Kiiremini kui brauser!
202 suhted: Abrahami järv, Aeglased kõikuvliikumised, Aeratsioonivöönd, Aeromagneetiline mõõdistus, Alang, Aleksandr Ozerski, Alumiinium, Alumosilikaadid, Alvareze hüpotees, Amfiboliit, Anateksis, Andesiit, Antarktis, Antekliis, Argilliit, Arhaikum, Astaat, Astenosfäär, Ülang, Üleminekuline maakoor, Ümarussid, Ütrium, Ökorelv, Baarium, Balti klint, Basaldikiht, Basalt, Biotiit, Cavendishi eksperiment, Daik, Eifel, Epeirogenees, Erosioon (täpsustus), Faneriitne struktuur, Fennoskandia kilp, Gaasiväli, Gabro, Geognoosia, Geoid, Geokeemia, Geokronomeetria, Geoloog, Geopolümeerid, Geosünklinaal, Geotermaalenergia, Geotermiline aste, Graniidikiht, Graniit, Grigori Levitski, Hafnium, ..., Haliit, Hapnikubilanss, Haruldased muldmetallid, Hüdroloogia mõisteid, Igikelts, Inge Lehmann, Intrusiivne kivim, Intrusioon, Isostaasia, Järv, Kaaliumkloriid, Kaltsedon, Kaltsium, Karbonatiit, Keemiline ühend, Keemiline element, Kelts, Kerkemurrang, Kivim, Kivimite ringe, Kivimkompleks, Klark, Kodune elektrienergiasalvesti, Kolle, Kommunikatsioon allveelaevadega, Komplekssüsteem, Kondriidid, Koola ülisügav puurauk, Koor, Koorküla Valgjärve järveasula, Krüosfäär, Kulutus, Kurd, Kurrutus, Kvarts, La Palma, Laamtektoonika, Lantanoidid, Laurentia, Lämmastik, Lõhevulkaan, Litosfäär, Maa, Maa tüüpi planeedid, Maagaas, Maapõu, Maastikusfäär, Maateadus, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (G), Maateaduste mõisteid (I), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (O), Maateaduste mõisteid (P), Maateaduste mõisteid (S), Maateaduste mõisteid (T), Maavärinaohtlikud piirkonnad, Magma, Magmakeha, Magneesium, Magneesiumkloriid, Mandri tuum, Mandriline maakoor, Manner (geoloogia), Marmor, Marss, Mägi, Merkuur, Metaanibakterid, Mineraal, Mohorovičići eralduspind, Molübdeendisulfiid, Mudavulkaan, Muld, Mullastruktuur, Murenemine, Murenemiskoorik, Murrang, Naatriumioonaku, Naatriumkloriid, Nafta, Nazca laam, Neotektoonika, Neutriinod, Nicolaus Steno, Nikkel, Nordhorn, Normaalmurrang, ODP, Oliviin, Ookeaniline maakoor, Orogenees, Pangasmäestik, Päevakivi, Pürolüüs, Põhjaveekiht, Põhjavesi, Pealiskord, Pedosfäär, Perovskiit, Petroloogia, Petroloogia mõisteid, Pinnas, Porfüüriline struktuur, Prantsusmaa, Puurauk, Rabakivi, Radiomeetria, Raud, Ränidioksiid, Rift, Riia plutoon, Samaariumi-neodüümi meetod, San Andrease murrang, Savikivimid, Süeniit, Sünekliis, Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine, Sedimentoloogia mõisteid, Seismilised lained, Settekivim, Silikaatsed mineraalid, Stratigraafia, Stratigraafia mõisteid, Strontsium, Struktuurigeoloogia, Struktuurigeoloogia mõisteid, Suur magmaprovints, Suur Tšiili maavärin, Taastuv energiaressurss, Tardkivim, Tšaroiit, Teemant, Tektooniline režiim, Tektoonilised liikumised, Tektoonilised rikked, Titaan, TTÜ Geoloogia Instituut, Ujuvus, Vahevöö, Vahevöö pluum, Väärisgaasid, Väärismetallid, Väävel, Veenus, Vesinik, Vulkaan, Vulkaaniline kivim, Vulkanism, Vulkanoloogia. Laienda indeks (152 rohkem) »
Abrahami järv
Satelliidipilt edelast Abrahami järv on tehisjärv Kanadas Alberta provintsi lääneosas Clearwateri maakonnas Põhja-Saskatchewani jõel.
Uus!!: Maakoor ja Abrahami järv · Näe rohkem »
Aeglased kõikuvliikumised
Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglane kerkimine või vajumine, mis toimub aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral.
Uus!!: Maakoor ja Aeglased kõikuvliikumised · Näe rohkem »
Aeratsioonivöönd
Õhustusvööndi skemaatiline kujutamine Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett.
Uus!!: Maakoor ja Aeratsioonivöönd · Näe rohkem »
Aeromagneetiline mõõdistus
Magnetomeetriga varustatud lennuk aeromagneetilist mõõdistust teostamas Aeromagneetiline mõõdistus on geofüüsikaline uurimismeetod, milles kasutatakse õhusõiduki külge või järele kinnitatud magnetomeetrit.
