannamoodustised on rannamoodustised Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare keskosas; need jäävad Kõpu looduskaitsealale.

Uus!!: Läänemeri ja Kõpu rannamoodustised · Näe rohkem »

Kõpu tuletorn

Kõpu tuletorn 2012 Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel Mägipe külas.

Uus!!: Läänemeri ja Kõpu tuletorn · Näe rohkem »

Keeled Eestis

Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.

Uus!!: Läänemeri ja Keeled Eestis · Näe rohkem »

Keemiarelv

Keemiarelv ehk kemorelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele.

Uus!!: Läänemeri ja Keemiarelv · Näe rohkem »

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Läänemeri ja Keraamika · Näe rohkem »

Keraskärssussid

Keraskärssussid ehk priapuliidid (Priapulida) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss.

Uus!!: Läänemeri ja Keraskärssussid · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Kesk-Saksa kanal

'''Kesk-Saksa kanali''' kulgemine Kesk-Saksa kanal (saksa: Mittellandkanal) on suur kanal Kesk-Saksamaal.

Uus!!: Läänemeri ja Kesk-Saksa kanal · Näe rohkem »

Keskaegsed kivilinnused Lätis

Lätis asuvad kivilinnused ja sakslaste valdusse kuuluvad teadaolevad kohalike rahvaste puitlinnused 1185–1230 Keskaegsed kivilinnused Lätis said oma alguse seoses ristiusu sihikindla levitamise algusega Kesk-Euroopast saabunud kaupmeeste ja mungaordude preestrite eestvõttel.

Uus!!: Läänemeri ja Keskaegsed kivilinnused Lätis · Näe rohkem »

Keskmine Vaigas

Keskmine Vaigas (ka Keskmine Vaika saar) on Vaika saarte hulka kuuluv 1,3 hektari suurune saar Saare maakonnas Vilsandi rahvuspargis Vilsandist 1 kilomeeter läänes.

Uus!!: Läänemeri ja Keskmine Vaigas · Näe rohkem »

Kiel

Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.

Uus!!: Läänemeri ja Kiel · Näe rohkem »

Kieli kanal

222px Kieli kanali lüüsid Brunsbüttelis Kieli kanal (saksa keeles Nord-Ostsee-Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega.

Uus!!: Läänemeri ja Kieli kanal · Näe rohkem »

Kihti

Kihti on väin või väinade ahelik, mis ühendab Läänemerd Selkämerega ja mida umbes 100 km ulatuses peetakse Ahvenamaa ja Turu saarestiku piiriks.

Uus!!: Läänemeri ja Kihti · Näe rohkem »

Kinksi vanad rannamoodustised

Kinksi vanad rannamoodustised on Läänemere staadiumi Antsülusjärve rannamoodustised, halduslikult Pärnu maakonnas Lääneranna vallas (vaadatud 29.04.2013).

Uus!!: Läänemeri ja Kinksi vanad rannamoodustised · Näe rohkem »

Kirju mudil

Kirju mudil ehk kirjumudil (Gobiusculus flavescens) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala, oma perekonna ainus esindaja.

Uus!!: Läänemeri ja Kirju mudil · Näe rohkem »

Kitsa

Kitsa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Kitsa · Näe rohkem »

Kivikirstkalme

Jõelähtme kivikirstkalmistu Droonivideo Jõelähtme kivikirstkalmistust Kivikirstkalme oli Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.

Uus!!: Läänemeri ja Kivikirstkalme · Näe rohkem »

Klaipėda

Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Läänemeri ja Klaipėda · Näe rohkem »

Klaipėda mäss

Klaipėda mäss oli mäss jaanuaris 1923 Memeli piirkonnas (ehk Klaipeda piirkonnas).

Uus!!: Läänemeri ja Klaipėda mäss · Näe rohkem »

Klaipėda rajoon

Klaipėda rajoon on 1.

Uus!!: Läänemeri ja Klaipėda rajoon · Näe rohkem »

Klaus Störtebeker

Klaus Störtebekeri mälestussammas Hamburgis Klaus Störtebeker (umbes 1360 – tõenäoliselt 20. oktoober 1401 Hamburg) oli saksa mereröövlite ehk vitaalivendade juht.

Uus!!: Läänemeri ja Klaus Störtebeker · Näe rohkem »

Kołobrzeg

Kołobrzeg (saksa keeles Kolberg) on linn Poola loodeosas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Kołobrzegi maakonna keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Kołobrzeg · Näe rohkem »

Kołobrzegi maakond

Kołobrzegi maakond (poola powiat kołobrzeski) on 2.

Uus!!: Läänemeri ja Kołobrzegi maakond · Näe rohkem »

Kobras

Kobras ehk piiber (Castor) on loomaperekond näriliste seltsist, kobraslaste sugukonna ainus tänapäevane perekond.

Uus!!: Läänemeri ja Kobras · Näe rohkem »

Koha

Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.

Uus!!: Läänemeri ja Koha · Näe rohkem »

Koivisto saarestik

Koivisto saarestik (soome Koiviston saaret vene Берёзовые острова ehk Berjozovõje ostrova rootsi Björkö otsetõlkes '"Kase saarestik") on Viiburi lahes asetsev Venemaale kuuluv saarte kogum.

Uus!!: Läänemeri ja Koivisto saarestik · Näe rohkem »

Kolmanda koalitsiooni sõda

Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.

Uus!!: Läänemeri ja Kolmanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

Kolme Mere Algatus

Kolme mere algatus (inglise keeles Three Seas Initiative, 3SI) on 12 Kesk- ja Ida-Euroopas asuva Euroopa Liidu liikmesriigi foorum.

Uus!!: Läänemeri ja Kolme Mere Algatus · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Uus!!: Läänemeri ja Kolmekümneaastane sõda · Näe rohkem »

Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)

Teutooni ordu (1410) Kolmeteistkümneaastane sõda (saksa Dreizehnjähriger Krieg; poola wojna trzynastoletnia) oli Preisi Liidu, kes oli liidus Poola kuningriigi krooniga, ja Saksa Ordu riigi vaheline konflikt aastatel 1454–1466.

Uus!!: Läänemeri ja Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66) · Näe rohkem »

Konstantin Kütt

Konstantin Kütt (30. juuli 1906 Kõpu – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.

Uus!!: Läänemeri ja Konstantin Kütt · Näe rohkem »

Konstantin Possiet

Konstantin Possiet (joonis 1875) Konstantin Possiet, ka Constantin Possiet de Rossier, (vene Константин Николаевич Посьет; 2. jaanuar 1820 (vkj 21. detsember 1819) Pärnu – 8. mai (vkj 26. aprill) 1899 Peterburi) oli Venemaa meresõitja ja riigimees.

Uus!!: Läänemeri ja Konstantin Possiet · Näe rohkem »

Koporje laht

Soome lahe idaosa kaart Koporje laht (vene keeles Копорская губа; harva ka Kaporje laht) on laht Läänemeres Soome lahe lõunakaldal.

Uus!!: Läänemeri ja Koporje laht · Näe rohkem »

Korporatsioon Dzintra

Üliõpilaskorporatsiooni "Dzintra" sümboolika. Korporatsioon Dzintra on 20.

Uus!!: Läänemeri ja Korporatsioon Dzintra · Näe rohkem »

Koszalini maakond

Koszalini maakond (poola powiat koszaliński) on 2.

Uus!!: Läänemeri ja Koszalini maakond · Näe rohkem »

Kotermann

Kunstniku nägemus kotermannist. Pilt aastast 1885 Kotermann (mugandus saksa sõnast Klabautermann; saksa keeles ka Klabotermann, Kalfatermann, Klabattermann, Klabader; eesti keele murretes ka poterman, kirderannikumurdes laevahaldjas) on folklooris Põhja- ja Läänemere, sh eesti meremeeste uskumustes laevahaldjas, kes kaitseb laeva ning kuulutab ette selle hukku.

Uus!!: Läänemeri ja Kotermann · Näe rohkem »

Krabilised

Krabilised ehk lühihännalised (Brachyura) on kümnejalaliste seltsi kuuluvate kõrgemate vähkide rühm, kes tänapäeval süstemaatiliselt paigutatakse infraseltsi alla.

Uus!!: Läänemeri ja Krabilised · Näe rohkem »

Kraini mark

Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.

Uus!!: Läänemeri ja Kraini mark · Näe rohkem »

Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919.

Uus!!: Läänemeri ja Krasnaja Gorka operatsioon · Näe rohkem »

Kretingalė vald

Kretingalė vald (leedu keeles Kretingalės seniūnija) on teise järgu haldusüksus (vald) Leedus Klaipėda rajoonis.

Uus!!: Läänemeri ja Kretingalė vald · Näe rohkem »

Krimmi sõda

Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.

Uus!!: Läänemeri ja Krimmi sõda · Näe rohkem »

Krokatstaindappen

Krokatstaindappen on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.

Uus!!: Läänemeri ja Krokatstaindappen · Näe rohkem »

Kronborgi loss

Kronborgi loss (taani keeles Kronborg) on loss Helsingøri lähedal Sjællandil Taani ja Rootsi vahelise Øresundi väina kõige kitsama koha ääres: seal on väin 4 km lai.

Uus!!: Läänemeri ja Kronborgi loss · Näe rohkem »

Kruiisiturism

Kruiisiturism on turismi alaliik, mis on seotud kruiisi ehk merematke ehk ristlusega – kindla programmiga kollektiivse huvireisiga kruiisilaeval koos asjakohaste teenustega reisijaile.

Uus!!: Läänemeri ja Kruiisiturism · Näe rohkem »

Krusenstern (laev)

Krusenstern (vene keeles Крузенштерн; ametlik latinisatsioon Kruzenshtern) on neljamastiline parklaev, mis kuulub õppelaevana Kaliningradi mereinseneride kõrgkoolile.

Uus!!: Läänemeri ja Krusenstern (laev) · Näe rohkem »

Krynica Morska

Krynica Morska (saksa Kahlberg) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Nowy Dwór Gdański maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Krynica Morska · Näe rohkem »

Kudani järv

Kudani järv ehk Nåtan (ka Güddnäs) on järv Lääne maakonnas Noarootsi vallas Kudani külas.

Uus!!: Läänemeri ja Kudani järv · Näe rohkem »

Kukka

Kukka on Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas Läänemere rannikul Kukka lahe ääres asuv küla.

Uus!!: Läänemeri ja Kukka · Näe rohkem »

Kunel

Kunel (Glis glis) on suurekasvuline unihiir ja ainuke elav liik perekonnast Glis.

Uus!!: Läänemeri ja Kunel · Näe rohkem »

Kuninglik Preisimaa

Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.

Uus!!: Läänemeri ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »

Kuninglik Teaduste Akadeemia

Kuninglik Teaduste Akadeemia Stockholmis Kuninglik Teaduste Akadeemia, ka Rootsi KTA (rootsi keeles Kungliga Vetenskapsakademien, lühend KVA) on üks Rootsi kuninglikest akadeemiatest.

Uus!!: Läänemeri ja Kuninglik Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Kura kurk

Kura kurk ehk Irbe väin ühendab Läänemerd Liivi lahega ja lahutab Saaremaad Kuramaast.

Uus!!: Läänemeri ja Kura kurk · Näe rohkem »

Kura laht

Kura laht (leedu Kuršių marios, vene Куршский залив, Kuršski zaliv) on Läänemere kagusopis asuv magedaveeline laht, mis on laguunne ehk madal, loodeteta ja poolsuletud.

Uus!!: Läänemeri ja Kura laht · Näe rohkem »

Kura poolsaar

Kura poolsaar ehk Kuramaa on poolsaar Läti lääneosas, mida läänest piirab Läänemeri ja idast Läänemere osa: Liivi laht.

Uus!!: Läänemeri ja Kura poolsaar · Näe rohkem »

Kura säär

Kura säär (leedu keeles Kuršių nerija, vene keeles Куршская коса) on ligi 100 km pikkune maasäär, mis eraldab Kura lahte Läänemerest.

Uus!!: Läänemeri ja Kura säär · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Läänemeri ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Läänemeri ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa lahingud

Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »

Kuri küla

Kuri on Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas asuv küla, mis piirneb Läänemerega.

Uus!!: Läänemeri ja Kuri küla · Näe rohkem »

Kusta Rumma

Kusta Rumma (19. september 1895 Velise – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli Eesti arst ja arstiteadlane.

Uus!!: Läänemeri ja Kusta Rumma · Näe rohkem »

Kutter

Kutter Kutter "Le Renard" pisi Kutter (inglise keeles cutter) on teatud tüüpi laev.

Uus!!: Läänemeri ja Kutter · Näe rohkem »

Kuukala

Kuukala (Mola mola) on kuukalalaste sugukonda kuukala perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Kuukala · Näe rohkem »

Kyeema Spirit

Kyeema Spirit on Bahama tanker, mis ehitati Samsung Heavy Industries Co.

Uus!!: Läänemeri ja Kyeema Spirit · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Läänemeri ja Laadoga · Näe rohkem »

Laasi

Laasi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Laasi · Näe rohkem »

Laevapiletid.ee

Laevapiletid.ee on Läänemere suuremate laevaoperaatorite (Tallink-Silja, Viking Line, Eckerö Line, Linda Line) pileteid internetis vahendav ühtne broneerimissüsteem, mida haldab Baltic Ferry Tickets OÜ.

Uus!!: Läänemeri ja Laevapiletid.ee · Näe rohkem »

Laevkalme

Laevkalme Ojamaal Laevkalme on kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt (kivilaev).

Uus!!: Läänemeri ja Laevkalme · Näe rohkem »

Laguun

Newcastle'i suurlinnapiirkonnas Uus-Lõuna-Walesis Laguun (ladina lacus – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt maasääre või barriga.

Uus!!: Läänemeri ja Laguun · Näe rohkem »

Landsorti süvik

Landsorti süvik (rootsi Landsortsdjupet) on Läänemere sügavaim koht.

Uus!!: Läänemeri ja Landsorti süvik · Näe rohkem »

Langeland

Langelandi asukoht Langeland on saar Läänemeres Fyni saarest kagus.

Uus!!: Läänemeri ja Langeland · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Läänemeri ja Langobardid · Näe rohkem »

Lääne kütid-korilased

Cheddari mehe rekonstruktsioon Londonis Lääne kütid-korilased on arheogeneetika termin, millega tähistatakse teatavat geneetilise päritolu komponenti, mis märgib põlvnemist Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopa keskmise kiviaja küttidest-korilastest.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne kütid-korilased · Näe rohkem »

Lääne-Eesti maastikuvaldkond

Lääne-Eesti maastikuvaldkond on maastikuvaldkond Madal-Eesti lääneosas, millele on iseloomulikud mereline kliima, maastike kujunemisele mõjutav maapinna tõus ja rannamaastike (rannaniitude ja roostike) ning viirsavitasandike suurem osatähtsus.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-Eesti maastikuvaldkond · Näe rohkem »

Lääne-Eesti madalik

Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-Eesti madalik · Näe rohkem »

Lääne-Eesti paekallas

Kesselaiul Lääne-Eesti paekallas (ka Siluri paekallas) on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Ojamaani kulgev pankade ahelik.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-Eesti paekallas · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Lääne-lontmudil

Lääne-lontmudil (Proterorhinus semilunaris) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-lontmudil · Näe rohkem »

Lääne-Preisimaa

Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »

Lääne-Saaremaa kõrgendik

Lääne-Saaremaa kõrgendik (ka: Lääne-Saaremaa kõrgustik) on Saaremaa lääneosas paiknev umbes 50 kilomeetri pikkune ja 25 kilomeetri laiune mandrijää servamoodustis, mis ulatub 54 meetrini üle merepinna.

