Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Armeenia, Auckland, Avigliana järved, Capo Testa, Cresi saar, Esimene Balkani sõda, Hälsingland, Hopseidet, Jan Mayen, Kamtšatka poolsaar, Karjala kannas, Kórinthose maakitsus, Klazomenai, Kra maakitsus, Maakitsuste loend, Maateaduste mõisteid (M), Macau poolsaar, Macquarie saar, Nordkinni poolsaar, Panama maakitsus, Parapolski Dol, Perekopi maakitsus, Pharose tuletorn, Sant'Antioco saar, Silm (maakitsus), Suessi maakitsus, Tapanuli orangutan, Tehuantepeci maakitsus, Vestfirðir, Vestfirðiri poolsaar, Westerplatte poolsaar, Xerxes I.
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Maakitsus ja Armeenia · Näe rohkem »
Auckland
Auckland on linn Uus-Meremaa Põhjasaarel.
Uus!!: Maakitsus ja Auckland · Näe rohkem »
Avigliana järved
Suur Avigliana järv Avigliana järved (itaalia keeles Laghi di Avigliana) on kaks väikest liustikujärve Loode-Itaalias Piemonte maakonnas Torino provintsis Aviglianas.
Uus!!: Maakitsus ja Avigliana järved · Näe rohkem »
Capo Testa
Gallura Capo Testa Meri Capo Testa juures Capo Testa ("Pea neem") on poolsaar Itaalias Põhja-Sardiinias, Gallura ajaloolis-geograafilises piirkonnas.
Uus!!: Maakitsus ja Capo Testa · Näe rohkem »
Cresi saar
Cres Asendikaart Vaade Cresi saarele Mošćenicast Cres (itaalia Cherso, saksa keeles varem Kersch, ladina keeles Crepsa, vanakreeka keeles Χέρσος, Chersos) on saar Aadria meres, üks Dalmaatsia saartest.
Uus!!: Maakitsus ja Cresi saar · Näe rohkem »
Esimene Balkani sõda
Esimene Balkani sõda (bulgaaria: Балканска война, kreeka: Α΄ Βαλκανικός πόλεμος, serbia: Први балкански рат (Prvi Balkanski rat), türgi: Birinci Balkan Savaşı) kestis oktoobrist 1912 maini 1913 ja koosnes Balkani Liidu (Bulgaaria, Serbia, Kreeka ja Montenegro) tegevustest Osmanite riigi vastu.
Uus!!: Maakitsus ja Esimene Balkani sõda · Näe rohkem »
Hälsingland
Hälsinglandi vapp Hälsinglandi asukoht Hälsingland on Rootsi keskosas asuv ajalooline maakond (rootsi keeles landskap).
Uus!!: Maakitsus ja Hälsingland · Näe rohkem »
Hopseidet
maanteelt 888 ida suunas Hopseidet (põhjasaami keeles Nuorri) on maakitsus Norras Finnmargi maakonnas Lebesby ja Gamviki vallas.
Uus!!: Maakitsus ja Hopseidet · Näe rohkem »
Jan Mayen
Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Maakitsus ja Jan Mayen · Näe rohkem »
Kamtšatka poolsaar
Kamtšatka poolsaare asendikaart Kamtšatka poolsaare füüsiline kaart Kamtšatka poolsaar on poolsaar Euraasia mandri kirdeosas Venemaal.
Uus!!: Maakitsus ja Kamtšatka poolsaar · Näe rohkem »
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Uus!!: Maakitsus ja Karjala kannas · Näe rohkem »
Kórinthose maakitsus
Kórinthose maakitsus satelliidipildil Kórinthose maakitsus ehk Isthmose maakitsus (kreeka keeles Ισθμός της Κορίνθου) on Kreekas Kórinthose linna lähedal asuv maakitsus, mis ühendab Peloponnesose poolsaart Balkani poolsaarel paikneva Kreeka keskosaga.
Uus!!: Maakitsus ja Kórinthose maakitsus · Näe rohkem »
Klazomenai
Oliiviõli tootmise töökoda Klazomenais Klazomenai (Κλαζομεναί, ladina Clazomenae) oli Vana-Kreeka linn Joonias (praegu Kilizman 36 km İzmirist lääne pool Urla lähedal Türgis) İzmiri lahe kaldal.
Uus!!: Maakitsus ja Klazomenai · Näe rohkem »
Kra maakitsus
Kra maakitsus on maakitsus Aasia kaguosas, mis ühendab Indohiina poolsaare põhiosa Malaka poolsaarega.
Uus!!: Maakitsus ja Kra maakitsus · Näe rohkem »
Maakitsuste loend
Siin on loetletud maailma ja Eesti maakitsusi.
