Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 383 suhted: Aasnelk, Abar, Abiajamine, Adramaa, Ahervare, Ahjukumm, Ahti, Aktiivturism, Albert Peters, Ale, Alice Kuperjanov, Allikalubi, Antsla jõgi, Aprill 2008, Arula, August Feldman, Auvere raudteejaam, Ülemtalurahvakohus, Ülo Peil, Ürgorg, Ööbikuorg, Õigeusu kirik Eestis, Õlgkatus, Õllesupp, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti haldusjaotus, Eesti haridus, Eesti järved, Eesti kääbuskaruslane, Eesti keele allkeeled, Eesti keskaegsed kivilinnused, Eesti kohtusüsteem, Eesti kultuur, Eesti loodus, Eesti Luterlik Rahuühendus, Eesti maalammas, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti rahvarõivad, Eesti rauaaeg, Eesti regionaalne areng, Eesti talupojapulm, Eesti Teises maailmasõjas, Eestimaa kubermangukomissar, EKNK Põltsamaa Jordani kogudus, Ene Rämmeld, ENTRUM, Erodeeritud muld, Euroopa kultuuripealinn Tartu, Euroopa piison, ... Laienda indeks (333 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aasnelk

Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.

Vaata Lõuna-Eesti ja Aasnelk

Abar

Abar (vene sõnast обор) ehk abaravõrk (Tartu murdes kimm või kemm, Pärnumaal kimudega mutt), samuti kimu, kimudega võrk, liigsilmadega võrk on eesti rahvakultuuris kalavõrk, mille võrgulinad on kolmekordsed (vahel ka kahekordsed).

Vaata Lõuna-Eesti ja Abar

Abiajamine

Abiajamine või viinutamine (Lõuna-Eestis ka linutamine, Saaremaal ja Virumaal ajamine) oli 20. sajandi alguseni vana külakondlik abistamiskomme, mis seisnes vaestele või tuleõnnetuse ohvritele õlgede, heina, põhu, kartulite, lina vms andmises lonksu viina või õlle vastu.

Vaata Lõuna-Eesti ja Abiajamine

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Adramaa

Ahervare

Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvarsEesti murrete sõnaraamat vaadatud 15.05.2020) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatisEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Ahervare

Ahjukumm

Ahjukumm (ka komm, kumm, vomm), Tartu ja Võru murdes lokk, on ahju osa, mis ehitati koldest tõusvate sädemete püüdmiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ahjukumm

Ahti

Ahti, ka Ahto, on Soome mütoloogias mere- ja kalapüügijumal, keda kujutatakse samblast habemega mehena.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ahti

Aktiivturism

Kanuumatk on ka aktiivturismi sektor Aktiivturism (inglise keeles adventure tourism) on turism, mille käigus harrastatakse aktiivset puhkust ja liikumist: jalgsi, rattaga, suuskadega, hobusega, kõike mis on kuidagi seotud spordiga.

Vaata Lõuna-Eesti ja Aktiivturism

Albert Peters

Albert Peters VR II/3 (11. veebruar 1893 Viruvere, Vana-Põltsamaa vald, Viljandimaa – 20. märts 1919 Taheva raudteejaama juures, Võrumaa) oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (alamkapten), kitsarööpmeliste soomusrongide esimene ülem Vabadussõjas (jaanuarist märtsini 1919).

Vaata Lõuna-Eesti ja Albert Peters

Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ale

Alice Kuperjanov

Alice Kuperjanov (sünninimi Alice Johanson; 5. november 1894 Aru vald, Tartumaa – 17. juuli 1942 Sosva Sverdlovski oblast) oli eesti ühiskonnategelane, üks Naiskodukaitse loojaid ja arendajaid, Julius Kuperjanovi abikaasa.

Vaata Lõuna-Eesti ja Alice Kuperjanov

Allikalubi

Kivistunud lubituff Allikalubi ehk nõrglubi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.

Vaata Lõuna-Eesti ja Allikalubi

Antsla jõgi

Antsla jõgi on jõgi Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Antsla jõgi

Aprill 2008

Aprill 2008, kroonika 2008.

Vaata Lõuna-Eesti ja Aprill 2008

Arula

Arula on küla Valgamaal Otepää vallas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Arula

August Feldman

August Feldman (15. märts 1899 Pärnu, Liivimaa kubermang – 5. august 1970 Tallinn, Eesti) oli Nõukogude sõjaväelane (polkovnik), aastatel 1951–1954 Eesti NSV sõjakomissar.

Vaata Lõuna-Eesti ja August Feldman

Auvere raudteejaam

---- Auvere raudteejaam (2011) Auvere raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auveres.

Vaata Lõuna-Eesti ja Auvere raudteejaam

Ülemtalurahvakohus

Ülemtalurahvakohus (saksa k. Oberbauer(n)gericht, vene k. Верхний крестьянский суд) oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud teise astme kohus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ülemtalurahvakohus

Ülo Peil

Ülo Peil (sündinud 20. märtsil 1960 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ülo Peil

Ürgorg

Orasoja kanjon, Ida-Viru maakond Ürgorg on "viimasel jääajal" (Weichseli jäätumise ajal) või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ürgorg

Ööbikuorg

Ööbikuorg on org Lõuna-Eestis Rõuge vallas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ööbikuorg

Õigeusu kirik Eestis

Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik Tallinnas Pühtitsa Jumalaema Uinumise stauropegiaalse naiskloostri peakirik Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirik Tallinnas Õigeusu kirik Eestis on tegutsenud Eesti territooriumil sajandeid, õigeusu preestrid ja kogudused tegutsesid Eesti aladel juba alates 11.

Vaata Lõuna-Eesti ja Õigeusu kirik Eestis

Õlgkatus

Õlgkatusega hoone Õlgkatus on õlgedest kattega katus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Õlgkatus

Õllesupp

Retsept 1724. a kokaraamatus Õllesupp ehk soeõlu on toit (supp), mille üheks koostisosaks on õlu.

Vaata Lõuna-Eesti ja Õllesupp

Eesti Õpetajate Liit

Eesti Õpetajate Liit (lühend EÕL) on 1917.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti Õpetajate Liit

Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti Esimeses maailmasõjas

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti haldusjaotus

Eesti haridus

Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti haridus

Eesti järved

Väikene Saarjärv Antsla vallas Varstu paisjärv Varstu vallas Kubija järv Võru linnas Lavatsi järv Mäksa vallas Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti järved

Eesti kääbuskaruslane

Eesti kääbuskaruslane (Nola estonica) on liik liblikalisi perekonnast Nola ja kääbuskaruslaste (Nolidae) sugukonnast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti kääbuskaruslane

Eesti keele allkeeled

Eesti keele allkeeled on eesti keeleruumis kasutatavad allkeeled.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti keele allkeeled

Eesti keskaegsed kivilinnused

See artikkel räägib kivilinnuste ajaloost Eesti aladel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti keskaegsed kivilinnused

Eesti kohtusüsteem

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on riigikohus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti kohtusüsteem

Eesti kultuur

Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti kultuur

Eesti loodus

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti loodus

Eesti Luterlik Rahuühendus

Eesti Luterlik Rahuühendus on aastast 1997 Tartus tegutsev vanalestaadiuslik usuorganisatsioon.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti Luterlik Rahuühendus

Eesti maalammas

Eesti maalammas on Eesti põline lambatõug, mis on hästi kohanenud kohaliku ilmastikuga.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti maalammas

Eesti Pärimusmuusika Keskus

Pärimusmuusika Ait Eesti Pärimusmuusika Keskus on Eesti mittetulundusühing, mis tegutseb üleriigiliselt ja valitsusväliselt, toetab ja korraldab pärimusmuusikaalast huviharidust ning levitab pärimusmuusika elavat esitust.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti Pärimusmuusika Keskus

Eesti rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Paistu tüdruk Pärnu-Jaagupi mees Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti rahvarõivad

Eesti rauaaeg

Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti rauaaeg

Eesti regionaalne areng

Eesti regionaalne areng on kirjeldus Eesti regionaalsest arengust läbi ajaloo, agraarühiskonnast kuni tänapäevani, liigendades Eesti regionaalarengu ajaloo etappidesse.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti regionaalne areng

Eesti talupojapulm

Eesti talupojapulm oli rituaali ja meelelahutust ühendav pärimuslik abielusõlmimispidustus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti talupojapulm

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eesti Teises maailmasõjas

Eestimaa kubermangukomissar

Eestimaa kubermangukomissar (ka Eestimaa kubermangu komissar) oli pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Vaata Lõuna-Eesti ja Eestimaa kubermangukomissar

EKNK Põltsamaa Jordani kogudus

Põltsamaa jõe kaldal EKNK Põltsamaa Jordani Kogudus on Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kogudus Põltsamaal.