Uus!!: Läänemeri ja Lääne-Saaremaa kõrgendik · Näe rohkem »

Läänemere Agenda 21

Läänemere Agenda 21 (inglise Baltic Agenda 21) on 1998.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere Agenda 21 · Näe rohkem »

Läänemere Bioloogid

Läänemere Bioloogid (inglise keeles The Baltic Marine Biologists, lühend BMB; nimetatud ka Läänemere Bioloogide Assotsiatsioon) on valitsusväline teaduslik organisatsioon, mis peamiselt uurib Läänemere ökosüsteeme ja nende muutusi inimmõju survel.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere Bioloogid · Näe rohkem »

Läänemere kilu

Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere kilu · Näe rohkem »

Läänemere krevett

Läänemere krevett (Palaemon adspersus) on krevetlaste sugukonda kuuluv vähiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere krevett · Näe rohkem »

Läänemere maad

Läänemere maad (ka Läänemere regioon) on Läänemere ääres asuvad riigid.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere maad · Näe rohkem »

Läänemere mängud

Läänemere mängud (inglise Baltic Sea Games) olid iga nelja aasta tagant toimunud spordivõistlused, kus osalesid Läänemere-äärsed riigid (sealhulgas Eesti).

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere mängud · Näe rohkem »

Läänemere taimestik

Läänemere taimestik on Läänemere meretaimestiku floristiline koosseis.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere taimestik · Näe rohkem »

Läänemere tursk

Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) on tursklaste sugukonda kuuluv kala, atlandi tursa alamliik.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere tursk · Näe rohkem »

Läänemere virtuaalraamatukogu

Läänemere virtuaalraamatukogu (originaalis Baltic Sea Library) on digitaalne raamatukogu, kuhu on kogutud Läänemere-äärsetes piirkondades ja Läänemere kohta loodud tekste, mis on kõigile internetis vabalt kättesaadavad.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemere virtuaalraamatukogu · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Läänemeri ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Läänemeri ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Läänemeri ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Läti NSV vapp

Läti NSV vapp 1940-1990 Läti NSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Läti NSV vapp.

Uus!!: Läänemeri ja Läti NSV vapp · Näe rohkem »

Läti saksakeelsete kohanimede loend

Siin on alfabeetiliselt loetletud tänase Läti aladel asuvate linnade, mõisade, jõgede, saarte jne saksakeelseid nimetusi.

Uus!!: Läänemeri ja Läti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Läänemeri ja Lübeck · Näe rohkem »

Lübecki toomkirik

Lübecki toomkirik (saksa keeles Lübecker Dom, Dom zu Lübeck) on esimene suur telliskirik Läänemere ääres, see pühitseti 1247.

Uus!!: Läänemeri ja Lübecki toomkirik · Näe rohkem »

Lüneburg

Lüneburgi raekoda Lüneburg (ametlikult hansalinn Lüneburg, saksa Hansestadt Lüneburg, alamsaksa Lümborg, ladina Luneburgum või Lunaburgum, vanaülemsaksa Luneburc, vanasaksi Hliuni, polaabi Glain) on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Ilmenau jõe ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Lüneburg · Näe rohkem »

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Lõhe · Näe rohkem »

Leeder-sõrmkäpp

Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Läänemeri ja Leeder-sõrmkäpp · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Läänemeri ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Uus!!: Läänemeri ja Leedulased · Näe rohkem »

Lehtersuue

thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.

Uus!!: Läänemeri ja Lehtersuue · Näe rohkem »

Lehtma

Lehtma sadamahoone Lehtma sadam Lehtma on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla põhjaosas Tahkuna poolsaarel.

Uus!!: Läänemeri ja Lehtma · Näe rohkem »

Leibnizi Läänemere Uuringute Instituut

Leibnizi Läänemere Uuringute Instituut (saksa keeles Leibniz-Institut für Ostseeforschung; lühend IOW) on Rostockis Warnemündes 1992.

Uus!!: Läänemeri ja Leibnizi Läänemere Uuringute Instituut · Näe rohkem »

Leningradi oblasti lipp

Leningradi oblasti lipp Leningradi oblasti lipp on Venemaa haldusüksuse Leningradi oblasti lipp.

Uus!!: Läänemeri ja Leningradi oblasti lipp · Näe rohkem »

Lennart Lennuk

Lennart Lennuk 2022. aastalFoto: Jaan Künnap Lennart Lennuk (sündinud 27. oktoobril 1985) on eesti zooloog, teaduse populariseerija.

Uus!!: Läänemeri ja Lennart Lennuk · Näe rohkem »

Lest

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Lest · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Läänemeri ja Liepāja · Näe rohkem »

Liepene

Liepene rand Liepene on küla (mazciems) Lätis Ventspilsi piirkonnas Tārgale valla põhjaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Liepene · Näe rohkem »

Lihlhamne

Lihlhamne, ka Lilla hamne, Kapulkerre on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas.

Uus!!: Läänemeri ja Lihlhamne · Näe rohkem »

Liiva-uurikkarp

Liiva-uurikkarp (Mya arenaria) on uurikkarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Liiva-uurikkarp · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Läänemeri ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Läänemeri ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Uus!!: Läänemeri ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »

Lilla Värtan

Lilla Värtan Lilla Värtan on Läänemere väin Rootsi pealinnas Stockholmis, mis eraldab Lidingö saart maismaast.

Uus!!: Läänemeri ja Lilla Värtan · Näe rohkem »

Limneameri

Limneameri on nüüdis-Läänemere viimane ja tänini kestev merestaadium.

Uus!!: Läänemeri ja Limneameri · Näe rohkem »

Lindanisa

Lindanisa on linn rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Uus!!: Läänemeri ja Lindanisa · Näe rohkem »

Lindesnes

Asendikaart Lindesnesi tuletorn Lindesnes (norra keeles ka Lindesneshalvøya) on poolsaar Norras Skagerraki ääres Agderi maakonnas Lindesnesi vallas 20 km Vigelandist edelas ja umbes 25 km Oddenist läänes.

Uus!!: Läänemeri ja Lindesnes · Näe rohkem »

Lindesnesi tuletorn

Lindesnesi tuletorn Lindesnesi tuletorn on tuletorn Norras Agderi maakonnas Lindesnesi vallas Lindesnesi poolsaare lõunaotsas.

Uus!!: Läänemeri ja Lindesnesi tuletorn · Näe rohkem »

Liphart

Liphart (vene keeles Липгарт) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Läänemeri ja Liphart · Näe rohkem »

Lipp

Põhjamaade lipud Lipp on riikide, rahvaste, organisatsioonide, territoriaalsete üksuste vms sümbol.

Uus!!: Läänemeri ja Lipp · Näe rohkem »

Litoraal

Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.

Uus!!: Läänemeri ja Litoraal · Näe rohkem »

Lolland

Lolland, Falster ja Møn Lolland on Taanile kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Lolland · Näe rohkem »

Loo-rebasesamblik

Loo-rebasesamblik ehk loo-rebasekõrv (Vulpicida tubulosus) on varem eraldi liigina käsitletud kadaka-rebasesambliku teisend (varieteet).

Uus!!: Läänemeri ja Loo-rebasesamblik · Näe rohkem »

Loode-Euroopa

Loode-Euroopa lai kontseptsioon Loode-Euroopa on täpselt määratlemata Euroopa alamregioon, mis kattub Põhja- ja Lääne-Euroopaga.

Uus!!: Läänemeri ja Loode-Euroopa · Näe rohkem »

Loodete energia

Rance loodeteelektrijaam Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal.

Uus!!: Läänemeri ja Loodete energia · Näe rohkem »

Loomastiil

sküüdi kuldnaast aastaist 400–500 eKr Pronksripats u 1000 aastast. Taani Loomastiil, ka zoomorfne stiil (kreeka keelest ζῷον zôon 'loom' ja μορφή morphḗ 'kuju') on enamasti loomamotiividest kujundatud ornament, vahel on seal ka stiliseeritud inimfiguure.

Uus!!: Läänemeri ja Loomastiil · Näe rohkem »

Loopealne

Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.

Uus!!: Läänemeri ja Loopealne · Näe rohkem »

Louhi (miiniveeskja, 1916)

Louhi, esialgse nimega Voin, oli Vene keisririigi sõjalaevastiku ja alates 1918.

Uus!!: Läänemeri ja Louhi (miiniveeskja, 1916) · Näe rohkem »

Luidja

Luidja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Luidja · Näe rohkem »

Lukoil

Lukoili peakorter Moskvas (2009) Lukoil (ametlik venekeelne nimi PAO Neftjanaja kompanija "LUKOIL", ПАО «Нефтяная компания "ЛУКОЙЛ"», tõlkes AS Naftakompanii Lukoil) on Venemaa nafta- ja gaasiettevõte.

Uus!!: Läänemeri ja Lukoil · Näe rohkem »

Lusekofte

Lusekofte ehk Setesdali kampsun on traditsiooniline silmkoeline Norra kampsun, mille kudumise traditsioon pärineb 19. sajandist.

Uus!!: Läänemeri ja Lusekofte · Näe rohkem »

Lutš (laev, 1949)

Lutš (tehasenimedega ka Lutsh ja LutzSirpa Wahlqvist. "Sydämellä rakennetut seililaivat. Sotakorvauskuunareiden rakentaminen ja rakentajat F.W. Hollming Oy:n telakalla Raumalla 1945–1952". Turku 2011. Leht 319, vene keeles Луч, tõlkes '(valgus)kiir') oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.

Uus!!: Läänemeri ja Lutš (laev, 1949) · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Läänemeri ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maasäär

Läänemere rannikul Uitru säär Ihasalu poolsaare tipus Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.

Uus!!: Läänemeri ja Maasäär · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (B)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.

Uus!!: Läänemeri ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »

Maavarade kaevandamine Eestis

Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud (Maapõueseadus § 2 lg 2).

Uus!!: Läänemeri ja Maavarade kaevandamine Eestis · Näe rohkem »

Madis Nõu

Madis Nõu (10. märts 1897 Sootaga vald, Tartumaa – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti keemik.

Uus!!: Läänemeri ja Madis Nõu · Näe rohkem »

Magdeburg (laev 1911)

SMS Magdeburg oli esimene Magdeburg-klassi kergeristleja, mis Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (Kaiserliche Marine) jaoks ehitati.

Uus!!: Läänemeri ja Magdeburg (laev 1911) · Näe rohkem »

Magdeburgi õigus

Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.

Uus!!: Läänemeri ja Magdeburgi õigus · Näe rohkem »

Magister Wigbold

Magister Wigbold (umbes 1365 – tõenäoliselt 1401) oli saksa mereröövlite ehk vitaalivendade üks juhtidest.

Uus!!: Läänemeri ja Magister Wigbold · Näe rohkem »

Magnus Gabriel De la Gardie

Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Venngarni loss, Sigtuna) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.

Uus!!: Läänemeri ja Magnus Gabriel De la Gardie · Näe rohkem »

Magnus Hea

Magnus Hea jaoks Taanis vermitud münt Magnus Hea (Magnus Olavsson (vanapõhja keeles Magnús Óláfsson, norra ja taani keeles Magnus Olavsson; u 1024 – 25. oktoober 1047) (vanapõhja keeles Magnús góði, norra ja taani keeles Magnus den gode), oli Norra kuningas aastast 1035 ja Taani kuningas aastast 1042. Ta valitses mõlema riigi üle kuni oma surmani aastal 1047. Usutunnistuselt oli ta katoliiklane ja ta kuulus Kaunisjuukse dünastia Vestfoldi harusse. Magnus oli Norra kuninga Olav II Haraldssoni abieluväline poeg, kes põgenes koos emaga riigist, kui ta isa aastal 1028 troonilt tõugati. Ta naasis Norrasse aastal 1035, mil ta ka 11-aastaselt kuningaks krooniti. Aastal 1042 krooniti ta ka Taani kuningaks. Magnus valitses kahte kuningriiki aastani 1047, mil ta segastel asjaoludel suri. Tema surma järel jagati ta kuningriik kaheks: Norra kuningaks sai Harald Hardråde ja Taani kuningaks sai Svend Estridsen.

Uus!!: Läänemeri ja Magnus Hea · Näe rohkem »

Magnus II (Mecklenburg)

Magnus II, Mecklenburgi hertsog Magnus II (1441 – 20. november 1503) oli Mecklenburg-Schwerini hertsog 1477.

Uus!!: Läänemeri ja Magnus II (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Mai 2006

Mai 2006, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja Mai 2006 · Näe rohkem »

Mai 2007

Mai 2007, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja Mai 2007 · Näe rohkem »

Mai 2009

Mai 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja Mai 2009 · Näe rohkem »

Mandri-Euroopa

Euroopa mandriosa ilma teda ümbritsevate meresaarteta Mandri-Euroopa (eesti keeles ei ole keelend Kontinentaal-Euroopa soovitatav) tähistab Euroopa kontinentaalset maismaad, arvestamata tema merepiire ümbritsevaid saari.

Uus!!: Läänemeri ja Mandri-Euroopa · Näe rohkem »

Mandrilava

Mandrilava Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.

Uus!!: Läänemeri ja Mandrilava · Näe rohkem »

Mangu

Mangu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare lääneosas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Mangu · Näe rohkem »

Marburg

Marburg Marburg (kuni 1974. aastani Marburg an der Lahn) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal, Marburg-Biedenkopfi kreisi keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Marburg · Näe rohkem »

Margrete Sambor

Margrete Sambori oletatav portree (miniatuur) 1282. aasta Lübecki õiguse käsikirjast Tallinna linnaarhiivis Margrete Sambori haud Bad Doberani kloostris. Hauaplaat pärineb 13. sajandist Margrete Sambor (ka Margaret Sambor, Margaret Sambiria, Margrete Sambiria; taani keeles Margrethe Sambiria või Sambirsdatter, poola keeles Małgorzata Sambiria (Samborówna), kašuubi keeles Margaréta) (umbes 1230 – 1. detsember 1282) oli Taani kuninganna, kuningas Christoffer I naine, kes valitses regendina oma poja Erik V Klippingi eest.

Uus!!: Läänemeri ja Margrete Sambor · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Markianos Herakleast

Markianos Herakleast (kreeka keeles, ladina keeles Marcianus Heracleensis; 4. sajand pKr) oli hilisantiigi hellenistlik geograaf.

Uus!!: Läänemeri ja Markianos Herakleast · Näe rohkem »

Mart Saarso

Mart Saarso (sündinud 26. septembril 1963 Raplas) on eesti merendustegelane ja poliitik.

