Kiiremini kui brauser!
66 suhted: Aerosool, Aheraine, Alumiinium, Animas Forks, Apatiit, Arnoldstein, Štiavnica mäestik, Balkani poolsaar, Clausthal-Zellerfeld, D-elemendid, Ditiokarbonaadid, Eesti, Elektrolüüs, Enn Pärnama, Euroopium, Geokeemia, Gruusia, Habsburgide Hispaania, Hanswilhelm Beil, Hõbe, Kagu-Aasia, Karbotermia, Kärdla kraater, Käsipala (kunst), Keemia, Keemia ajalugu, Kinaver, Kittilä kaevandus, Koltan, Kuld, Lantanoidid, Lift, Lihv, Lubjakivi, Maagid, Maakmineraal, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (M), Mäenduse mõisteid, Metallurgia, Moreen, Murmanski oblasti vapp, Nõiavits, Nikkel, NPM Silmet, Pallaadium, Petrograafia, Puistlastilaev, Radioaktiivsus, ..., San José kaevandus, Sauerland, Sichuan, Sulfiidsed mineraalid, Taaskasutus, Tšehhi massiiv, Teemant, Teras, Titaandioksiid, Tooraine, Tulnukas (film 1979), Turracher Höhe kuru, Uural, Vask, Väljamine, Vulkaan. Laienda indeks (16 rohkem) »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Maak ja Aerosool · Näe rohkem »
Aheraine
Aherainemägi Rummus Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.
Uus!!: Maak ja Aheraine · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Maak ja Alumiinium · Näe rohkem »
Animas Forks
Animas Forks ja Tuttle mägi Vaade linnale Hüljatud hurtsik Animas Forksis Animas Forks on Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis San Juani maakonnas asuv kummituslinn.
Uus!!: Maak ja Animas Forks · Näe rohkem »
Apatiit
Apatiidikristallid Apatiit on kaltsiumit ja fosforit sisaldav mineraalirühm.
Uus!!: Maak ja Apatiit · Näe rohkem »
Arnoldstein
Arnoldstein (sloveeni Podklošter, itaalia Oristagno) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Villachi maaringkonnas.
Uus!!: Maak ja Arnoldstein · Näe rohkem »
Štiavnica mäestik
Štiavnica mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) Štiavnica mäestik on suuremalt jaolt kaetud metsaga Štiavnica mäestik (slovaki keeles Štiavnické vrchy, saksa keeles Schemnitzer Berge) on vulkaanilise päritoluga mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi osa Slovaki keskmäestikust.
Uus!!: Maak ja Štiavnica mäestik · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Maak ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Clausthal-Zellerfeld
Kirik aastal 2005 Clausthal-Zellerfeld on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Goslari kreisis.
Uus!!: Maak ja Clausthal-Zellerfeld · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Maak ja D-elemendid · Näe rohkem »
Ditiokarbonaadid
Ditiokarbonaadid ehk ksantaadid ehk ksantogenaadid on õlilaadsete ksantogeenhapete soolad ja estrid, ditiosüsihappe O-estrid.
Uus!!: Maak ja Ditiokarbonaadid · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Maak ja Eesti · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Maak ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Enn Pärnama
Enn Pärnama (perekonnanime rööpkuju: Pärnamaa, 27. september 1929 Märjamaa, Läänemaa – 15. november 1988 São Paulo, Brasiilia) oli eesti mineraloog ja keemik.
Uus!!: Maak ja Enn Pärnama · Näe rohkem »
Euroopium
Euroopium Euroopium on keemiline element sümboliga Eu ja järjekorranumbriga 63.
Uus!!: Maak ja Euroopium · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Maak ja Geokeemia · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Maak ja Gruusia · Näe rohkem »
Habsburgide Hispaania
1570. aasta Ibeeria poolsaare kaart Habsburgide Hispaania on nüüdisaegne historiograafiline mõiste, millega viidatakse 16.
Uus!!: Maak ja Habsburgide Hispaania · Näe rohkem »
Hanswilhelm Beil
Hanswilhelm Beil (10. august 1924 Stuttgart – 19. detsember 2002 Freiburg) oli saksa arst ja amatöörgeoloog.