Vaata Lõuna-Eesti ja EKNK Põltsamaa Jordani kogudus

Ene Rämmeld

Ene Rämmeld (sündinud 12. jaanuaril 1947 Tallinnas) on Prantsusmaal elav eesti näitleja.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ene Rämmeld

ENTRUM

ENTRUM on koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm, mis on kutsutud ellu Eesti Energia poolt 2010.

Vaata Lõuna-Eesti ja ENTRUM

Erodeeritud muld

Erodeeritud muld Šveitsis Erodeeritud muld (ladina keeles erodere – "näkitsema, läbi sööma") on muld, mille pindmine kiht on osaliselt või täiesti ära kantud intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul.

Vaata Lõuna-Eesti ja Erodeeritud muld

Euroopa kultuuripealinn Tartu

Raekoja platsil Euroopa kultuuripealinn Tartu on rahvusvaheline nimetus, mida Tartu kannab koostöös 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega 2024.

Vaata Lõuna-Eesti ja Euroopa kultuuripealinn Tartu

Euroopa piison

Euroopa piison Tallinna Loomaaias 2023. aasta märtsis Euroopa piison ehk pürg (omastav pürja) (Bison bonasus) on veislaste sugukonda kuuluv imetaja, kes on Eestis loodusliku liigina välja surnud.

Vaata Lõuna-Eesti ja Euroopa piison

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Vaata Lõuna-Eesti ja Evangeelne luterlik kirik Eestis

Felix Leet

Felix Leet (26. mai 1922 Tallinn – 28. august 2017) oli eesti raadioajakirjanik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Felix Leet

Felix Ormusson

"Felix Ormusson" on Friedebert Tuglase 1915.

Vaata Lõuna-Eesti ja Felix Ormusson

FidoNet

FidoNet on kakspunktühendustel põhinev ülemaailmne sidevõrk sõnumite vahetamiseks eraviisiliselt ja konverentsides.

Vaata Lõuna-Eesti ja FidoNet

Haanjamaa

Haanjamaa on kultuuriline ja geograafiline piirkond Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Haanjamaa

Habelendlane

Habelendlane Habelendlane (Myotis mystacinus) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Vaata Lõuna-Eesti ja Habelendlane

Hajaküla

Hajaküla on külatüüp, kus taluõued paiknevad maastikul hajusalt ja nende vahel laiuvad põllud, metsad ja karjamaad.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hajaküla

Hajatalu

Hajatalu on teistest taludest eraldi asuv talu, mille maavaldused (eeskätt põllud) on terviklikult taluõue ümber.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hajatalu

Halapaju

pisi Halapaju (Salix acutifolia) on mitmeaastane heitlehine põõsas või lehtpuu paju perekonnast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Halapaju

Haldjas

Haldjas Haldjas (murdes ka haldijas, aljas, algjasVäike murdesõnastik vaadatud 15.05.2020) on looduses, elamus või mujal valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim.

Vaata Lõuna-Eesti ja Haldjas

Harilik kalmus

Harilik kalmus ehk kalmus (Acorus calamus) on võhaliste sugukonna kalmuse perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.

Vaata Lõuna-Eesti ja Harilik kalmus

Harilik käokuld

Harilik käokuld (Helichrysum arenarium) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Harilik käokuld

Harilik sarapuu

Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Harilik sarapuu

Harklohisti

Harklohisti, ka kiviveohark oli tugevast kaheharulisest puust valmistatud algeline, kuni 1,5 meetri pikkune lohisti.

Vaata Lõuna-Eesti ja Harklohisti

Hävituspataljonid Eestis

Hävituspataljonid Eestis olid NSV Liidu ja Eesti NSV Vabariikliku Kaitsekomitee otsusega 1941.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hävituspataljonid Eestis

Heiki Valk

Heiki Valk 2011. aastal Heiki Valk (sündinud 7. mail 1959 Tartus) on eesti arheoloog, filosoofiadoktor, uurib Eesti keskaega ja hilisrauaaega, tema erilise tähelepanu all on Kagu-Eesti ja eriti Setomaa.

Vaata Lõuna-Eesti ja Heiki Valk

Hernhuutlus

Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hernhuutlus

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hernhuutlus Eestis

Hugo Treffneri Gümnaasium

Hugo Treffneri portree. Johann Köleri õlimaal, 1886. Eesti Kunstimuuseum Hugo Treffneri Gümnaasium (lühend HTG) on Tartus asuv gümnaasium.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hugo Treffneri Gümnaasium

Hunt

Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Hunt

Ida-Eesti

Ida-Eesti on Eesti idaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Ida-Eesti maastikuvaldkond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ida-Eesti

Infolaine

Infolaine Kesk- ja Lõuna-Eesti kuulutusi sisaldav ajaleht, mis ilmub aastast 1997.

Vaata Lõuna-Eesti ja Infolaine

Jaanituli

"Jaanituli". Amandus Adamsoni maal, 1906 Jaanituli (Lõuna-Eestis jaanik, Lääne-Eestis ja Harjumaal jaanis(te)tuli) on jaanilaupäeva õhtul süüdatav suurem tuli; pidu selle ümber.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jaanituli

Jakob Thal

Jakob Thal ehk Mango Jaak (11. september 1718 Urvaste – 5. veebruar 1790 Kambja) oli Kambja köster ja vennastekoguduse edendaja Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jakob Thal

Jalaka liin

Jalaka liin oli 1941.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jalaka liin

Jõe lang

Jõe lang (lühemalt lang) on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jõe lang

Jõeveski oja

Jõeveski oja (ka Jõeveski jõgi) on oja Lõuna-Eestis ja Lätis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jõeveski oja

Jõgeva raudteejaam

Jõgeva raudteejaam on raudteejaam Jõgevamaal Jõgeval.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jõgeva raudteejaam

Jõulud eesti rahvakalendris

Jõulud (Lõuna-Eestis ka talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad.

Vaata Lõuna-Eesti ja Jõulud eesti rahvakalendris

Joachim Rossihnius

Joachim Rossihnius (Rossinius) (umbes 1600 Stargard, Pomorze – umbes 1646) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning tartumurdelise kirikukirjanduse rajaja.

Vaata Lõuna-Eesti ja Joachim Rossihnius

Johan Kõpp

Johan Kõpp Johan Kõpp (9. november 1874 Holdre vald – 21. oktoober 1970 Stockholm) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane.