Uus!!: Läänemeri ja Mart Saarso · Näe rohkem »

Mastogloiameri

Mastogloiameri on mõnikord eristatav periood Läänemere arengus alates Antsülusjärve ja ookeani vahele ühenduse tekkimisest Taani väinade kohal (umbes 8300–8200 a eKr) kuni kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumiseni (umbes 7000 a eKr).

Uus!!: Läänemeri ja Mastogloiameri · Näe rohkem »

Matsalu laht

Matsalu laht on Läänemere laht Eesti läänerannikul Matsalu looduskaitsealal Väinameres.

Uus!!: Läänemeri ja Matsalu laht · Näe rohkem »

Mägipe

Mägipe on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaare keskosas.

Uus!!: Läänemeri ja Mägipe · Näe rohkem »

Mänspe

Mänspe (ka Mänspäe) on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Mänspe · Näe rohkem »

Märket

Märket on kaljulaid Läänemeres Ahvenamaa läänepiiril.

Uus!!: Läänemeri ja Märket · Näe rohkem »

Märts 2009

Märts 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja Märts 2009 · Näe rohkem »

Märts 2010

Märts 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Läänemeri ja Märts 2010 · Näe rohkem »

Märts 2011

Märts 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Läänemeri ja Märts 2011 · Näe rohkem »

Märts 2015

Märts 2015, kroonika 2015.

Uus!!: Läänemeri ja Märts 2015 · Näe rohkem »

Møn

thumb Møn (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Mön) on saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Møn · Näe rohkem »

Müüameri

Müüameri on mõnede uurijate käsitluses eristatud Läänemere hiliseim staadium, mis algas 16.–17.

Uus!!: Läänemeri ja Müüameri · Näe rohkem »

Mõõkkala

Mõõkkala ehk atlandi mõõkkala (Xiphias gladius) on ahvenaliste seltsi mõõkkalalaste sugukonda kuuluv kala, selle sugukonna ainuke esindaja.

Uus!!: Läänemeri ja Mõõkkala · Näe rohkem »

Mõntu (laev, 1951)

Mõntu (vene keeles Мынту, ametliku latinisatsiooni järgi ka Myntu, nimetatud Mõntu koha järgi) oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.

Uus!!: Läänemeri ja Mõntu (laev, 1951) · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Läänemeri ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Mecklenburg-Schwerini hertsogkond

Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 Põhja-Saksamaal loodud hertsogkond, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond · Näe rohkem »

Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.

Uus!!: Läänemeri ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond · Näe rohkem »

Mecklenburg-Vorpommern

Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Läänemeri ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »

Mecklenburgi laht

Vaade Mecklenburgi lahele Mecklenburgi laht (saksa keeles Mecklenburger Bucht ehk Mecklenburgische Bucht; taani keeles Mecklenburg Bugt) on laht Läänemere edelaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Mecklenburgi laht · Näe rohkem »

Meduus

Meduusid Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond.

Uus!!: Läänemeri ja Meduus · Näe rohkem »

Meelste

Meelste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare lääneosas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Meelste · Näe rohkem »

Mein Schiff 2

Mein Schiff 2 (endine Celebrity Mercury (2008–2011), Mercury (1997–2008)) on kruiisilaev, mis kuulub Hannoveris asuva TUI AG (50%) ja Royal Caribbean Cruises Ltd. ühisettevõttele TUI Cruises GmbH ja mida käitab laevakompanii TUI Cruises.

Uus!!: Läänemeri ja Mein Schiff 2 · Näe rohkem »

Mereäärne regionaalpark

Olando kepurė Mereäärne regionaalpark (leedu keeles Pajūrio regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Klaipėda rajoonis ja Palanga linnas.

Uus!!: Läänemeri ja Mereäärne regionaalpark · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Läänemeri ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Läänemeri ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Mereimetajad

Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.

Uus!!: Läänemeri ja Mereimetajad · Näe rohkem »

Meremuuseum

Tallinna vesilennukite angaar kuulub Eesti Meremuuseumile Meremuuseum on muuseum ja teadusasutus, mille tegevusväli hõlmab merenduse ajalugu ja inimese liikumist veeteedel ning selleks vajalike aluste ja muu tehnika näitamist ja uurimist.

Uus!!: Läänemeri ja Meremuuseum · Näe rohkem »

Meretase

Surnumere äärde Meretase on lainetuseta mere (või ookeani) pinna kõrgus nullveetasemest, mis on tinglikult kindlaks määratud.

Uus!!: Läänemeri ja Meretase · Näe rohkem »

Merevaigutee

Merevaigutee oli kaubatee, mida mööda veeti merevaiku Läänemere äärest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ja Egiptusse.

Uus!!: Läänemeri ja Merevaigutee · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Läänemeri ja Merevaik · Näe rohkem »

Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.

Uus!!: Läänemeri ja Merevesi · Näe rohkem »

Meri

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Uus!!: Läänemeri ja Meri · Näe rohkem »

Meriforell

Meriforell (Salmo trutta) on lõhelaste sugukonda lõhe perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Meriforell · Näe rohkem »

Merikapsas

Merikapsas (Crambe maritima) on ristõieliste sugukonda krambe perekonda kuuluv mitmeaastane lihakas põõsakujuline rohttaim.

Uus!!: Läänemeri ja Merikapsas · Näe rohkem »

Meriroosilised

Meriroosilised ehk meriroosid ehk aktiinid ehk aktiniaarid (Actiniaria) on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.

Uus!!: Läänemeri ja Meriroosilised · Näe rohkem »

Merisiig

Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Merisiig · Näe rohkem »

Meritähed

Juura Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.

Uus!!: Läänemeri ja Meritähed · Näe rohkem »

Merivarblane

Merivarblane (Cyclopterus lumpus) on kala merivarblaslaste sugukonnast, merivarblase perekonna (Cyclopterus) ainus liik.

Uus!!: Läänemeri ja Merivarblane · Näe rohkem »

Mesilaste org

"Mesilaste org" on 1967.

Uus!!: Läänemeri ja Mesilaste org · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Läänemeri ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

Mesoproterosoikum

Mesoproterosoikum on geokronoloogiline üksus, mis algas 1,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes miljard aastat tagasi.

Uus!!: Läänemeri ja Mesoproterosoikum · Näe rohkem »

Mestwin I

Hermann Hahn maal "Mestwin I" umbes 1620. aastast ''Mestvinus dux Pomeraniae'' pitser Mestwin I (poola: Mściwoj I gdański või Mszczuj I, kašuubi: Mscëwòj I; umbes 1160 – 1./2. mai 1219 või 1220) oli Pomereelia vürst (princeps Pomoranorum) umbes 1205.

Uus!!: Läänemeri ja Mestwin I · Näe rohkem »

Międzyzdroje

Międzyzdroje (saksa Misdroy) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Kamień Pomorski maakonnas, Międzyzdroje valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Międzyzdroje · Näe rohkem »

Michael Peter Ancher

Michael Ancher, "Autoportree". 1902 Michael Peter Ancher (9. juuni 1849 Rutsker, Bornholm – 19. september 1927 Skagen) oli taani kunstnik, impressionist.

Uus!!: Läänemeri ja Michael Peter Ancher · Näe rohkem »

Mielno

Mielno (saksa Großmöllen või Groß Möllen) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Koszalini maakonnas, Mielno valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Mielno · Näe rohkem »

Mieszko I

Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.

Uus!!: Läänemeri ja Mieszko I · Näe rohkem »

Mikk Otsmann

Mikk Otsmann (sündinud 15. juulil 1944 Pärnus) on eesti geofüüsik.

Uus!!: Läänemeri ja Mikk Otsmann · Näe rohkem »

Mikromegas

“Mikromegas” on Voltaire’i 1752.

Uus!!: Läänemeri ja Mikromegas · Näe rohkem »

Moero

Moero oli hospidallaev, mis hukkus Nõukogude Liidu õhurünnaku tagajärjel Läänemerel 22. septembril 1944.

Uus!!: Läänemeri ja Moero · Näe rohkem »

Molotovi-Ribbentropi pakt

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »

Monika (lumetorm)

Lumetorm Monika tagajärjed Narvas Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 2010.

Uus!!: Läänemeri ja Monika (lumetorm) · Näe rohkem »

Moonsundi lahing

Moonsundi merelahing oli Esimese maailmasõja ajal operatsiooni Albion osana 17. oktoobril 1917.

Uus!!: Läänemeri ja Moonsundi lahing · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Läänemeri ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Motala ström

Motala ström on jõgi Euroopas Rootsis.

Uus!!: Läänemeri ja Motala ström · Näe rohkem »

MSC Magnifica

MSC Magnifica on ettevõttele Mediterranean Shipping Company (MSC) kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud 2010.

Uus!!: Läänemeri ja MSC Magnifica · Näe rohkem »

MSC Musica

MSC Musica on ettevõttele Compania Naviera Musica kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud 2006.

Uus!!: Läänemeri ja MSC Musica · Näe rohkem »

Mudakrabi

Harilik rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) ehk harrise mudakrabi on liik krabilisi.

Uus!!: Läänemeri ja Mudakrabi · Näe rohkem »

Mudaste

Mudaste on Hiiumaal Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare lääneosas Läänemere ääres asuv küla.

Uus!!: Läänemeri ja Mudaste · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Läänemeri ja Must meri · Näe rohkem »

Must mudil

Must mudil (Gobius niger) on mudillaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Must mudil · Näe rohkem »

Muuga laht

Muuga laht ehk Randvere laht on Läänemere laht Eesti põhjarannikul Viimsi poolsaare ja Kallavere klindipoolsaare vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Muuga laht · Näe rohkem »

Nacka vald

Nacka vald on vald Rootsis Södermanlandi ja Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Nacka vald · Näe rohkem »

NAO indeks

NAO indeksi pikaaegne aegrida NAO indeks ehk Põhja-Atlandi ostsillatsiooni indeks on Põhja-Atlandi ostsillatsiooni numbriliseks väljendamiseks kasutatav indeks.

Uus!!: Läänemeri ja NAO indeks · Näe rohkem »

Narva ajalugu

Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.

Uus!!: Läänemeri ja Narva ajalugu · Näe rohkem »

Narva sadam

Narva sadam (ka Narva linnasadam, Narva jõesadam; sadama kood: EE JOS) on jahisadam Narvas.

Uus!!: Läänemeri ja Narva sadam · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Uus!!: Läänemeri ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus

Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus ehk Nõukogude okupatsioon Balti riikides oli Nõukogude Liidu okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus aastatel 1940–1941 ja 1944–1991.

Uus!!: Läänemeri ja Nõukogude okupatsioon Eestis, Lätis ja Leedus · Näe rohkem »

Nõukogude Partisan

Kalurikolhoos Nõukogude Partisan oli kolhoos Pärnu rajoonis, Kihnu saarel.

Uus!!: Läänemeri ja Nõukogude Partisan · Näe rohkem »

Neeva

thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.

Uus!!: Läänemeri ja Neeva · Näe rohkem »

Neeva laht

Neeva laht Kroonlinna ja Peterburi vahel Vaade lahele Peterhofi rannast Neeva laht (vene keeles Невская губа) on Läänemeres asuva Soome lahe kõige idapoolsema osa laht.

Uus!!: Läänemeri ja Neeva laht · Näe rohkem »

NEFCO

Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon (NEFCO, akronüüm sõnadest The Nordic Environment Finance Corporation) on rahvusvaheline finantsasutus.

Uus!!: Läänemeri ja NEFCO · Näe rohkem »

Nemunas

Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Nemunas · Näe rohkem »

Niidurüdi

Niidurüdi ehk niidurisla (Calidris alpina schinzii) on kurvitslaste sugukonda rüdi perekonda kuuluv lind.

Uus!!: Läänemeri ja Niidurüdi · Näe rohkem »

Nikolai Judenitš

Nikolai Nikolajevitš Judenitš (Юденич, Николай Николаевич) (30. juuli (18. juuli vana kalendri järgi) 1862 Moskva Vene keisririik – 5. oktoober 1933 Cannes Prantsusmaa) oli Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918–1920.

Uus!!: Läänemeri ja Nikolai Judenitš · Näe rohkem »

Nikolai Kolomeitsev

Nikolai Kolomeitsev Nikolai Kolomeitsev (vene Николай Николаевич Коломейцев, mõnedes allikates ka Коломийцев või Коломейцов) (16. juuli 1867 Peterburi (?) – 1944 Pariis) oli vene meremees (viitseadmiral) ja polaaruurija.

Uus!!: Läänemeri ja Nikolai Kolomeitsev · Näe rohkem »

Nikolai von Essen (1860–1915)

Nikolai von Essen (23. november (vkj 11. november) 1860 Peterburi – 20. mai (vkj. 7. mai) 1915 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (admiral), Balti laevastiku juhataja.

Uus!!: Läänemeri ja Nikolai von Essen (1860–1915) · Näe rohkem »

Nikolaus I (Mecklenburg)

Nikolaus I (tuntud ka kui Niklot I; enne 1164 – 25. mai 1200) oli valitsev Mecklenburgi isand 1178.

Uus!!: Läänemeri ja Nikolaus I (Mecklenburg) · Näe rohkem »

Nikopoli lahing

Nikopoli lahing toimus 25.

Uus!!: Läänemeri ja Nikopoli lahing · Näe rohkem »

Noarootsi poolsaar

Piirkonnas, kus maakerke tõttu Noarootsi saar mandriga ühines, asub nüüd jäänukjärvede ja roostike kaitseks moodustatud Silma looduskaitseala. Noarootsi poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis, halduslikult jääb see Lääne-Nigula valda Läänemaal.

Uus!!: Läänemeri ja Noarootsi poolsaar · Näe rohkem »

Nodularia

Nodularia on sinivetikate perekond, kuhu kuulub ligemale 21 liiki vetikaid.

Uus!!: Läänemeri ja Nodularia · Näe rohkem »

Nodularia spumigena

Nodularia spumigena on tsüanobakterite rühma kuuluv ülemaailmse levikuga sinivetikaliik, mis tihti põhjustab toksilist veeõitsengut.

Uus!!: Läänemeri ja Nodularia spumigena · Näe rohkem »

Nootamaa

Nootamaa on 4,98 hektari suurune saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Atla küla alal.

Uus!!: Läänemeri ja Nootamaa · Näe rohkem »

Nord Stream 2

Nord Stream 2 on sertifitseerimisjärgus olev Läänemere põhjas Venemaalt Ust-Lugast Saksamaale kulgev maagaasi torujuhtmete paar, mida majandatakse-opereeritakse Šveitsi ettevõtte Nord Stream 2 AG abil.

Uus!!: Läänemeri ja Nord Stream 2 · Näe rohkem »

Nordalbingien

Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.

Uus!!: Läänemeri ja Nordalbingien · Näe rohkem »

Nordmark

Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.

Uus!!: Läänemeri ja Nordmark · Näe rohkem »

Nordregio

Nordregio (Põhjamaade Ruumilise Planeeringu Keskus) uurib ja planeerib Põhjamaade- ja Euroopa elukeskkonda.