Uus!!: Maakoor ja Aeromagneetiline mõõdistus · Näe rohkem »
Alang
Normaalmurrangute tekkimisega moodustunud alangud ja ülangud Kuul asuv Rima Ariadaeus on selgesti eristuv alang Alang on normaalmurrangutega piiritletud laskunud maakoore plokk.
Uus!!: Maakoor ja Alang · Näe rohkem »
Aleksandr Ozerski
Aleksandr Dmitrijevitš Ozerski (21. september (9. september vkj) 1813 Tšernigovi kubermang – 1. oktoober (19. september vkj) 1880 Peterburi) oli vene geoloog.
Uus!!: Maakoor ja Aleksandr Ozerski · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Maakoor ja Alumiinium · Näe rohkem »
Alumosilikaadid
Alumosilikaadid on keemilised ühendid, looduslike ja sünteetiliste silikaatide rühm, mille kompleksanioonid sisaldavad räni ja alumiiniumi.
Uus!!: Maakoor ja Alumosilikaadid · Näe rohkem »
Alvareze hüpotees
Alvareze hüpotees väidab, et dinosauruste ja paljude teiste liikide massilise väljasuremise Kriidi ajastu lõpul põhjustas kokkupõrge suure meteoroidiga.
Uus!!: Maakoor ja Alvareze hüpotees · Näe rohkem »
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Uus!!: Maakoor ja Amfiboliit · Näe rohkem »
Anateksis
Osaliselt ülessulanud kivim ehk migmatiit Norras Geirangeri fjordi lähedal Anateksis on kivimite osaline sulamine.
Uus!!: Maakoor ja Anateksis · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Maakoor ja Andesiit · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Maakoor ja Antarktis · Näe rohkem »
Antekliis
Antekliis on suure ulatusega kumer platvormse aluskorra struktuur.
Uus!!: Maakoor ja Antekliis · Näe rohkem »
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Uus!!: Maakoor ja Argilliit · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Maakoor ja Arhaikum · Näe rohkem »
Astaat
Astaat on keemiline element järjenumbriga 85.
Uus!!: Maakoor ja Astaat · Näe rohkem »
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Uus!!: Maakoor ja Astenosfäär · Näe rohkem »
Ülang
Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Ülang on normaalmurrangutega piiritletud piklik kerkinud (alangu suhtes) maakoore plokk.
Uus!!: Maakoor ja Ülang · Näe rohkem »
Üleminekuline maakoor
Üleminekuline maakoor on maakooretüüp, mis on omadustelt ookeanilise ja mandrilise maakooretüübi vahepealne.
Uus!!: Maakoor ja Üleminekuline maakoor · Näe rohkem »
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond.
Uus!!: Maakoor ja Ümarussid · Näe rohkem »
Ütrium
Johan Gadolin avastas ütriumoksiidi Ütrium. Hõbevalge metall Ütrium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 39 ja sümboliga Y. See on hõbeda-metallilise läikega siirdemetall, keemiliselt sarnane lantanoididega ning see liigitatakse sageli haruldaseks muldmetalliks.
Uus!!: Maakoor ja Ütrium · Näe rohkem »
Ökorelv
Ökorelv (inglise ecological weapon) on ökosüsteemi mõjutuste kaudu sõjalise ülekaalu saavutamiseks kavandatud relv ja relvasüsteem.
Uus!!: Maakoor ja Ökorelv · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Maakoor ja Baarium · Näe rohkem »
Balti klint
Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.
Uus!!: Maakoor ja Balti klint · Näe rohkem »
Basaldikiht
Basaldikiht ehk sima ehk siima on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s.
Uus!!: Maakoor ja Basaldikiht · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Maakoor ja Basalt · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Maakoor ja Biotiit · Näe rohkem »
Cavendishi eksperiment
Cavendishi eksperiment on aastatel 1797–1798 tehtud kuulus eksperiment füüsikas, mille käigus inglise teadlane Henry Cavendish mõõtis esimest korda laboratooriumis gravitatsiooni kahe massi vahel ja sai esimesena rahuldava täpsusega gravitatsioonikonstandi väärtuse.
Uus!!: Maakoor ja Cavendishi eksperiment · Näe rohkem »
Daik
Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Uus!!: Maakoor ja Daik · Näe rohkem »
Eifel
Eifeli kaart Eifeli maastik Vaade Laachi järvele, ühele vulkaanilise Eifeli järvele Eifel (letseburgi: Äifel) on madal mäestik Lääne-Saksamaal ja Ida-Belgias.
Uus!!: Maakoor ja Eifel · Näe rohkem »
Epeirogenees
Epeirogeneesiks ehk epeirogeneetilisteks liikumisteks nimetatakse aeglaselt toimuvaid maakoore tõuse ja langusi ilma märkimisväärse kivimite deformeerumiseta.
