Kiiremini kui brauser!
129 suhted: Adrian Virginius, Agenda Parva, Alūksne, Ale, Alutaguse murre, Andreas Virginius (kirikuõpetaja), Astja, Auk (loomapüünis), Bengt Gottfried Forselius, Deiksis, Eesti, Eesti keel, Eesti keele ajalugu, Eesti keele uurimine, Eesti keelepoliitika, Eesti kirjandus, Eesti murrete sõnaraamat, Eestikeelsed piiblitõlked, Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, EL (täpsustus), Evangeelne luterlik kirik Eestis, Idumealased, Joachim Rossihnius, Johann Gutslaff, Kaika suveülikool, Kambja kogudus, Kapp (anum), Kaust (ree osa), Käsu Hansu nutulaul, Künakirves, Kütke (kinnitusvahend), Kõvask, Keeled Eestis, Keelte loend, Kelk, Kirderanniku murded, Kirderannikumurde idarühm, Kodavere murrak, Kolle, Kontaktiteooria, Kraasna murrak, Krapp, Kurikas, Labidas, Lade (etnoloogia), Laupäev, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoome keelte lõunarühm, Lännik, ..., Läti laenud eesti keeles, Lätlased, Lööklõks, Lüganuse murrak, Lõuna-Eesti, Lõunaeesti kirjakeel, Leivu keel, Liivi keel, Linnukuju, Lokatiiv, Lokk, Loogused, Luisk, Lusikanuga, Lutsi keel, Maakeel, Mulgi keel, Mulgimaa, Murderühm, Naber, Näitav asesõna, Nokkmüts, Ohelik, Pahmamine, Paistekakk, Palmik, Pöör (täpsustus), Pühajõe mäss, Põhjaeesti hõimumurre, Põhjaeesti murded, Põld, Peamurre, Peerg, Piiblikeel, Pikk-kuub, Pilakujalg, Pook, Praostkond, Purask, Rangid, Ratsmed, Rootsi aeg, Ropsimine, Saad, Salme Nigol, Salomo Heinrich Vestring, Säärikud, Söömaaeg, Setod, Setu keel, Sirp, Soome-ugri keeled, Sulastemaja, Tangupuder, Tann (anum), Tartu, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu keel, Tšuudid, Tõrs, Tuulispask, Uurali keeled, Uus testament, Vadjalased, Vanker, Vara (tööriist), Vatt (riietus), Vähinatt, Võro Selts VKKF, Võru keel, Vene saapad, Verileib, Vokaalharmoonia, Wastne Testament, 1622, 1686, 1715, 1805. Laienda indeks (79 rohkem) »
Adrian Virginius
Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Adrian Virginius · Näe rohkem »
Agenda Parva
"Agenda Parva" on aastal 1622 Braunsbergis (praegu Poola linn Braniewo) trükitud raamat, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teoshttps://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Agenda Parva · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Alūksne · Näe rohkem »
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ale · Näe rohkem »
Alutaguse murre
Alutaguse murre (ka kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Alutaguse murre · Näe rohkem »
Andreas Virginius (kirikuõpetaja)
Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja) oli Liivimaa vaimulik.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Andreas Virginius (kirikuõpetaja) · Näe rohkem »
Astja
Astja (ka astjas, asten, lõunaeesti murdes tiin) on harilikult kolme madala jalaga silinderjas või ülespoole kitsenev ja kaanega kaetav puunõu.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Astja · Näe rohkem »
Auk (loomapüünis)
Auk (lõunaeesti murretes ka: haud) on maapinda kaevatud ja millegagi kaetud (nt okstega) süvend (auk), kuhu peaks sisse kukkuma loomEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Auk (loomapüünis) · Näe rohkem »
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »
Deiksis
Deiksis on nähtus, mis seob omavahel diskursuse maailma ja füüsilise olukorra.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Deiksis · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti keele ajalugu
Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »
Eesti keele uurimine
Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti keele uurimine · Näe rohkem »
Eesti keelepoliitika
Eesti keelepoliitika kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti keelepoliitika · Näe rohkem »
Eesti kirjandus
Eesti kirjandus on eesti keeles või Eestis kirjutatud kirjandus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti kirjandus · Näe rohkem »
Eesti murrete sõnaraamat
"Eesti murrete sõnaraamatu" toimetajad Mari-Liis Kalvik ja Mari Kendla sõnaraamatu 34. vihikuga Eesti Keele Instituudis murdekartoteegi taustal (17.10.2022) "Eesti murrete sõnaraamat" on 1994.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti murrete sõnaraamat · Näe rohkem »
Eestikeelsed piiblitõlked
Järgnev artikkel kajastab alates 16.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eestikeelsed piiblitõlked · Näe rohkem »
Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte
"Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (originaalpealkirjaga "Ehstnische Sprachlehre fuer beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollstaendigen Woerterbuch") on 1780 ilmunud August Wilhelm Hupeli sõnaraamat, mis sisaldab lõunaeesti ja põhjaeesti keele sõnavara.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte · Näe rohkem »
EL (täpsustus)
EL on.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja EL (täpsustus) · Näe rohkem »
Evangeelne luterlik kirik Eestis
Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Evangeelne luterlik kirik Eestis · Näe rohkem »
Idumealased
Idumealased olid Henriku Liivimaa kroonika järgi 13.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Idumealased · Näe rohkem »
Joachim Rossihnius
Joachim Rossihnius (Rossinius) (umbes 1600 Stargard, Pomorze – umbes 1646) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning tartumurdelise kirikukirjanduse rajaja.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Joachim Rossihnius · Näe rohkem »
Johann Gutslaff
Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Johann Gutslaff · Näe rohkem »
Kaika suveülikool
Kaika suveülikool (võru keeles Kaika suvõülikuul) on võru ja laiemalt lõunaeesti keelele ja kultuurile pühendatud igasuvine mitmepäevane ettekannete ja etlemistega üritus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kaika suveülikool · Näe rohkem »
Kambja kogudus
EELK Kambja kogudus on luterlik kogudus Kambjas.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kambja kogudus · Näe rohkem »
Kapp (anum)
Kapp (Saaremaal, läänemurdes ja lõunaeesti murretes kipp, Hiiumaal ja lõunaeesti murretes käsik, põhjaeesti murretes kibu) on ümarapõhjaline pealt laienev kaaneta puunõuEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kapp (anum) · Näe rohkem »
Kaust (ree osa)
Kaust (lõunaeesti murdes ka seba) on ree jalasega paralleelne külgmine pealispuu, mis on enamasti tapitud ree kodarate otsa.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kaust (ree osa) · Näe rohkem »
Käsu Hansu nutulaul
Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Käsu Hansu nutulaul · Näe rohkem »
Künakirves
Künakirvega palgist kirstu õõnestamine Künakirvega palkmaja jaoks palgi vara tahumine Künakirves (ka vesik, vissil, lõunaeesti murretes vessim) on ristipidi varre otsa pandud pikakaelalise nõgusa teraga kirves puuesemete õõnestamiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Künakirves · Näe rohkem »
Kütke (kinnitusvahend)
Kütke oli veise seina, posti jms külge kinnitamise vahend.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kütke (kinnitusvahend) · Näe rohkem »
Kõvask
Kõvask on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kõvask · Näe rohkem »
Keeled Eestis
Keeled Eestis on Eestis kõneldavad ja kirjutatavad inimkeeled.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Keeled Eestis · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Keelte loend · Näe rohkem »
Kelk
Poiss kelgutamas Kelkusid kasutatakse ka kaupade veoks. Ekspeditsioon Tartu Ülikool 350 mäetipule Kelk (lõunaeesti murdes ka reekene või riikene) on enamasti käsitsi veetav jalassõiduk lumel või jääl sõitmiseksEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kelk · Näe rohkem »
Kirderanniku murded
Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »
Kirderannikumurde idarühm
Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kirderannikumurde idarühm · Näe rohkem »
Kodavere murrak
Kodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kodavere murrak · Näe rohkem »
Kolle
Kolle on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kolle · Näe rohkem »
Kontaktiteooria
Kontaktiteooria on keeleteaduses teooria, mille kohaselt keelte arengut mõjutavad enim keelekontaktid, ja üksteisega kontakteerudes muutuvad keeled üha sarnasemaks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kontaktiteooria · Näe rohkem »
Kraasna murrak
Kraasna murraku kõnelejad moodustasid keelesaare Kraasna murrak on lõunaeesti murderühma kuulunud murrak, mida minevikus räägiti (Kraasna maarahvas) Pihkva oblastis Krasnogorodskoje (varem eestikeelne nimi: Kraasna) ümbruskonnas.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kraasna murrak · Näe rohkem »
Krapp
Püreneede piirkonnas kasutatud krapid Krapp (ka kolgats, lõkats, õitsikell, läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell, mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Krapp · Näe rohkem »
Kurikas
Kurikas (lõunaeesti murretes tõlv) on 15–30 cm pikkune lapik käepidemega nui, mida kasutati pesemisel jämedama ja määrdunud pesu tagumiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kurikas · Näe rohkem »