Vaata Lõuna-Eesti ja Johan Kõpp

Johannes Uiga

Johannes Uiga (12. veebruar 1918 Tartu – 23. oktoober 1998) oli eesti kunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Johannes Uiga

Juhan Püttsepp

Juhan Püttsepp (23. juuli 1898 Kiressaare talu, Tähtvere vald – 18. september 1975 Tartu) oli eesti maalikunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Juhan Püttsepp

Kaaruspael

Kaaruspael (ka: kaarusnöör, kaarus) on punasest, rohelisest või sinisest lõngast tehtud neljatahuline pael.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kaaruspael

Kadi Kass

Kadi Kass (kuni 2005 Kadi Grichin; sündinud 21. veebruaril 1978) on setu päritolu eesti ajaloolane.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kadi Kass

Kagu-Eesti

Kagu-Eesti on Eesti kaguosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kagu-Eesti lavamaa ehk Ugandi lavamaa.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti

Kaguraadio

Kaguraadio oli raadiojaam, mida sai kuulata Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kaguraadio

Kaits

Kaits ehk kadiska (ka käred) on lõkspüünis kalade püüdmiseks, mida kasutati juba kiviajalEesti etnograafia sõnaraamat 1995.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kaits

Kalle Hansen

Kalle Hansen 1979. aastal Kalle Hansen (sündinud 26. mail 1958) on eesti alpinist ja matkakorraldaja.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kalle Hansen

Kalli Pikas

Kalli Pikas Kalli Pikas (sündinud 1. aprillil 1983 Viljandis) on eesti koreograaf, maalikunstnik, tantsija ja tantsupedagoog.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kalli Pikas

Kamakäkk

Kamakäkk on kamajahutainast ümmargune või piklik küpsetisArvi Ränk.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kamakäkk

Kamber (taluarhitektuur)

Kamber oli eesti rehielamus ruum, kus vanasti ainult suviti ja rehepeksu ajal elati.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kamber (taluarhitektuur)

Kambja kogudus

EELK Kambja kogudus on luterlik kogudus Kambjas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kambja kogudus

Kanepipiim

Kanepipiim (murdekeeles ka: kanepileem) on kanepijahust või puruks tehtud kanepiseemnetest ja veest tehtud valge piimjas vedelik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kanepipiim

Kangakudumine

Kanga kudumine Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kangakudumine

Kapp (anum)

Kapp (Saaremaal, läänemurdes ja lõunaeesti murretes kipp, Hiiumaal ja lõunaeesti murretes käsik, põhjaeesti murretes kibu) on ümarapõhjaline pealt laienev kaaneta puunõuEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Kapp (anum)

Kapsasrohi

Kapsasrohi (Brassica L.) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kapsasrohi

Karilatsi Vabaõhumuuseum

Koolitalu ait-laut muuseumis Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1. juulini 2019 Põlva Talurahvamuuseum) asub Kanepi vallas Karilatsi külas ja on suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Karilatsi Vabaõhumuuseum

Karksi ordulinnus

Karksi linnuse eellinnuse müürid Vaade linnuse varemetele teiselt poolt Halliste jõge Rist sisehoovil ja pealinnuse jäänused Sisehoov ja ülestõstetava silla alusmüür Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal.

Vaata Lõuna-Eesti ja Karksi ordulinnus

Karuäke

Karuäke Rootsis Karuäke on mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Karuäke

Karula kõrgustik

Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Karula kõrgustik

Karula Maarja kirik

Karula Maarja Kiriku varemed. Varemetest paremale jääb Karula uus Maarja kirik. Karula Maarja kirik on maakivist ja tellistest hiliskeskaegne gooti kirik, mis aastast 1944 on varemeis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Karula Maarja kirik

Karula rahvuspark

Karula rahvuspark on rahvuspark Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Karula rahvuspark

Kaugas

Kaugas oli meestesärgi suur põuetasku.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kaugas

Käädripäev

Käädripäev (ka: käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev, ussiliikumise päev) on 17. märtsil ja kirikukalendris on see püha Gertrudi mälestuspäev.

Vaata Lõuna-Eesti ja Käädripäev

Käärpuud

Käärpuud (ka kääripuud, loompuud, loomapuud) on raamid kanga lõimelõngade korrapäraseks ülesvedamiseks ehk kanga käärimiseks (loomiseks).

Vaata Lõuna-Eesti ja Käärpuud

Käkk

Käkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga segatud tihkest tainast umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes (supis)Arvi Ränk.

Vaata Lõuna-Eesti ja Käkk

Köstrikool

Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.

Vaata Lõuna-Eesti ja Köstrikool

Küla

Ungari küla Hollókő Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud.

Vaata Lõuna-Eesti ja Küla

Külimit

Külimit ehk külvivakk (murdes ka külivakk, Saaremaal külipainand, painand, läänemurdes peks, Lõuna-Eestis seek, Põhja-Eestis kehik; alamsaksapäraselt kylemeth) on põline eesti külvivahend.

Vaata Lõuna-Eesti ja Külimit

Külimit (mõõtühik)

Külimit oli põline eesti viljamõõt.

Vaata Lõuna-Eesti ja Külimit (mõõtühik)

Külv

pisi Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemne põllule jaotamine ja selle mullaga katmine.

Vaata Lõuna-Eesti ja Külv

Külvipõll

Külvipõll on endisaegne linasest või takusest riidest tehtud pikk ja lai kaela riputatav põll, milles külvamisel ajal kanti viljaseemet.

Vaata Lõuna-Eesti ja Külvipõll

Kõrg-Eesti allprovints

Kõrg-Eesti allprovints (ka: Kõrg-Eesti) on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kõrg-Eesti allprovints

Keha (käsitöö)

Keha (võru murdes risti(d)) oli riist, mille peale lõimelõng kerilaualt enne kanga käärimist keriti.

Vaata Lõuna-Eesti ja Keha (käsitöö)

Kesk-Eesti

Kesk-Eesti on Eesti keskosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab ligikaudu Kesk-Eesti lavamaa.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti

Keskvokaal

Eesti vokaaldiagrammKeskvokaal on vokaal, mille hääldamisel on keeleselja kõrgeim punkt keeleselja keskosal ning keel liigub suus tahapoole, kõva ja pehme suulae üleminekukoha suunas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Keskvokaal

Ketassõlg

Ketassõlg, ka plaatsõlg on sõlg, mis koosneb lameda, sageli ažuurse ketta kujulisest sõlekehast ja selle alla kinnitatud nõelast, mis nagu kaarsõlel kinnitub haaknõela põhimõttel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ketassõlg

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kihelkonnakool

Kiidjärve raudteepeatus

Kiidjärve raudteepeatus (saksa keeles Kiddijerw) on raudteepeatus Tartu–Koidula raudteelõigul Põlvamaal Põlva vallas Kiidjärvel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kiidjärve raudteepeatus

Kikkapuu (perekond)

Kikkapuu (Euonymus L.) on puude ja põõsaste perekond kikkapuuliste sugukonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kikkapuu (perekond)

Kildsann

Kildsann (kirjakeeles ka kildsaun) oli Lõuna-Eestis (eriti Puhja, Rannu, Otepää ja Tarvastu kihelkonna ümbruses) mihkli- ja mardipäeva vahel tavaks olnud tüdrukute laupäevaõhtune koosviibimine.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kildsann

Kirburohi

Kirburohi (Polygonum L.) on taimeperekond tatraliste sugukonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kirburohi

Kirde-Eesti

Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kirde-Eesti

Kirikueestseisja

Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kirikueestseisja

Koljo Adam

Koljo Adam (u 1683 Urvaste – 6. juuli 1759 Urvaste) oli Urvaste köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Koljo Adam

Kong (mesindus)

Kong (Võru murdes kusal) on algeline, puupaku sisse õõnestatud või puukoorest tehtud taru, mille abil vanasti püüti mesilassülemeid.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kong (mesindus)

Konksader

Konksader, (ka juurpuuader) on vanim adratüüp Eestis, mis oli Loode-Eestis kasutusel II maailmasõjani.