Uus!!: Maakitsus ja Maakitsuste loend · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Maakitsus ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Macau poolsaar
Macau poolsaar satelliidifotol (ülal keskel) Macau poolsaar (ülal) 1889. aastast pärinev kaart Macau poolsaar (hiina keeles 澳门半岛 / 澳門半島 (Aōmén Bàndǎo; kantoni hääldus Ou3 mun2 Bun3 dou2 portugali keeles Península de Macau) on poolsaar Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkonnas Zhu Jiangi delta lääneosas Zhu Jiangi estuaari (idas) ja Xi Jiangi (läänes) vahel. Kirdes eraldab Macau poolsaart Guangdongi provintsist 200 m laiune maakitsus. Macau poolsaar ja Zhuhai Shi keskus paiknevad Zhongshani saarel (varem Xiangshani saar), mida ümbritsevad Zhuhai Shi harujõed. Kuni 17. sajandini oli see 2,78 km² suurune saar. Zhu Jiangi muda akumuleerumise tõttu põhiliselt põhjaosas on see kasvanud ja muutunud poolsaareks. Poolsaare pindala on 2010. aasta andmetel 9,3 km². 20. sajandi alguses oli poolsaare pindala 3,2 km². Pindala on muutunud nii.
Uus!!: Maakitsus ja Macau poolsaar · Näe rohkem »
Macquarie saar
Macquarie saare uurimisjaam Macquarie saar (ka Macca) asub Vaikse ookeani edelaosas ligikaudu poolel teel Uus-Meremaa ja Antarktika vahel.
Uus!!: Maakitsus ja Macquarie saar · Näe rohkem »
Nordkinni poolsaar
Nordkinni poolsaar (norra keeles Nordkinnhalvøya (varem Nordkynhalvøya, põhjasaami keeles Čorgašnjárga) on poolsaar Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres. Poolsaart piirab idast Tanafjorden ja läänest Laksefjorden. Mandri ülejäänud osaga ühendab seda maakitsus Hopseidet. Poolsaare põhjaotsas on Norra ja Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn ehk Kinnarodden.
Uus!!: Maakitsus ja Nordkinni poolsaar · Näe rohkem »
Panama maakitsus
Panama maakitsus Panama maakitsus on maakitsus Põhja-Ameerika lõunaosas Panama territooriumil.
Uus!!: Maakitsus ja Panama maakitsus · Näe rohkem »
Parapolski Dol
Parapolski Dol (vene keeles Парапольский дол) on madalik Kamtšatka poolsaare põhjaosas, kus on Kamtšatkat ülejäänud mandriga ühendav maakitsus.
Uus!!: Maakitsus ja Parapolski Dol · Näe rohkem »
Perekopi maakitsus
Perekopi maakitsuse kaart Perekopi maakitsus (ukraina Перекопський перешийок, krimmitatari Or boynu, vene Перекопский перешеек) on maakitsus, mis ühendab Krimmi poolsaart Euroopa mandriosaga ning eraldab Aasovi mere Sõvaši lahte Musta mere Perekopi lahest.
Uus!!: Maakitsus ja Perekopi maakitsus · Näe rohkem »
Pharose tuletorn
Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn (vanakreeka keeles ὁ Φάρος τῆς Ἀλεξανδρείας) oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest.
Uus!!: Maakitsus ja Pharose tuletorn · Näe rohkem »
Sant'Antioco saar
Sant'Antioco saar (sardi keeles isula 'e Sàntu Antiògu, tabarca murdes uiza de Sant'Antióccu) on Itaaliale kuuluv saar Vahemeres, Sardiinia saare edelaranniku lähistel.
Uus!!: Maakitsus ja Sant'Antioco saar · Näe rohkem »
Silm (maakitsus)
Silm on maakitsus Saare maakonnas Muhu vallas Võilaiul Võilaiu silma kõrval.
Uus!!: Maakitsus ja Silm (maakitsus) · Näe rohkem »
Suessi maakitsus
Suessi maakitsus on maakitsus, mis ühendab omavahel Aasiat (Siinai poolsaar) ja Kirde-Aafrikat, ning eraldab Punast merd Vahemerest.
Uus!!: Maakitsus ja Suessi maakitsus · Näe rohkem »
Tapanuli orangutan
Tapanuli orangutan (Pongo tapanuliensis) on loomaliik inimlaste sugukonnas orangutani perekonnas.
Uus!!: Maakitsus ja Tapanuli orangutan · Näe rohkem »
Tehuantepeci maakitsus
Maakitsuse reljeef Tehuantepeci maakitsus on umbes 200 km laiune maakitsus Mehhikos, Mehhiko lahe ja Vaikse ookeani vahel.
Uus!!: Maakitsus ja Tehuantepeci maakitsus · Näe rohkem »
Vestfirðir
Vestfirðir ('läänefjordid') on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Islandi loodeosas.
Uus!!: Maakitsus ja Vestfirðir · Näe rohkem »
Vestfirðiri poolsaar
Asukoht Islandil Poolsaare kaart Vestfirðir ('läänefjordid') on poolsaar Loode-Islandil.
Uus!!: Maakitsus ja Vestfirðiri poolsaar · Näe rohkem »
Westerplatte poolsaar
Westerplatte rand 1900. aasta paiku Westerplatte lahingu mälestussammas Westerplatte on poolsaar Poolas Gdańskis.
Uus!!: Maakitsus ja Westerplatte poolsaar · Näe rohkem »
Xerxes I
Xerxes I kuju Hadishi palees Persepolises Xerxes I (pärsia خشیارشا; vanapärsia Xšaya-ṛšā; heebrea אחשורוש; kreeka Ξέρξης; ladina Xerses; umbes 519 eKr – 4. august 465 eKr) oli Pärsia neljas suurkuningas.
Uus!!: Maakitsus ja Xerxes I · Näe rohkem »