Uus!!: Maakoor ja Epeirogenees · Näe rohkem »
Erosioon (täpsustus)
"Erosioon" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Maakoor ja Erosioon (täpsustus) · Näe rohkem »
Faneriitne struktuur
eriteraline erim rabakivi on faneriitne kivim Faneriitne struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Uus!!: Maakoor ja Faneriitne struktuur · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Maakoor ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Gaasiväli
Iraani gaasiväljade asukohad Gaasiväli on maagaasi majanduslikult kasutatav leiukoht maakoore poorsetes settekihtides.
Uus!!: Maakoor ja Gaasiväli · Näe rohkem »
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Uus!!: Maakoor ja Gabro · Näe rohkem »
Geognoosia
Geognoosia oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel eksisteerinud teadusharu, mis tegeles maakoort moodustavate mineraalide ja kivimite tekke ja leviku uurimisega.
Uus!!: Maakoor ja Geognoosia · Näe rohkem »
Geoid
Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.
Uus!!: Maakoor ja Geoid · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Maakoor ja Geokeemia · Näe rohkem »
Geokronomeetria
Geokronomeetria on geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes.
Uus!!: Maakoor ja Geokronomeetria · Näe rohkem »
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Uus!!: Maakoor ja Geoloog · Näe rohkem »
Geopolümeerid
Geopolümeerid on klass anorgaanilisi polümeere, mis on harilikult sünteesitud leeliselise lahuse ja alumosilikaadi allika vahelisel reaktsioonil.
Uus!!: Maakoor ja Geopolümeerid · Näe rohkem »
Geosünklinaal
Geosünklinaalide hüpotees on vananenud kontseptsioon, mis kirjeldas maakoore vertikaalset liikumist.
Uus!!: Maakoor ja Geosünklinaal · Näe rohkem »
Geotermaalenergia
Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.
Uus!!: Maakoor ja Geotermaalenergia · Näe rohkem »
Geotermiline aste
Geotermiline aste on sügavusvahemik, mille jooksul maakoore kivimite temperatuur tõuseb 1 kraadi võrra (Celsiuse skaalal).
Uus!!: Maakoor ja Geotermiline aste · Näe rohkem »
Graniidikiht
Graniidikiht ehk sial ehk siial on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s.
Uus!!: Maakoor ja Graniidikiht · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Maakoor ja Graniit · Näe rohkem »
Grigori Levitski
Grigori Levitski Grigori Vassiljevitš Levitski (vene keeles Григорий Васильевич Левицкий; 8. november (27. oktoober vkj) 1852 Harkov – 26. oktoober (13. oktoober vkj) 1917 Petrograd) oli vene astronoom.
Uus!!: Maakoor ja Grigori Levitski · Näe rohkem »
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Uus!!: Maakoor ja Hafnium · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Maakoor ja Haliit · Näe rohkem »
Hapnikubilanss
Hapnikubilanss (inglise oxygen balance) on suhe atmosfääri lisanduva hapniku (fotosüntees, osalt ka keemilised reaktsioonid maakoores) ja sealt võetava (hingamine, kõdunemine, anorgaaniliste ainete oksüdatsioon, kütuste põletamine, tööstuslik kasutamine) hapniku vahel.
Uus!!: Maakoor ja Hapnikubilanss · Näe rohkem »
Haruldased muldmetallid
Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt.
Uus!!: Maakoor ja Haruldased muldmetallid · Näe rohkem »
Hüdroloogia mõisteid
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
Uus!!: Maakoor ja Hüdroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Maakoor ja Igikelts · Näe rohkem »
Inge Lehmann
Inge Lehmann (1932) Inge Lehmann (13. mai 1888 – 21. veebruar 1993) oli taani seismoloog.
Uus!!: Maakoor ja Inge Lehmann · Näe rohkem »
Intrusiivne kivim
Intrusiivne kivim on maakoores tardunud tardkivim.
Uus!!: Maakoor ja Intrusiivne kivim · Näe rohkem »
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Uus!!: Maakoor ja Intrusioon · Näe rohkem »
Isostaasia
Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.
Uus!!: Maakoor ja Isostaasia · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Maakoor ja Järv · Näe rohkem »
Kaaliumkloriid
220px 220px Kaaliumkloriid on keemiline aine valemiga KCl.
Uus!!: Maakoor ja Kaaliumkloriid · Näe rohkem »
Kaltsedon
Kaltsedon on peitkristalse kvartsi agregaat.
Uus!!: Maakoor ja Kaltsedon · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Maakoor ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karbonatiit
Karbonatiidid on tardkivimid, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.
Uus!!: Maakoor ja Karbonatiit · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Maakoor ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Maakoor ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kelts
Kelts ehk kirs (omastav kirre) on ajuti (ka kaks või rohkem aastat) külmunud pinnas.
Uus!!: Maakoor ja Kelts · Näe rohkem »
Kerkemurrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Kerkemurrang ehk pöördmurrang on murrang, mille lasuv tiib on lamava tiiva suhtes kerkinud.
Uus!!: Maakoor ja Kerkemurrang · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maakoor ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimite ringe
moondumine; 8 – moondekivimid; 9 – sulamine Kivimite ringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist.
Uus!!: Maakoor ja Kivimite ringe · Näe rohkem »
Kivimkompleks
Kivimkompleks on vaadeldavate kivimkehade kogum.