Vaata Lõuna-Eesti ja Konksader

Konnakilbukas

Konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) on mitmeaastane veetaim kilbukaliste sugukonnast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Konnakilbukas

Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus

Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus oli pärast Saksa okupatsioonivõimu langemist, 12. novembril 1918 moodustatud teine Ajutine Valitsus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus

Koorküla

Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Koorküla

Koot

Koot Koot on endisaegne viljapeksuriist, mis koosneb pikast varrest ja selle otsa liikuvalt kinnitatud nuiast ehk kolgist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Koot

Korvpalli Optibet Rahvaliiga

Korvpalli Optibet Rahvaliiga on harrastusliiga korvpallihuvilistele.

Vaata Lõuna-Eesti ja Korvpalli Optibet Rahvaliiga

Kuhiksõlg

Kuhiksõlg, Eesti Rahva Muuseum Kuhiksõlg on koonusja vormiga sõlg, millel on väike nõelaava ja välisserval nupurida.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kuhiksõlg

Kuppelmaastik

Kuppelmaastik Karula rahvuspargis Kuppelmaastik on maastiku tüüp, kus moreenkünkad vahelduvad nõgudega.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kuppelmaastik

Kurgjärve spordibaas

Kurgjärve spordibaas on suurim aastaringne puhke- ja spordibaas Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Kurgjärve spordibaas

Laane raudteepeatus

Laane raudteepeatus oli raudteepeatus Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Tartu–Petseri raudtee ääres.

Vaata Lõuna-Eesti ja Laane raudteepeatus

Laanemetsad

Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Laanemetsad

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Vaata Lõuna-Eesti ja Landesveeri sõda

Langujoot

Langujoot ehk langujoodud, nii nimetati paljudes kohtades Eestis järelpulma, eriti Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Langujoot

Lapimaa (põld)

Lapimaa oli ajalooliselt küla kogukondlikus maakasutuses olev põllu- või heinamaalapp, ühiskasutatav maa.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lapimaa (põld)

Lauritsapäev

Lauritsapäev on 10. augustil ja kirikukalendris on see Püha Laurentiuse mälestuspäev.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lauritsapäev

Lääne-Eesti

Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Vaata Lõuna-Eesti ja Läänemereprovintsid

Lännik

Lännik (põhjaeesti murretes: pütt; Saaremaal: pang; rannikumurdes pütik) on rahvapärane laudnõu, mis on ümara põhjaga ülalt laienev, väikeste kõrvade, kaane ja kandesangaga kaane küljes.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lännik

Läti Vabadussõda

Läti Vabadussõda (läti keeles Latvijas brīvības cīņas ehk Latvijas Neatkarības karš) oli 18. oktoobrist 1919 kuni 11. augustini 1920 Läti riikliku iseseisvuse kaitsmiseks ja riikliku terviklikkuse taastamiseks peetud sõda.

Vaata Lõuna-Eesti ja Läti Vabadussõda

Lõõg

Lõõg on nöör, mida seotakse veise kaela või sarvede ümber.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõõg

Lõuna Kõrgepingevõrgud

Lõuna Kõrgepingevõrgud (lühend LKV) oli elektriettevõte, mis jaotas Lõuna- ja Kagu-Eesti elektrienergiat.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõuna Kõrgepingevõrgud

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on eelkõige Lõuna-Eestis tegutsev mittetulundusühing, mis muu hulgas korraldab kalapüügivõistlusi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi

Lõuna-Eesti maastikuvaldkond

Karula künkad Lõuna-Eesti maastikuvaldkond on maastikuvaldkond Kõrg-Eesti lõunaosas, millele on iseloomulikud lavamaade, kõrgustike (sh suurvoorte), nõgude ja orundite vaheldumine, laialt esinevad ürgorud.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõuna-Eesti maastikuvaldkond

Lõuna-Eesti ralli

2006. aasta Lõuna-Eesti ralli. Roolis Andrus Raissar Lõuna-Eesti ralli on Eesti rallivõistlus, mis toimub Lõuna-Eesti radadel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõuna-Eesti ralli

Lõuna-Eesti Turism

Lõuna-Eesti Turism on Eesti sihtasutus, mis edendab Lõuna-Eestis ühtset ja koordineeritud tegevust turismi valdkonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõuna-Eesti Turism

Lõunakeskus

Lõunakeskus on Astri Gruppi kuuluv Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus, mis asub Tartus Ringtee ning Riia tänava ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõunakeskus

Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.

Vaata Lõuna-Eesti ja Leedu suurvürstiriik

Lendva

Lendva (ka äkiline, rabandus, rabatis, läbilööja jms) on sellise terava valu rahvapärane nimetus, mis tekib äkki kas nimmepiirkonnas (lumbaago) või mujal.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lendva

Lihttanu

Lihttanu on ajalooliselt valgest linasest riidest madal pehme tanu, mida kanti eeskätt Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lihttanu

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.

Vaata Lõuna-Eesti ja Liiv

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Liivi sõda

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Vaata Lõuna-Eesti ja Liivimaa hertsogkond

Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).

Vaata Lõuna-Eesti ja Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Liivimaa rüütelkond

Lina harimine

Lina harimine oli toorlina töötlemine puhta linakiu eraldamiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lina harimine

Linamasin

Linamasin oli linavartelt luude lahtimurdmise masin.

Vaata Lõuna-Eesti ja Linamasin

Linavurr

Linavurr oli linaropsimismasin.

Vaata Lõuna-Eesti ja Linavurr

Lokatiiv

Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.

Vaata Lõuna-Eesti ja Lokatiiv

Maa-alused

---- Maa-alused (ka maahaldjad) olid algselt surnud olendid, kes hiljem elasid maa või põranda all.

Vaata Lõuna-Eesti ja Maa-alused

Maa-alused (haigus)

Maa-alused (ka maalised, saartel maalased, maaljad, maadleineEesti murrete sõnaraamat vaadatud 16.05.2020) on eesti folklooris maaviha poolt põhjustatud nahahaigus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Maa-alused (haigus)

Maagelõng

Maagelõng on punane puuvillane või linane lõng, mida 18.

Vaata Lõuna-Eesti ja Maagelõng

Maajumal

Maajumal (ka maaisa, maaema) on rahvausundis maakaitsevaim, kellele annetatakse söögi- ja joogiohvreid.

Vaata Lõuna-Eesti ja Maajumal

Maaturism

Kakerdaja rabas Maaturism (ingl rural tourism) on turismi liik, mille korral külastavad turistid puhkamiseks ja reisimiseks maapiirkondi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Maaturism

Mais

''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mais

Malaaria

Malaaria ehk halltõbi on transmissiivsete haiguste rühm, mida põhjustavad punalibledesse elama asunud eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium ning millesse nakatuvad osad selgroogsed loomad mitmete hallasääse perekonda liigitatud emaste sääskede pistete vahendusel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Malaaria

Marek Talivere

Marek Talivere (sündinud 3. juunil) on Eesti DJ.

Vaata Lõuna-Eesti ja Marek Talivere

Margus Rump

Margus Rump Margus Rump (sündinud 8. oktoobril 1968 Tartus) on eesti maalikunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Margus Rump

Massimõrv Tartu vanglas

Tartu vangla massimõrva ohvrid Tartu vangla massimõrvas tapetute laibad Massimõrv Tartu vanglas oli Suvesõja ajal 8. ja 9. juulil 1941 Tartu vanglas NKVD toime pandud inimsusvastane kuritegu, mille käigus hukati 193 süütut inimest.

Vaata Lõuna-Eesti ja Massimõrv Tartu vanglas

Mõisad Tartu linnas

Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mõisad Tartu linnas

Mõrtsuka

Mõrtsuka oli küla Otepää kihelkonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mõrtsuka

Mõrtsuka järv

Mõrtsuka järv (ka Väärsi järv, Mõrtsukjärv) on põhja-lõuna suunas piklik järv Valgamaal Otepää vallas Otepääst 8 km põhja pool, ta kuulub Päidla järvestikku.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mõrtsuka järv

Metsavendlus Eestis

gaidide poolt Metsavennad-omakaitselased Pärnus 1941. aastal Metsavendlus Eestis oli Eesti Vabariigi taastamist toetavate ja ennast NSV Liidu repressiivpoliitika eest varjavate inimeste relvastatud võitlus Nõukogude võimu vastu Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1978.

Vaata Lõuna-Eesti ja Metsavendlus Eestis

Metste

Metste (võru keeles Mõtstõ) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Metste

Miina Härma Gümnaasium

Miina Härma Gümnaasium on 1906.

Vaata Lõuna-Eesti ja Miina Härma Gümnaasium

Moonakas

Moonakas ehk mõisamoonakas ehk moonamees (Lõuna-Eestis ka moonakene) oli mõisa põllutööline 19. sajandist kuni 20. sajandi esimeste kümnenditeni.

Vaata Lõuna-Eesti ja Moonakas

Mooste mõis

Mooste mõisa peahoone Mooste mõis (saksa keeles Moisekatz) oli rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mooste mõis

Muinaslinnus

Muinaslinnus oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Muinaslinnus

Mulgi kapsad

Mulgi kapsad (ka mulgikapsad) on hapukapsas, mida on hautatud koos odrakruupide või odratangudega.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mulgi kapsad

Mulgi keel

Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mulgi keel

Mulgid

Mulgimaa lipuga Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon).

Vaata Lõuna-Eesti ja Mulgid

Mulgimaa

Mulgimaa lipp Mulgimaa on kultuuriajalooline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mulgimaa

Mulgipuder

Mulgipuder ehk Mulgi puder (rahvasuus ka poolvillane puder) on Lõuna-Eestist pärit Eesti rahvustoit, mis on saanud nimetuse mulkide järgi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mulgipuder

Mulla lupjamine

Mulla lupjamine ehk muldade lupjamine on maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mulla lupjamine

Mustjõgi (Koiva)

Mustjõgi on jõgi Lõuna-Eestis, Koiva jõe suurim lisajõgi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Mustjõgi (Koiva)

Musträhn

Musträhn (Dryocopus martius L.) on tuhm- või läikivmusta värvi rähnlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Musträhn

Navitrolla

Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla; sündinud 10. augustil 1970 Võrus) on eesti maalikunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Navitrolla

Näitav asesõna

Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab min­gile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.

Vaata Lõuna-Eesti ja Näitav asesõna

Nõo Püha Kolmainu kogudus

Nõo Püha Kolmainu kogudus on õigeusu kogudus, mis asub Tartu maakonnas Nõo alevikus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Nõo Püha Kolmainu kogudus

Nõo Reaalgümnaasium

Nõo Reaalgümnaasium on üldhariduslik riigigümnaasium, mis asub Nõos.

Vaata Lõuna-Eesti ja Nõo Reaalgümnaasium

Nõukogude Läti armee

Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.

Vaata Lõuna-Eesti ja Nõukogude Läti armee

Nerva (kunstnik)

Nerva, 2005 Nerva (kodanikunimi Koit Nerva, sündinud 16. septembril 1972 Karilatsis Põlvamaal) on Eesti kunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Nerva (kunstnik)

Nii ja Naa

Segarahvatantsurühm Nii ja Naa Tartu Hansapäevadel 2011. aasta juulis Nii ja Naa on Jõgeva maakonnas Põltsamaal tegutsev segarahvatantsurühm.

Vaata Lõuna-Eesti ja Nii ja Naa

Noorik

Noorik on noor naine alates abiellumisest, varem tanutamisest, kuni esimese tütre sünnini (sest poeg ei tee veel naiseks).

Vaata Lõuna-Eesti ja Noorik

NUTS:EE

NUTS:EE on Eesti territoriaalne liigendussüsteem statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) järgi.

Vaata Lõuna-Eesti ja NUTS:EE

Ohvriaed

Ohvriaed oli Lõuna-Eesti hajaasustuses talu (taluderühma) kultusepaik ja ohverdamiskoht.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ohvriaed

Oode

Oode (ka vahepaluke, Saaremaal kannatis, läänemurdes põlas) on kerge eine (enne tugevamat söögikorda).

Vaata Lõuna-Eesti ja Oode

Orienteerumine

Orienteeruja kontrollpunktis Orienteerumine ehk suunistus on Rahvusvahelise Orienteerumisföderatsiooni määratluse järgi spordiala, kus võistleja iseseisvalt liikudes läbib maastikul märgitud kontrollpunktid, kasutades orienteerumiskaarti ja kompassi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Orienteerumine

Otepää kõrgustik

Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Otepää kõrgustik

Pada

Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pada

Pael

Pael (Lõuna-Eestis paal) on pikk kitsas ribakangas, harvem lõngadest punutud nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kooshoidmiseks, kokkusidumiseks jms; on ka kitsam lint ja peenem nöör.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pael

Pahmamine

Pahmamine (murdes ka tallutamine, lõunaeesti murretes ja Hiiumaal sõtkutamine) oli suvivilja peksmine viljaladet ehk pahmast tallates.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pahmamine

Pajaaken

Pajaaken, Lõuna-Eestis ka paja või pajamulk,Eesti murrete sõnaraamat oli eesti etnograafias lükandluugiga aknaauk suitsutares, ka rehetoa kolde vastas olev aken.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pajaaken

Paju

Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Paju

Pakkäke

Pakkäke, ka liigestega äke, oli mulla kobestamise, harimise ja hooldamise riist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pakkäke

Pakktaru

Pakktaru Pakktaru, murdes ka pakkpuu, oli endisaegne õõnestatud puupakust taru.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pakktaru

Palatalisatsioon

Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.

Vaata Lõuna-Eesti ja Palatalisatsioon

Paul Lilleleht

Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, Irkutski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Lõuna-Eesti ja Paul Lilleleht

Paunvere väljanäitus

Paunvere väljanäitus on Palamusel toimuv iga-aastane laat ja põllumajandusnäitus, mis on saanud nime Oskar Lutsu teostest.

Vaata Lõuna-Eesti ja Paunvere väljanäitus

Pärg

Frederic Leighton. Loorberipärja punumine (1872) Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pärg

Pärnu praostkond

Pärnu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pärnu praostkond

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pärnu vojevoodkond

Pärtlipäev

Pärtlipäev (murretes ka: pärdipäev, pärtel, pärt) on Eesti rahvakalendris 24. augustil, kirikukalendris on see apostel Bartolomeuse mälestuspäev.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pärtlipäev

Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond

Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond on Eestis tegutsev skismaatiline õigeusklike ühendus, mis ei allu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule ega Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, samuti ei tunnista see ühegi patriarhi ülemvõimu.

Vaata Lõuna-Eesti ja Püha Platoni ja Püha Issidori Õigeusu Vennaskond

Püksid

Teksapüksid Püksid (ka püks) on alakeha kattev pikkade, poolpikkade või lühikeste säärtega pealisrõivas, samuti vastav alusrõivas (ka ilma säärteta).

Vaata Lõuna-Eesti ja Püksid

Püsiksannikas

Püsiksannikas (Swertia perennis) on emajuureliste sugukonda sannika perekonda kuuluv õistaim.

Vaata Lõuna-Eesti ja Püsiksannikas

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Vaata Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti

Põhjakorpus

Põhjaarmee üksik Põhjakorpus Vene valgekaartlaste väekoondis Vene kodusõjas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Põhjakorpus

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Vaata Lõuna-Eesti ja Põld

Põll

Põll on vööle seotud rõivas, mis katab keha esikülge.

Vaata Lõuna-Eesti ja Põll

Põrsashein

Püsik-põrsahein Põrsashein (Hypochaeris) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Põrsashein

Peapael

Peapael on kitsas peakate, mida kantakse lahtiste juuste kinnihoidmiseks või ehtena.

Vaata Lõuna-Eesti ja Peapael

Peergkorv

Peergkorv (Lõuna-Eestis ka pirrukorv) on männipeergudest punutud korv.

Vaata Lõuna-Eesti ja Peergkorv

Peitel

haamriga Peitel (Lõuna-Eestis ka purask, puumeisel) on sirge või õõnsa teraga tööriist, mida kasutatakse puidu sisse aukude ja soonte tegemiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Peitel

Personaalraamat

Personaalraamat on majapidamiste või perekondade kaupa koostatud Eestis evangeelse luteri kiriku koguduse liikmete nimekiri.

Vaata Lõuna-Eesti ja Personaalraamat

Petseri Postimees

Petseri Postimees oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1909–1910.

Vaata Lõuna-Eesti ja Petseri Postimees

Petus

Petus oli naiste särgi peal kantud lahtine ristkülikukujuline rinnaesine ning seda kanti külaskäikudel ja pidulikel juhtudel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Petus

Piimapütt

Piimapütt (Tartu murdes ummik, Võru murdes tsõõrik) on endisaegne madal ümmargune ilma kaaneta laudnõu, mida kasutati piima hapendamiseks ja lauale toomiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Piimapütt

Piipkann

Piipkann (Saaremaal ka killakann, Põhja-Eestis piirekann, Kesk-Eestis langukann, Lõuna-Eestis tiipkannEesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 142) on suur ülalt ahenev puukann, mida kasutati keldrist või aidast, kus asusid vaadid, õlle tuppa toomiseks ning joogikannudesse ümbervalamiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3.

Vaata Lõuna-Eesti ja Piipkann

Piirelaud

Piirelaud (ka piirilaud, Lõuna-Eestis kaarilaud) on puust vankriratta pöia väljaraiumiseks kasutatud pöia eeskujuvorm ehk vormilaud.

Vaata Lõuna-Eesti ja Piirelaud

Piirkond

Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse ümbritsevatest aladest teatud looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Piirkond

Pikk-kuub

Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreniEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Pikk-kuub

Pilu (käsitöö)

Pilu on auguline tikand, mille tegemisel (pilutamisel) tõmmatakse osa lõngu riidest välja ning allesjäänud lõngad ühendatakse rühmiti mustriks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pilu (käsitöö)

Pliit

Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pliit

Pohemold

Pohemold on endisaegne ovaalne puuliud, otstes asuvate käepidemetega, valmistatud kase- või saarepuust.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pohemold

Pokardi oja

Pokardi oja (ka Tikste oja) on oja Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pokardi oja

Pokardi paisjärv

Pokardi paisjärv on tehislik paisjärv Lõuna-Eestis Tõrva linna edelaservas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pokardi paisjärv

Pommeri aed

"Pommeri aed" on algselt Loomingus 1972.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pommeri aed

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Vaata Lõuna-Eesti ja Poola aeg

Pulmarong

Pulmarong on pulmaliste pidulik sõit ühest pulmaga seotud kohast teise.

Vaata Lõuna-Eesti ja Pulmarong

Punane kübar

Punane kübar on endisaegne punasest kalevist ja karusnahast äärisega naiste talvemüts.

Vaata Lõuna-Eesti ja Punane kübar

Purilend

Mäeveerulend: tuul, mäe tuulpealne nõlv ja mäe tuulealune nõlv (A) rünkpilv 1 – päikesekiirgusest soojenenud õhk maapinna kohal; 2 – ümbritsevast õhust soojem õhk tõuseb; 3 – jahenenud õhk laskub (konvektiivliikumine).

Vaata Lõuna-Eesti ja Purilend

Puutlipalu lahing

Puutlipalu punkrilahing toimus 29. märtsil 1953 Puutli küla lähedal (nüüdisajal Võru maakonnas Võru vallas) metsavendade ja neid hävitama saadetud NKVD-laste vahel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Puutlipalu lahing

Raamäke

Raamäke Raamäke on mulla pindmise harimise (sh tasandamise ja murendamise) riist, millega teostati ka taimede kasvuaegset hooldamist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Raamäke

Rabamine

Rabamine on viljavihkude teradest tühjakslöömine vastu pinki (rabamispink), seina vms.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rabamine

Rahvarõivad

Muhu rahvarõivad Seto rahvarõivad Rahvarõivad (ka: rahvariided) on laiemas tähenduses seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rahvarõivad

Rahvuspark

Los Cardonese rahvuspark Argentinas Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rahvuspark

Rapola linnus

Rapola linnus (ka Rabola) on Soomes Pirkanmaal Valkeakoski Sääksmäel Rapola külas asetsev muinaslinnus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rapola linnus

Rauts

Rauts (ka: Läti vikat, rukkirauts, rukkivikat, Võru murdes iiroots) on endisaegne lühikese (50–75 cm) varrega vikat, mida kasutati vilja, eriti rukki niitmiselEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Rauts

Rüü

Rüü on põhitähenduses kehakate, rõivas, ka eriotstarbeline rõivas, ametirüü.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rüü

Rõuge tüüpi keraamika

Rõuge tüüpi keraamika pärineb Kagu-Eestist ja sellega piirnevatelt aladelt eelviikingi- ja viikingiajast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rõuge tüüpi keraamika

Rõuk

Rõuk oli vilja, heina, põhu vm koresööda järelkuivatamiseks tehtud puidust sisetoestikuga kuhilas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rõuk

Rēzekne lade

Rēzekne lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rēzekne lade

Reet Pulk-Piatkowska

Reet Pulk-Piatkowska (aastani 2000 Reet Pulk, sündinud 25. juunil 1963 Pärnus) on eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane.

Vaata Lõuna-Eesti ja Reet Pulk-Piatkowska

Regionaaltelevisioon Eesti

Regionaaltelevisioon Eesti (Re:TV) on Eesti veebitelevisioonikanal, mis keskendub Lõuna-Eesti kohalikele uudistele.

Vaata Lõuna-Eesti ja Regionaaltelevisioon Eesti

Regressioon (geoloogia)

Regressioon ehk mere taganemine on geoloogiline protsess, mille käigus meri taganeb.

Vaata Lõuna-Eesti ja Regressioon (geoloogia)

Reheahi

Rehielamu Harju-Jaanis 1890. aastal Reheahi oli kuni 19.

Vaata Lõuna-Eesti ja Reheahi

Rehepeks

Rehepeks Saare maakonnas Abruka saarel (enne 1940) Rehepeks oli teraviljast terade eraldamise viis ning taludes üks töömahukamaid sügistöid.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rehepeks

Reherull

Reherull (ka rehetamp) oli hobuse jõul mööda viljaladet ringiveetav jäme puurull.

Vaata Lõuna-Eesti ja Reherull

Rehetuba

Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rehetuba

Rehi

Mäeküla talu rehi Rehi on kaheruumiline taluarhitektuuris rõhtpalgist põllumajandusfunktsiooniga kõrvalhoone, kus kuivatati ja peksti vilja.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rehi

Rein Kilk

Rein Kilk (sündinud 8. märtsil 1953) on eesti ettevõtja.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rein Kilk

Reola lahing

Reola lahing oli 1919.

Vaata Lõuna-Eesti ja Reola lahing

Repneauk

Repneauk (ka räpnaauk, Lõuna-Eestis vinguauk või paja) oli avaus majaseina ülaosas, mille kaudu juhiti ruumist välja ving ning suits.

Vaata Lõuna-Eesti ja Repneauk

Retro FM

Retro FM on Eesti vanaraadio, mis asutati 2013.

Vaata Lõuna-Eesti ja Retro FM

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Riia asehaldurkond

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Vaata Lõuna-Eesti ja Riia kubermang

Riisa

Riisa on Pärnumaal Tori vallas asuv küla.

