Kiiremini kui brauser!
53 suhted: Berliin, Bieszczady, Boriss Sokolov (geoloog), Brandenburgi mark, Drang nach Osten, Dukla mäekuru, Erik Püha, Gdynia, Glagoolitsa, Heinrich Lõvi, Idamark, Idaslaavlased, Kašuubid, Lausitz, Lõunaslaavlased, Lindanise lahing, Mecklenburgid, Meißeni markkrahvkond, Neumark, Obodriidid, Ostsiedlung, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pannoonia mark, Přemysliidid, Podolsk, Polaabid, Pommeri, Poola, Poola ajalugu, Poola keskaeg, Poola Kuningriik, Poola Piastide ajal, Poola vürstiriik, Poolakad, Praha, Preisi ristisõda, Preislased, Rügeni vürstkond, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksimaa hertsogiriik, Slaavi vürstiriikide loend, Slaavlased, Sloveeni keel, Sorbid, Spree, Suur-Määri riik, Szczecin, Valgevenelased, Vendi ristisõda, ..., Vendid, Vene, Vitslav I. Laienda indeks (3 rohkem) »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Berliin · Näe rohkem »
Bieszczady
thumb Bieszczady on mäestik Euroopas, osa Ida-Karpaatide lääneotsas asuvast Ida-Beskiidide kompleksist.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Bieszczady · Näe rohkem »
Boriss Sokolov (geoloog)
Boriss Sokolov (vene keeles Борис Сергеевич Соколов; 9. aprill 1914 Võšni Volotšok, Tveri kubermang – 2. september 2013 Moskva) oli vene geoloog (stratigraaf ja paleontoloog), Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Boriss Sokolov (geoloog) · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Drang nach Osten · Näe rohkem »
Dukla mäekuru
Vaade kurule Dukla mäekuru lahingu mälestusmärk mäekuru Slovakkia poolel Dukla mäekuru (slovaki keeles Dukliansky priesmyk, poola keeles Przełęcz Dukielska, ungari keeles Duklai-hágó, tšehhi keeles Dukelský průsmyk) on strateegilise tähtsusega mäekuru Ida-Karpaatide Laboreci mägismaal.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Dukla mäekuru · Näe rohkem »
Erik Püha
Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha kujutis Stockholmi pitsatil Rootsi ajaloolised piirkonnad: Götaland, Svealand, Norrland Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Erik Püha · Näe rohkem »
Gdynia
Gdynia mererand Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias Red Bull Air Race Gdynia - 2014 Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Gdynia · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Idamark · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Kašuubid · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lausitz · Näe rohkem »
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »
Lindanise lahing
Lindanise lahing oli 1219.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Lindanise lahing · Näe rohkem »
Mecklenburgid
Mecklenburgid on lääneslaavi päritolu Põhja-Saksamaa dünastia, mis valitses aastani 1918.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Mecklenburgid · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Neumark · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Obodriidid · Näe rohkem »
Ostsiedlung
Ostsiedlung (sõna otseses mõttes itta asumine) oli germaanikeelsete rahvaste keskaegne ida poole rändamine ja asustamine Saksa-Rooma riigist – eriti selle lõuna- ja lääneosast – Kesk-Euroopa vähem asustatud piirkondadesse, Ida-Euroopa lääneossa ja Läänemere idakaldale.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Ostsiedlung · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Přemysliidid · Näe rohkem »
Podolsk
Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Podolsk · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola keskaeg
Poola keskaeg on Poola ajaloo periood, mis katab jämedalt aastatuhande – 5. sajandist kuni 16. sajandini.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola keskaeg · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola Piastide ajal · Näe rohkem »
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Poolakad · Näe rohkem »
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Praha · Näe rohkem »
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Preisi ristisõda · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Preislased · Näe rohkem »
Rügeni vürstkond
Rügeni vürstkond (saksa: Fürstentum Rügen) oli aastatel 1168–1325 Taanile kuuluv vürstkond, mis koosnes Rügeni saarest ja külgnevast mandriosast.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Rügeni vürstkond · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Slaavi vürstiriikide loend
Slaavi vürstiriikide loend on loetelu tänapäeva Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Poola territooriumitel kuni Moskva suurvürstiriigi tekkimiseni 15.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Slaavi vürstiriikide loend · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Lääneslaavlased ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Sorbid · Näe rohkem »
Spree
Berliini kesklinnast läbi voolava Spree jõe keskel asuva Muuseumisaare tipp (Bode-Museum) Spree on Haveli lisajõgi Saksamaal.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Spree · Näe rohkem »
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Uus!!: Lääneslaavlased ja Suur-Määri riik · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Szczecin · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Vendid · Näe rohkem »
Vene
Vene (vanavene keeles Рѹ́сь; ladina keeles Ruthenia, vanapõhja keeles Garðaríki) on 9. sajandi lõpus kujunenud idaslaavi Kiievi-Vene tuumikala tähistav geograafiline nimetus, mis jäi regiooni tähistama ka pärast Kiievi-Vene killustumist.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Vene · Näe rohkem »
Vitslav I
Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.
Uus!!: Lääneslaavlased ja Vitslav I · Näe rohkem »