Labidas
Labidad Labidas (varem lõunaeesti murdes lapju, mulgi murdes lap(p)i, läänemurdes labedi, saarte murdes labi(k)Väike murdesõnastik Vaadatud 18.12.2020) on käsitööriist, mida kasutatakse eelkõige pinnase kaevamiseks, aga ka puistmaterjali teisaldamiseks või laadimiseksEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 18.12.2020.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Labidas · Näe rohkem »
Lade (etnoloogia)
Lade (läänemurdes laed, keskmurdes laetedEesti murrete sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermuVäike murdesõnastik Vaadatud 15.12.2020) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakihtEesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 15.12.2020.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lade (etnoloogia) · Näe rohkem »
Laupäev
Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Laupäev · Näe rohkem »
Läänemeresoome algkeel
Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoome keelte lõunarühm
Läänemeresoome keelte lõunarühm on sarnaste erijoontega läänemeresoome keelte grupp.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Läänemeresoome keelte lõunarühm · Näe rohkem »
Lännik
Lännik (põhjaeesti murretes: pütt; Saaremaal: pang; rannikumurdes pütik) on rahvapärane laudnõu, mis on ümara põhjaga ülalt laienev, väikeste kõrvade, kaane ja kandesangaga kaane küljes.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lännik · Näe rohkem »
Läti laenud eesti keeles
Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lätlased · Näe rohkem »
Lööklõks
Lööklõks ehk langlõks (lõunaeesti murdes lauss, läänemurdes laust, idamurdes nakas) on püünis, mis surmab saaklooma.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lööklõks · Näe rohkem »
Lüganuse murrak
Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem (kuni 1930. aastateni) keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lüganuse murrak · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Lõunaeesti kirjakeel
Lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel on peamiselt tartu keelel ja võru keele põhjapoolseil murdeil põhinev kirjakeel, mida kasutati 17.-19.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lõunaeesti kirjakeel · Näe rohkem »
Leivu keel
Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Leivu keel · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Liivi keel · Näe rohkem »
Linnukuju
Linnukuju (lõunaeesti murretes ka polvandVäike murdesõnastik) on jahilinnu topis või riidest, puust või muust materjalist valmistatud linnukujuga peibutis, millega teostatakse lindude ligimeelitamist.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Linnukuju · Näe rohkem »
Lokatiiv
Lokatiiv (lühend loc) on tegevuse aega või kohta väljendav kääne.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lokatiiv · Näe rohkem »
Lokk
Lokk võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lokk · Näe rohkem »
Loogused
Loogused (keskmurdes ka kolked) on vanasti kasutatud heina- ja põhukandmise vahend.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Loogused · Näe rohkem »
Luisk
Kiviluisud Luisk on vahend, millega teritatakse lõikeriistu.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Luisk · Näe rohkem »
Lusikanuga
Halust lusikaks. Pildil on näha lusika valmimise järke. Viimastes tööjärkudes on kasutatud lusikanuga Lusikanuga (Lääne- ja Kirde-Eestis kõveldi, Hiiumaal koostanuga, lõunaeesti murdes luitsaväitsEesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 105) on väike kõvera teraga nuga, mida kasutatakse puulusikate ja -kulpide õõnestamiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lusikanuga · Näe rohkem »
Lutsi keel
Lutsi murrakute kõnelejad moodustasid keelesaare Lutsi keel on rühm lõunaeesti murderühma kuulunud murrakuid, mida minevikus räägiti Kagu-Lätis praeguse Ludza rajoon piirkonnas.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lutsi keel · Näe rohkem »
Maakeel
Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Maakeel · Näe rohkem »
Mulgi keel
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Mulgi keel · Näe rohkem »
Mulgimaa
Mulgimaa lipp Mulgimaa on kultuuriajalooline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Mulgimaa · Näe rohkem »
Murderühm
Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Murderühm · Näe rohkem »
Naber