Uus!!: Läänemeri ja Nordregio · Näe rohkem »

Norfolki saar

Norfolki, Nepeani ja Phillipi saare kaart Norfolki saar on Austraaliale kuuluv saar Vaikse ookeani lõunaosas, mis moodustab koos Nepeani saare ja Phillipi saarega Norfolki saare ala.

Uus!!: Läänemeri ja Norfolki saar · Näe rohkem »

Norra vallutamine 1940

Norra vallutamine sakslaste poolt Teises maailmasõjas toimus alates 9. aprillist 1940 ja kestis kuni 10. juunini 1940.

Uus!!: Läänemeri ja Norra vallutamine 1940 · Näe rohkem »

Norrtälje vald

Norrtälje vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Norrtälje vald · Näe rohkem »

Norwegian Sun

Norwegian Sun on kruiisilaev, mis kuulub ettevõttele Norwegian Sun Limited ja mida käitab laevakompanii Norwegian Cruise Line (NCL).

Uus!!: Läänemeri ja Norwegian Sun · Näe rohkem »

November 2008

November 2008, kroonika 2008.

Uus!!: Läänemeri ja November 2008 · Näe rohkem »

Nuutri jõgi

Nuutri jõgi on jõgi Eestis Hiiumaal.

Uus!!: Läänemeri ja Nuutri jõgi · Näe rohkem »

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Läänemeri ja Nyen · Näe rohkem »

Nynäshamn

Nynäshamn on linn Rootsis Södermanlandi maakonnas Stockholmi läänis.

Uus!!: Läänemeri ja Nynäshamn · Näe rohkem »

Nynäshamni vald

Nynäshamni vald on vald Rootsis Södermanlandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Nynäshamni vald · Näe rohkem »

Ocean Endeavour

Ocean Endeavour (endine Kristina Katarina (2010–2014), The Iris (2000–2010), Francesca (1996–2000), ehitatud kui Konstantin Simonov (1982–1996)) on Dmitri Šostakovitš-klassi, projekt B-492 Soome ristluslaev, mis on ehitatud parvlaevana Stocnia Szczecinska im Adolfa Warskiego laevatehases Szczecinis Poolas Nõukogude Liidu tellimusel 1982.

Uus!!: Läänemeri ja Ocean Endeavour · Näe rohkem »

Odra

Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Odra · Näe rohkem »

Ohessaare rand

Ohessaare rand on madal mereosa Läänemeres Sõrve poolsaare läänerannikul Alliotsast nimetu maaninani Jämajast 2 km põhja poole.

Uus!!: Läänemeri ja Ohessaare rand · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Läänemeri ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oktoober 2007

Oktoober 2007, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober 2007 · Näe rohkem »

Oktoober 2008

Oktoober 2008, kroonika.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober 2008 · Näe rohkem »

Oktoober 2010

Oktoober 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober 2010 · Näe rohkem »

Oktoober 2012

Oktoober 2012, kroonika 2012.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober 2012 · Näe rohkem »

Oktoober 2016

Oktoober 2016, eelvaade 2016.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober 2016 · Näe rohkem »

Oktoober 2017

Oktoober 2017, kroonika 2017.

Uus!!: Läänemeri ja Oktoober 2017 · Näe rohkem »

Olando kepurė

Olando kepurė ehk Hollandlase kübar on 24,4 m kõrgune pikk moreenkalju Läänemere rannajoonel Leedus Karklė külas.

Uus!!: Läänemeri ja Olando kepurė · Näe rohkem »

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Uus!!: Läänemeri ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »

Oldenburg in Holstein

Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.

Uus!!: Läänemeri ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »

Olev Kiirend

Olev Kiirend (sündinud 26. juunil 1949 Saaremaal) on eesti maadleja ja maadlustreener.

Uus!!: Läänemeri ja Olev Kiirend · Näe rohkem »

Ookeaniliinilaev

Queen Mary 2 Ookeaniliinilaev (ka ookeanilainer) on reisilaev, mis sõitis mandritevahelistel liinidel, eriti just liinidel, mis kulgesid üle Atlandi ookeani Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, tihti Ühendkuningriigi sadamalinnade ja New Yorgi suurlinna vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Ookeaniliinilaev · Näe rohkem »

Open Spirit

Open Spirit on koondnimetus NATO korraldatavatele miinitõrjeõppuste seeriale Läänemerel.

Uus!!: Läänemeri ja Open Spirit · Näe rohkem »

Operatsioon Albion

Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.

Uus!!: Läänemeri ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »

Orient (festival)

Orient on Baltimaade esimene ja seni ainus festival, mis on pühendunud üksnes Aasia muusikale ja kultuurile.

Uus!!: Läänemeri ja Orient (festival) · Näe rohkem »

Ostsiedlung

Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.

Uus!!: Läänemeri ja Ostsiedlung · Näe rohkem »

Ott Roots

Ott Roots (sündinud 9. mail 1946 Tallinnas) on eesti keemik.

Uus!!: Läänemeri ja Ott Roots · Näe rohkem »

Otto III (Brandenburg)

Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.

Uus!!: Läänemeri ja Otto III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Oulu järv

Oulu järv on järv Soomes Kainuus Kajaani, Paltamo ja Vaala vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Oulu järv · Näe rohkem »

Oviši

Oviši (ka Ovīši. liivi keeles Pațīkmǭ, Patikmō või Patīkmō) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Ventspilsi piirkonnas Tārgale valla põhjaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Oviši · Näe rohkem »

Paadrema looduskaitseala

Paadrema looduskaitseala on kaitseala Lääne-Eesti madalikul Pärnumaal Lääneranna vallas Nõmme, Tamba, Paatsalu Korju ja Vatla külas, jäädes Läänemerest umbes 5 kilomeetri kaugusele.

Uus!!: Läänemeri ja Paadrema looduskaitseala · Näe rohkem »

Pagurus bernhardus

Pagurus bernhardus on erakvähklaste sugukonda kuuluv liik vähilaadseid.

Uus!!: Läänemeri ja Pagurus bernhardus · Näe rohkem »

Pakri laht

Paldiski laht kaardil Pakri laht (ka Paldiski laht) on laht Läänemeres Põhja-Eesti rannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Pakri laht · Näe rohkem »

Pakri poolsaar

Pakri poolsaar kaardil Droonivideo Pakri poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Pakri poolsaar · Näe rohkem »

Palanga

Palanga Palanga on omavalitsuse staatusega linn Leedus endise Klaipėda maakonna aladel.

Uus!!: Läänemeri ja Palanga · Näe rohkem »

Palanga lennujaam

Palanga rahvusvaheline lennujaam (IATA: PLQ, ICAO: EYPA) on piirkondlik rahvusvaheline lennujaam, mis asub Läänemere kuurortlinnas Palanga lähedal.

Uus!!: Läänemeri ja Palanga lennujaam · Näe rohkem »

Palanga Merevaigumuuseum

Merevaigus tardunud putukad Palanga Merevaigumuuseum (leedu keeles Palangos gintaro muziejus) on Leedus Palangas asuv Leedu Kunstimuuseumi haru, kus eksponeeritakse merevaiku.

Uus!!: Läänemeri ja Palanga Merevaigumuuseum · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Paldiski · Näe rohkem »

Palli

Palli on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.

Uus!!: Läänemeri ja Palli · Näe rohkem »

Paope

Paope on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Paope · Näe rohkem »

Parvlaev

"Color Magic" Kielis (2007, tollal suurim parvlaev) Parvlaev on autotekiga reisilaev, mida kasutatakse liinireisideks.

Uus!!: Läänemeri ja Parvlaev · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Pärnu ajalugu · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Läänemeri ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Läänemeri ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-konnarohi

Põhja-konnarohi (Alisma wahlenbergii) on konnarohuliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Uus!!: Läänemeri ja Põhja-konnarohi · Näe rohkem »

Põhja-Saksa madalik

Saksamaa füüsiline kaart. Põhja-Saksa tasandik vastab suures osas tumerohelisele pinnale, mis on punakaspruuni värvusega madalast mäestikust põhja pool Hommikuudu Ida-Friisimaal Põhja-Saksa tasandik või Põhja-Saksa madalik (saksa: Norddeutsches Tiefland) on üks suuri geograafilisi piirkondi Saksamaal.

Uus!!: Läänemeri ja Põhja-Saksa madalik · Näe rohkem »

Põhja-Schleswig

Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.

Uus!!: Läänemeri ja Põhja-Schleswig · Näe rohkem »

Põhjaatlandi süsikas

Põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens, algselt Gadus carbonarius; varem ka roheline tursk) on tursklaste sugukonda pollakite perekonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjaatlandi süsikas · Näe rohkem »

Põhjakotkas (mütoloogia)

"Kalev kotka seljas". Oskar Kallise maal Põhjakotkas on müütiline võimas lind, keda mainitakse rahvuseepose esimeses loos (Kalevi tulek. Salme ja Linda).

Uus!!: Läänemeri ja Põhjakotkas (mütoloogia) · Näe rohkem »

Põhjalaht

Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjalaht · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava

Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava on Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostatud kava, mis määras peamised suunad Põhjamaade keskkonnaalases koostöös aastateks 2009–2012.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava · Näe rohkem »

Põhjameri

Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjameri · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Uus!!: Läänemeri ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »

Põisadru (perekond)

Põisadru (Fucus) on perekond pruunvetikaid.

Uus!!: Läänemeri ja Põisadru (perekond) · Näe rohkem »

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes põllumajanduslikest tavadest, mida praktiseeritakse üle maailma, kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, liigne niisutus, erosioon, väetiste ja agrokemikaalide sattumine veekogudesse.

Uus!!: Läänemeri ja Põllumajanduse mõju keskkonnale · Näe rohkem »

Peene

Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.

Uus!!: Läänemeri ja Peene · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Läänemeri ja Peeter I · Näe rohkem »

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Uus!!: Läänemeri ja Peeter Suure merekindlus · Näe rohkem »

Peeter Suure sadam

Peeter Suure sadam oli Venemaa keisririigi poolt aastatel 1911–1917 Tallinna rajatud mereväebaas.

Uus!!: Läänemeri ja Peeter Suure sadam · Näe rohkem »

Peipsi tint

Peipsi tint ehk tint (Osmerus eperlanus morfa spirinchus) on tintlaste sugukonda kuuluv meritindi morfa (vorm).

Uus!!: Läänemeri ja Peipsi tint · Näe rohkem »

Peraküla Mustjärv

Mustjärv (ka Peraküla Mustjärv, Nõva Mustjärv) on järv Läänemaal Perakülas.

Uus!!: Läänemeri ja Peraküla Mustjärv · Näe rohkem »

Perämeri

Perämeri on Läänemere põhjaosas asuva Põhjalahe põhjaosa.

Uus!!: Läänemeri ja Perämeri · Näe rohkem »

Peter Bredal

Peter Christian Bredal (ka Bredahl; vene keeles Пётр Петрович Бредаль; 1683 Trondheim – 1756) oli Norra mereväeohvitser Venemaa Keisririigi teenistuses.

Uus!!: Läänemeri ja Peter Bredal · Näe rohkem »

Peter von Sivers

Peter von Sivers (venepäraselt Петр Иванович Сиверс) (29. mai 1674 Stade, Skåne – 10. mai 1740 Peterburi, Venemaa keisririik) oli taani-hollandi päritolu Venemaa mereväelane (admiral), Venemaa keisririigi Admiraliteedikolleegiumi (sõjamereministeerium) president, Vana Soome Viiburi provintsi Hiitola mõisnik.

Uus!!: Läänemeri ja Peter von Sivers · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Peterburi · Näe rohkem »

Peterburi sõjaväeringkond

Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.

Uus!!: Läänemeri ja Peterburi sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Piiranguvöönd

Piiranguvöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala.

Uus!!: Läänemeri ja Piiranguvöönd · Näe rohkem »

Piiritsoon

Piiritsoon on kindlaksmääratud maa-ala riigipiiri ääres, kus isikute liikumine ja lubatud tegevused on piirivalve eesmärkidel piiratud.

Uus!!: Läänemeri ja Piiritsoon · Näe rohkem »

Pikk külgpilulane

Pikk külgpilulane (Lineus longissimus) on kärssuss perekonnast Lineus.

Uus!!: Läänemeri ja Pikk külgpilulane · Näe rohkem »

Pirgu lade

Pirgu lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Läänemeri ja Pirgu lade · Näe rohkem »

Poel

Poel on saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Poel · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Pommeri · Näe rohkem »

Pommeri hertsogkond

Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).

Uus!!: Läänemeri ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »

Pommeri vojevoodkond (1919–1939)

Pommeri vojevoodkond ehk Pomorskie vojevoodkond (poola województwo pomorskie) oli haldusüksus sõdadevahelises Poolas (1919–1939).

Uus!!: Läänemeri ja Pommeri vojevoodkond (1919–1939) · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Läänemeri ja Poola · Näe rohkem »

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Poola ajalugu · Näe rohkem »

Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal

Jagelloonide valitsemine Poolas aastatel 1386–1572 ulatus hilisest keskajast varajase uusajani Euroopa ajaloos.

Uus!!: Läänemeri ja Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal · Näe rohkem »

Poola gooti arhitektuur

Poola gooti arhitektuuri mõiste alla on selles artiklis koondatud gooti ehitised, mis on valminud 13. sajandist 16. sajandi alguseni tänapäeva Poola territooriumil.

Uus!!: Läänemeri ja Poola gooti arhitektuur · Näe rohkem »

Poola keskaeg

Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.

Uus!!: Läänemeri ja Poola keskaeg · Näe rohkem »

Poola koridor

Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.

Uus!!: Läänemeri ja Poola koridor · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Läänemeri ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Poola Piastide ajal

Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.

Uus!!: Läänemeri ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »

Poola Rahvavabariik

Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.

Uus!!: Läänemeri ja Poola Rahvavabariik · Näe rohkem »

Poola vürstiriik

Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.

Uus!!: Läänemeri ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »

Poola–Türgi sõda (1620–1621)

Poola–Türgi sõda (1620–1621) oli Rzeczpospolita ja Osmanite riigi vaheline konflikt Moldova kontrolli üle.

Uus!!: Läänemeri ja Poola–Türgi sõda (1620–1621) · Näe rohkem »

Popradi jõgi

Poprad (ungari keeles Poprád, saksa keeles Popper) on jõgi Slovakkia põhjaosas ja Poola lõunaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Popradi jõgi · Näe rohkem »

Porkkala mereväebaas

Moskva vaherahulepingu lisas olnud kaart Porkkala piirkonnast Porkkala mereväebaas (vene keeles Bоенно-морская база Порккала-Удд, lühend ВМБ ПУ) oli Soome Vabariigi territooriumil Porkkala poolsaarel aastatel 1944–1955 tegutsenud NSV Liidu Balti laevastiku sõjaväebaas.

Uus!!: Läänemeri ja Porkkala mereväebaas · Näe rohkem »

Postilaev

Postilaev on endisaegne reisi- või kaubalaev, mis oli kohandatud postisaadetiste ühest kohast teise viimiseks (vaadatud 26.12.2015).