Uus!!: Maakoor ja Kivimkompleks · Näe rohkem »
Klark
Keemilise elemendi klark näitab tema keskmist sisaldust maakoores.
Uus!!: Maakoor ja Klark · Näe rohkem »
Kodune elektrienergiasalvesti
Päikesepaneelid maja katusel Kodune elektrienergiasalvesti (inglise keeles Electrical Energy Storage, EES) on seade või seadmete süsteem, mille abil salvestatakse kodumajapidamises alternatiivenergia tootmisest saadud elektrienergiat.
Uus!!: Maakoor ja Kodune elektrienergiasalvesti · Näe rohkem »
Kolle
Kolle on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Maakoor ja Kolle · Näe rohkem »
Kommunikatsioon allveelaevadega
Suhtlemine allveelaevadega erineb tunduvalt teiste sõjaväeüksuste vahelisest kommunikatsioonist.
Uus!!: Maakoor ja Kommunikatsioon allveelaevadega · Näe rohkem »
Komplekssüsteem
Komplekssüsteem on süsteem, mis koosneb mitmest osast või alamsüsteemist, mis interakteeruvad omavahel (tüüpiliselt) mittelineaarselt.
Uus!!: Maakoor ja Komplekssüsteem · Näe rohkem »
Kondriidid
Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.
Uus!!: Maakoor ja Kondriidid · Näe rohkem »
Koola ülisügav puurauk
Puurauk 2007. aastal Koola ülisügav puurauk on Koola poolsaarel Petsamos Zapoljarnõist 10 km läänes asuv geoloogiline puurauk, kus 1992.
Uus!!: Maakoor ja Koola ülisügav puurauk · Näe rohkem »
Koor
"Koor" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Maakoor ja Koor · Näe rohkem »
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Uus!!: Maakoor ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »
Krüosfäär
Igikelts Krüosfäär on geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke.
Uus!!: Maakoor ja Krüosfäär · Näe rohkem »
Kulutus
Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.
Uus!!: Maakoor ja Kulutus · Näe rohkem »
Kurd
Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Uus!!: Maakoor ja Kurd · Näe rohkem »
Kurrutus
Kurrutus on termin, millel on geoloogias mitu omavahel seotud, kuid mõnevõrra erinevat tähendust.
Uus!!: Maakoor ja Kurrutus · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Maakoor ja Kvarts · Näe rohkem »
La Palma
La Palma on üks Kanaari saartest.
Uus!!: Maakoor ja La Palma · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Maakoor ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Maakoor ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Laurentia
Põhja-Ameerika kraaton ehk kunagine Laurentia on tähistatud kaardil pruuni värviga Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton.
Uus!!: Maakoor ja Laurentia · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Maakoor ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõhevulkaan
Lõhevulkaan on vulkaan, mille puhul laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu ning võib küllaldase laavakoguse korral katta suuri maa-alasid.
Uus!!: Maakoor ja Lõhevulkaan · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Maakoor ja Litosfäär · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maakoor ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Maakoor ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Uus!!: Maakoor ja Maagaas · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Maakoor ja Maapõu · Näe rohkem »
Maastikusfäär
Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.
Uus!!: Maakoor ja Maastikusfäär · Näe rohkem »
Maateadus
Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.
Uus!!: Maakoor ja Maateadus · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (B)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (G)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad G-tähega. gaas – gabro – aluselise koostisega süvakivim Gaia hüpotees – gaiot – galeniit – ganiit – Gauja lade – geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas gemmoloogia – genees (geoloogia) – geobaariline aste – geoelement – geofüüsika – geognoosia – geograaf – geograafia – geograafiline asend – geograafiline vööde – geograafilised koordinaadid – geohüdroloogia – geoid – geokeemia – geokronoloogia – geokronoloogiline skaala – geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes geokrüoloogia – geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial geokrüoloogia – geolitoraal – geoloog – aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene geoloogia – Maa, eriti maakoore koostist, ehitust ja arengut käsitlev teadus geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni geoloogiline kaardistamine – geoloogiline kaart – geoloogiline kompass – geoloogiline korrelatsioon – geoloogiline läbilõige – geoloogiline materjal – geoloogiline meetod – geoloogiline profiil – geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus geoloogilised ohud – geoloogi vasar – spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes geomagnetism – geomeer – geomorfoloogia – geomorfoloogiline meetod – geood – georadar – geosfäär – geosünklinaal – geosüsteem – geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket geotermaalenergia – geotermiline aste – geotermiline gradient – gibsiit – giga-aasta – glatsiaalsete – glatsiofluviaalne sete – glatsioisostaasia – glatsiokarst – glatsioloogia – glaukofaan – glaukofaankildafaatsies – glaukoniit – gleihorisont – gleimuld – gleistumine – gleistunud muld – globaalne soojenemine – globaalne õhuringlus – globaalprobleem – globaaltektoonika – globaalökoloogia – Glomar Challenger – glooria – gneisiline tekstuur – gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim Goldschmidti reeglid – Golitsõni piirpind – Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma goniomeeter – gradatsiooniline kihilisus – gradientjõud – grafiit – granaat (mineraal) – granaatkilt – graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside graniit – ränidioksiidirikas süvakivim graniitgneiss – graniitpegmatiit – graniitporfüür – granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim granodioriit – granuliidifaatsies – granuliit – granulomeetriline koostis – graptoliidid – grauvakk – gravimeeter – gravimeetria – gravimeetriline uurimine – gravitatsiooniline diferentseerumine – gravitatsioonivesi – greisen – griiva – grossulaar – grüneriit – guaano – Guadalup (geoloogia) – götiit – G.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (G) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (I)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad I-tähega. Iapetuse ookean – ibe – Ida-Euroopa kraaton – Ida-Euroopa platvorm – idatuul – Idavere lade – idiomorfne mineraal – idiomorfsus – iga (geokronoloogia) – igavese pakase vöö – igijää – igikelts – igilumi – ignimbriit – ihnofossiilid – ihtüosaurus – illiit – illuuvium – illuviaalhorisont – ilm – ilmaelement – ilmaennustamine – ilmaennustus – ilmajaam – ilmakaart – ilmastik – ilmastu – ilmeniit – imbumine (geoloogia) – immersioonimeetod – imogoliit – impaktiit – indrikoteerium – infiltratsioon – infrapunakiirgus – injektsioon – inklinatsioon – inkongruentne sulamine – sulamine, mille käigus tekkinud vedeliku koostis erineb algse tahke aine koostisest inninmoriit – inostrantseevia – interfasiaal – interglatsiaal – interstadiaal – intratsonaalsed mullad – intrusiiv – intrusiivne kivim – maakoores tardunud tardkivim intrusioon – maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim) inversioon (geoloogia) – inversioonikese – inversioon (kristallograafia) – Inversioon (meteoroloogia) – ionosfäär – irisatsiooniefekt – iseniit – Islandi pagu – islandiit – isobaar – isogoon – isojoon – isokliin – isomorfism – isopükn – isostaasia – isoterm – isotoopgeoloogia – geoloogia haru, mis põhineb radioaktiivsete ning stabiilsete isotoopide kasutamisest saadaval andmestikul isotoopmeetodid – isotroopia – IUGS – I.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (I) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (K)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (O)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad O-tähega. oaas – Oandu lade – obduktsioon – obsidiaan – ränirikka koostisega ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim Oddo-Harkinsi reegel – geokeemiline seaduspärasus, mille kohaselt on paarisarvulise järjenumbriga keemilised elemendid enamasti laiemalt levinud kui nendega perioodilisustabelis külgnevad paarituarvulise järjenumbriga elemendid ofiidiline struktuur – ofioliit – tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment Ohessaare lade – ohtrus (paleontoloogia) – oiidid – oiidiline struktuur – oikumeen – oja – okasnahksed – okeanograafia – okeanoloogia – Oklo georeaktor – oklusioonifront – oksiidsed mineraalid – oligoklass – Oligotseen – oliviin – magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm oliviinbasalt – oobolusliivakivi – ooidid – ookean – ookeanibassein – ookeani keskahelik – mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa ookeaniline geosünklinaal – ookeaniline maakoor – ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp ookeaniline mägi – ookeaniline platoo – ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar ookeaninõgu – ookeanipoolkera – ookeanipõhi – ookeanipõhja laienemine – ooker – ooliit – oonüks – oos – pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist oosmõhn – opaal – optiline telg – Ordoviitsium – oreool (geoloogia) – org – mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm orgaaniline aine – orgaaniline mineraal – orgaaniline murenemine – orgaaniline setend – organismi elutegevuse jälg – organogeenne kivim – orkaan – ulatuslik madalatelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi orkaan – tugev tuul orkaani silm – tuulevaikne ala orkaani keskmes orogeenne vöönd – kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik, piklik, kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur orogenees – Orosir – ortleriit – ortoandesiit – ortoklass – orulamm – oruliustik – orulooge – orumeander – orund – orusandur – orutuul – orvand – osaline sulamine – osooniauk – osoonikihi hõrenemine – osoonikiht – ostrakoodid – Otepää staadium – otsamoreen – ovraag – O.