Naber on kooniline kuivatatud viljavihkude kuhil pikemaks säilitamiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Naber · Näe rohkem »
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Näitav asesõna · Näe rohkem »
Nokkmüts
Nokkmüts on peamiselt meeste kantav peakate.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Nokkmüts · Näe rohkem »
Ohelik
Ohelik on nöör, mida seotakse veise kaela või sarvede ümber või hobuse päitsete külge.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ohelik · Näe rohkem »
Pahmamine
Pahmamine (murdes ka tallutamine, lõunaeesti murretes ja Hiiumaal sõtkutamine) oli suvivilja peksmine viljaladet ehk pahmast tallates.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pahmamine · Näe rohkem »
Paistekakk
Paistekakk on ahjusuus tule paistel küpsetatud väike leivake.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Paistekakk · Näe rohkem »
Palmik
Palmik juustest Palmik teraviljast Palmik ehk on vähemalt kolmest juukse-, lõnga- vms.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Palmik · Näe rohkem »
Pöör (täpsustus)
Pöör võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pöör (täpsustus) · Näe rohkem »
Pühajõe mäss
Pühajõe mäss oli aastal 1642 Urvaste kihelkonnas Osulas aset leidnud sündmus, mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud vesiveski.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pühajõe mäss · Näe rohkem »
Põhjaeesti hõimumurre
Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Põhjaeesti hõimumurre · Näe rohkem »
Põhjaeesti murded
Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »
Põld
Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Põld · Näe rohkem »
Peamurre
Peamurre on mingi keeleala (nt Eesti) murderühmi koondav üksus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Peamurre · Näe rohkem »
Peerg
Peerg, tuntud ka kui pird või piird (lõunaeesti murdes) ning piirg (saarte murdes ja läänemurdes), on pikk õhuke puulaast (männi- või kasepuidust), mida kasutati tulehakatuseks ja ajalooliselt ruumi valgustamiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Peerg · Näe rohkem »
Piiblikeel
Piiblikeel on kristlikus pühakirjas Piiblis kasutatav keel, mis kristliku kultuuriruumi keeltes moodustab tavaliselt omaette keelekihi ja traditsiooni, mis on oluline nii üld- ja kirjakeele kujunemise seisukohalt kui ka kultuurilooliselt.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Piiblikeel · Näe rohkem »
Pikk-kuub
Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreniEesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pikk-kuub · Näe rohkem »
Pilakujalg
Pilakujalg, ka tulejalg (samuti peerujalg põhjaeesti murretes; pirrupiht lõunaeesti murretes; aga ka pirrujaak, tulehammas, tulerind jne) oli eriline tulejalg peergude kinnitamiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pilakujalg · Näe rohkem »
Pook
Pook (lõunaeesti murdes veerik) on paari sentimeetri laiune värvilise mustriga äärispael.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pook · Näe rohkem »
Praostkond
Praostkond on kiriklik struktuuriüksus, mille vaimulikuks juhiks on praost.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Praostkond · Näe rohkem »
Purask
Purask on suur paksu teraga puusepapeitel, mille pea käib tera putke sisse, et vältida löömisel peitli pea lõhenemist.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Purask · Näe rohkem »
Rangid
Rangid (Meierhof-Museum Herberstein, Austria) Rangid (Lõuna-Eesti murretes taosed, taose) on rakendi osa, mis paigaldatakse veolooma (harilikult hobuse) kaela ning mis aiste abil kannab looma veojõu üle veovahendile.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Rangid · Näe rohkem »
Ratsmed
Ratsmed (ka ratsuti, saarte ja läänemurdes varus, lõunaeesti murretes ratus, ohilõig) on kaheharaline rihm, millega juhitakse hobust ratsutamisel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ratsmed · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Ropsimine
Ropsimine (lõunaeesti murdes roobitsemine, Võru murdes rabamine) on lõugutatud linade puhastamine linaluudest ehk murtud linavarte puitunud kihtidest ropsimõõga või ropsimasina abil.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ropsimine · Näe rohkem »
Saad
Saad on ajutine kooniline heinakuhi, mis tehakse loodusliku heina käsitsi koristamisel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Saad · Näe rohkem »
Salme Nigol
Salme Nigol (ka Salme Niggol; 28. märts 1920 Uusna vald, Viljandimaa – 13. detsember 2008) oli eesti keeleteadlane, murdeuurija.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Salme Nigol · Näe rohkem »