Uus!!: Läänemeri ja Postilaev · Näe rohkem »

Postomino

Postomino (saksa keeles Pustamin, kašuubi keeles Postòminò) on küla Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Sławno maakonnas, Postomino valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Postomino · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioonisõjad

Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Prantsuse revolutsioonisõjad · Näe rohkem »

Prähnu

Prähnu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hiiumaa lääneosas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Prähnu · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Läänemeri ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Priit Ligi

Priit Ligi (24. mai 1958 Tartu – 28. september 1994 parvlaev Estonia, Läänemeri) oli eesti arheoloog.

Uus!!: Läänemeri ja Priit Ligi · Näe rohkem »

Pringel

Pringel ehk harilik pringel (ka seakala; ladinakeelne teaduslik nimetus Phocoena phocoena) on pringellaste sugukonda kuuluv veeimetaja.

Uus!!: Läänemeri ja Pringel · Näe rohkem »

Pringel (perekond)

Pringel (Phocoena) perekond vaalalisi sugukonnast pringellased.

Uus!!: Läänemeri ja Pringel (perekond) · Näe rohkem »

Probo Koala

Probo Koala oli Panama lipu all sõitnud tanker-puistlastilaev, mis kuulus Madalmaade firmale Trafigura Beheer BV.

Uus!!: Läänemeri ja Probo Koala · Näe rohkem »

Pronksspiraalkaunistus

Pronksspiraalkaunistus on läänemeresoomlastele iseloomulikuks peetud muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, mille puhul õmmeldi rõivale väikestest pronksist spiraaltorukestest ja rõngakestest mustrid või põimiti need kangasse kudumise käigus.

Uus!!: Läänemeri ja Pronksspiraalkaunistus · Näe rohkem »

Pruunvetikad

Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.

Uus!!: Läänemeri ja Pruunvetikad · Näe rohkem »

Pseudolitoraal

Pseudolitoraal (inglise pseudolittoral) on veetasemete kõikumise vöönd sisemeredes (nt Läänemeres), kus looded on väga nõrgad.

Uus!!: Läänemeri ja Pseudolitoraal · Näe rohkem »

Puck (linn)

Puck (kašuubi keeles Pùck või Pùckò, saksa keeles Putzig) on linn Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Pucki maakonna ja Pucki valla keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Puck (linn) · Näe rohkem »

Pucki maakond

Pucki maakond (poola powiat pucki) on 2.

Uus!!: Läänemeri ja Pucki maakond · Näe rohkem »

Puhta Läänemere Ühendus

Puhta Läänemere Ühendus (inglise keeles Coalition Clean Baltic, lühend CCB) on aastal 1990https://web.archive.org/web/20130602042928/http://www.ccb.se/about.html (vaadatud 03.03.2013) Helsingis asutatud valitsusväline keskkonnaorganisatsioon, mis koordineerib Läänemere valglat ja Läänemerd mõjutavaid tegevusi.

Uus!!: Läänemeri ja Puhta Läänemere Ühendus · Näe rohkem »

Puhtu-Laelatu looduskaitseala

Kevadine Puhtu salumets. Laelatu puisniit. Puhtu-Laelatu looduskaitseala (varem Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala) on kaitsealune piirkond Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pivarootsi, Rame ja Hanila külas ning Virtsu alevikus.

Uus!!: Läänemeri ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala · Näe rohkem »

Pullukala

Pullukala ehk liiperkala ehk euroopa kulleskala (Liparis liparis) on meripuugiliste seltsi kulleskalalaste sugukonda kuuluv Atlandi ookeani põhjaosas, Põhja-Jäämeres ja Läänemeres elav kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Pullukala · Näe rohkem »

Punabe jõgi

Punabe jõgi (ka Punapea jõgi, Kõverjõgi, Metsküla jõgi, Peitse jõgi) on jõgi Põhja-Saaremaal, voolab Saaremaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Punabe jõgi · Näe rohkem »

Pylaiella littoralis

Pylaiella littoralis (Linnaeus) Kjellman (sünonüüm Ectocarpus firmus) on liik pruunvetikaid.

Uus!!: Läänemeri ja Pylaiella littoralis · Näe rohkem »

Pytheas

Pythease kuju Marseilles Pytheas Massaliast (vana-kreeka Πυθέας ὁ Μασσαλιώτης) oli 4. sajandil eKr elanud Kreeka geograaf ja maadeuurija.

Uus!!: Läänemeri ja Pytheas · Näe rohkem »

Rabakivi

Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).

Uus!!: Läänemeri ja Rabakivi · Näe rohkem »

Radio Nord

Radio Nord oli Rootsi kommertsraadiojaam, mis asus ankurdatud laeval (M/S Bon Jour) Stockholmi lähedal Läänemere rahvusvahelistes vetes.

Uus!!: Läänemeri ja Radio Nord · Näe rohkem »

Raekoja plats (Tallinn)

Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014) Raeapteegi silt Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda.

Uus!!: Läänemeri ja Raekoja plats (Tallinn) · Näe rohkem »

Raimo Pullat

Raimo Pullat (sündinud 3. aprillil 1935 Tallinnas) on eesti ajaloolane.

Uus!!: Läänemeri ja Raimo Pullat · Näe rohkem »

Raketa (laev, 1949)

Raketa (vene keeles Ракета, tõlkes 'rakett') oli pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud 3-mastiline puust purjelaev.

Uus!!: Läänemeri ja Raketa (laev, 1949) · Näe rohkem »

Ramsi neem

Ramsi neem on neem Eesti loodeosas Noarootsi poolsaarel, Mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt (23°24,29' ip, 59°01,54' pl).

Uus!!: Läänemeri ja Ramsi neem · Näe rohkem »

Randal

Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Randal · Näe rohkem »

Randluga

Randluga (Juncus balticus) on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim.

Uus!!: Läänemeri ja Randluga · Näe rohkem »

Rangia cuneata

Rangia cuneata on liik karpe.

Uus!!: Läänemeri ja Rangia cuneata · Näe rohkem »

Rannaõigus

Rannaõigus on ajalooliselt olnud rannaelanike tava võtta enda valdusse merehätta sattunud laevu ja nende lasti või randa uhutud esemeid.

Uus!!: Läänemeri ja Rannaõigus · Näe rohkem »

Rannaturism

Rannaturism on turismi alaliik, mis keskendub eelkõige rannikualadele ja spetsiifilisemalt randadele.

Uus!!: Läänemeri ja Rannaturism · Näe rohkem »

Raudne eesriie

Raudne eesriie (inglise keeles Iron Curtain, vene keeles Железный занавес, saksa keeles der Eiserner Vorhang, prantsuse keeles rideau de fer) oli Nõukogude Liidu katse kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm.

Uus!!: Läänemeri ja Raudne eesriie · Näe rohkem »

Rääbis

Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.

Uus!!: Läänemeri ja Rääbis · Näe rohkem »

Räim

Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Räim · Näe rohkem »

Rügen

Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.

Uus!!: Läänemeri ja Rügen · Näe rohkem »

Reidilahing

Nicholas Pocock. Reidilahing 2. aprillil 1801. Õli lõuendil. 19. sajandi algus. Esiplaanil vasakul all on Briti pommitajad. Paremal on lahinguks joondunud Briti ja Taani laevad. Tagaplaanil on Kopenhaagen Reidilahing (taani keeles laget på Reden) ehk Kopenhaageni merelahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing ehk Kopenhaageni lahing oli merelahing 2. aprillil 1801 Kopenhaageni reidil Kopenhaageni all merel Suurbritannia laevastiku (komandör admiral Sir Hyde Parker) ja ankrus seisnud Taani laevastiku (komandör Olfert Fischer) vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Reidilahing · Näe rohkem »

Rein Tamsalu

Rein Tamsalu (27. märts 1940 – 13. november 2015) oli eesti merefüüsik.

Uus!!: Läänemeri ja Rein Tamsalu · Näe rohkem »

Reostus Läänemeres

Veeõitseng Läänemeres 2005. aasta suvel Läänemeri on üks maailmas kõige tugevama inimmõju all olev meri.

Uus!!: Läänemeri ja Reostus Läänemeres · Näe rohkem »

Riddarfjärden

Riddarfjärden Riddarfjärden on laht Mälareni järve idapoolseimas osas.

Uus!!: Läänemeri ja Riddarfjärden · Näe rohkem »

Riftiorg

Riftiorg on piklik org, mis on tekkinud riftistumise tulemusel.

Uus!!: Läänemeri ja Riftiorg · Näe rohkem »

Riguldi jõgi

Riguldi jõgi on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Riguldi, Suur-Nõmmküla, Vanaküla ja Väike-Nõmmküla ja Niibi külas.

Uus!!: Läänemeri ja Riguldi jõgi · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Läänemeri ja Riia · Näe rohkem »

Riia piiramine (1656)

Riia piiramine tsaar Aleksei I Mihhailovitši juhitud Venemaa sõjaväe poolt oli aastatel 1656 kuni 1658 peetud Vene-Rootsi sõja olulisim sündmus.

Uus!!: Läänemeri ja Riia piiramine (1656) · Näe rohkem »

Riia sadam

Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Liivi lahe rannikul ja Daugava suudmes.

Uus!!: Läänemeri ja Riia sadam · Näe rohkem »

Riigikohus

Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.

Uus!!: Läänemeri ja Riigikohus · Näe rohkem »

Riimvee-elustik

Lest ''Platichthys flesus'' Vääna-Jõesuus rannikumeres Riimvee-elustik ehk riimveeorganismid (harvem kasutatud terminiga hüfalmürobios, kr hyphalmyros 'natuke soolane' + bios 'elu') on riimveega merealade ja maismaaveekogude elustik.

Uus!!: Läänemeri ja Riimvee-elustik · Näe rohkem »

Riimvesi

Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).

Uus!!: Läänemeri ja Riimvesi · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Läänemeri ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Läänemeri ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Ristna

Kalana külas Ristnal Sõjaväeosa 52283 lokaatorijaama radarimägi Ristna (kohakääne Ristnale) on paikkond Hiiumaal Kõpu poolsaare tipuosas Kalana küla territooriumil, Hiiumaa läänepoolseim paik.

Uus!!: Läänemeri ja Ristna · Näe rohkem »

Risto Pullat

Risto Pullat (sündinud 27. novembril 1966 Poolas Łódźis) on eesti õigusteadlane ja kriminoloog.

Uus!!: Läänemeri ja Risto Pullat · Näe rohkem »

Ro-pax-laev

Tallinki ro-pax-laev Kapella Ro-pax-laev (inglise roll-on/roll-off passenger vessel) on ro-ro-tüüpi laev, millel on lubatud peale võtta rohkem kui 12 reisijat.

Uus!!: Läänemeri ja Ro-pax-laev · Näe rohkem »

Robert Livländer

Robert Johannes Livländer (1. veebruar 1903 Tallinn – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli eesti astronoom, geodeet ja rektor.

Uus!!: Läänemeri ja Robert Livländer · Näe rohkem »

Romeo Koitmäe

Romeo Koitmäe (sündinud 26. detsembril 1971 Tartus) on eesti loodusfotograaf.

Uus!!: Läänemeri ja Romeo Koitmäe · Näe rohkem »

Rong (film, 1959)

"Rong" on 1959.

Uus!!: Läänemeri ja Rong (film, 1959) · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Läänemeri ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »

Rootsi rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7381 km².

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi rahvuspargid · Näe rohkem »

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi suurvõimu ajastu · Näe rohkem »

Rootsi Wismar

Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi Wismar · Näe rohkem »

Rootsi-Novgorodi sõjad

Rootsi-Novgorodi sõjad olid seeria 12. sajandil ja 13. sajandil toimunud konflikte Novgorodi vabariigi ja keskaegse Rootsi vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1626–1629)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.

Uus!!: Läänemeri ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629) · Näe rohkem »

Roskilde rahu

Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.

Uus!!: Läänemeri ja Roskilde rahu · Näe rohkem »

Rostock

Rostock on sadamalinn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.

Uus!!: Läänemeri ja Rostock · Näe rohkem »

Rotterdam (1997)

Rotterdam on ettevõttele Holland America Tours kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud 1997.

Uus!!: Läänemeri ja Rotterdam (1997) · Näe rohkem »

Ruotsinsalmi

Rootsikeelne väina kujutav kaart Ruotsinsalmi (rootsi keeles Svensksund; mõlemas keeles 'Rootsiväin') on väin Soomes Kotka linna haldusalal (veealal), kesklinnast idas.

Uus!!: Läänemeri ja Ruotsinsalmi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Läänemeri ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648)

Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) katab Poola ja Leedu ajaloos perioodi enne nende ühisriigi allutamist laastavatele sõdadele 17.

Uus!!: Läänemeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1569–1648) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)

Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) katab perioodi Poola ja Leedu suurvürstiriigi ajaloost alates ajast, kui nende ühisriik muutus suures ulatuses 17.

Uus!!: Läänemeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) · Näe rohkem »

Saami algkeel

Saami algkeel ehk algsaami keel on kõigi saami keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Läänemeri ja Saami algkeel · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Läänemeri ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Läänemeri ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaristomeri

Saaristomeri Saaristomeri on skääriderohke mereala Läänemeres, mis asub Edela-Soome ja Ahvenamaa vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Saaristomeri · Näe rohkem »

Saarlased

Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.

Uus!!: Läänemeri ja Saarlased · Näe rohkem »

Sabile

Viinamägi Sabiles Sabile on linn Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Sabile · Näe rohkem »

Sadam

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas Neeme sadamas 2022. aasta juulis Maailma suuremaid sadamaid Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Uus!!: Läänemeri ja Sadam · Näe rohkem »

Sadama

Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Sadama · Näe rohkem »

Sadama villa

Sadama villa hoone sügisel Sadama villa on 1937.

Uus!!: Läänemeri ja Sadama villa · Näe rohkem »

Saga Sapphire

Saga Sapphire (varem Bleu de France (2008–2011), Holiday Dream (2004–2008), SuperStar Aries (2000–2004), SuperStar Europe (1999–2000), ehitatud kui Europa (1981–1999)) on ristluslaev, mis kuulub ettevõttele Saga Cruises II Ltd.

Uus!!: Läänemeri ja Saga Sapphire · Näe rohkem »

Saimaa

Laine murdub Joutsenos randa Saimaa on järv Soome kaguosas.

Uus!!: Läänemeri ja Saimaa · Näe rohkem »

Saka vasallilinnus

Saka vasallilinnus (saksa Sackenhausen) oli keskajal Kuramaa piiskopkonnas asunud väikelinnus, mis tänapäeval jääb Lätisse Kuramaale (Kurzeme) Pāvilosta piirkonda Saka valda (Sakas pagasts), Tebra jõe paremkaldale kohas, kus jõgi ühineb Durbe jõega Saka jõeks, mis voolab edasi Läänemerre.

Uus!!: Läänemeri ja Saka vasallilinnus · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Läänemeri ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa ultimaatum Leedule

Ida-Preisimaa pärast ultimaatumi vastuvõtmist. Klaipeda piirkond on märgitud sinisega Saksamaa ultimaatum Leedule oli 20. märtsil 1939.

