18 suhted: Dorotea, Hattfjelldali vald, Keelte loend, Limingen, Mo i Rana, Mosjøen, Namsen, Norra, Norra nimi, Røros, Røssvatnet, Saami keeled, Saamid, Skellefteå, Soome-ugri keeled, Tunnsjøen, Ume saami keel, Uurali keeled.
Dorotea
Dorotea (lõunasaami keeles Kraapohke) on asula Rootsis Västerbotteni läänis, Dorotea valla keskus.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Dorotea · Näe rohkem »
Hattfjelldali vald
Hattfjelldal (lõunasaami Aarborte) on vald Norras Nordlandi maakonnas.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Hattfjelldali vald · Näe rohkem »
Keelte loend
Siin on loetletud maailma keeli.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Keelte loend · Näe rohkem »
Limingen
Limingen (lõunasaami Lyjmede) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Limingen · Näe rohkem »
Mo i Rana
thumb Mo (lõunasaami Måehvie või Måefie, põhjasaami Muoffie) on linn Norras Nordlandi maakonnas Rana vallas, mis asub paar kilomeetrit põhjapolaarjoonest lõunas.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Mo i Rana · Näe rohkem »
Mosjøen
Mosjøen ja Øyfjellet Mosjøen (lõunasaami Mussere) on linn Norras Nordlandi maakonnas Vefsni vallas, mis asub 170 kilomeetrit põhjapolaarjoonest lõunas.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Mosjøen · Näe rohkem »
Namsen
Namsen (lõunasaami keeles Nååmesje) on jõgi Norras Trøndelagi maakonnas.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Namsen · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra nimi
Norra nimi on.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Norra nimi · Näe rohkem »
Røros
Røros (lõunasaami keeles Plassje) on linn Norras Sør-Trøndelagi maakonnas, Rørosi valla keskus.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Røros · Näe rohkem »
Røssvatnet
Røssvatnet (lõunasaami keeles Reevhtse) on järv ja veehoidla Norras Nordlandi maakonna lõunaosas Hattfjelldali ja Hemnesi vallas.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Røssvatnet · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Saamid
Saami lipp Saami perekond 19. sajandi lõpul Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimetus laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).
Uus!!: Lõunasaami keel ja Saamid · Näe rohkem »
Skellefteå
Skellefteå (lõunasaami keeles Skillehte, Syöldete, Umeå saami keeles Syöldate) on linn Västerbotteni läänis, Skellefteå valla keskus.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Skellefteå · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Lõunasaami keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Tunnsjøen
Tunnsjøen (lõunasaami Dåtnejaevrie) on järv Norras Trøndelagi maakonnas Røyrviki ja Lierne vallas Namdaleni ja Norra-Rootsi piiri vahel.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Tunnsjøen · Näe rohkem »
Ume saami keel
Ume saami keel on saami keel, mida räägitakse Rootsis ja varem ka Norras.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Ume saami keel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Lõunasaami keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »