Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Alutaguse madalik, Eesti maastikuline liigestus, Haanja kõrgustik, Hargla nõgu, Harju lavamaa, Ida-Läti madalik, Irboska lavamaa, Ivar Arold, Jõgeva maakond, Kõrvemaa, Kesk-Eesti lavamaa, Lahkme-Eesti, Laiuse voor, Lääne-Eesti maastikuvaldkond, Lääne-Eesti madalik, Lüneburgi nõmm, Liivi lahe rannikumadalik, Maastikuüksus, Maastikupaikkond, Maateaduste mõisteid (M), Metsepole madalik, Otepää kõrgustik, Palumaa, Pandivere kõrgustik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Peipsi madalik, Soomaa, Tālava madalik, Türi voorestik, Ugandi lavamaa, Vahe-Eesti, Valga nõgu, Võrtsjärve madalik, Võru-Hargla nõgu, Võru–Petseri ürgorg, Viru lavamaa, Vooremaa, Vooremaa (täpsustus).
Alutaguse madalik
Alutaguse madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 3345 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Alutaguse madalik · Näe rohkem »
Eesti maastikuline liigestus
Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.
Uus!!: Maastikurajoon ja Eesti maastikuline liigestus · Näe rohkem »
Haanja kõrgustik
Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.
Uus!!: Maastikurajoon ja Haanja kõrgustik · Näe rohkem »
Hargla nõgu
Hargla nõgu on Kagu-Eestis asuv kirde–edela-sihiline maastikupiirkondArold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Hargla nõgu · Näe rohkem »
Harju lavamaa
Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.
Uus!!: Maastikurajoon ja Harju lavamaa · Näe rohkem »
Ida-Läti madalik
Ida-Läti madalik (läti keeles Austrumlatvijas zemiene) on madalik Ida-Lätis.
Uus!!: Maastikurajoon ja Ida-Läti madalik · Näe rohkem »
Irboska lavamaa
Irboska lavamaa on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 72,6 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Irboska lavamaa · Näe rohkem »
Ivar Arold
nivelleerimise saladusi selgitamas. 1990. aasta suvel, Tartu Ülikooli geograafiaüliõpilaste välipraktika Tartumaal. Ivar Arold (sündinud 4. juunil 1931 Tartus) on eesti maastikugeograaf.
Uus!!: Maastikurajoon ja Ivar Arold · Näe rohkem »
Jõgeva maakond
Jõgeva maakond ehk Jõgevamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Maastikurajoon ja Jõgeva maakond · Näe rohkem »
Kõrvemaa
Metsatee Põhja-Kõrvemaal Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Kõrvemaa · Näe rohkem »
Kesk-Eesti lavamaa
Kesk-Eesti lavamaa (ka: Kesk-Eesti lavatasandik) on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 1488 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Kesk-Eesti lavamaa · Näe rohkem »
Lahkme-Eesti
Lahkme-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis pärast viimast jääaega ei olnud jääpaisjärvede all.
Uus!!: Maastikurajoon ja Lahkme-Eesti · Näe rohkem »
Laiuse voor
Laiuse voor (ka Laiuse mägi) on Vooremaa maastikurajooni kõrgeim voor.
Uus!!: Maastikurajoon ja Laiuse voor · Näe rohkem »
Lääne-Eesti maastikuvaldkond
Lääne-Eesti maastikuvaldkond on maastikuvaldkond Madal-Eesti lääneosas, millele on iseloomulikud mereline kliima, maastike kujunemisele mõjutav maapinna tõus ja rannamaastike (rannaniitude ja roostike) ning viirsavitasandike suurem osatähtsus.
Uus!!: Maastikurajoon ja Lääne-Eesti maastikuvaldkond · Näe rohkem »
Lääne-Eesti madalik
Lääne-Eesti madalik (ka Lääne-Eesti rannikumadalik) on Eesti suurim maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Lääne-Eesti madalik · Näe rohkem »
Lüneburgi nõmm
Lüneburgi nõmme tüüpiline maastik Schneverdingeni lähistel Pietzmoor Schneverdingeni lähistel Lüneburgi nõmm on suur nõmme-, liivanõmme- ja metsaala Alam-Saksi liidumaa kirdeosas Põhja-Saksamaal.