Uus!!: Läänemeri ja Saksamaa ultimaatum Leedule · Näe rohkem »

Saksi vall

''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.

Uus!!: Läänemeri ja Saksi vall · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Läänemeri ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Läänemeri ja Sakslased · Näe rohkem »

Salevere Salumägi

Salevere Salumägi (september 2010) Salevere Salumägi on kõrgendik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Salevere Salumägi · Näe rohkem »

Salme jõgi

Salme jõgi on jõgi Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Salme jõgi · Näe rohkem »

Salme laevmatused

2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.

Uus!!: Läänemeri ja Salme laevmatused · Näe rohkem »

Salme vald

Salme vallamaja (2009) Salme vald oli vald Saare maakonnas Saaremaa edelaosas ja hõlmas Sõrve poolsaare kaela.

Uus!!: Läänemeri ja Salme vald · Näe rohkem »

Saltsjöbaden

Saltsjöbaden on kuurortlinn Rootsis Stockholmi läänis Nacka vallas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Saltsjöbaden · Näe rohkem »

Saltsjön

Stockholmi vanalinnast avanev vaade üle fjärdi Saltsjön on Läänemere fjärd, mis ulatub Stockholmi saarestikust kiillahena Stockholmi kesklinna.

Uus!!: Läänemeri ja Saltsjön · Näe rohkem »

Sambija poolsaar

Poolsaart kujutav venekeelne kaart Sambija poolsaar (vene keeles Самбийский полуостров, ametlik nimi Калининградский полуостров – Kaliningradi poolsaar) on poolsaar Läänemere kagurannikul, Kaliningradist loodes.

Uus!!: Läänemeri ja Sambija poolsaar · Näe rohkem »

Samboriidid

Samboriidid (saksa: Samboriden) või Sobiesławi koda (poola: Sobiesławice) oli valitsev dünastia Pomereelia ajaloolises piirkonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Samboriidid · Näe rohkem »

Samsø

thumb Samsø on Taanile kuuluv saar Läänemeres Kattegatis.

Uus!!: Läänemeri ja Samsø · Näe rohkem »

Saraiķi

Saraiķi (ka Saraikas) on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Vērgale vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Saraiķi · Näe rohkem »

Särg

Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Särg · Näe rohkem »

Söödav rannakarp

Söödav rannakarp (Mytilus edulis) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.

Uus!!: Läänemeri ja Söödav rannakarp · Näe rohkem »

Södermanland

Södermanlandi asukoht Södermanland (lühendatult Sörmland) on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kagu-Rootsis.

Uus!!: Läänemeri ja Södermanland · Näe rohkem »

Södertälje vald

Södertälje vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Södermanlandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Södertälje vald · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941.

Uus!!: Läänemeri ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »

Sõrve tuletorn

Vaade Sõrve majakale sääre poolt Tuletorni ümbrus Sõrve tuletorn (reg. nr 935) on Saare maakonnas Sõrve säärel Saaremaa vallas Sääre külas asuv tuletorn.

Uus!!: Läänemeri ja Sõrve tuletorn · Näe rohkem »

Sõtkas

Emane ja isane sõtkas Sõtkas (Bucephala clangula) on partlaste sugukonda sõtka perekonda kuuluv veelind.

Uus!!: Läänemeri ja Sõtkas · Näe rohkem »

Sławno maakond

Sławno maakond (poola powiat sławieński) on 2.

Uus!!: Läänemeri ja Sławno maakond · Näe rohkem »

Słowiński rahvuspark

pisi Słowiński rahvuspark on rahvuspark Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Słowiński rahvuspark · Näe rohkem »

Schlawe ja Stolpi maad

Schlawe ja Stolp ''Herzogtum Pommern'' (Pomereelia hertsogkonna) osana hertsog Swantopolk II ajal u. 1250;1886, Gustav Droyseni kaart Schlawe ja Stolpi maad (saksa: Länder Schlawe und Stolp) või Słupsk-Sławno maa (poola: Ziemia Słupsko-Sławieńska) on ajalooline piirkond Pommeris, Sławno (Schlawe) ja Słupski (Stolpi) linnade ümber Taga-Pommeris tänapäeva Poolas.

Uus!!: Läänemeri ja Schlawe ja Stolpi maad · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Läänemeri ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Schlei

Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.

Uus!!: Läänemeri ja Schlei · Näe rohkem »

Schlei maakond

Schlei maakond (Amt Schlei) oli maakond (Amt) Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Rendsburg-Eckernförde kreisis Schlei kagukaldal Eckenförde ja Schleswigi vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Schlei maakond · Näe rohkem »

Schleswig-Holstein

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Uus!!: Läänemeri ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »

Selkämeri rahvuspark

Selkämeri rahvuspark (Selkämeren kansallispuisto) on Soome rahvuspark, mis asub Selkämere merealal Päris-Soome ja Satakunta maakondade vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Selkämeri rahvuspark · Näe rohkem »

September 2009

September 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Läänemeri ja September 2009 · Näe rohkem »

September 2011

September 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Läänemeri ja September 2011 · Näe rohkem »

Sibulasordid

Hariliku sibula sordiaretuse üheks eesmärgiks on hariliku sibula vegetatiivse (tippsibulad), aga ka seksuaalsele paljunemisele kaasaaitamine.

Uus!!: Läänemeri ja Sibulasordid · Näe rohkem »

Siemomysł (Pommeri)

Siemomysł, Siemosił või Zemuzil (elas 11. sajandil) oli esimene ajalooliselt tõestatav Pommeri hertsog, kes pandi 1046.

Uus!!: Läänemeri ja Siemomysł (Pommeri) · Näe rohkem »

Sigtuna

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Sigtuna · Näe rohkem »

Sigtuna hävitamine

Sigtuna tänapäeval Sigtuna hävitamine oli kirjalikes ajalooallikates mainitud Rootsi linna Sigtuna põletamine "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187.

Uus!!: Läänemeri ja Sigtuna hävitamine · Näe rohkem »

Silja Europa

Silja Europa on Eesti laevakompanii Tallink parvlaev, mis on ehitatud 1993.

Uus!!: Läänemeri ja Silja Europa · Näe rohkem »

Sillamäe sadam

alt.

Uus!!: Läänemeri ja Sillamäe sadam · Näe rohkem »

Silvia Pihu

Silvia Pihu (aastani 2002 Sepp; sündinud 19. augustil 1966 Pärnus) on eesti botaanik.

Uus!!: Läänemeri ja Silvia Pihu · Näe rohkem »

Sinised koridorid

Sinised koridorid on meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt.

Uus!!: Läänemeri ja Sinised koridorid · Näe rohkem »

Sirmokas

Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.

Uus!!: Läänemeri ja Sirmokas · Näe rohkem »

Sisemeri

Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega.

Uus!!: Läänemeri ja Sisemeri · Näe rohkem »

Sisu KB-112

Sisu KB-112 on Soome ettevõtte Suomen Autoteollisuus (SAT) aastatel 1962–1969 valmistatud kolmeteljeline veoauto.

Uus!!: Läänemeri ja Sisu KB-112 · Näe rohkem »

Sjælland

Sjælland on Taani suurim saar.

Uus!!: Läänemeri ja Sjælland · Näe rohkem »

Skagen

Skageni kesklinn Skagen on Taani põhjapoolseim linn.

Uus!!: Läänemeri ja Skagen · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Läänemeri ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skandinaavia poolsaar

Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.

Uus!!: Läänemeri ja Skandinaavia poolsaar · Näe rohkem »

Slava

Slava (Слава) oli Venemaa Borodino klassi soomuslaev Venemaa keisririigi Balti laevastikus.

Uus!!: Läänemeri ja Slava · Näe rohkem »

Soela väin

Sõru sadam Soela sadam Pihlalaid Soela väinas Soela väin (rootsi keeles Sele sund) on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Soela väin · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Läänemeri ja Soome · Näe rohkem »

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Soome ajalugu · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Läänemeri ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Soome-Novgorodi sõjad

Rootsi riigi ja Novgorodi vaheline piir pärast 1323. aasta Pähkinäsaari rahu. Varasem Soome rahvaste ja Novgorodi vaheline konflikt muutus hiljem Rootsi ja Novgorodi vaheliseks konfliktiks. Soome-Novgorodi sõjad olid rida Fennoskandia idaosa läänemeresoomlaste ja Novgorodi vabariigi vahel aset leidnud konflikte vahemikus 11.

Uus!!: Läänemeri ja Soome-Novgorodi sõjad · Näe rohkem »

Soomuslest

Harilik soomuslest (Limanda limanda) on lestlaste seltsi soomuslesta perekonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Soomuslest · Näe rohkem »

Soorüdi

Soorüdi ehk soorisla ehk alpirisla"Loomade elu", 6.

Uus!!: Läänemeri ja Soorüdi · Näe rohkem »

Sopot

Pikim puitmuul Euroopas: Sopoti 650-meetrine muul ulatub 450 m pikkuselt merre Vana majakahoone Peatänav Sopot on kuurortlinn Poola põhjarannikul Gdański ja Gdynia vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Sopot · Näe rohkem »

Sopp

Sopp (ka voluk, tõkkekott) on pujuseta võrkkott kalapüügil.

Uus!!: Läänemeri ja Sopp · Näe rohkem »

Spithami

Spithami ehk Spithamn on rannaküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, Soome lahe ja Läänemere ühenduskohas.

Uus!!: Läänemeri ja Spithami · Näe rohkem »

St. Peter Line

St. Peter Line'i liinid St.

Uus!!: Läänemeri ja St. Peter Line · Näe rohkem »

Stadsholmen

Stadsholmeni saar linnulennult Stadsholmen on Stockholmi südalinna keskel asuva saare ajalooline nimi.

Uus!!: Läänemeri ja Stadsholmen · Näe rohkem »

Stõr

Stõr voolab Dnepri valgla lääneosas. Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr talvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr suvel. Kuznetsovsk Stõr (valgevene keeles Стыр, ukraina keeles Стир) on jõgi Valgevenes ja Ukrainas.

Uus!!: Läänemeri ja Stõr · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Läänemeri ja Stockholm · Näe rohkem »

Stockholmi saarestik

Stockholmi saarestikku kujutav kaart Saarestik Ingmarsö ja Finnhamni kohal Stockholmi saarestik (rootsi keeles Stockholms skärgård) on Kesk-Rootsi idarannikul asuv Läänemere suuruselt teine saarestik, mida Saaristomerest eraldab Ahvenameri.

Uus!!: Läänemeri ja Stockholmi saarestik · Näe rohkem »

Stockholmi vanalinn

Stockholmi vanalinn Heinrich Neuhausi litograafial 1870. aastatest Stockholmi vanalinn, kuni 1980.

Uus!!: Läänemeri ja Stockholmi vanalinn · Näe rohkem »

Stolbovo rahu

Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Uus!!: Läänemeri ja Stolbovo rahu · Näe rohkem »

Strömmen

Strömmen Strömmen ehk Stockholms ström on Läänemere kiillahe Saltsjöni läänepoolseim sopp Stockholmi südalinnas.

Uus!!: Läänemeri ja Strömmen · Näe rohkem »

Sund

Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Sund · Näe rohkem »

Sundsvall

Sundsvall on linn Rootsis Västernorrlandi läänis, Sundsvalli valla keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Sundsvall · Näe rohkem »

Suomenlinna

Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks.

Uus!!: Läänemeri ja Suomenlinna · Näe rohkem »

Superseacat Three

Superseacat Three on Kreeka laevafirma Aegean Speed Lines laev.

Uus!!: Läänemeri ja Superseacat Three · Näe rohkem »

Suur slaavlaste ülestõus

Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.

Uus!!: Läänemeri ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »

Suur-Belt

Taani väinad Suur-Belt (taani keeles Storebælt) on väin, mis ühendab Kattegatti Beldi merega ja eraldab Sjællandi ja Fyni.

Uus!!: Läänemeri ja Suur-Belt · Näe rohkem »

Suur-konnakotkas

Suur-konnakotkas (Clanga clanga, varem Aquila clanga) on tumepruun haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Uus!!: Läänemeri ja Suur-konnakotkas · Näe rohkem »

Suuresadama

Suuresadama (ka Suursadama) on küla Hiiumaa valla idaosas Kärdla ja Suuremõisa vahelisel alal Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Suuresadama · Näe rohkem »

Suvepealinn

Suvepealinn on linna aunimetus, mis valiti ametlikult või mitteametlikult riigipea suveresidentsiks.

Uus!!: Läänemeri ja Suvepealinn · Näe rohkem »

Svetlogorsk

Svetlogorsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Svetlogorski rajooni keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Svetlogorsk · Näe rohkem »

Svolderi merelahing

Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.

Uus!!: Läänemeri ja Svolderi merelahing · Näe rohkem »

Syngnathinae

Syngnathinae on merinõelaliste alamsugukond merinõellaste sugukonnast.

Uus!!: Läänemeri ja Syngnathinae · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Läänemeri ja Szczecin · Näe rohkem »

Szczecini laht

Szczecini laht Landsati pildil (2000) Szczecini laht (saksa keeles Stettiner Haff, poola keeles Zalew Szczeciński) asub Läänemere ääres Saksamaa ja Poola piiril.

Uus!!: Läänemeri ja Szczecini laht · Näe rohkem »

Sztutowo

Sztutowo (kuni 1945. aastani Stutthof) on küla Poolas Pomorze vojevoodkonnas Nowy Dwór Gdański maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Sztutowo · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Taani · Näe rohkem »

Taani ajalugu

Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Taani ajalugu · Näe rohkem »

Taani sõjakäik Saaremaale

Taani sõjakäik Saaremaale oli 1206.

Uus!!: Läänemeri ja Taani sõjakäik Saaremaale · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Läänemeri ja Tacitus · Näe rohkem »

Tahkuna

Tahkuna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare põhjaosas Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Tahkuna · Näe rohkem »

Tallink

Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, mis veab oma parvlaevadel reisijaid ja veeremlasti Läänemerel kaubamärkide Tallink ja Silja Line all.

Uus!!: Läänemeri ja Tallink · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinna ajalugu · Näe rohkem »

Tallinna all-linn

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinna all-linn · Näe rohkem »

Tallinna kõrgeimad ehitised

Raekoda, taamal südalinna kõrghoonete kogu Eesti Rahvusraamatukogust avanenud vaade südalinna kõrghoonetele Tallinna kõrgehitised on vertikaalselt kõrgusse projekteeritud ja konstrueeritud Eesti Vabariigi pealinna urbanistliku ruumikeskkonna kinnisvaralised, enamjaolt paljukorruselised ning ehituskunstilised võrd- ja näidisvormid, või figuursemad hoonestuskogumid.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinna kõrgeimad ehitised · Näe rohkem »

Tallinna Sadam

AS Tallinna Sadam (ingliskeelse nimega Port of Tallinn) on Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade suurim sadamaettevõte, millel on neli sadamat.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinna Sadam · Näe rohkem »

Tallinna sadam

Tallinna sadam on ajalooline sadamakoht, osa praegusest Vanasadamast.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinna sadam · Näe rohkem »

Tallinna vanalinn

Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Uus!!: Läänemeri ja Tallinna vanalinn · Näe rohkem »

Tammistu (Hiiumaa)

Tammistu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Tammistu (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Tammuna rand

Tammuna rand on veemajanduslik mereala Läänemeres Sõrve poolsaare edelarannikul Sõrve säärest Alliotsani.