Uus!!: Maak ja Hanswilhelm Beil · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Maak ja Hõbe · Näe rohkem »
Kagu-Aasia
Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.
Uus!!: Maak ja Kagu-Aasia · Näe rohkem »
Karbotermia
Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil.
Uus!!: Maak ja Karbotermia · Näe rohkem »
Kärdla kraater
Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.
Uus!!: Maak ja Kärdla kraater · Näe rohkem »
Käsipala (kunst)
Prustiit käsipala puidust alusel Kunstiline käsipala on ilus kristalliseerunud mineraal või maak, mille kaevur sai tänu käepärasele suurusele maa alt üles tuua.
Uus!!: Maak ja Käsipala (kunst) · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Maak ja Keemia · Näe rohkem »
Keemia ajalugu
Keemia ajalooks võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani.
Uus!!: Maak ja Keemia ajalugu · Näe rohkem »
Kinaver
Kinaver antimoniidikristallidega maatriksis Kinaver, värvipigmendina ka tsinnoober on punakat värvi sulfiidne mineraal, mida kasutatakse ka pigmendina maalikunstis.
Uus!!: Maak ja Kinaver · Näe rohkem »
Kittilä kaevandus
Kittillä kaevandus Kittilä kaevandus (tuntud ka kui Suurikuusikko kaevandus) on kullakaevandus Soomes.
Uus!!: Maak ja Kittilä kaevandus · Näe rohkem »
Koltan
Koltan ehk kolumbiit-tantaliit on haruldaste muldmetallide maak, mis sisaldab mineraale kolumbiit ja tantaliit.
Uus!!: Maak ja Koltan · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Maak ja Kuld · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Maak ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Lift
Lifti tähistav piktogramm Liftišaht Lift (ingliskeelsest sõnast lift 'tõstma') on katkendliku talitlusega paikne tõstuk, mille kabiin või platvorm liigub mööda igast küljest suletud püstšahti paigaldatud jäiku liftirööpaid.
Uus!!: Maak ja Lift · Näe rohkem »
Lihv
Lihv võib olenevalt valdkonnast tähendada erinevaid asju.
Uus!!: Maak ja Lihv · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Maak ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maagid
* Maak.
Uus!!: Maak ja Maagid · Näe rohkem »
Maakmineraal
Maakmineraal magnetiit dioriidis Maakmineraal on mineraal, mis moodustab kasuliku osa maagist.
Uus!!: Maak ja Maakmineraal · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Maak ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Maak ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Maak ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Mäenduse mõisteid
Siin on loetletud mäenduse mõisteid.
Uus!!: Maak ja Mäenduse mõisteid · Näe rohkem »
Metallurgia
Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.
Uus!!: Maak ja Metallurgia · Näe rohkem »
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Uus!!: Maak ja Moreen · Näe rohkem »
Murmanski oblasti vapp
Murmanski oblasti vapp Murmanski oblasti vapp on Venemaa haldusüksuse Murmanski oblasti vapp.
Uus!!: Maak ja Murmanski oblasti vapp · Näe rohkem »
Nõiavits
Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.
Uus!!: Maak ja Nõiavits · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Maak ja Nikkel · Näe rohkem »
NPM Silmet
NPM Silmet OÜ (varem AS Silmet ja Molycorp Silmet) on Eesti metallurgia- ja keemiatööstusettevõte.
Uus!!: Maak ja NPM Silmet · Näe rohkem »
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Uus!!: Maak ja Pallaadium · Näe rohkem »
Petrograafia
Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Maak ja Petrograafia · Näe rohkem »
Puistlastilaev
Puistlastilaev Sabrina I Kraanadega Handymax-suuruses puistlastilaeva joonised Puistlastilaev on kaubalaev, mis on ehitatud selleks, et lastiruumides vedada puistlasti: näiteks teravilja, sütt, maaki jm.
Uus!!: Maak ja Puistlastilaev · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Maak ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
San José kaevandus
Päästetööd pärast 2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetust San José kaevandus on kulla- ja vasekaevandus Tšiili põhjaosas Atacama piirkonna halduskeskusest Copiapóst 45 km loode pool.
Uus!!: Maak ja San José kaevandus · Näe rohkem »
Sauerland
Sauerlandi mäed Sauerland, Nordrhein-Westfalen, Saksamaa Sauerland on künklik maapiirkond, mis laotub enamikus Nordrhein-Westfaleni kaguosas, ositi raskelt metsane ja peale suurte orgude hõredalt asustatud.
Uus!!: Maak ja Sauerland · Näe rohkem »
Sichuan
Sichuan (四川 (Sichuan; Sìchuān); 'neli jõge') ehk Sichuani provints (四川省 (Sichuan Sheng; Sìchuān Shěng); lühendid 川 (Chuan; Chuān), 蜀 (Shu; Shǔ) on provints Hiina Rahvavabariigi lääneosas. Sichuani on traditsiooniliselt nimetatud ka "Üleujutuste maaks" (天府之国 (Tianfu zhi guo; Tiānfŭ zhī guó)). Sichuani halduskeskus on Chengdu, mis on olnud Hiina lääneosa kaubandus-, transpordi-, tööstus- ja kultuurikeskus. Provintsi pindala on 485 000 km² (5,05% Hiina territooriumist; 5. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist 1977 oli Sichuan pindalalt (569 000 km²) Qinghai järel teisel kohal. Elanike arv oli 80 418 000 (2010; rahvaloendus), 81 270 000 (2007) ja 86 730 000 (2002; 3. koht Hiinas). Enne Chongqingi eraldamist oli Sichuan kõige rahvarohkem provints. Rahvastiku tihedus oli 168 in/km² (2007) ja 179 in/km² (2002; 21. koht).
Uus!!: Maak ja Sichuan · Näe rohkem »
Sulfiidsed mineraalid
Väävel Sulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit.
Uus!!: Maak ja Sulfiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Taaskasutus
Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.
Uus!!: Maak ja Taaskasutus · Näe rohkem »
Tšehhi massiiv
Hertsüünia massiivide ja struktuuride kaart Kesk-Euroopas. Tšehhi massiiv asub paremal. Lauged künkad Baieri metsas, tüüpiline maastik Tšehhi massiiv (tšehhi: Česká vysočina või Český masiv, saksa: Böhmische Masse või Böhmisches Massiv) on geomorfoloogiline provints Kesk-Euroopas.
Uus!!: Maak ja Tšehhi massiiv · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Maak ja Teemant · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Maak ja Teras · Näe rohkem »
Titaandioksiid
Valge pulbrina säravvalge tahke aine Titaan(IV)oksiid TiO2, mida tuntakse üldiselt titaandioksiidina, on titaani kõige olulisem ühend.
Uus!!: Maak ja Titaandioksiid · Näe rohkem »
Tooraine
Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.
Uus!!: Maak ja Tooraine · Näe rohkem »
Tulnukas (film 1979)
"Tulnuka" motiivile tuginev veesüliti Šotimaal, Paisley kloostril. Valminud 1990. aastate alguses. "Tulnukas" (originaalpealkirjaga "Alien") on Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide populaarne ulmeõudusfilm, millele on tehtud mitu järge ja jäljendust.
Uus!!: Maak ja Tulnukas (film 1979) · Näe rohkem »
Turracher Höhe kuru
Turracher Höhe, ka Turracherhöhe, viitab külale, kurule üle Alpide ja maapiirkonnale Gurktali Alpides Austrias.
Uus!!: Maak ja Turracher Höhe kuru · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Maak ja Uural · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Maak ja Vask · Näe rohkem »
Väljamine
Väljamine on maapõue osiste (kivimite (maagid, kivisüsi, põlevkivi, paas jms), vedelike (maaõli), gaasid (maagaas), orgaaniliste setete (turvas)) irrutamine maapõuest kaevandamise käigus.
Uus!!: Maak ja Väljamine · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Maak ja Vulkaan · Näe rohkem »