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (O) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (P)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (S)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (T)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad T-tähega. tabulaadid – tagasivoolu hoovus – tahhüliit – tahhümeeter – tahk – Tahke Maa – taifuun – takistuse meetod – taksiidiline tekstuur – talk – tanatotsönoos – tara – tardkivim – tardkivimi struktuur – tardkivimite klassifikatsioon – tasakaaluprofiil – tasandigrupp – tasandik – tasandikujõgi – TAS-diagramm – diagramm, mida kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks teemandiläige – teemant – tefra – tegevvulkaan – hetkel tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus tehisjärv – tehismaavärin – tehismineraal – tehisveekogu – inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu teke (geoloogia) – tektiidid – tektonosfäär – tektoonika – tektooniline bretša – tektooniline kate – tektooniline lõhe – tektooniline põiksus – tektooniline režiim – tektoonilised liikumised – endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes tektoonilised rikked – tektoonilised tsüklid – telgede suhe – temperatuuriinversioon – tempestiit – enamasti madalmerelistes tingimustes, väga tugeva tormiga ümbersetitatud settekiht teodoliitmeetod – tepui – tera – teraline agregaat – teraline härmatis – teraline struktuur – teralisus – terasuurus – terav bisektriss – teriodondid – termaalne vesi – termohaliinne tsirkulatsioon – termokarst – termokliin – termoluminestsents – termomagnetism – termomeeter – termosfäär – terrass (geoloogia) – terrigeensed setted – terrikoonik – Tertsiaar – Tethyse ookean – tetragonaalne sümmeetria – tetragonaalne süngoonia – tetrakorallid – tetrapoodid – tihedad kiudpilved – tiigrisilm – tilkekivi – tilliit – Tilžė lade – titaniit – tolm – tombolo – Ton – topaas – topikujulised kiudpilved – topograafiline kaart – torm – tormine tuul – tornaado – TORRO skaala – trahhüandesiit – trahhüüdiline struktuur – trahhüüt – transformmurrang – transgressiivne seeria – transgressioon – transpiratsioon – travertiin – Tremadoci lade – tremoliit–ferroaktinoliit – triboluminestsents – trigonaalne sümmeetria – trigonaalne süngoonia – süngoonia, mida sõltuvalt koolkonnast peetakse kas iseseisvaks süngooniaks või heksagonaalse süngoonia osaks Triias – triivjää – trikliinne sümmeetria – trikliinne süngoonia – trilobiidid – trofogeenne kiht – tromb – troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org troopika – troopikavööde – troopiline kliima – troopiline ookeaniline kliima – troopiline tsüklon – troopiline õhumass – tropopaus – troposfäär – tsement (geoloogia) – settekivimite koostisosi ühtseks kivimiks liitev peeneteraline mineraalne mass tsementeerumine – tsementeerunud kivim – tseoliidid – tsinkiit – tsirkoon – tsirkusorg – tsonaalne kristall – tsonaalsus – tsunami – tsüklilised kaksikud – tsüklon – tsükloni silm – tuff – tugev tuul – tuhaplatoo – tuhavulkaan – tuhk (mäendus) – tuisk – tuiskliiv – tulpjas eralduvus – tulv – tundra – tundravöönd – tundur – Tunguusi katastroof – turbahorisont – turbatsioon – turbidiit – turbulentse kovariatsiooni meetod – turmaliin – turvas – mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete turvasmuld – turvastumine – turvastunud muld – tuul – looduslikel põhjustel liikuv õhk tuulealune külg – tuule baariline seadus – tuuleerosioon – tuuleihe – tuulekanne – protsesside kogum, mis hõlmab mittenidusate setete tuule poolt õhkutõstmist ja transporti tuulelipp – tuulenihe – tuulepealne külg – tuulesete – tuule poolt kantud ja setitatud sete tuulevaikus – tuulevire – tõusuallikas – tõusuhoovus – tõusukõrgvesi – tõusulaine – tõusuvesi – täiuslik lõhenevus – tüpomorfism – Türisalu kihistu – türkiis – T.
Uus!!: Maakoor ja Maateaduste mõisteid (T) · Näe rohkem »
Maavärinaohtlikud piirkonnad
'''Maavärinad''' on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ja Vahemere mäestikuvööndis.
Uus!!: Maakoor ja Maavärinaohtlikud piirkonnad · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Maakoor ja Magma · Näe rohkem »
Magmakeha
Magmakeha on maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur.
Uus!!: Maakoor ja Magmakeha · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Maakoor ja Magneesium · Näe rohkem »
Magneesiumkloriid
220px 220px Magneesiumkloriid on keemiline aine valemiga MgCl2.
Uus!!: Maakoor ja Magneesiumkloriid · Näe rohkem »
Mandri tuum
Mandri tuumaks nimetatakse mandrilise maakoore väga vana osa, millega on hiljem liitunud nooremad mandriosad.
Uus!!: Maakoor ja Mandri tuum · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Maakoor ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Manner (geoloogia)
kaart. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning mandrilavade all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus.
Uus!!: Maakoor ja Manner (geoloogia) · Näe rohkem »
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Uus!!: Maakoor ja Marmor · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Maakoor ja Marss · Näe rohkem »
Mägi
Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Maakoor ja Mägi · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Maakoor ja Merkuur · Näe rohkem »
Metaanibakterid
Metaanibakterid ehk metanogeenid on mikroorganismid (täpsemalt arhed), kel elutegevuse käigus anaerobioosis tekib anaeroobilise lagunemise käigus kõrvalsaadusena metaan.
Uus!!: Maakoor ja Metaanibakterid · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Maakoor ja Mineraal · Näe rohkem »
Mohorovičići eralduspind
Maailmakaart, mis näitab Mohorovičići eralduspinna sügavust Mohorovičići eralduspind ehk Mohorovičići piirpind ehk Moho ehk Moho piir ehk Moho piirkiht ehk maakoore ja vahevöö piir on pind, mis eraldab Maa vahevööd maakoorest.