Uus!!: Läänemeri ja Tammuna rand · Näe rohkem »

Tarmo Soomere

Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957 Kohilas) on eesti mereteadlane ja matemaatik.

Uus!!: Läänemeri ja Tarmo Soomere · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut

TÜ Eesti mereinstituudi teadurid teevad uurimislaeva Vilma pardal viimaseid ettevalmistusi uudse juhitava püügisügavusega seirenooda vettelaskmiseks. TÜ Eesti mereinstituudi korraldatav merelinnustiku laevaloendus Kihnu merepiirkonnas 2012. aastal Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Tartu Ülikooli struktuuriüksus.

Uus!!: Läänemeri ja Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond moodustati 2008.

Uus!!: Läänemeri ja Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond · Näe rohkem »

Tartu piiramine (1656)

Tartu piiramine oli 1656.

Uus!!: Läänemeri ja Tartu piiramine (1656) · Näe rohkem »

Tavaline rannakrabi

Tavaline rannakrabi (Carcinus maenas) on üks levinumaid krabilisi.

Uus!!: Läänemeri ja Tavaline rannakrabi · Näe rohkem »

Tavaline sinikrabi

Tavaline sinikrabi Tavaline sinikrabi (Callinectes sapidus) on sametkrabilaste sugukonda kuuluv krabiline.

Uus!!: Läänemeri ja Tavaline sinikrabi · Näe rohkem »

Tšernovi madal (Lääne maakond)

Tšernovi madal (ka Tsernovi madal) on madal Läänemeres, halduslikult Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, mandrist umbes 16 km kaugusel läänes ja Osmussaarest umbes 12,5 km edelas.

Uus!!: Läänemeri ja Tšernovi madal (Lääne maakond) · Näe rohkem »

Tšuudid

Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.

Uus!!: Läänemeri ja Tšuudid · Näe rohkem »

Täby vald

Täby vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Täby vald · Näe rohkem »

Täyssinä rahu

Täyssinä rahu sõlmiti 18. mail 1595 Moskva Suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel Täyssinä külas (tänapäeval Izvoz), mis jääb Narvast kirdesse Venemaa alale.

Uus!!: Läänemeri ja Täyssinä rahu · Näe rohkem »

Tåsinge

Tåsinge on saar Läänemeres Fyni lõunakalda lähedal.

Uus!!: Läänemeri ja Tåsinge · Näe rohkem »

Töönduskala

Töönduskala ehk töönduslik kala on kala, mis on tööndusliku kalapüügi objekt.

Uus!!: Läänemeri ja Töönduskala · Näe rohkem »

Tõnis Põder

Tõnis Põder (sündinud 28. septembril 1948 Tartus) on eesti keskkonnateadlane.

Uus!!: Läänemeri ja Tõnis Põder · Näe rohkem »

Tõstamaa saar

Tõstamaa saar oli saar Läänemeres praeguse Lääneranna valla ja Pärnu linna alal.

Uus!!: Läänemeri ja Tõstamaa saar · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Läänemeri ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Teise koalitsiooni sõda

Strateegiline ülevaade operatsioonidest Euroopas ja Vahemerel aastatel 1798–1799 Teise koalitsiooni sõda (1798–1802) oli teine sõda revolutsioonilise Prantsusmaa ja Euroopa monarhiate vahel, mida juhtisid Suurbritannia, Austria ja Venemaa ning millesse olid kaasatud Osmanite riik, Portugal ja Napoli.

Uus!!: Läänemeri ja Teise koalitsiooni sõda · Näe rohkem »

TEN-võrgustikud

TEN-võrgustikud (inglise Trans-European Networks) ehk üleeuroopalised võrgustikud on loodud Euroopa Liidu poolt, et arendada liikmesriikide omavahelist koostööd ühise tõhusama infrastruktuuri väljakujundamisel.

Uus!!: Läänemeri ja TEN-võrgustikud · Näe rohkem »

Terast mis hangund me hinge 10218

"Terast mis hangund me hinge 10218" on Metsatölli teine stuudioalbum, mis ilmus 11. novembril 2005.

Uus!!: Läänemeri ja Terast mis hangund me hinge 10218 · Näe rohkem »

Territoriaalriik

Territoriaalriigi mõistega märgitakse suveräänse valitseja või valitsuse hallatavat maa-ala, millel kehtestatakse ühtne õiguskord.

Uus!!: Läänemeri ja Territoriaalriik · Näe rohkem »

Tiharu

Tiharu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.

Uus!!: Läänemeri ja Tiharu · Näe rohkem »

Tiit Raid

Tiit Raid (sündinud 28. mail 1954 Tartus) on eesti zooloog (ihtüoloog).

Uus!!: Läänemeri ja Tiit Raid · Näe rohkem »

Tilga (Hiiumaa)

Tilga on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Emmastest kirdes.

Uus!!: Läänemeri ja Tilga (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.

Uus!!: Läänemeri ja Toompea · Näe rohkem »

Torbjörn Törnqvist

Torbjörn Törnqvist (sündinud 1953 Solnas Rootsis) on Rootsi majandustegelane, energeetikafirma Gunvor rajaja koos Gennadi Timtšenkoga.

Uus!!: Läänemeri ja Torbjörn Törnqvist · Näe rohkem »

Torgu Kuningriik

Torgu Kuningriigi lipp Torgu Kuningriik Saaremaal Taga-Sõrves Kirill Teiter ehk Torgu esimene kuningas Kirill I oma kroonimise XX aastapäeva pidustustel 2012. aastal Torgu Kuningriik (TK) on imaginaarne mikroriik, mis paikneb Saaremaa edelaosas, Sõrve poolsaare lõunaosas ehk Taga-Sõrves, keskusega Iide külas.

Uus!!: Läänemeri ja Torgu Kuningriik · Näe rohkem »

Torgu vald

Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.

Uus!!: Läänemeri ja Torgu vald · Näe rohkem »

Torm

Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.

Uus!!: Läänemeri ja Torm · Näe rohkem »

Travemünde

Travemünde rand ja traditsioonilised katustega toolid (''Strandkorb'''id) Travemünde on Lübecki linnaosa, see asub Trave jõe suudmes Lübecki sadamaalal.

Uus!!: Läänemeri ja Travemünde · Näe rohkem »

Trelleborg

Trelleborg on linn Rootsis Skåne läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Trelleborg · Näe rohkem »

Trossö (laev)

HMS Trossö on Soomes ehitatud endine Eesti NSV (a-st 1984 Arnold Veimer) ja Eesti (a-st 1991 Livonia) uurimislaev ja aastast 1996 Rootsi mereväele kuuluv abilaev.

Uus!!: Läänemeri ja Trossö (laev) · Näe rohkem »

Trzebiatów

Trzebiatów (saksa Treptow an der Rega) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Gryfice maakonnas, Trzebiatówi valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Trzebiatów · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Läänemeri ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsitadell on 1726.

Uus!!: Läänemeri ja Tsitadell (Tallinna merekindlustis) · Näe rohkem »

Tsushima lahing

Tsushima merelahing toimus 14 (27).–15 (28). mail 1905 Vene ja Jaapani laevastiku vahel Vene-Jaapani sõjas. Venemaa keiserliku laevastiku teine Vaikse ookeani eskaader, mille juhataja oli viitseadmiral Zinovi Rožestvenski (1848–1909), väljus oktoobris 1904 Liepāja sadamast ning sõitis Atlandi ja India ookeani kaudu Kaug-Itta, kuhu jõuti 1905. aasta maikuus. 27.–28. mail toimunud lahingus purustas admiral Tōgō Heihachirō juhitud Jaapani laevastik Vene laevastiku 2. eskaadri täielikult. Hukkus üle 5000 Vene madruse ja ohvitseri ning 27 laeva. Tsushima lahing tähendas Venemaa lõplikku lüüasaamist Vene-Jaapani sõjas. Haavatud viitseadmiral Rožestvenski langes jaapanlaste kätte vangi, kuid ta lasti kodumaale pärast Portsmouthi rahu sõlmimist 5. septembril. Lahingus osalesid Venemaa poolt Borodino klassi soomuslaevad Orjol, Knyaz Suvorov, Aleksandr III ja Borodino. Esimene langes jaapanlaste kätte (pärast ümbernimetamist Iwami), teised hukkusid. Lahingus pidi osalema ka Slava, kuid viimane ei jõudnud selleks ajaks valmis. Slava hukkus Esimese maailmasõja ajal Väinameres.

Uus!!: Läänemeri ja Tsushima lahing · Näe rohkem »

Tuluskivi

Tuluskivi oli vanemal ja keskmisel rauaajal peamiselt Läänemere ümbruses (Skandinaavias, Soomes, Baltimaades) kasutusel olnud enamasti kvartsiidist või ka peeneteralisest liivakivist tulesüütamisvahend.

Uus!!: Läänemeri ja Tuluskivi · Näe rohkem »

Turjamaa

Turjamaa on mütoloogiline maa rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Uus!!: Läänemeri ja Turjamaa · Näe rohkem »

Turm

Turm on Emajõe Lodjaseltsile kuuluv viikingilaev, kodusadam on Tartu.

Uus!!: Läänemeri ja Turm · Näe rohkem »

Tursk

Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.

Uus!!: Läänemeri ja Tursk · Näe rohkem »

Turu saarestik

Turu saarestiku kaart Turu saarestik on rohkem kui 20 000 saarest koosnev maailma saarterohkeim saarestik.

Uus!!: Läänemeri ja Turu saarestik · Näe rohkem »

Tutulus

Tutulus on nööbi- või nupukujuline pronksist ehteketas, mille keskosa kerkib esile kooniliselt või nõelakujuliselt.

Uus!!: Läänemeri ja Tutulus · Näe rohkem »

Tuuleenergia Eestis

Tuuleturbiin Tahkuna poolsaarel Hiiumaal 2020 oli Eestis tuuleenergia elektrijaamade koguvõimsus 320 MW.

Uus!!: Läänemeri ja Tuuleenergia Eestis · Näe rohkem »

Tuumaelektrijaam

Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.

Uus!!: Läänemeri ja Tuumaelektrijaam · Näe rohkem »

Tveri vürstiriik

Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.

Uus!!: Läänemeri ja Tveri vürstiriik · Näe rohkem »

Tyresö vald

Tyresö vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Södermanlandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Tyresö vald · Näe rohkem »

Ukraina ajalugu

Siin on ülevaade Ukraina ajaloost.

Uus!!: Läänemeri ja Ukraina ajalugu · Näe rohkem »

Ukraina geograafia

Ukraina asukoht Euroopas Ukraina halduskaart Ukraina geograafia on regionaalgeograafia osa, mis uurib loodustingimusi Ukraina territooriumil ja ühiskonna korraldust selles riigis.

Uus!!: Läänemeri ja Ukraina geograafia · Näe rohkem »

Ulmale

Ulmale on küla (mazciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Saka vallas.

Uus!!: Läänemeri ja Ulmale · Näe rohkem »

Uppland

Upplandi asukoht Rootsis. Upplandi vapp. Uppland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi idarannikul, põhja pool Rootsi pealinna Stockholmi.

Uus!!: Läänemeri ja Uppland · Näe rohkem »

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Uus!!: Läänemeri ja Uputus (Poola) · Näe rohkem »

Urmas Alender

Urmas Alender (22. november 1953 Tallinn – 28. september 1994 Läänemeri Utö lähedal) oli eesti laulja ja laulukirjutaja, ansambli Ruja solist.

Uus!!: Läänemeri ja Urmas Alender · Näe rohkem »

Urve Miller

Urve Miller (sünninimi Urve Tarning; 11. august 1930 Tallinn – 30. juuni 2015 Stockholm) oli eesti paleontoloog, Stockholmi Ülikooli emeriitprofessor ja Tartu Ülikooli audoktor.

Uus!!: Läänemeri ja Urve Miller · Näe rohkem »

Usedom

Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Usedom · Näe rohkem »

Ustka

Ustka (saksa Stolpmünde, kašuubi Ùskô) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Słupski maakonnas.

Uus!!: Läänemeri ja Ustka · Näe rohkem »

Utö

thumb Utö tuletorn Utö on Soomele kuuluv saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Utö · Näe rohkem »

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Uus!!: Läänemeri ja Vabadussõda · Näe rohkem »

Valdemar II

Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.

Uus!!: Läänemeri ja Valdemar II · Näe rohkem »

Valge laev

Valge laev oli 1860.

Uus!!: Läänemeri ja Valge laev · Näe rohkem »

Valge mere – Läänemere kanal

Valge mere – Läänemere veetee (sh Neeva ja Sviri jõgi ja Valge mere – Läänemere kanal) Valge mere – Läänemere kanal (vene keeles Беломорско-Балтийский канал, lühendatult Беломорканал, ББК; 1961. aastani Stalini-nimeline Valge mere – Läänemere kanal) on kanal, mis ühendab Valget merd Äänisjärvega.

Uus!!: Läänemeri ja Valge mere – Läänemere kanal · Näe rohkem »

Valge meri

Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.

Uus!!: Läänemeri ja Valge meri · Näe rohkem »

Valgevaal

Valgevaal (ka beluuga ja beluhha; Delphinapterus leucas) on üks kahest narvallaste sugukonda (teine on narval) kuuluvast suurest veeimetajast.

Uus!!: Läänemeri ja Valgevaal · Näe rohkem »

Valve (laev)

PVL-112 Valve on Eesti Piirivalve valvelaev.

Uus!!: Läänemeri ja Valve (laev) · Näe rohkem »

Vanamõisa (Hiiumaa)

Vanamõisa on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla edelaosas, Läänemere ääres.

Uus!!: Läänemeri ja Vanamõisa (Hiiumaa) · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Läänemeri ja Vandaalid · Näe rohkem »

Vandenõuteooria

Vandenõuteooria on narratiiv sündmuste selgitamiseks salajase kokkuleppe või vandenõu abil.

Uus!!: Läänemeri ja Vandenõuteooria · Näe rohkem »

Vanema

Kuramaa 13. sajandil Vanema oli piirkond 13.

Uus!!: Läänemeri ja Vanema · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Läänemeri ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Varjaagid

Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.

Uus!!: Läänemeri ja Varjaagid · Näe rohkem »

Varssavi

Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Varssavi · Näe rohkem »

Vasemäe valitsejatar

Vasemäe valitsejatar (vene keeles: Хозяйка медной горы) on slaavi mütoloogias ja vene muinasjuttudes esinev tegelaskuju.

Uus!!: Läänemeri ja Vasemäe valitsejatar · Näe rohkem »

Vaskuss

Vaskuss ehk harilik vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik.