Uus!!: Maastikurajoon ja Lüneburgi nõmm · Näe rohkem »
Liivi lahe rannikumadalik
Liivi lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 872 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Liivi lahe rannikumadalik · Näe rohkem »
Maastikuüksus
Maastikuüksus on territoorium, kus on loodustingimused ühtlased või sarnased.
Uus!!: Maastikurajoon ja Maastikuüksus · Näe rohkem »
Maastikupaikkond
Maastikupaikkond ehk paigastik on maastikuüksus, mis hõlmab maastikurajooni osa ühtlaste loodustingimuste ja ühesuguse arengukäiguga mesoreljeefi vormistiku (küngastikku, orustikku, ulatuslikumal tasandikku).
Uus!!: Maastikurajoon ja Maastikupaikkond · Näe rohkem »
Maateaduste mõisteid (M)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.
Uus!!: Maastikurajoon ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »
Metsepole madalik
Metsepole madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 258 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Metsepole madalik · Näe rohkem »
Otepää kõrgustik
Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Uus!!: Maastikurajoon ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »
Palumaa
Palumaa on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 827 km2.
Uus!!: Maastikurajoon ja Palumaa · Näe rohkem »
Pandivere kõrgustik
Vaade Ebavere mäelt Pandivere kõrgustik on Põhja-Eesti kõrgustik ja maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Pandivere kõrgustik · Näe rohkem »
Põhja-Eesti rannikumadalik
Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.
Uus!!: Maastikurajoon ja Põhja-Eesti rannikumadalik · Näe rohkem »
Peipsi madalik
Peipsi madalik (ka: Peipsi-äärne madalik, Peipsi rannikumadalik) on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 807 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Peipsi madalik · Näe rohkem »
Soomaa
Suvine Soomaa rahvuspark Suurvesi Soomaal Droonivideo Soomaa üleujutusest ja kanuumatkajatest Tõramaa küla juures 2023. aasta aprillis Soomaa on maastikurajoon Edela-Eestis, mis koos Kõrvemaa maastikurajooniga moodustavad Vahe-Eesti maastikuvaldkonna.
Uus!!: Maastikurajoon ja Soomaa · Näe rohkem »
Tālava madalik
Tālava madalik ehk Põhja-Läti madalik (läti keeles Tālavas zemiene, Ziemeļlatvijas zemiene) on Läti maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Tālava madalik · Näe rohkem »
Türi voorestik
Türi voorestik (ka Türi väikevoorestik, Väike-Vooremaa) on voorestik Kõrvemaa maastikurajooni kaguosas.
Uus!!: Maastikurajoon ja Türi voorestik · Näe rohkem »
Ugandi lavamaa
Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Ugandi lavamaa · Näe rohkem »
Vahe-Eesti
Vahe-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis jääb Lääne- ja Ida-Eesti maastikuvaldkonna vahele.
Uus!!: Maastikurajoon ja Vahe-Eesti · Näe rohkem »
Valga nõgu
Valga nõgu on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 764 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Valga nõgu · Näe rohkem »
Võrtsjärve madalik
Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Võrtsjärve madalik · Näe rohkem »
Võru-Hargla nõgu
Võru-Hargla nõgu on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 985 km2Arold, I. (2005).
Uus!!: Maastikurajoon ja Võru-Hargla nõgu · Näe rohkem »
Võru–Petseri ürgorg
Võru–Petseri ürgorg (ka: Võru–Petseri orund) on Palumaa maastikurajooni lõunaosas olev ürgorg; ühtlasi Eesti üks suurimaid ürgorge.
Uus!!: Maastikurajoon ja Võru–Petseri ürgorg · Näe rohkem »
Viru lavamaa
Viru lavamaa (varasemas eesti keeles kasutatud ka nime Kirde-Eesti lavamaa) on maastikurajoon, mis asub Soome lahe rannikumadaliku ja Alutaguse madaliku vahel ning kulgeb alates Narva jõest kitsa ribana, kuni Loobu jõeni.
Uus!!: Maastikurajoon ja Viru lavamaa · Näe rohkem »
Vooremaa
Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.
Uus!!: Maastikurajoon ja Vooremaa · Näe rohkem »
Vooremaa (täpsustus)
Vooremaa on maastikurajoon Jõgeva maakonnas, kus asuvad ka Vooremaa maastikukaitseala ja Vooremaa metsaökoloogia jaam.
Uus!!: Maastikurajoon ja Vooremaa (täpsustus) · Näe rohkem »