Salomo Heinrich Vestring
Salomo Heinrich Vestring (1663 Pärnu – 9. mai (vkj 28. aprill) 1749 Pärnu) oli Liivimaa vaimulik ja kirjamees.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Salomo Heinrich Vestring · Näe rohkem »
Säärikud
211x211px 269x269px Säärikud ehk säärsaapad (lõunaeesti murretes seerikud) on kõrge säärega, põlvini ulatuvad jalanõud.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Säärikud · Näe rohkem »
Söömaaeg
Söömaaeg oli taludes tugevam söögikord ning sellele järgnev lühem või pikem puhkus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Söömaaeg · Näe rohkem »
Setod
Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setomaa lipp Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Setod · Näe rohkem »
Setu keel
Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Setu keel · Näe rohkem »
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Sirp · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Sulastemaja
Sulastemaja, ka sulasemaja (lõunaeesti murretes alatare) oli perekonnaga sulasele ehitatud väike elumaja.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Sulastemaja · Näe rohkem »
Tangupuder
Tangupuder on toit, mis on valmistatud keedetud odratangudest, millele on lisatud pekikuubikuid ja praetud sibulaid.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tangupuder · Näe rohkem »
Tann (anum)
Tann on saarte murdes ja läänemurdes pealt kitsam tõrs.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tann (anum) · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on interdistsiplinaalne üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus · Näe rohkem »
Tartu keel
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu keel · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tõrs
Tõrs on suur silindriline või ülalt pisut ahenev laudnõu.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tõrs · Näe rohkem »
Tuulispask
Tuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tuulispask · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Uus testament · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vadjalased · Näe rohkem »
Vanker
Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vanker · Näe rohkem »
Vara (tööriist)
Vara (ka: vararaud või kiskraud, läänemurdes ja mulgi murdes rihv, lõunaeesti murretes seinakassEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 341) on kahe konksuga rauast riist seinapalkidele joonte märkimiseksEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 10.04.2020.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vara (tööriist) · Näe rohkem »
Vatt (riietus)
Vatt (läänemurdes ja Mulgi murdes pelts, lõunaeesti murretes pihtsärk) oli etnograafias villane mõnes kohas kuni poole reieni ulatuv hõlmadega meeste pihtkuub.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vatt (riietus) · Näe rohkem »
Vähinatt
Vähinatt (lõunaeesti murdes ja Tartumaal ka kahv) on vähipüügivahend.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vähinatt · Näe rohkem »
Võro Selts VKKF
Võro Keele ja Kultuuri Fond oli 12.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Võro Selts VKKF · Näe rohkem »
Võru keel
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Võru keel · Näe rohkem »
Vene saapad
Vene saapad (lõunaeesti murretes peresid ja peresintskid) olid varasemal ajal peamiselt Vasknarva ja Pihkva vene kingseppade poolt valmistatud heledast juhtnahast säärsaapad.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vene saapad · Näe rohkem »
Verileib
Verileib (lõunaeesti murretes ka verikarask) on toit (leib), mida tehti nisujahust tainale sea- või loomavere lisamisega.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Verileib · Näe rohkem »
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »
Wastne Testament
Wastne Testament (Vastne Testament) on Uus Testament Tartu ehk lõunaeesti kirjakeeles.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Wastne Testament · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja 1622 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja 1686 · Näe rohkem »
1715
1715.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja 1715 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Lõunaeesti keeled ja 1805 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lõuna-eesti keel, Lõunaeesti dialekt, Lõunaeesti keel, Lõunaeesti murded, Lõunaeesti murderühm, Lõunaeesti murre, Lõunaeesti peamurre, Ugandi keel.