Uus!!: Läänemeri ja Vaskuss · Näe rohkem »

Vassili Golovnin

Vassili Mihhailovitš Golovnin (vene keeles Василий Михайлович Головнин; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1776 Rjazani kubermangu Gulõnki küla, praegu Rjazani oblasti Starožilovski rajoon – 11. juuli (vkj 29. juuni) 1831 Peterburi) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, viitseadmiral ja Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1818).

Uus!!: Läänemeri ja Vassili Golovnin · Näe rohkem »

Vassili saar

Asukoha skeem Vassili saar (vene keeles Васильевский остров, soome keeles Hirvisaari) on saar Neeva suudmes Peterburis (omaette linnaosa), piirneb Läänemere ning Suure ja Väikese Neevaga.

Uus!!: Läänemeri ja Vassili saar · Näe rohkem »

Väddö

Näskubbeni majakas Väddö askoht Stockholmi saarestiku kaardil Väddö on Stockholmi saarestiku põhjapoolseim saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Väddö · Näe rohkem »

Väike jääaeg

Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.

Uus!!: Läänemeri ja Väike jääaeg · Näe rohkem »

Väike mudil

Väike mudil ehk väike mudilake (Pomatoschistus minutus) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Väike mudil · Näe rohkem »

Väinameri

Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Väinameri · Näe rohkem »

Välismaa merede ja lahtede loend

Siin loetletakse välismaa meresid ja lahti.

Uus!!: Läänemeri ja Välismaa merede ja lahtede loend · Näe rohkem »

Väljasurnud keel

Väljasurnud keel on keel, millel pole enam kõnelejaid.

Uus!!: Läänemeri ja Väljasurnud keel · Näe rohkem »

Vööt-kirpvähk

Vööt-kirpvähk (Gammarus tigrinus) on väike Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikul elav kirpvähiline ehk amfipood (Amphipoda), kes eelmise sajandi algul ilmus Euroopa rannikuvetesse.

Uus!!: Läänemeri ja Vööt-kirpvähk · Näe rohkem »

Võikala

Võikala (Pholis gunnellus) on ahvenaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Võikala · Näe rohkem »

Võru

Võru raudteejaam Võru linnakalmistu Võru linna tunnuslause avalikul reklaamplakatil Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduskeskuseks.

Uus!!: Läänemeri ja Võru · Näe rohkem »

Veeõitseng

Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.

Uus!!: Läänemeri ja Veeõitseng · Näe rohkem »

Veebruar 2010

Veebruar 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Läänemeri ja Veebruar 2010 · Näe rohkem »

Veelinnurahvas

"Veelinnurahvas" on 1970.

Uus!!: Läänemeri ja Veelinnurahvas · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vello Mäss

Vello Mäss (sündinud 26. oktoobril 1940 Tartus) on eesti allveearheoloog.

Uus!!: Läänemeri ja Vello Mäss · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Läänemeri ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vene

Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.

Uus!!: Läänemeri ja Vene · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Läänemeri ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1808–1809)

Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.

Uus!!: Läänemeri ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Läänemeri ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa ajalugu

See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.

Uus!!: Läänemeri ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »

Venta jõgi

Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.

Uus!!: Läänemeri ja Venta jõgi · Näe rohkem »

Venta-Dubysa kanal

pisi Venta-Dubysa kanal (leedu Ventos–Dubysos kanalas on kanal Leedus Šiauliai ja Kelmė rajoonis. Kanal ühendab Venta ja Dubysa jõge. Kanali pikkus on 15 km. Kanal algab Tolučiais ja lõpeb Bubiais. Kanal ehitati selleks, et võimaldada Poola kaupade pääsu Läänemere sadamatesse. Preisimaa oli aastast 1921 Poola kaupadele kehtestanud kõrged tollid ning seepärast alustati Franciszek Ksawery Drucki-Lubecki eestvedamisel projekti Poola jõgede omavaheliseks ühendamiseks, mille käigus rajati Augustowi kanal ja Venta-Dubysa kanal. Ehitustööd algasid aastal 1825. Aastal 1830 ehitas Stanisław Kierbedź silla üle Venta-Dubysa kanali. Kanalile kavandati 20 lüüsi, selle lõplik pikkus pidi olema 32 kilomeetrit. Kanali ehitusel osales 18 000 sõdurit ja 3000 palgatöölist. Kanalite ehituse peatasid aastal 1831 alanud Novembriülestõus ja järgnenud Preisimaaga sõlmitud kaubanduslepingud, mis muutsid kanali kasutamise ebapraktiliseks. XX sajandi alguses jätkati kanali juures ehitustöid, kuid alanud esimene maailmasõda peatas taas ehitustööd. Sõja ajal toimus kanali ääres lahing. Sõja järel said leedulased võimaluse kasutada Klaipėda sadamat ja kanal jäi lõpetamata. Kanal jääb peaaegu täielikult Kurtuvėnai regionaalparki. Aastal 2005 kuulutati kanal kultuurimälestiseks.

Uus!!: Läänemeri ja Venta-Dubysa kanal · Näe rohkem »

Ventava

Kuramaa 13. sajandil Ventava oli piirkond 13.

Uus!!: Läänemeri ja Ventava · Näe rohkem »

Ventspils

Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Uus!!: Läänemeri ja Ventspils · Näe rohkem »

Ventspilsi Rahvusvaheline Raadioastronoomiakeskus

Ventspilsi Raadioastronoomiakeskus (Ventspils Starptautiskais radioastronomijas centrs – VIRAC) on endine Nõukogude Liidu signaalluure jaam Lätis Läänemere rannikul, 30 km Ventspilsist põhjas Ance vallas Irbene külas.

Uus!!: Läänemeri ja Ventspilsi Rahvusvaheline Raadioastronoomiakeskus · Näe rohkem »

Vesiloo maa

Vesiloo maa (ka Vesiloo saar) on saar Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi rahvuspargis Vilsandi saarest 500 meetrit põhja pool.

Uus!!: Läänemeri ja Vesiloo maa · Näe rohkem »

Vetelpääste

Emajõel 2017. aasta suvel Vetelpääste eesmärk on tagada veeohutus rannas või ujulas.

Uus!!: Läänemeri ja Vetelpääste · Näe rohkem »

Viidikas

Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Viidikas · Näe rohkem »

Viigerhüljes

Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.

Uus!!: Läänemeri ja Viigerhüljes · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Läänemeri ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viking Glory

Viking Glory (dokinimega NB 488A) on Viking Line'ile kuuluv ristluslaev, mis lasti vette 2021.

Uus!!: Läänemeri ja Viking Glory · Näe rohkem »

Viking Line

Viking XPRS Tallinna lahel Viking Line on Soome laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel.

Uus!!: Läänemeri ja Viking Line · Näe rohkem »

Villa Sellgren

Villa Sellgren on datša ja maavaldus Lihaniemi poolsaarel Läänemere Soome lahes, ligi 20 km kaugusel Soome piirist.

Uus!!: Läänemeri ja Villa Sellgren · Näe rohkem »

Vimb

Vimb (Vimba vimba) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Uus!!: Läänemeri ja Vimb · Näe rohkem »

Vinkovi madal

Vinkovi madal on madal Läänemeres, halduslikult Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, Tahkuna poolsaare tipust umbes 19 km loodes.

Uus!!: Läänemeri ja Vinkovi madal · Näe rohkem »

Vintaloosa

Vintaloosa "Loomade elu", 4.

Uus!!: Läänemeri ja Vintaloosa · Näe rohkem »

Vinträim

Vinträim. Vinträim ehk atlandi vintaloosa (Alosa fallax fallax) on heeringlaste sugukonda aloosa perekonda kuuluv vintaloosa alamliik.

Uus!!: Läänemeri ja Vinträim · Näe rohkem »

Virtsu Kalur

Virtsu Kalur silt Virtsi Kalur oli 1949–1975 tegutsenud kalurikolhoos.

Uus!!: Läänemeri ja Virtsu Kalur · Näe rohkem »

Viru rand

Viru rand on paikkond rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Uus!!: Läänemeri ja Viru rand · Näe rohkem »

Visby toomkirik

Visby toomkirik ehk Visby Maarja kirik on kirik Visbys Ojamaal, ainuke säilinud keskaegne kirik kunagises hansalinnas.

Uus!!: Läänemeri ja Visby toomkirik · Näe rohkem »

Vitaalivennad

Vitaalivennad (ladina keelest victus, ’elatis, toiduained’) olid 14.–15.

Uus!!: Läänemeri ja Vitaalivennad · Näe rohkem »

Vitt

Vitt Vitt on kaluriküla Saksamaale kuuluval Läänemeres asuval Rügeni saarel, täpsemalt Wittowi poolsaarel Arkona neeme lähedal.

Uus!!: Läänemeri ja Vitt · Näe rohkem »

Vladimir Botškarjov

thumb Vladimir Botškarjov (vene keeles Владимир Борисович Бочкарев; 1909 Lubnõ, Poltava kubermang – 27. august 1941 Läänemeri) oli Nõukogude Liidu diplomaat.

Uus!!: Läänemeri ja Vladimir Botškarjov · Näe rohkem »

Voldemar Horst

Voldemar Horst (12.veebruar/24. veebruar 1868 Paldiski – 12. detsember 1927) oli eesti meremees.

Uus!!: Läänemeri ja Voldemar Horst · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Läänemeri ja Volga · Näe rohkem »

Volga-Balti veetee

Volga-Balti veetee Volga–Balti veetee (vene keeles Волго-Балтийский водный путь; 1810–1963 kandis nime Maria veetee, vene keeles Мариинская водная система) on kanalitest, jõgedest ja järvedest koosnev veetee Loode-Venemaal, mis ühendab Volga jõestikku Läänemerega ja Valge mere – Läänemere kanali kaudu Valge merega (vaadatud 06.09.2017).

Uus!!: Läänemeri ja Volga-Balti veetee · Näe rohkem »

Volga-Bulgaaria

Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.

Uus!!: Läänemeri ja Volga-Bulgaaria · Näe rohkem »

Voosi kurk

Voosi kurk on väin Läänemeres Vormsi saare ja Noarootsi poolsaare vahel.

Uus!!: Läänemeri ja Voosi kurk · Näe rohkem »

Vormsi

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.

Uus!!: Läänemeri ja Vormsi · Näe rohkem »

Władysławowo

Władysławowo (saksa Großendorf, kašuubi Wiôlgô Wies) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Pucki maakonnas, Władysławowo valla halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Władysławowo · Näe rohkem »

Wendland

Põhjas piirab Wendlandi Elbe luht Wendland on piirkond Saksamaal Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaade piirialadel.

Uus!!: Läänemeri ja Wendland · Näe rohkem »

Werner von Rosenfeldt

Werner von Rosenfeldt Läänemere kaart 1694. aastast Werner von Rosenfeldti Stockholmi kaart aastast 1702 Werner von Rosenfeldt (sünninimega Verner Reimers; november 1639 Mündi mõis, Paide kihelkond – 5. detsember 1710 Karlskrona) oli Rootsi admiral, maamõõtja ja luuletaja.

Uus!!: Läänemeri ja Werner von Rosenfeldt · Näe rohkem »

Wilhelm Ramsay

Wilhelm Ramsay (1915) Wilhelm Ramsay (20. jaanuar 1865 Dragsfjärdi vald – 8. jaanuar 1928 Helsingi) oli soome geoloog.

Uus!!: Läänemeri ja Wilhelm Ramsay · Näe rohkem »

Wilsoni tsükkel

Wilsoni tsükkel on ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel.

Uus!!: Läänemeri ja Wilsoni tsükkel · Näe rohkem »

Wisła laht

Landsati satelliidifoto NASA-lt Wisła laht (poola Zalew Wiślany, vene Калининградский залив, Kaliningradskij Zaliv; leedu keeles kutsutakse lahte kas Aismarės või Aistmarės) on Läänemere lõunasopis asuv riimveeline laht, mis on laguunne ehk madal, loodeteta ja poolsuletud.

Uus!!: Läänemeri ja Wisła laht · Näe rohkem »

Wisła maasäär

Wisła maasäär ja laht satelliidipildil Wisła maasäär on Visla (Kaliningradi) lahte Läänemerest eraldav edela-kirdesuunaline luiteline maasäär.

Uus!!: Läänemeri ja Wisła maasäär · Näe rohkem »

Wismar

Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.

Uus!!: Läänemeri ja Wismar · Näe rohkem »

Wolgast

Wolgasti asend Mecklenburg-Vorpommernis Wolgasti Peetri kirik Wolgast on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.

Uus!!: Läänemeri ja Wolgast · Näe rohkem »

Wolini saar

Wolin on saar Läänemeres.

Uus!!: Läänemeri ja Wolini saar · Näe rohkem »

Wrocław

Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.

Uus!!: Läänemeri ja Wrocław · Näe rohkem »

Ystadi vald

Ystadi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Skåne läänis.

Uus!!: Läänemeri ja Ystadi vald · Näe rohkem »

Zelenogradsk

Zelenogradsk on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Zelenogradski rajooni keskus.

Uus!!: Läänemeri ja Zelenogradsk · Näe rohkem »

14. jaanuar

14.

Uus!!: Läänemeri ja 14. jaanuar · Näe rohkem »

15. jaanuar

15.

Uus!!: Läänemeri ja 15. jaanuar · Näe rohkem »

16. aprill

16.

Uus!!: Läänemeri ja 16. aprill · Näe rohkem »

16. jaanuar

16.

Uus!!: Läänemeri ja 16. jaanuar · Näe rohkem »

1688

1688.

Uus!!: Läänemeri ja 1688 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Läänemeri ja 17. sajand · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Läänemeri ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

1739

1739.

Uus!!: Läänemeri ja 1739 · Näe rohkem »

1740

1740.

Uus!!: Läänemeri ja 1740 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Läänemeri ja 1916 · Näe rohkem »

1970. aasta Poola protestid

1970.

Uus!!: Läänemeri ja 1970. aasta Poola protestid · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Läänemeri ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Läänemeri ja 1995 · Näe rohkem »

2005. aasta jaanuaritorm

Jaanuaritorm Lätis Liepupe valla rannas 2005.

Uus!!: Läänemeri ja 2005. aasta jaanuaritorm · Näe rohkem »

2016. aasta suveolümpiamängud

pisi 2016.

Uus!!: Läänemeri ja 2016. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

2022. aasta droonirünnak Sevastopoli mereväebaasile

29.

Uus!!: Läänemeri ja 2022. aasta droonirünnak Sevastopoli mereväebaasile · Näe rohkem »

26. veebruar

26.

Uus!!: Läänemeri ja 26. veebruar · Näe rohkem »

27. veebruar

27.

Uus!!: Läänemeri ja 27. veebruar · Näe rohkem »

29. tankikorpus

29.

Uus!!: Läänemeri ja 29. tankikorpus · Näe rohkem »

6. aprill

6.

Uus!!: Läänemeri ja 6. aprill · Näe rohkem »

6. september

6.

Uus!!: Läänemeri ja 6. september · Näe rohkem »

9. mai

9.

Uus!!: Läänemeri ja 9. mai · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Balti meri, Eystrasalt, Itämeri, Mare Suebicum, Oostzee, Ostsee, Sueebide meri, Østersjøen, Østersøen, Östersjön.