Vaata Lõuna-Eesti ja Riisa

Ring FM

Ring FM on aastast 1994 tegutsev eraraadiojaam, mis kuulub Tre Raadio jaamade gruppi.  Jaam alustas tegevust Võrus ja läks eetrisse Haanja kõrgustikul asuvast Möksi raadiomastist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ring FM

Ristipuu

Iia ristimänd Rist Mustahamba tammel Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ristipuu

Roman Kuul

Roman Kuul VR II/3 (26. veebruar 1897 Tallinn – 30. juuni 1962 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major).

Vaata Lõuna-Eesti ja Roman Kuul

Roman Nyman

Roman-Stephan Nyman (5. november 1881 Tallinn – 23. aprill 1951 Tallinn) oli eesti maali- ja teatrikunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Roman Nyman

Roog-aruhein

Roog-aruhein (Festuca arundinacea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Roog-aruhein

Roosa

Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Roosa

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rootsi aeg

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Vaata Lõuna-Eesti ja Rootsi dominioonid

Roovialune

Roovialune Saksamaa linnaelamus Roovialune oli lahtise koldega lameda või võlvlaega tulekindel köögiruum, roovialuses paiknes tavaliselt ka tubasid kütva suitsuahju suuEesti etnograafia sõnaraamat.

Vaata Lõuna-Eesti ja Roovialune

Ropsimõõk

Ropsimõõk oli puust ühe teraga noakujuline tööriist, millega murtud linavarsi puhastati luudest ehk ropsiti.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ropsimõõk

Russkoje Radio

Russkoje Radio (vene keeles Русское Радио) on Sky Media raadiogruppi kuuluv Eesti venekeelne raadioprogramm, mis jõudis esmakordselt eetrisse 1.

Vaata Lõuna-Eesti ja Russkoje Radio

Ruudu Rahumaru

Ruudu Rahumaru (pseudonüüm, kodanikunimi Sandra Lepik; sündinud 22. juulil 1991) on eesti foto- ja maalikunstnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Ruudu Rahumaru

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis on ülevaade Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Eestis tegutsenud kinnipidamisasutustest.

Vaata Lõuna-Eesti ja Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Sambliku kasvukohatüüp

Pihla-Kaibaldi lka, Kõrgessaare vald, Hiiumaa) Cladonia sp., PorosamblikSambliku kasvukohatüüp (SM) on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sambliku kasvukohatüüp

Sarajas

Sarajas (Võru murdes ka sarrai) oli katuskuhi, mille neljale nurgapostile toetuvat katust sai postikinnituste abil üles- või allapoole liigutada.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sarajas

Sard

Sard oli püsttoestik vilja, heina, linaseemnete jms kuivatamiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sard

Sari (sõel)

Sari Mihkli Talumuuseumis Avinurme mees sarjakehasid valmistamas (enne 1937) Sari on suur hõre sõel vilja tuulamiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sari (sõel)

Savimaja

Tüüpiline savimaja Ghanas Savimaja on savist valmistatud maja või hoone.

Vaata Lõuna-Eesti ja Savimaja

Savitellis

Päikese käes kuivavad savitellised Jaava saarel Indoneesias Savitellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist tellis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Savitellis

Söömaaeg

Söömaaeg oli taludes tugevam söögikord ning sellele järgnev lühem või pikem puhkus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Söömaaeg

Sööt (põld)

Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sööt (põld)

Sõjakirves on välja kaevatud

"Sõjakirves on välja kaevatud" on Eno Raua teos, kus autor jätkab juba "Roostevabas mõõgas" tuttavaks saanud poiste seikluste kujutamist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sõjakirves on välja kaevatud

Sõjategevus Eestis (1944)

Sõjategevus Eestis 1944.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sõjategevus Eestis (1944)

Sebaregi

Sebaregi oli ühe hobusega veetav talvine veovahend.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sebaregi

Sepp

Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sepp

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Settekivim

Silvia Kiik

Silvia Kiik (9. juuli 1931 – 1. september 2018) oli eesti filmitoimetaja.

Vaata Lõuna-Eesti ja Silvia Kiik

SK Mustvee

SK Mustvee on 1992.

Vaata Lõuna-Eesti ja SK Mustvee

Spin FM

Spin FM oli Eesti piirkondlik raadiojaam, mis tegutses alates 2008.

Vaata Lõuna-Eesti ja Spin FM

Staarost

Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.

Vaata Lõuna-Eesti ja Staarost

Suitsutamine

Lihatooted suitsukambris Suitsutamine on toidu töötlemine naturaalse suitsuga.

Vaata Lõuna-Eesti ja Suitsutamine

Sun FM

Sun FM oli Eesti regionaalne raadiojaam, mis tegutses alates 2004.

Vaata Lõuna-Eesti ja Sun FM

Suurpere

Suurpere on perekond, mis koosneb mitmest lähisugulasest koos nende abikaasade ja lastega.

Vaata Lõuna-Eesti ja Suurpere

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.

Vaata Lõuna-Eesti ja Suveköök

Taar

Taar on endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades.

Vaata Lõuna-Eesti ja Taar

Tabivere valla vapp

Tabivere valla vapp Tabivere valla vapp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tabivere valla vapp.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tabivere valla vapp

Taevaskoja

Taevaskoja raudteepeatus Taevaskoja raamatukogu Taevaskoja (võru murdes Taivaskua) on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Taevaskoja

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž

Tartu kolledži peahoone Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž on Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu kuuluv kõrgkool Tartus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž

Talude päriseksostmine

Vidriku talu Vägeva külas Jõgevamaal, kunagise Selli rüütlimõisa aladel Talude päriseksostmine oli 19.

Vaata Lõuna-Eesti ja Talude päriseksostmine

Talupere

Talupere oli ühiskondlik-majanduslik üksus, millesse kuulusid kõik talus elavad ja töötavad inimesed.

Vaata Lõuna-Eesti ja Talupere

Talurahva Kuulutaja

Talurahva Kuulutaja oli 1824–1889 paljude nimede all Tartus ilmunud leht, mille peasisu moodustasid Lõuna-Eesti ametlikud kuulutused.

Vaata Lõuna-Eesti ja Talurahva Kuulutaja

Talurahvaasjade komissar

Talurahvaasjade komissar oli Balti kubermangudes aastatel 1889–1917 tegutsenud keskastme riigiametnik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Talurahvaasjade komissar

Tanutamine

Tanutamine ka linutamine oli pulmas pruudile abielunaise peakatte pidulik pähepanemine.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tanutamine

TAOK rogain

Rogaini rada planeerimas. TAOK rogain 2011 Karepal TAOK rogain on Eesti vanim ja osalejarohkeim rogain.

Vaata Lõuna-Eesti ja TAOK rogain

Tapa–Tartu raudteelõik

Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tapa–Tartu raudteelõik

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu ajalugu

Tartu Autoklubi

Tartu Autoklubi on Tartu ja kogu Lõuna-Eesti autohuvilisi koondav mittetulundusühing.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu Autoklubi

Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, 1893.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu õpperingkond

Tartu Ekspress

Tartu Ekspress oli aastail 2007–2019 neljapäeviti ilmunud tasuta nädalaleht Tartus ja selle lähiümbruses, tiraažilt suurima trükiarvuga (20 400-42 000 eksemplari) ajaleht Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu Ekspress

Tartu International School

Tartu International School ('Tartu Rahvusvaheline Kool') on Tartus aadressil Juhan Liivi tänav 2d tegutsev ingliskeelse õppekeelega kool; ühtlasi ainus sellise õppekeelega kool Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu International School

Tartu Kunstimuuseum

210x210px Tartu Kunstimuuseum (nimelühendid Tartmus ja TKM) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, mis on ühtlasi ka Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu Kunstimuuseum

Tartu maakond

Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu maakond

Tartu südalinna kultuurikeskus

SÜKU või Süku ehk südalinna kultuurikeskus on 2020. aastate teises pooles Tartusse rajatav holistiliselt rohekoridore järgiv kogukas avalik hoone, mis hakkab mahutama Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu südalinna kultuurikeskus