Uus!!: Maakoor ja Mohorovičići eralduspind · Näe rohkem »
Molübdeendisulfiid
Molübdeendisulfiid on anorgaaniline ühend, mille keemiline valem on MoS2.
Uus!!: Maakoor ja Molübdeendisulfiid · Näe rohkem »
Mudavulkaan
''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.
Uus!!: Maakoor ja Mudavulkaan · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Maakoor ja Muld · Näe rohkem »
Mullastruktuur
Mulla struktuur näitab mulla tahkete osade asetust ja nende vahel asuvaid poore.
Uus!!: Maakoor ja Mullastruktuur · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Maakoor ja Murenemine · Näe rohkem »
Murenemiskoorik
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel tekib maakoore ülaosas rabe kivimmaterjal.
Uus!!: Maakoor ja Murenemiskoorik · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Maakoor ja Murrang · Näe rohkem »
Naatriumioonaku
Ronald Väli demonstreerimas isetehtud naatriumioonpatareid, millega süütab LED-tule Naatriumioonaku ehk Na-ioonaku on aku, mis kasutab laengukandjatena naatriumi ioone.
Uus!!: Maakoor ja Naatriumioonaku · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Maakoor ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Maakoor ja Nafta · Näe rohkem »
Nazca laam
border.
Uus!!: Maakoor ja Nazca laam · Näe rohkem »
Neotektoonika
Neotektoonika on geotektoonika haru, mis uurib hilises geoloogilises ajas toimunud tektoonilisi liikumisi.
Uus!!: Maakoor ja Neotektoonika · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Maakoor ja Neutriinod · Näe rohkem »
Nicolaus Steno
Nicolaus Steno ''Elementorum myologiae specimen'', 1669 Nicolaus Steno (taani Niels Steensen või Niels Stensen) (10. jaanuar 1638 Kopenhaagen – 26. november 1686 Schwerin) oli Taani päritolu geoloog ja anatoom.
Uus!!: Maakoor ja Nicolaus Steno · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Maakoor ja Nikkel · Näe rohkem »
Nordhorn
Nordhorn on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Grafschaft Bentheimi kreisi keskus.
Uus!!: Maakoor ja Nordhorn · Näe rohkem »
Normaalmurrang
Normaalmurrangud võivad kujuneda maakoores valitsevate venituspingete korral Normaalmurrang (inglise normal fault) on kaldmurrang, mille lasuv tiib on laskunud lamava tiiva suhtes allapoole.
Uus!!: Maakoor ja Normaalmurrang · Näe rohkem »
ODP
ODP (Ocean Drilling Program) on aastatel 1985–2003 läbi viidud ookeanipõhja puurimisprogramm.
Uus!!: Maakoor ja ODP · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maakoor ja Oliviin · Näe rohkem »
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Uus!!: Maakoor ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »
Orogenees
Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.
Uus!!: Maakoor ja Orogenees · Näe rohkem »
Pangasmäestik
Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad (ülang) või langevad (alang).
Uus!!: Maakoor ja Pangasmäestik · Näe rohkem »
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Maakoor ja Päevakivi · Näe rohkem »
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Uus!!: Maakoor ja Pürolüüs · Näe rohkem »
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Uus!!: Maakoor ja Põhjaveekiht · Näe rohkem »
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Uus!!: Maakoor ja Põhjavesi · Näe rohkem »
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Uus!!: Maakoor ja Pealiskord · Näe rohkem »
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Uus!!: Maakoor ja Pedosfäär · Näe rohkem »
Perovskiit
Perovskiidi struktuur, valemiga ABX3. Punased pallid tähistavad X-aatomeid (tavaliselt hapnik), sinised on B-aatomid (tavaliselt metalli katioon, näiteks Ti4+), ning rohelised pallid tähistavad A-aatomeid (suurem metalli katioon, näiteks Ca2+). Pildil on kujutatud deformeerimata kuubiline kristallstruktuur. Paljudel perovskiitidel on kristallvõre sümmeetria aga hoopis väiksem; ortorombiline, tetragonaalne või trigonaalne Perovskiitne mineraal (kaltsiumtitanaat) (Kusa, Venemaa) Perovskiit on materjal, millel on sama tüüpi kristallstruktuur kui kaltsiumtitanaadil (CaTiO3).
Uus!!: Maakoor ja Perovskiit · Näe rohkem »
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Uus!!: Maakoor ja Petroloogia · Näe rohkem »
Petroloogia mõisteid
Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.
Uus!!: Maakoor ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Maakoor ja Pinnas · Näe rohkem »
Porfüüriline struktuur
Porfüürilise struktuuri skeem Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.
Uus!!: Maakoor ja Porfüüriline struktuur · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Maakoor ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Uus!!: Maakoor ja Puurauk · Näe rohkem »
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Uus!!: Maakoor ja Rabakivi · Näe rohkem »
Radiomeetria
Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod.
Uus!!: Maakoor ja Radiomeetria · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Maakoor ja Raud · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Maakoor ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Rift
USGS image Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine Riftide tekkepõhjuseks on laamade lahknemine.
Uus!!: Maakoor ja Rift · Näe rohkem »
Riia plutoon
Riia plutoon ehk Riia rabakiviplutoon ehk Riia batoliit, ka Riia massiiv,, on Läti ja Eesti aluskorras paiknev süvakivimeist koosnev plutoon, mis oma suuruse tõttu liigitub batoliidiks.
Uus!!: Maakoor ja Riia plutoon · Näe rohkem »
Samaariumi-neodüümi meetod
Samaariumi-neodüümi meetod on isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümi isotoobiks 143Nd.
Uus!!: Maakoor ja Samaariumi-neodüümi meetod · Näe rohkem »
San Andrease murrang
Murrang on märgitud punase joonega. Nooltega on tähistatud laamade liikumine üksteise suhtes San Andrease murrang on Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama eraldav murrang.
Uus!!: Maakoor ja San Andrease murrang · Näe rohkem »
Savikivimid
Savikivimid (inglise argillaceous rocks) on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid.
Uus!!: Maakoor ja Savikivimid · Näe rohkem »
Süeniit
Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.
Uus!!: Maakoor ja Süeniit · Näe rohkem »
Sünekliis
Sünekliis on suure ulatusega nõgus platvormse aluskorra struktuur.
Uus!!: Maakoor ja Sünekliis · Näe rohkem »
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine
Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine ehk CCS (Carbon capture and storage) tähendab süsihappegaasi (CO2) eraldamist fossiilkütuste põletamisel elektrijaamades ja teistes tööstusharudes tekkivatest emissioonidest ja sidumist eesmärgiga vältida selle sattumist atmosfääri.
Uus!!: Maakoor ja Süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine · Näe rohkem »
Sedimentoloogia mõisteid
Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.
Uus!!: Maakoor ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Uus!!: Maakoor ja Seismilised lained · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Maakoor ja Settekivim · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Maakoor ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Uus!!: Maakoor ja Stratigraafia · Näe rohkem »
Stratigraafia mõisteid
Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.
Uus!!: Maakoor ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Maakoor ja Strontsium · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia
Struktuurigeoloogia on teadusharu, mis tegeleb kivimite ja kivimkehade koosseisu, kuju, paigutuse, deformeerituse, mõõtmete jms ehk lühidalt geoloogiliste struktuuridega.
Uus!!: Maakoor ja Struktuurigeoloogia · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia mõisteid
Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.
Uus!!: Maakoor ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »
Suur magmaprovints
Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.
Uus!!: Maakoor ja Suur magmaprovints · Näe rohkem »
Suur Tšiili maavärin
pisi Valdivia tänav pärast maavärinat Suur Tšiili maavärin (hisp. Gran terremoto de Chile) ehk 1960.
Uus!!: Maakoor ja Suur Tšiili maavärin · Näe rohkem »
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Uus!!: Maakoor ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Maakoor ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tšaroiit
Tšaroiit on lilla värvusega haruldane silikaatide hulka kuuluv mineraal, mis avastati 1950.
Uus!!: Maakoor ja Tšaroiit · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Maakoor ja Teemant · Näe rohkem »
Tektooniline režiim
Tektooniline režiim on piirkonna geoloogilise ehituse tektooniline üldiseloom.
Uus!!: Maakoor ja Tektooniline režiim · Näe rohkem »
Tektoonilised liikumised
Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.
Uus!!: Maakoor ja Tektoonilised liikumised · Näe rohkem »
Tektoonilised rikked
Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud.
Uus!!: Maakoor ja Tektoonilised rikked · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Maakoor ja Titaan · Näe rohkem »
TTÜ Geoloogia Instituut
Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut (endine Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut) on Tallinna Tehnikaülikooli teadus-, arendus- ja õppeasutus, mis tegutseb geoloogia ja sellega seotud loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste ning keskkonnakaitse valdkonnas.
Uus!!: Maakoor ja TTÜ Geoloogia Instituut · Näe rohkem »
Ujuvus
Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal või tõusta pinnale.
Uus!!: Maakoor ja Ujuvus · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Maakoor ja Vahevöö · Näe rohkem »
Vahevöö pluum
Vahevöö pluumi muutus Vahevöö pluum on hüpoteetiline diapiirilaadne tahke ebanormaalselt kuuma kivi konvektsioon, mis vahevöös aeglaselt ülespoole tõuseb.
Uus!!: Maakoor ja Vahevöö pluum · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Maakoor ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väärismetallid
Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge ja suhteliselt stabiilne väärtus.
Uus!!: Maakoor ja Väärismetallid · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Maakoor ja Väävel · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Maakoor ja Veenus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Maakoor ja Vesinik · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Maakoor ja Vulkaan · Näe rohkem »
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Uus!!: Maakoor ja Vulkaaniline kivim · Näe rohkem »
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Uus!!: Maakoor ja Vulkanism · Näe rohkem »
Vulkanoloogia
Vulkanoloogia on geoloogia haru, mis uurib vulkaane ja vulkanismi.
Uus!!: Maakoor ja Vulkanoloogia · Näe rohkem »