Tartu Tamme Gümnaasium

Tartu Tamme Gümnaasium. Nooruse 9 Tartu Tamme Gümnaasium on Tartus Tammelinnas tegutsev gümnaasium.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu Tamme Gümnaasium

Tartu tervishoiukorraldus

Tartu tervishoiukorraldust koordineerib Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu tervishoiukorraldus

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tartu vojevoodkond

Tarutuur

Tarutuur ehk ummikuraud on eesti etnograafias õõnsa nõgusa tera ja pika varrega, peitli moodi tööriist tarupuude ja ummiknõude õõnestamiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tarutuur

Tähtvõlv

Tähtvõlv on ristvõlvi erivorm, mille puhul võlvisiilud on dekoratiivsete lisaroietega väiksemateks osadeks jaotatud, nii et need moodustavad võlviku laes tähekujulise mustri.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tähtvõlv

Tündrimaa

Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tündrimaa

Tõrva

Tõrva on linn Lõuna-Eestis, Tõrva valla keskus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tõrva

Tõrva kõrtsihoone

Tõrva kõrtsihoone on ajalooline maakivist ehitis Lõuna-Eestis Tõrva linnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tõrva kõrtsihoone

Tõrva linnamägi

Tõrva linnamägi ehk Tõrva Tantsumägi (rahvasuus ka Lipumägi või Lipukas) on muistne linnusepaik, mis asub Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva linna lõunaservas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tõrva linnamägi

Tõrva vald

Tõrva vald on 2017.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tõrva vald

Tõrva Vanamõisa järv

Vanamõisa järve hüppetorn koos rohkete laudsildadega Vanamõisa järv (ka Tõrva Vanamõisa järv) asub Lõuna-Eestis Tõrva linna põhjapiiril Tõrva-Pikasilla maantee ääres.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tõrva Vanamõisa järv

Televisioon Eestis

Televisioon Eestis sai alguse esimeste saatekatsetustega 1930. aastatel.

Vaata Lõuna-Eesti ja Televisioon Eestis

Tikste järv

Tikste järv (mõnikord Tikste paisjärv) on tehislik paisjärv, mis asub Lõuna-Eestis, Tõrva linna loodeserval, Tikste ürgorus, Tikste oja alamjooksul.

Vaata Lõuna-Eesti ja Tikste järv

Triinu Laan

Triinu Laan (võru keeles Laanõ Triinu, neiupõlvenimega Laanejõe, 1993–2016 Ojari; sündinud 6. mail 1975) on eesti lastekirjanik, kultuurikorraldaja ning võru keele ja kultuuri aktivist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Triinu Laan

Turismipiirkond

Toscana maastik Itaalias Turismipiirkond on riiklikult määratletud geograafiline regioon, kus leidub nii looduslikke kui ka kultuurilisi väärtusi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Turismipiirkond

Urvaste ürgorg

Antsla–Kanepi tee Urvaste ürgorus. Taamal Urvaste kirik. Urvaste ürgorg (ka Urvaste-Lõõdla ürgorg) on ürgorg Lõuna-Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Urvaste ürgorg

Vakarahvas

Vakarahvas olid mõrsjapoolsed pulmalised, eelkõige Lõuna-Eestis (Põlva, Otepää, Rõuge, Räpina jne.). Kui saajarahvas jõudis mõrsjakodu lähedusse, sõitis peiupoiss tulekust teatama.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vakarahvas

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Valga

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Valga maakond

Valge-toonekurg

Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias.

Vaata Lõuna-Eesti ja Valge-toonekurg

Valio Eesti AS

Valio Eesti AS on Soome Valio OY tütarettevõte, mis on asutatud 1992.

Vaata Lõuna-Eesti ja Valio Eesti AS

Vallakool

Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vallakool

Vankriratas

Metallvitsaga vankriratas Vankriratas (võru murdes tsõõr) on keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev ringikujuline vankri osa maad mööda kulgemiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 28.03.2020.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vankriratas

Vannasader

Vannasader, ka seanina, on vanapärane puust ader, mille kiilukujuline künnipuu ehk vannas lükkab mulda ühtlaselt kahele poole.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vannasader

Väikeseõiene lemmalts

Väikeseõiene lemmalts, ka väikeseõiene lemmmalts (Impatiens parviflora), on lemmaltsaliste sugukonda lemmaltsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik.

Vaata Lõuna-Eesti ja Väikeseõiene lemmalts

Väino Lepasepp

Väino Lepasepp (22. november 1931 Lümati küla, Ranna vald – 27. juuli 1963 Mooste lähedal) oli eesti geograaf ja alpinist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Väino Lepasepp

Võõrkakar

Võõrkakar (Galinsoga Ruiz et Pav.) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Võõrkakar

Võnnu vald

Ohvripärn Võnnu vallas Võnnu vald oli vald Tartu maakonnas.

Vaata Lõuna-Eesti ja Võnnu vald

Võru sadul

Võru sadul on Lõuna-Eesti aluskorras olev sadulakujuline ida–läänesuunaline lauge vaond.

Vaata Lõuna-Eesti ja Võru sadul

Veehaldjad

Veehaldjas (ka vetevaim) on veekogu kaitsevaim.

Vaata Lõuna-Eesti ja Veehaldjad

Veersekk

Veersekk on endisaegne üle õla kantav pikk kahe otsaga kott, mille ava on keskelEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Veersekk

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vene-Liivi sõda

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Venemaa luuretegevus Eestis

Venemaa luuretegevus Eestis on ülevaade Venemaa Föderatsiooni välisluure, sõjaväeluure, tehnilise luure ja vastuluureasutuste avalikuks saanud Eesti vastu suunatud teabekogumis- ja mõjutusoperatsioonidest.

Vaata Lõuna-Eesti ja Venemaa luuretegevus Eestis

Viidikas

Viidikas (Alburnus alburnus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Vaata Lõuna-Eesti ja Viidikas

Viilork

Viilork (ka tuulamishark, küüsik) on kühvlitaoline 5–9 laia puupiiga hark teravilja tuulamiseks.

Vaata Lõuna-Eesti ja Viilork

Viisud

Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalatsEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Vaata Lõuna-Eesti ja Viisud

Viktor Koern

Viktor-Johannes Koern VR II/3 (23. mai 1892 Puurmani vald, Liivimaa kubermang – 19. juuli 1941 Audru vald) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Lõuna-Eesti ja Viktor Koern

Vilepill

Pajukoorest valmistatud vilepill ehk pajupill Vilepill on torujas huuliku ja sõrmeaukudega puidust, metallist, savist või plastist valmistatud muusikariist.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vilepill

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.

Vaata Lõuna-Eesti ja Viljandi

Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Vaata Lõuna-Eesti ja Viljandi kreis

Viljandi praostkond

Viljandi praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Vaata Lõuna-Eesti ja Viljandi praostkond

Visela jõgi

Visela jõgi (ka Visula jõgi) on jõgi Lõuna-Eestis, Väikese Emajõe vasakpoolne lisajõgi.

Vaata Lõuna-Eesti ja Visela jõgi

Vladimir Lunski

Vladimir Ivanovitš Lunski (vene keeles Владимир Иванович Лунский; 1862 Vilnius – 1920 Riia) oli Baltimaades tegutsenud arhitekt.

Vaata Lõuna-Eesti ja Vladimir Lunski

1. Eesti Piirikaitserügement

1.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1. Eesti Piirikaitserügement

1625

1625.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1625

1638

1638.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1638

17. sajand Eestis

17.

Vaata Lõuna-Eesti ja 17. sajand Eestis

1826

1826.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1826

1879

1879.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1879

1915

1915.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1915

1992. aasta Riigikogu valimised

1992.

Vaata Lõuna-Eesti ja 1992. aasta Riigikogu valimised

22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

22.

Vaata Lõuna-Eesti ja 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika